Vetikad (0)

Põhikool - Bioloogia - Bioloogia

1 Hindamata

VETIKAD

Vetikad fotosünteesivad.
Vetikate hulkrakset keha nimetatakse talluseks .
Vetikarakkudes on kloroplastid , milles on pigmente.
Paljud on mikroskoopilised, neist väikseimad üherakulised.
Paljunevad eostega, suguliselt ja harvem vegetatiivselt.
Vetikad moodustavad taimse hõljumi või on kinnitunud veekogu põhja, kividele, veeloomadele.
Võivad kasvada mullas, puutüvedes, kaljudel jm.
Neile annab värvuse klorofüll.

Üherakulised ja koloniaalsed rohevetikad

Enamik üherakulisi ja koloonialisi rohevetikaid elab veekogudes (põhiliselt magevetes), kuid neid kasvab ka mullas, samblas, lumel , puukoortes jne. Ikka seal kus on piisavalt valgust.

Koppvetikas

Elab väikestes veekogudes (isegi lompides).
Ta munakujulise keha eesmises peenemas osas on kaks viburit.
Viburite kinnitumiskohtade läheduses on punane silmtäpp (sellega tajub ta valgust, mille poole ujuda ).
Rohelise värvuse annab talle kopakujuline kloroplast (, mis paikneb rakukesta vahetus läheduses).
Neil on fotosünteesimiseks ja elutegevuseks head tingimused.
Suvel paljuneb ta mittesuguliselt – eostega. Kuid ta paljuneb ka suguliselt (Sügisel külmas vees tekib koppvetikas palju väikesi sugurakke . Need vabanevad emaraku kestast ning ujuvad ringi, liituvad ning kattuvad paksu kestaga. Pärast pikka puhkeperioodi hävib kest ja tekib palju väikesi koppvetikaid.)

Klorella

Puuduvad viburid.
Keraja kujuga ning koppvetikast väiksem.
Mõõtmed varieeruvad keskkonnatingimustest.
Elab samblike talluses
Elab sümbioosis alamate selgrootutega (vesikelluke, hüdra).
Paljuneb ainult eostega (Kasvatades sobivates tingimustes, paljunevad rakud 1-2 korda ööpäevas. Üks isend või 24 h-ga anda üle paarisaja järglase. Sellepärast muutub puhas vesi äkki roheliseks.)

Pleurokokk

On kohastunud eluks õhu käes.
Elab puutüvedel, kivimüüridel, moodustades rohelise kirme.
Elutegevuseks piisab talle õhuniiskusest, vees ta hukkub.
Umbes sama suur kui klorella.
Suurus sõltub raku vanusest ja keskkonnatingimustest.
Kujult on selle rakud ümarad, paksu tselluloosse kestaga (kaitseb kuivamise eest).
Paljuneb ainult pooldudes e. vegetatiivselt (Aprillikuus, kui puud pole veel lehtinud, lähevad tüved roheliseks, st., et pleurokokid paljunevad intensiivselt.

Kerasviburlane

Elab koloonias , mis on umbes nööpnõela suurune st. palja silmaga nähtav.
Keraja koloonia moodustavad kümned tuhanded pirnikujulised kahe viburiga rakud, mis sarnanevad koppvetikatele.
Kerasviburlased paiknevad kolooniate välispinnal, sest sees on poolvedel sültjas aine. Koloonias on nad ühendatud tsütoplasmaväätidega (See aitab neil koos töötada, et nad saaksid kergemini ujuda sinna, kus on soodsamad tingimused).
Ehituselt ja eluviisilt on koloonialine kerasviburlane üheks vahevormiks ühe- ja hulkraksete vetikate vahel.
Nad pole võimelised kasvuperioodil paljunema.

Hulkraksed vetikad
NIITJAD ROHEVETIKAD
Vesijuus

Kasvab jahedaveelistes jõgedes ja ojades.
Selle üksik niit on mikroskoopiline.
Tavaliselt kasvab koos sadu vetikaid.
Kinnituvad otsa pidi veealustele esemetele ja lehvivad veevoolus.
Iga vesijuukse rakus, v.a. kõige alumises, on vöökujuline kloroplast.
Paljuneb mittesuguliselt või suguliselt.

Keermikvetikas

On ka niitvetikas
Ei kinnitu kuskile, vaid hõljub vees vabalt.
Mikroskoobis, on rakkudes näha spiraalselt keerdunud kloroplaste .

Karevetikad

Nende niitjas tallus on harunenud.
Elavad magevetes, madala soolsusega Läänemeres.
Kinnituvad veealustele kividele, paeplaatidele jm.
Sageli kasvab koos tuhandeid vetikaniite (Nii moodustavad nad rohelisi põõsasjaid kogumikke.)
Nende vohamine näitab toitainete rohkust vees, st. vee saastumist.

PRUUNVETIKAD

On ainult makroskoopilised.
Võivad kasvada 30-60 m pikkuseks .
Enamasti on ehitus keerukas.
Meenutavad taimi või nende lehti.
Peamiselt kasvavad jahedate ja külmade merede rannikuvetes, enamasti 6-15 m sügavusel.

Põisadru

Lintjas tallus haruneb mitmeid kordi kaheks.
Õhupõied hoiavad tallust püsti. Selline asend kindlustab vetikale soodsad tingimused.
Kasvab kuni 30 cm pikkuseks.
Kinnitub kivisele merepõhjale haardkettaga.
Paljuneb suguliselt.

PUNAVETIKAD

Kasvavad sügavamal kui pruunvetikad, sest nad ei vaja nii palju valgust.
Olenevalt kasvukohast on nad roosast tumepunaseni.
Ülekaalus on teised pigmendid kui teistel vetikaliikidel (Need suudavad kasutada vähest valgust fotosünteesiks.).
Kasvavad 40-60 m sügavusel.
Enamuselt on makroskoopilised.
Tallus on enamasti põõsakujuline.
Kasvavad põhiliselt troopilistes meredes.

Agarik

Kasvab põhiliselt troopilistes meredes, Läänemeres on neid vähe.
Tallus on 4-20 cm.
Kinnitub merepõhjas olevatele kividele, paeplaatidele või limuste kodadele.
Esineb ka agariku lahtine kuju, mille juhul on vetikad vabalt, omavahel läbipõimununa sassi massina.

Vetikate tähtsus looduses ja inimese elus

On üheks esimeseks lüliks toiduahelates e. esmase orgaanilise aine tootjad.
Toodavad hapnikku vette.
Makroskoopilised vetikad moodustavad toitumis -, sigimis- või elupaiga.
Vees hõljuvate vetikate massilist vohamist nimetatakse veeõitsenguks, mille tagajärjel võivad vees muutuda elutingimused mõnele liigile ebasobivaks. Sel puhul on vetikatel soodsad tingimused paljunemiseks (palju valgust, vesi sobivalt soe ja palju toitaineid.). Järvedes on veeõitseng veeelustikule ohtlik. Kui vetikatel pole enam piisavalt toitaineid, hakkavad nad surema ning bakterid (lagundajad) paljunema, paljunemise tagajärjel pole enam piisavalt hapnikku ning vees elavad kalad hukkuvad ning vesi roiskub. Samas kiireneb muda settimine. Veeõitsengut soodustab inimene, juhtides reovett veekogudesse. Lisaks vetikatele põhjustavad veeõitsengut sinikud.
Inimesed kasutavad vetikaid toiduks ( lehtadru , porfüüra), põlluväetiseks, loomatoiduks, meditsiinis, ilmastiku ennustamiseks, tööstuses agarit ( maiustusi nt marmelaad, pastilaa , dražeekompvekid jne., paberi valmistamiseks, tekstiilitööstuses viimistlemiseks), katseobjektidena (fotosünteeesi uurimiseks).

.DOCX Laadi alla originaalfail 4 lk · .docx · 34 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-11-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti

34 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

AnnaAbi Õppematerjali autor

Põhjalik ülevaade üherakulistest ning hulkraksetest, puna-, rohe- ja pruunvetikatest +kasutusalad ja liikide ülevaated.

vetikad klorella pleurokokk kerasviburlane pruunvetikad põisadru vesijuus karevetikad agarik punavetikad rohevetikad

Sarnased õppematerjalid

docx

Bioloogia Kordamine - Algloomad, Vetikad

Seedimata toidujäänused heidab ta rakupäraku kaudu välja. Mõned algloomad aitavad rohtu seedida mäletsejatel(Veistel,Lammastel jt). Algloomad osalevad toiduahelates ja aineringes. Osa algloomi moodustavad settekivimeid. Parasiitsed algloomad põhjustavad inimestel ja loomadel mitmesuguseid haigusi. Vetikad kuuluvad protistide liiki, sest puuduvad juured, lehed ja varred. Nende keha nimetatakse Talluseks. Temas leidub erineva kuju ja värvusega kloroplaste, milles toimub fotosüntees. Vetikad võivad olla üherakulised, mikroskoopilised või hulkraksed. Nad hõljuvad vees, kasvavad veekogu põhjas, kinnituvad kaljudele, kividele, veeloomadele, on mullas, puutüvedel, polaaralade jäävälajdel, jääkaru karvades jne. Vees hõljuvad pisivetikad moodustavad taimse hõljumi ehk Planktoni. Mikroskoopiliste vetikate ajutist vohamist nimetatakse Veeõitsenguks Väheneb hapnikusisaldus ja läbipaistvus. Organismid hukkuvad ja kiireneb muda settimine.

Bioloogia

docx

Bioloogia (algloomad)

surma suure vere ja veekaotuse tõttu. 2)trihhomonoos- tekitab suguhaigust trihhomonoosi. 3)malaaria- levib lõunamaades hallasääskede kaudu. 4)toksoplasma- inimesel suureneb lümfisõlmed. Tunnused: 1.Algloomad e. protistid on ainuraksed päristuumased organismid 2.Nad liiguvad riburite või ripsmete abil. 3.Nende kehad on kaetud elastse kestadega, mida nim. pelliikul'iks. 4.Ebasoodsates tingimustesmoodustavad nad tsüste. Vetikate tunnused: 1. Vetikad fotosünteesiva nagu taimed. 2.Vetikate hulkrakset keha nim. talluseks. 3. Nad kas hõljuvad vees või kasvavad veekogu põhjas. 4.Vetikad paljunevad peamiselt eostega ja suguliselt, harvem vegetatiivselt. 5. Vetikaid võib olla nii mikroskoopiliseid kui ka makroskoopilisedid. 5. Vetikatel puudub taimedele iseloomulik ehitus, neil pole eristunud taimedele omaseid kudesid ega juuri, varsi, lehti. Koppvetikas Elupaik: väikesed veekogud, lombid; Suurus: 15-30µm;

Bioloogia

doc

Bioloogia spikker

veekogudes kui ka maismaal. Veekogudest esineb ta sagedamini väikestes tiikides ja loomadega.| Koppvetikad on üherakulised mageveeasukad. Neid võib sageli kohata väikestes loikudes, maismaal võib teda leiduda nii maapinnal kui ka mulla pindmises kihis, kus on veidigi järvesoppides, tiikides, aga ka päris pisikestes lompides. Koppvetikad on ühed Eesti valgust. Klorella omapäraks on veel sagedane sümbioosis elamine mitmesuguste selgrootute tavalisemad vetikad, kusjuures neid võib sageli esineda massiliselt. Kui vetikad veekogudes loomadega.| Koppvetikad on üherakulised mageveeasukad. Neid võib sageli kohata väikestes ohtralt paljunema hakkavad, siis öeldakse, et vesi õitseb.| (3)loomadele: Toiduahela esimene järvesoppides, tiikides, aga ka päris pisikestes lompides. Koppvetikad on ühed Eesti lüli, toodavad orgaanilist ainet, millest toituvad kalad, neist linnud ja loomad jne.

Bioloogia

doc

Bioloogia arvestus 8. kl.

htm 12. Millised organismid on samblikud? Samblik koosneb erinevatest organismidest. Tallus koosneb seeneniitide põimikust, mille vahel on rohevetikad või sinikud Järelikult - samblikud on seente kooselu vorm teiste organismidega. Välimuse järgi jaotatakse kolme rühma: koorik-, leht- ja põõsassamblikud. samblikud lepa tüvel islandi käokõrv 13. Kuidas nimetatakse vetikate keha? Sarnasused taimedega. Vetikate hulkrakset keha nimetatakse talluseks. Vetikad fotosünteesivad nagu taimed, sest neil on ka kloroplastid. Kõige rohkem sarnanevad taimedega rohevetikad oma värvuse ja varuaine poolest (rakkudes varuainena tärklis). 14. Üherakulised ja koloonialised rohevetikad. Üherakulised koloonialised Elavad veekogudes põhiliselt mage- veekogudes, põhiliselt vetes. Ka mullal, samblas, magevetes Vähemalt osa lumel

Bioloogia

doc

Bioloogia arvestus 8.klass

mille vahel on rohevetikad või sinikud Järelikult - samblikud on seente kooselu vorm teiste organismidega. Välimuse järgi jaotatakse kolme rühma: koorik-, leht- ja põõsassamblikud. samblikud lepa tüvel http://www.loodusmuuseum.ee/uudised/lepp2004.htm islandi käokõrv http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/7klass/2kliima/7-2- 26-3.htm 13. Kuidas nimetatakse vetikate keha? Sarnasused taimedega. Vetikate hulkrakset keha nimetatakse talluseks. Vetikad fotosünteesivad nagu taimed, sest neil on ka kloroplastid. Kõige rohkem sarnanevad taimedega rohevetikad oma värvuse ja varuaine poolest (rakkudes varuainena tärklis). 14. Üherakulised ja koloonialised rohevetikad. Üherakulised koloonialised Elavad veekogudes põhiliselt mage- veekogudes, põhiliselt vetes. Ka mullal, samblas, magevetes Vähemalt osa lumel

Bioloogia

rtf

8. klassi ülemineku eksami küsimused ja vastused

toitumast. Tema keha ümardub ja kattub tiheda kaitsva kestaga, tekib tsüst. Tsüstina võib ta tuulega kanduda teise veekogusse. 6.Silmviburlane - silmapäpi ja viburi otstarve, paljunemine. Silmtäpi otstarve on see, et silviburlane tajub sellega valgust, mille poole ta ujub. Viburi on pikk ja niitjas. Silmviburlane paljuneb pikipooldumise teel. 7.Vetikate jaotus pigmendi sisalduse järgi.Mis on tallus ? Pigementide ja sisalduse ja teiste tunnuste jaotatakse vetikad hõimkondadesse. Rohe-,puna- ja pruunvetikate hõimkonda kuuluvate organismidega. Vetikate hulkrakset keha nimetatakse talluseks. 8.Kingloom- toitumine, rakutuumade ülesanne, paljunemine. Kinglooma peamine toit on bakterid. Suurtuum reguleerib kinglooma elutegevust, pisituum osaleb sugulisel paljunemisel. Enamasti aga paljuneb kingloom mittesuguliselt ristipooldumise teel. 9.Koppvetika ehitus ja paljunemine. Suvel paljuneb koppvetikas mittesuguliselt - eostega

Bioloogia

docx

BIOLOOGIA EKSAM (8. klass)

puudel. Samblikud kasvavad soojades, kuivades kohtades, kuid ka polaaraladel. Samblikud vajavad kasvamiseks puhast õhku, kuna nad saavad oma elutegevuseks vajaliku niiskuse ja toitained just õhust. Nende keha on tallus nagu vetikatelgi, kuid samblikel koosneb see seeneniitide põimikust, mille vahel on rohevetikad või sinikud (tsüanobakterid) eri organismid elavad samblikus vastastikku kasulikus kooselus ehk sümbioosis: vetikad (või sinikud) saavad seeneniitidelt eluks vajalikku vett ja mineraalaineid, seeneniidid tarbivad vetikate (või sinikute) poolt fotosünteesil toodetud orgaanilisi aineid. Samblike tüübid on: 1.Kooriksamblad moodustavad u 80% kõigist samblikuliikidest ning kasvavad sileda või teralise koorikuna, kinnituvad kõvasti ning nad on ka samblikest kõige vastupidavamad õhu saastatuse suhtes. (kaartsamblik) 2

Bioloogia

odt

Ökosüsteem

Seentel ümbritseb rakumembraani kest, mida nimetatakse rakukestaks. Täpselt nii on see ka taimedel, kuid loomadel rakukesta pole. Seente rakukesta keemiline koostis erineb tunduvalt taimede rakukesta koostisest. Kui viimane koosneb tselluloosist, siis suurema osa seente rakukestas sisaldub kitiin, aine, mis osaliselt moodustab putukate välisskeleti. See on üks iseärasus, mis eristab seeni taimedest. Vetikad Vetikad on kõige lihtsama ehitusega taimed. Neil puuduvad taimeorganid. Sellist algelist taimekeha, kus pole organid eristatavad, nimetatakse talluseks. Paljud vetikad on nii väikesed, et me neid palja silmaga ei näegi. Ainsana taimeriigis on vetikate hulgas ka üherakulisi taimi. Nad hangivad vett ja toitaineid kogu keha pinnaga. Värvuse alusel jaotatakse vetikad kolme hõimkonda: rohevetiktaimed, punavetiktaimed ja pruunvetiktaimed.

Loodusõpetus

Rohkem sarnaseid