: Keisrivõimu langemise tagajärg. Ühex poolex oli Petrogradi Tööliste ja Soldadite Saadikute Nõukogu ja teisex poolex Ajutine Valitsus, eesotsas vürst Lvov. Ajutine Valitsus lubas demokraatlikud vabadused ning kokku kutsuda Asutava Kogu.(otsust. Vene saatuse). Kaksikvõimu ajal muutus Vene poliitiline elu äärmiselt kirevaks. Enamlaste eesmärgix oli üles ehitada sotsialistlik Vene. Enamlaste esiletõus: Suurenev segadus tuli kasuks enamlastele, kes lubasid rahvale kõike, mida viimased soovisid. Saksamaa pooldas neid, sest nii loodeti Vene sõjast välja lüüa. Seetõttu lasi Saksa Leninil läbi oma territooriumi Vene-le sõita ning neid toetati. Kindral kornilov üritas Vene-l sõjalist riigipööret, mis suruti enamlaste abiga maha. Oktoobripööre: Sügiseks oli Ajutise Valitsuse autoriteet madalale langenud.Seda kasutasid ära enamlased.Lenini arvates tuli haarata võim Peterburi ümbritsevates linnades ja seejärel pealinnas. 25.okt.
Saksamaa, kes oli soovinud vaid oma liitlast Austria-Ungarit toetada, sai lüüa. Sakslastele tundus, et võitjad käitusid ebaõiglaselt, sundides neid nõustuma alandava rahulepinguga. Seepärast unistati Saksamaal võimalusest kaotus tasa teha. Saksamaa endised liitlased olid samuti sunnitud sõlmima ränkade tingimustega rahulepingud ning ka nende maade rahvastele tundus võitjate käitumine ebaõiglane. Austerlased, ungarlased, bulgaarlased ja türklased soovisid kaotust tasa teha. Pidevalt avaldasid nad rahulolematust Versailles´s koostatud dokumentidega ning sellega, et prantslased ja inglased surusid oma rahutingimusi teistele peale. Pariisi rahukonverentsil loodud uus poliitiline korraldus sai nimeks Versailles´ süsteem, kuid sageli nimetati seda ka Versailles´ diktaadiks. Rahvasteliit (loodi 1920) Pariisi rahukonverentsil lid liitlased rahvusvahelise organisatsiooni, mille ülesandeks oli
I Eesti taasiseseisvumise eeldusel RAHVUSVAHELINE TASAND 1. Lagunes kogu nn. sotsialismimaailma süsteem ning Ida-Euroopa riigid hakkasid vabanema NSVL võimu alt 2. Lääneriigid aitasid riike, kus soovisid NSVL haardest vabaneda 3. Nõrgenes ENSVL rahvusvaheline positsioon (Afganistani sõda) 4. Lääneriigid kiirendasid võidurelvastumist (tähesõdade programm) NSVL TASAND 1. NSVL majanduses - sotsiaal ja kultuurisfääris valitses pikemat aega stagnatsioon, mis oli viinud riigi ummikusse. 2. Nõrgenes NSVL sõjaline potentsiaal, sest alla käiva majanduse juures ei suudetud enam võidurelvastumise karussellil püsida. 3
ometi oleme kadedad, et temal on aga meil ei ole. Et tema võib saada südamerabanduse ja maohaavad oma McDonaldsi aktsiate pärast, mis kord tõusevad, kord langevad, aga meie ei või tunda ennast rikkana. On see siis elu? Jaakobus ja Johannes olid tuntud hüüdnime all "Kõuepojad", et nad nii äkilise ja kompromissitu loomusega olid. Nad olid nagu Iisraeli Ken-Martti Vaher ja Indrek Raudne. - Lootustandvad tulevased tähed poliitilisel maastikul. Mida nad soovisid ülekõige, et nad ei häbenenud oma ema Jeesuse juurde seda paluma läkitada? Mt 20:20 - Et nad istuksid aujärgedel Jeesuse kõrval ja valitseksid Iisraeli üle! - Jeesuse aujärjeks oli rist, tema paremal ja vasakul küljel löödi ühes temaga kaks selooti risti; nende juht Barabas pääses üles ässitatud rahvamassi abil, kes tema Jeesuse asemel nõudis. Nõnda teenis Jeesus veel oma kohtuprotsessil ühe renegaadi eest teotust ja põlgu.
NATO- PÕHJA-ATLANDI LEPINGU ORGANISATSIOON (Inglise k. North Atlantic Treaty Organization) NATO on iseseisvate riikide poliitilise ja sõjalise koostöö liit. NATO tagab liikmesriikide julgeoleku ja lisaks suveräänsele kaitsevõimele ka teiste liikmesriikide sõjaliste jüudude abil. NATO loodi 1949. aasta aprillis, Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja artikli 51 raames sõlmitud Põhja-Atlandi lepinguga. Lepingu allkirjastanud 12 Põhja-Ameerika ja Lääne-Euroopa riiki soovisid eelkõige luua vastukaalu Varssavi pakti riikide sõjalisele jõule. NATO jaguneb tsiviil- ja sõjaliseks struktuuriks. Kõrgeim ametnik on peasekretär ja kõrgeim organ Põhja-Atlandi Nõukogu (inglise k. North Atlantic Council). Otsuseid langetatakse liikmesriikide vaheliste nõupidamiste põhjal, kusjuures iga NATO otsus vajab kõigi liikmesriikide heakskiitu. Organisatsioonil ei ole liikmesriikide üle iseseisvat võimu. NATO
teadvuse tõstmine ning levitamine. Sellest järgneval aastal moodustati Eestis ka esimene poliitiline erakond "Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei", ning 1988.aasta Aprilli keskel moodustati "Eestimaa Rahvarinne" mille eesmärk oli perestroikat toetada ning lühiksese ajaga sai rahvarindest suurim rahvaliikumine. 1988. aasta lõpupoole oli Eestis välja kujunenud kolm arvestatavat poliitilist suunda. Rahvuslikud jõud kes soovisid omariiklikuse taastamist. Impeeriumimeelsed kes leidsid, et kõik peab jääma vanaviisi, ning Rahvarinne ja rahvuskommunistlik osa EKP-st kes pooldasid liidulepingut, mis oleks taganud Eestile suuremad võimalused ise otsustada ja konföderaadi staatust Nõukogude Liidu koosseisus. 16. Novembril 1988. aastal võttis Eesti NSV (1) http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_taasiseseisvumine Kasutatud on ka Einar Värva ja Tõnu Tannberg ,,Lähiajalugu"
sünnipäraste eelduste arendamine, lapse elu- ja koolikogemuse lahutamatus, kunsti-, tööõpetuse ning kehalise kasvatuse tähtsustamine ja laste omaalgatuse ning isetegevuse toetamine. 1930. aastad tõid aga kaasa koolisüsteemi diferentseerumise, mille tulemusel kannatasid oluliselt -ühtluskooli põhimõtted. Algkooli lõpetanute seas tugevnes konkurents edasiõppimise võimaluste pärast üldhariduslikus keskkoolis. Näiteks 1938. aastal sai nendest, kes soovisid keskkoolis edasi õppida, selle võimaluse osaliseks vaid ca 60%. Keskkool oli maksuline. 1936. aastal muutus keskkoolide keelepoliitika: esimese võõrkeelena legaliseeritakse saksa keele asemel inglise keel. Kutseharidussüsteemi väljaarendamine jõuab märkimisväärsete tulemusteni alles iseseisvusaja lõpupoole. 1930. lõpuaastail oli Eesti Vabariigis nelja erinevat tüüpi kutsekoole: põllumajanduslikud, majanduslikud, tehnilised ja kodumajanduslikud
Peeter I; Rootsi, Karl XII;Taani, Frederik IV. 3. Millal sõlmiti ja mis olid Põhjasõja lõpetanud Uusikaupunki rahulepingu tingimused? V: Venemaa sai Rootsilt Eesti-, Liivi- ja Ingerimaa ning osa Karjalast. Venemaa andis tagasi sõjas hõivatud Soome ala. 4. Kuidas õnnestus saksa päritolu aadlikel ja suurkaupmeestel säilitada juhtiv roll Eesti alade valitsemises kogu varauusaja jooksul? V:Uus võim vajas kohalike valitsevate kihtide toetumist, et võimu kindlustada. 5. Miks soovisid valitsejad oma vallutatud provintse valitseda nii nagu emamaad? Kirjuta kaks põhjust. V:Nad soovisiid laiendada maad ja tekitada ühtsust. 6. Kas nõustud väitega, et Poola kuninga Stefan Batory välja antud Liivimaa valitsemise seadus (nö põhiseadus) vähendas sakslaste mõju Liivimaa valitsemisel? Põhjenda oma seisukohta 2 argumendiga. V:Liivimaa provints jaotati Poola eeskujul vojevoodkondadeks, mille eesotsas olid poolakad või leedukad; Eraläänid jagati Poola ja Leedu aadlikele. 7
Enne sõda Narvas elanud 34 000 elanikust elas pärast sõda, 1946. aastal seal vaid mõni üksik eestlane põhiliselt linna äärealadel. Kuigi Narva vanalinna oli võimalik taastada ning enamiku majade ja kirikute müürid olid püsti, otsustas uus võim kõik maatasa teha. Alates 1950. aastate algusest varemed õhiti ja suure osa vanalinna asemele ehitati tänapäevased korterelamud. Pärast Teist maailmasõda asustati linn peamiselt migrantidega. Endised narvalased, kes pärast sõda soovisid Narva tagasi tulla, ei saanud Narvas elamispinda. Tänapäeval on Narva elanikest eestlasi vaid 4%. Narva jõe paremkaldal asuv Jaanilinn eraldati Narvast ja liideti Vene NFSV-ga 1945. Rahvaarv 1973. aastal 66 000 elanikku. Pildid: Kasutatud allikad: https://www.google.ee/search?q=narva&espv=2&tbm=isch&imgil=7_DMjv2LI-X8EM %253A%253BQoWfPOukqAmfFM%253Bhttps%25253A%25252F %25252Fet.wikipedia.org%25252Fwiki %25252FNarva_Hermanni_linnus&source=iu&pf=m&fir=7_DMjv2LI-X8EM%253A
Kõik naised Heraklese elus ei olnud head. Naiskurjuse kehastus selles filmis oli printsess Ariadne, kes soovis halba nii peategelasele kui ka neile, keda too armastas. Multikakangelase elus oli naiskangelane, kelle nimi oli Meg ning kes alguses ei olnud just kõige siiram, kuid tegevuse käigus armus Heraklesse ning naist surmast päästes enda elu hinnaga saigi Herakles tagasi oma jumalastaatuse. Mängufilmis torkas silma ka tõsiasi, et jumalad sekkusid maisesse ellu suurel määral. Nad soovisid et elu oleks alati tasakaalus: kui Heraklesel läks liiga hästi ning kui ta alati igast olukorrast puhtalt välja pääses, veeretasid jumalad tema teele järjest rohkem takistusi, seda juba lapseeast peale. Multifilmis midagi sellist silma ei torkanud, kui välja arvata allilma jumal Hadese õelad lõksud Heraklese alistamiseks. Kokkuvõtvalt võib öelda, et mõlemas filmis oli originaalse Heraklese looga nii mõndagi ühist, kuid
Diktatuurid Euroopas sarnased ja erinevad jooned Mõiste ,,diktatuur" on valitsemisvorm, kus võimul on üks partei või üks isik. Lähtutakse ühest ideoloogiast ning valitseb isikukultus. Teisitimõtlejate suhtes rakendatakse vägivalda ja piiratakse kodanikuõigusi. Diktatuur jaguneb veel kaheks : autoritaarne ja totalitaarne. Diktatuur sai alguse 20.sajandil, Euroopas aastal 1922 Itaaliast kui võimule tuli Benito Mussolini. Diktatuuri tekke põhjuseks oli demokraatia kriis. See tähendas seda, et kujunesid välja mittedemokraatlikud liikumised, mis süüdistasid kõikides hädades demokraatlikku riigikorraldust ning nõudsid diktatuuri, mis hävitaks arengu vaenlased ning viiks riigi majanduslikule õitsengule. Diktaatorid tulid võimule erinevatel põhjustel. Esiteks aitas kaasa see, et tekkisid uued ja manipuleeritavad rahvakihid, kes olid kogenematud ja rahulolematud just seetõttu, et inimesed soovisid majand...
Ø Reaktori ebastabiilset olekut juhtpaneelilt ei märgatud ja tundub, et keegi reaktorirühmast ei olnud ohust teadlik. Ø Reaktori võimsuse kasvades hakkasid Xe135 isotoobid põlema kiiremini kui I135 isotoobid lagunesid, mis omakorda suurendas reaktori võimsust. Ø Reaktori juhtpuldis ei olnud ühtegi signaali reaktori ebastabiilsest olekust. Ø Tundub, et selle hetkeni ei tajunud reaktori operaatorid mingit ohtu, vaid lihtsalt lõpetasid katse ning soovisid reaktori lõplikult peatada. Ø Mõni sekund pärast AZ5 lülimist hakkas reaktori võimsus hüppeliselt kasvama. Sellel hetkel hakkasid purunema kütusevardad ja ummistusid kontrollvarraste kanalid. Kontrollvardad kiilusid kinni, kui nad olid sisestatud alles 1/3 ulatuses, ning seega oli reaktsiooni võimatu peatada. Ø 3 sekundiga kasvas reaktori võimsus üle 530 MW. Auru rõhk kasvas plahvatuslikult ja purustas jahutustorud. Mõne sekundi
Mis võiks temast meelde jääda? * Millal loetud teos esmakordelt ilmus / millal kirjanik teose kirjutas? Kui oluline see teos kirjaniku loomingus on? PS. 1. augustil 2015 luges autor Jim Ashilevi oma romaani "Kehade metsa" publikule otsast lõpuni ette. See oli esimene kord, kui romaan avalikkuse ette jõudis. Erinevate Tubade Klubi uksed avati kell 12 ja suleti keskööl. Kõik võisid tulla ja minna, nagu soovisid. Jim muudkui luges. Kuulajad viskasid vaasi münte, mille eest lõpuks "Kehade mets" ka trükiti. „Kehade mets“ pälvis Eesti Kirjanike Liidu romaanivõistlusel 3. koha. Jimi isa on Ghanast pärit Kofi Ashilevi, kes sattus nõukogude perioodil Eestisse merekooli õppima, vahendab Menu. «Kui tuli teismeiga ja hakkasin päriselt tajuma seda, et ma väga eristun tänavapildis kõigist ümbritsevatest
Ta pani pärast pidu järgmisel päeval oma uhke ülikonna selga ja läks linnast välja lustiaeda. Seal ta nägi taas seda vanameest, kes teda varem on õpetanud. Vanamees küsis, et kuhu sa oma pilli oled jätnud? Selle peale oli poiss vastand, et siin uhkes kohas keegi soovi kuulda minu pilli laulu. Mees, aga käskis tal kiiresti siia oma pilliga tagasi tulla. Ta tuligi ja mees käskis tal hakata pilli mängima. Nii ka ta tegi ja tuli palju inimesi, kes viskasid talle kübarasse raha ja soovisid, et ta järgmine nädal ka tagasi tuleks. Ta sai väga õnnelikuks, kui ta luges raha ja sai kokku rohkem kui poole aasta kokkapoisina. Ta käiski igal pühapäeval pilli mängimas ja ostis endale trahteri peale korteri. Trahteris mängis ta ka pilli ja sai raha. Mõne aasta pärast oli Tiidu nii rikkaks saanud, et otsustas kodumaale tagasi minna. Võttis oma kirstud rahaga ja purjetas kodumaale. Kahe päeva pärast raksatas laeva põhi vastu kaljut ja laev läks põhja
põhjaSaitama prefektuuri.Fuji jalamil, enamasti mäest põhjas asuvad 6 väikest järve, mis pakuvad oma kaldalt mäele suurepärast vaadet. Mägi kuulub Fuji-Hakone-Izu rahvusparki.Mäe jalamil asub mets, mida nimetatakse Aokigaharaks. Rahvajutud ja legendid räägivad, et selles elavat deemonid, vaimud ja härjapõlvlased. Kuni 19. sajandini viisid jaapanlased Aokigaharasse oma vanureid ja vastsündinud lapsi, kellest soovisid lahti saada. Pärast seda on Aokigahara saanud populaarseks enesetapmise kohaks. Igal aastal tapab end selles metsas vähemalt 30 inimest ja 2002 jõudis enesetappude arv 80-ni. See on maailma populaarsuselt teine enesetapmise koht San Francisco Kuldvärava silla järel. Kohalikud omavalitsused on hakanud välja panema silte, mis veenaksid enesetapjaid ümber mõtlema, ja mõnel juhul ongi sellest abi olnud.72 aasta jooksul asus Fuji tipus mehitatud ilmajaam.
pillidele, prelüüdid ja fuugad. · Lavateosed ooper Väga tähtsateks zanriteks kujunesid ka fuuga ja prelüüd. Fuugad on enamasti mitmehäälsed (2-5), teemat korratakse kõikides häältes muutumatul kujul. Prelüüd on tavaliselt fuugale sissejuhatavaks osaks, aitas kuulaja ette valmistada fuuga meeleoluga. Prelüüde ja fuugasid kirjutati peamiselt õppeotstarbeks neile, kes soovisid oreli või klaverimängu õppida. Fuugade mängimine aitab omandada mängijal mängu tehnilisi võtteid. Tuntumad heliloojad Jean-Baptiste de Lully ( 28 november 1632 22 märts 1687) oli itaalia päritolu prantsuse helilooja, kes töötas suure osa oma elust Louis XIV õukonnas. Georg Friedrich Händel (23. veebruar 1685 Halle 14. aprill 1759 London) oli saksa helilooja, kes suurema osa oma elust veetis Inglismaal
Näiteks etendati amfiteatris Ikarose lugu, et kõik võimalikult reaalne oleks hüppasidki sulgtiibadega näitlejad areeni keskel olevatelt tellingutelt alla. Kui Diadalos maandus liival, siis publik juubeldas. Seejärel hüppas Ikaros. Selle asemel, et maanduda liival, sööstis näitleja otse keisriloozi suunas kostub karjatus, Nero tõmbub küüru, keha prantsatab marmorpõrandale, verd pritsib, ka keisrile näkku. Seejärel rahvas röökis ja juubeldas sellist meelelahutust nad soovisid ja keiser pidi seda pakkuma. Pärast etendust ei lahkunud publik areenilt, sest siis sõitsid lavale heeroldid, kes pildusid rahva hulka kingitusi. Kingitused varieerusid eksootilistest provintsikaupadest kuni kinnisvara ja laevadeni. Nii mõnigi päevavaras lahkus areenilt rikka mehena. Näitemängud ei olnud keisririigi ajal enam mitte lihtsalt meelelahutus, vaid võimalus jälgida rahva meeleolusid ja tabada pingeid
liikmesriikide siseasjadesse ,,õiguse ja siseasjade alal". Tegelikkuses olid need kõik ühtse ideaali kompromissid. EL seadis eesmärgid ka ühisraha loomiseks, kuigi selle vastuvõtmisel 1999.a. 3 riiki loobusid ja üks ei suutnud nõudmisi täita. Valuuta ja majandusreform juhindusid suuresti faktist, et USA ja Jaapani majandused kasvasid kiiremini kui Euroopa oma, eriti pärast uusi arenguid elektroonika-alal. Vastuväiteid tuli vaesematelt liikmesriikidelt, kes soovisid liidult rohkem raha ning rikkamatelt, kes soovisid maksta vähem; lõpuks jõuti siiski kompromissile. Üks plaanitud lähedase majandusliku liidu ja ühisturu loomise kõrvalmõju oli sotsiaalpoliitika, mis oleks pidanud selle tulemusena ilmnema. Maastrichti Leping formaliseeris ka EL liikme kontseptsiooni, võimaldades igal EL rahva esindajal kandideerida valitsusse, millel oli otsustusõigus. Kõige vastuolulisem on EL-i sekkumine sise- ja juriidilistesse asjadesse mis andis välja
ülesande. Tähtsamad peaminstrid olid liberaalidest Gladstone (Gladstone toetas Iirimaad) ja konservatistist Disraeli. Victoria ajastul emigreerus peamiselt Austraaliasse, Uus-Meremaale, Ameerika Ühendriikidesse ja Kanadasse 15 miljonit inimest. Tema valitsusajal kasvas Briti elanike arv pea kahekordselt. Tema valitsusajal toimusid Iirimaal suured rahutused. Iirimaa tahtis maaseadust, mis vabastaks neid endale maarentimisest ja tagaks neile õigusi ning soovisid viimaks ka Suurbritanniast iseseisvust. 1845. algas seal Suur näljahäda. Tema ajal olid Darwin, Marx, Freud. Liberaalid ja konservatiivid: Liberaalid (toorid) ja konservatiivid (viigid) olid kaks rivaalitsevat parteid. Liberaalide põhiidee oli üksikisiku vabadus, konservatiivide põhiidee oli olemasoleva sälitamine. Parlament ja valimisõiguse laiendamine: Alamkoja valimised toimusid iga 7 aasta tagant. Konservatiivid ja liberaalid rivaalitsesid
a märtsis tapeti.* Kleopatral tuli mõelda oma julgeolekule. Ta põgenes Egiptusesse, et päästa nii enda kui ka oma poja Caesarioni elu. _____________ * Caesari tapjate hulgas oli ka Brutus (85 42 eKr) Rooma riigimees, kes võlgnes kogu oma karjääri Caesarile; senatis peeti teda Caesari lemmikuks, kuid ta ühines Caesari tapjatega; surma eel jõudnud Caesar hüüda: Ka sina, mu Brutus! Rooma vabariigi lõpp Caesarit tappes soovisid vandenõulased säilitada vabariiklikku korda Caesarist oli saamas ainuvalitseja, ehkki täidesaatev võim allus endiselt senatile (mis oli roomlaste parlament). Vandenõulased uskusid, et Caesari kõrvaldamisega jääb vabariik alles. Paraku läks hoopis teisiti ... Algas kodusõda Caesari pooldajate (Octavianus, Antonius) ja vastaste (Brutus, Cassius) vahel. Peale jäid esimesed. See tähendas vabariigi peatset hukku ja ainuvalitsuse (keisririigi) algust. Kleopatra
3. Nürnbergi protsess 14.11.1945 1.10.1946 Kohtuprotsess Saksa fasistlike sõjakurjategijate vastu. Kokku oli kohtu all 21 kaebealust. Kõiki kohtualuseid süüdistati kolme süüpunkti alusel: a) kuriteos rahu vastu, b) sõjakuritegudes ja c) kuritegudes inimsuse vastu. 4. Külm sõda PÕHJUSED: Mõlema riigi eesmärk oli oma maailmavaadet teistesse riikidesse edasi kanda (USAl Lääne Demokraatiat ning NSVL l kommunistliku totalitarismi). Samuti soovisid mõlemad suurendada oma võimu maailma poliitikas ning majanduses. AVALDUMISED: *Võidurelvastumine (massihävitusrelvade täiustamine) NSVL: Tuumapomm, vesinikpomm, kontinentidevahelised raketid. USA: Tuumapomm, vesinikpomm, kontinentidevahelised raketid ja tähesõdade programm. *Vastasseis Euroopas (sõjaline ning poliitiline ülekaal) NSVL: Berliini müür, Tsehhi rahutuste mahasurumine, Ungari rahutuste mahasurumine. USA: otsene vägivaldne tegevus puudus, pigem majanduslik ülekaal.
allveelaevade omamine.). Sakslastele tundus, et võitjad käitusid ebaõiglaselt, sundides neid nõustuma alandava rahulepinguga. Seepärast unistati Saksamaal võimalusest kaotus tasa teha. Saksamaa endised liitlased olid samuti sunnitud sõlmima ränkade tingimustega rahulepingud ning ka nende maade rahvastele tundus võitjate käitumine ebaõiglane. Austerlased, ungarlased, bulgaarlased ja türklased soovisid kaotust tasa teha. Pidevalt avaldasid nad rahulolematust Versailles´s koostatud dokumentidega ning sellega, et prantslased ja inglased surusid oma rahutingimusi teistele peale( Pariisi rahukonverentsil loodud uus poliitiline korraldus sai nimeks Versailles´ süsteem, kuid sageli nimetati seda ka Versailles´ diktaadiks). Tõepoolest - kuidas sai süüdistada selles vaid sakslasi? Sakslased ei mõistnud, miks
Ülestõus hõlmas peamiselt Saare-, Lääne- ja Harjumaad. Tähelepanuväärne sündmus oli Padise kloostri vallutamine. Seal tapeti 28 munka. Selle ajaga oli kogu Taani valduste piirkond (va. Tallinn) võõrvõimust puhas. Pärast lööki valisid ülestõusnud endi seast 4 kuningat. Järgmiseks otsustati abi paluda Turu foogtilt, kes oli meelsasti valmis neid aitama. Kõike toimuvat oli jälginud Liivi orduriik. Too otsustas sekkuda. Eestlased, nähes ja kuuldes sellest, soovisid läbirääkimisi. Läbirääkimised toimusid Paides 1343. aasta 4. mail. Eestlasi esindas seal nende 4 kuningat koos 3 sõjasulasega. Kohale oli tulnud ordumeister isiklikult koos oma saatjaskonna ja oma kroonikuga. Pärast sõnelemist tekkis relvakähmlus, kus eestlased hukkusid. 24. juulil puhkes ülestõus Saaremaal. Asuti piirama Pöide ordulinnust. 8 päeva hiljem olid piiratavad nõus alistuma tingimusel, et neid lubataks linnusest vabalt lahkuda. Kui nad aga linnusest väljusid,
kunstiajaloos ja mõningatest teostest. 3 1. Elulugu Kreeklane Domenikos Theotokopulos, keda Hispaania õukonnas, kus ta töötas suurema osa oma elust, hüüti lihtsalt El Grecoks ehk Kreeklaseks, oli veneetslase Tinoretto kõrval üks 16.sajandi teise poole silmapaistvamaid maalikunstnikke. Nad mõlemad tahtsid luua midagi uut. Kuid nende maalid ei olnud kõigest peen mäng uute kunstiliste vahenditega. Ennekõike soovisid nad anda oma töödele vaimset sisu, näidata silmale nähtamatut (Krausse 2006:24). 1567 saabus ta Veneetsiasse, kus olevat õppinud Tiziani juures (Corrain 1999:59). Siis veetis ta lühemat aega Roomas, kus ta väidetavalt solvas kohalikke arvates, et ta võiks Michelangelo teoseid paremaks muuta (,,Hea mees,aga maalida ta ei osanud.") (Piper 2006:174). 1576. aastast elas ta Hispaanias, esialgu Madridis, kus teda paelus võimalus osaleda
Baltimaade laulev revol. näitas, et NSV Liit on nõrgaks jäänud, kuna ei suuda isegi oma otsesel võimualal korda hoida. See andis Kesk- ja Ida-Euroopa rahvastele märku, et aeg on kommunistlik diktatuurivalitsus kukutada. Kommunistliku reziimi langemine Poolas: Esimese hoobi sai kommunistlik süsteem Poolas. Solidaarsus oli lääneriikide toel aina tugevnenud. NSV Liidu nõrgenemisest julgust saanud poolakad ei leppinud aga enam kommunistliku süsteemi reformimisega, vaid soovisid selle täielikult lammutada. 1988-1989 tabas Poolat ulatuslik streikide laine, mis halvas kogu majanduse. Jaruzelski pöördus Solidaarsuse juhi Lech Walesa poole, kes seadis streikide lõpetamise tingimuseks ümarlauakõneluste alutamise poliitiliste reformide teostamiseks. 1989. a aprill lõppesid ümarlauakõnelused, kus Jaruzelski säilitas presidendi koha, kuid lubas korraldada osaliselt vabad valimised. Juunis 1989 toimunud
paljud vaimulikud oma ametid välja ostnud. Seetõttu leidsid aset järgnevad reformid: 1) ainult paavst tohib piiskoppe ametisse määrata, 2) ainult paavst saab keisrile võimu anda, 3) paavsti otsust ei saa vaidlustada, küll saab paavst teiste otsuseid vaidlustada. Kirik soovis saavutada ülemvõimu kuninga üle. Investituuritüli vaimulike nõue keisritele, et keisrid loobuksid oma õigusest otsustada kellele vaimuliku võimutunnused anda. Vaimulikud soovisid, et see oleks paavsti õigus. Saksa keisri Heinrich IV ja Rooma paavst Gregorius VII tüli Kuna Gregorius soovis, et kirikul oleks kõrgeim võim ning et vaid paavstil on õigus vaimulikke ametisse seada, siis Heinrich keeldus Gregoriuse käsku täitmast. Ta valis ikkagi vaimulikke oma suva järgi, ent lõpuks tuli tal siiski Gregoriuse ees alandlikult andestust paluda, sest vastasel juhul oleks ta võimult kukutatud. Paavstile sai osaks ainuõigus nimetada vaimulikke ametisse.
1)Nim. 3 slaavlaste hõimu. 2)Nim. 2 munka ja nende loodud slaavi tähestikku. 3)Tähelepanuväärset seoses vürst Vladimiriga ja vürst Jaroslaviga. 4)William Vallutaja. 5)Ristisõdade eesmärgid 6)Nim. vaimulikud rüütliordud. 7)2 kerjusmungaordut 8)Canossas käik 9)2 kõrgkeskaja tugeva kuningavõimu riiki 10)Miks tekkis läänikord ja milles seisnes 11)Millised astmed tuli läbida rüütliks saamiseks. 12)Mida tähendas rendihärrus ja mõisahärrus. 13)Euroopa varaseimad linnastuvad piirkonnad. 1.*ida(antid)*lõuna(sklaviinid)*lääneslaavlased(veneedid) 2.Kyrillos ja Methodios olid vennad,kes töötasid välja 2 slaavi tähestiku variant.Need olid glagoolitsa ja kirillitsa. 3.Jaroslav vallutas 1030a. Tartu.Lasi koostadakirjaliku seadustekogu 'Vene õigus'riigi õigluskorra kindlustamiseks.Lasi Venemaal rajada arvukalt kirikuid.Vürst Vladimir lasi 998a.ennast koos kaaskonnaga ristida ja kehtestas uue usu ka oma riigis. 4.William Vallutaja oli Normandia hertso...
Sotsialistlikku Föderatiivset Vabariiki. Lõplikult kujunes nõukogude riiklik korraldus välja 1936.aastal vastu võetud põhiseadusega. Kodusõda Enamlaste võimuletulekuga ja nõukogude võimu esimeste ümberkorraldustega ei olnud rahul Venemaa teised poliitilised jõud ja ühiskonnakihid. Mitmel pool algas avalik võitlus nõukogude võimu vastu juba 1917. Aasta lõpukuudel. 1918. Aasta kevadel kasvas see kodusõjaks, mis kestis kuni 1920. Aastate alguseni. Nõukogude võimu likvideerimist soovisid ka välisriigid, kes asusid toetama enamlaste vastu võitlevaid poliitilisi jõude.1918. aastal kevadel saatsid Inglismaa, Prantsusmaa, Ameerika Ühendriigid ja mitmed teised riigid oma väed Venemaale. Algas Interventsioon e. välisriikide relvastatud sekkumine Venemaa siseasjadesse. Nõukogude võim suutis luua aga Punaarmee ning sisemisele ja välisele survele vastu seista.1918. aasta suvel tapsid enamlased Lenini otsesel korraldusel
Ta palus abi ka oma vennalt Poseidonilt, kes andis omakorda jõejumalatele käsu voogudel üle kallaste tõusta. Zeus isa pigistas pilvi, et vihma sajaks. Phokise maakonnas kerkis üle veelagendiku veel ainult Parnassose mägi. Selle mäe poole suundus väike lootsik, milles istus Prometheuse poeg Deukalion oma naise Pyrrhaga. Niipea, kui Zeus märkas, et inimsoost on järelejäänud vaid nemad, lõpetas ta uputuse. Deukalion ja Pyrrha tänasid jumalaid uputuse lõpetamise eest ja soovisid, et nad suudaksid savile hinge sisse puhuda ja inimkuju anda. Nad palusid, et jumalanna Themis annaks neile nõu ja ta andiski. Nad mõlemad tegid nii nagu jumalanna ja korjasid kive ning viskasid nad üle oma õla seljataha. Kõik kivid, mida Deuklaion viskas, muutusid meesteks ja kõik, mida Pyrrha viskas, muutusid naisteks. Nõnda tekkis uus inimsugu, visa töös ja vastupidav piinades ning kannatustes. Kivist sündinud ja kivina kõva ning järeleandmatu.
Kirjandusteose analüüs Kes meist poleks unistanud leida nooruse lätet ja elada igavest elu või hoopiski muuta mõni metall kullaks. Paulo Coelho on õppinud 11 aastat alkeemiat ning soovib jagada oma teadmisi lugejatega. Autori positsioon teoses on 70ndendate ja 80ndatel. Paulo õppis ise alkeemiat ja tahtis jagada teistega oma teadmisi. Teos paneb inimesi otsima ,,Oma Lugu" ja uskuma, et kõigel ongi ,,OmaLugu". Tänapäeva inimesed otsivad veel rohkemgi elu mõtet. Peategelane Santiago rändab mööda maad ja kohtub erinevate tegelastega. Santiago on tüüpiline, sest ta on tavaline inimene, kes otsib oma elu mõtet. Ülejäänud tegelased jagunevad abistavasse gruppi ja ,,Oma Lugu" otsivasse gruppi. Kõrvaltegelased on inimesed keda Santiago oma teel kohatb. Näiteks: kaupmehed, poeomanikud, Saalemi kuningas Melkisedek, mustlane, inglane, karavanijuht, fatima, Santiago Matamorosest Kõik teose...
FEODAALKORD a)maasuhted 1)vasall kohustas senjööri ustavalt teenima,eelkõige tema kutsel sõjateenistusse ilmuma 2)vasallil oli õigus ja kohustus senjöörile nõu andma 3) vasall pidi lunaraha maksma,kui senjöör vangi sattus ja kingitusi tegema, kui senjööri vanim tütar abiellus 4)vasall andis end senjööri kaitse alla,senjöör aga andis vasallile kasutada maatüki koos seal elavate talupoegadega b)rüütliks saamine 1)alustas 7 aastaselt teenistust paazina mõnes aadliperekonnas,kus talle õpetati häid kombeid 2)15a. Sai paazist kannupoiss,kes õppis ka ise võitlus võtteid 3) 20a. Löödi noormees pidulikult rüütliks 4)rüütliks löömise traditsioonis kombineerusid kiriklikud ja sõjalised jooned c) relvastus 1)piik-püüti vastast sadulast piasata 2)mõõk -kasutati lühivõitluses 3)kiiver-kaitses nägu 4)kilp- kaitses,kandisperekonna vappi TALUPOEGADE ÕIGUSLIK JA ...
Vabade meeste õigus ja kohustus oli sõjateenistus. Kirikud asendati kivikirikutega, maaisand pidi rahastama,ametisse seati preestreid, ül jumalateenistus. Linnade teke: dorpat-tartu, fellin-viljandi, hapsal-haapsalu,narwa- narva, pernau-pärnu, reval-tallinn, weissenstein- paide, wesenberg-rakvere. Linnade teke tähtsamate teede sõlmpunktid, maaisand andis linnaõiguse, suurim tähtsa. Liivima linn Riia, Jüriöö Ülestõus- 1343-1346, eestlased soovisid kunagi endale kuulnud maid tagasi, Harjumaal, Läänemaal, Saaremaal. Täht. Sündmused: Paides tapeti 4 kuningat, padise kloostris tapeti 28 munka, mässud, ülestõusud. Tulemus: Saksa ordu sai Taani valdused Eestis ka endale 19000 hõbemarga eest. Liivimal väikeriigid: Saksa ordu Liivima haru. Riia piiskopkond, tartu, saare-lääne, kuramaa. Kogu maa mida rajasid talupojad, jagunes maaisanda domeeniks, läänivaldused. Hiljem olid läänid pärandatavad. Sisepoliitika Saksa
Nõukogude Liidu lagunemine ja Eesti vabariigi taasiseseisvumine Sisemised faktorid Välised faktorid 1970 1980.a algus -Mahajäämus suurenes -Afgaani sõda Nõukogude -Breznev ei olnud huvitatud Liidul oli liiga vähe ressursse riigiasjadega tegelemisest niigi. -Partei ja valitsus oli -Johannes Paulus II korrumpeerunud. Kuulutas ja kutsus rahvast -Dissidentlus endaga kaasa vabadusele -Rõhk oli sõjatööstusel seega -Streik Poolas majanduslik seis polnud hea -Majandussõda USA ja NL-i -Tehnoloogia mahajäämus vahel ...
ma ei mõista, miks sa oma perekonna niimoodi maha jätsid. Kas see kõik oli tõesti seda väärt? Sa küll said juurde kohutavalt palju uusi kogemusi, kuidas keerulistest olukordadest välja tulla ja imelisi tutvusi erinevates väikestes külades, kuid mida sa kõike ei pidanud ka selle nimel tegema. Ma tõesti ei usu,et sa kordagi näiteks Katile kõike seda rikkust lubades ei kõhelnud, kas sa sellest situatsioonist puhtalt välja pääsed. Sa kindlasit kahtlesid ja soovisid rääkida sellele naiivsele tütarlapsele tõtt? Küllap sa ise oled liialt põikpäine ja jonnakas, nagu eestlased ikka ja tahtsid oma seikluse tüdruku arvel lõpuni viia. Sul tõesti vedas, et tol päeval, kui te Hansuoja tallu jõudsite, selle peremees laadale oma härga oli müüma läinud. Poleks su libe keel seal enam midagi aidanud, kuna Jaak oma kange iseloomuga nii kergelt poleks alla andnud. Jäid ju ikkagi tema pärast oma naisest Katist ilma!
II sakslased rikuvad Toreida vaherahu III eestlased üritavad Tallinna vallutada 34. Miks hakkasid eestlased sakslastega koostööd tegema? Sest nad olid ristiusustatud, venelased muutusid liiga tugevaks ja agressiivseks ja eestlased ei saanud nende vastu üksi, küsiti sakslaste abi, et venelased välja lüüa 35. Kuidas suhtus Venemaa sellesse koostöösse? Alustas koostööd saarlastega 36. Miks peeti madisepäeva lahing? Eestlased soovisid tagasi saada vallutatud alad 37. Keda kutsus piiskop Albert ristiusustamise läbiviimiseks appi? Taani kuninga Valdemar II 38. Miks kaotasid eestlased muistse vabaduse? Eestlastel oli viletsam relvastus Vallutajad olid head diplomaadid Maakondade ja naabrite vaheline koostöö oli nõrk (üksikutele sõjakäikudele organiseeritud) Eesti võitlejate arv võrreldes vastasega väiksem Mitu vaenlast: sakslased, taanlased, rootslased, venelased
Svea Mäesalu 11C Romantism Romantism oli esialgu väheste haritlaste eneseväljendus. See ei saanud esineda arhitektuuris või skulptuuris, kuna selle loomine on kallis ja eeldab kunstnikult suurt rahakotti. Romantikute jaoks oligi kõige parem väljendusviis maalikust ja graafika ning seda mitte vaid rahalises mõttes, vaid ka seetõttu, et need võimaldasid väljendada kordumatuid mõtteid ja tundeid paindlikumalt. Niisiis soovisid romantismi kunstnikud välejendada eelkõige oma tundeid, elamusi, ja meeleolu, samuti oli nende jaoks oluline oma fantaasia rakendamine. Inspiratsiooni ammutamiseks suunati pilgud keskaega või eksootilistesse idamaadesse, ka romantiline kirjandus oli maalimise aluseks. Selline unistusliku ja luulelise laadiga suund, mis hakkas kandma nime romantism, kujunes välja 19. sajandi II veerandiks. Populaarseks muutusid maastiku- ja ajaloomaal. Romantismi tuuled jõudsid ka arhitektuuri
METSAVENNAD tegid kaasa Suvesõjas Saksa vägede koosseisus Eesti pinnal. Pärast Eesti vabanemist saatsid sakslased laiali, varsti algas aga vabatahtlike värbamine uutesse väeosadesse. IDAPATALJONID esialgu julgestuseks Saksa rinde tagalas, hiljem osalesid lahingutes Punaarmee vastu POLITSEIPATALJONID moodustasid politsevõimud, rakendati vahiteenistuses, võitluses partisanidega, rindel. EESTI SS-LEEGION 1942 vabatahtlike värbamine, kuid vähesed soovisid minna võitlema Saksamaa eest. SS oli omandanud halva maine kui repressioonide teostaja. Vabatahtlike värbamisel polnud tulemusi, see asendati osaliste sundmobilisatsioonidega. 1943. saadeti ,,vabatahtlikena" leegionisse aastatel 1919-25 sündinud noormehed. Veidi hiljem sai nimeks 20. Eesti SS-diviis. 31.01.1944 Punaarmee lähenemisel kuulutas Eesti Omavalitsus välja üldmobilisatsiooni 1904-1923 sündinud meestele. Põhiosa koondati
saanud küll kiidelda sama pika demokraatia ajalooga nagu inglased, kuid ka Prantsusmaal oli demokraatlik kord üsna tugev. Võit Esimeses maailmasõjas tugevdas paljude prantslaste usku demokraatiasse. Teade krahhist, mis tabas New Yorgi fondibörsi 1929. aasta sügisel, ei tekitanud Prantsusmaal esialgu erilist ärevust. Prantslastele tundus, et nende heaolu ei ohusta miski, kuid järgmise aasta lõpul laienes kriis ka sinnani. Riigivõimu suutmatus majanduskriisi ületada innustas neid, kes soovisid Prantsusmaal diktatuuri. Aastal 1934 korraldasid äärmuslased Pariisis meeleavalduse, mille käigus üritati hõivata parlamendihoone. Diktatuuriohuga võitlemiseks loodi Rahvarinne, kuhu koondusid sotsialistid, kommunistid ja teised pahempoolsed erakonnad. 1936. aasta parlamendivalimistel saavutas Rahvarinne ülekaaluka võidu ning moodustas valitsuse. 1930. aastate lõpuks oli enamikus Euroopa riikides kehtestatud diktatuur. Venemaal kehtestati diktatuur 1917
Tagajärjed Eestile: Eesti ei saanud iseseisvaks, vaid langes Nõukogude Liidu alt Saksamaa alla. Paljud inimsed langesid repressioonide alla. 9. Eeslased erinevates sõjavägedes ( Teine maailmasõda, 1941-1944). Iseloomustus: Eestlased võitlesid nii Saksa kui Nõukogude Liidu kui ka Soome poolel. Saksa poolele sattusid eestlased tänu sundmobilisatsioonile, eestlased tahtsid saavutada iseseisvust võideldes Nõukogude Liidule vastu ning inimesed, kes soovisid oma õpinguid jätkata. Nõukogude Liidu poolele sattusid inimsed tänu mobilisatsioonile, kuna Eesti sõjavägi oli juba aastast 1940 kuulunud Punaarmeesse. Soome poolele sattusid kuna eestlased üritasid hoiduda saksa mobilisatsiooni eest. Tagajärjed Eestile: Hakkas üksteise vastu võitlemine kuna eestlased olid laiali igal pool erinevatel pooltel. 10. Sõjategevus Eestis (1944) iseloomustus: Talvel hakkasid Idasuunast tulema Nõukogude Liit Eestile peale ja
loetakse Debussy sümfoonilist prelüüdi ,,Fauni pärastlõuna", mis on inspireeritud Stéphane Mallarmé luulest. 3 2. Claude Debussy Claude Debussy sündis 1862.aastal Pariisi äärelinnas Saint-Germain-en-Laye's, 2 aasta pärast kolis koos perega aga Pariisi kesklinna. Debussy'l puudub üldhariduskoolis õppimise kogemus, ta õppis ema ning kodukooli õpetajate käe all. Debussy' vanemad soovisid, et temast saaks meremees, kuid nähes poisi suur muusikahuvi, lootis isa teda näha kuulsa klaverivirtuoosina. Claude Debussy asus 11-aastaselt õppima Pariisi konservatooriumi, seal kujunes temast merd jumaldav ning hästi klaverit mängiv helilooja. Kuigi Debussy polnud konservatooriumi õppesüsteemiga rahul (,,Konservatooriumis õpitakse palju ebaolulist, mille unustamiseks tuleb hiljem sama palju vaeva näha, kui selle õppimiseks" C.Debussy), paistis ta seal silma mitmes õppeaines
Kätte oli jõudnud õhtupoolik, kui peatuti heinaküüni lähedal ning Agnes heitis küüni heina sisse magama. Hommiku saabudes suudles Gabriel Agnest ning teineteisele tunnistati armastust. Sel päeval peatusid nad Jägala jõe ääres, kus neile lähenes kamp sõdalasi, kes sõid ära nende toidumoona. Nende seas oli üks terve ilma läbi rännanud sakslane, kes väitis kindlalt, et Agnes, kes tol hetkel oli Gabrieli vend Jüri, pidavat olema hoopis tüdruk. Mehed soovisid Agnest ja Gabrieli endaga kaasa võtta, kuni Gabriel kuulis, et nende juht on Ivo Schenkenberg. Sõdalased ei uskunud, et Gabriel on Ivo poolvend. Sakslane, kes oli Gabrieli käest matsu saanud sihtis meest, kuid ainult Agnes nägi seda. Korraga välkusid kuulid ning sakslane kukkus surnult maha ning Agnes oli haavatud. Kuna Gabriel andis meestele kuldraha, viidi neid koos naisega Ivo juurde. Ivo kutsus Agnesele põetaja ning laskis neiu enda telki panna
saatust. Loomadele lauta leiva viimine ja nende tervitamine saabuva aasta puhul on unustusse vajumas. Rikkaliku toidulauaga loodetakse endiselt tagada jätk tulevaseks aastaks. Pärast Teist maailmasõda toodi tuppa näärikuusk. Aasta viimasel päeval tõi näärivana kingitusi, Lääne-Eestis ja saartel liikusid ringi näärisokud, kes soovisid head uut aastat. http://www.folklore.ee/Berta/pildid/naarid/6.jpg 3. Jüripäev Jüripäev märkis eesti rahvakalendris kevade ja kevadtööde algust. Päev on saanud oma nime pühalt Jürilt. Kirikukalendri püha Jüri on tänini oluline kunsti ja kirjanduse inspireerija, lohetapja, keda on peetud kristluse võidu sümboliks paganluse üle. Jüripäev on Eestisse tulnud nii lääne- kui idakiriku kaudu ja sisaldab
Pealegi Napoleoni testamendi tingimuste kohaselt sai just de Montholon suurima osa tema varast – mis oli selleks ajaks tohutu, 2,2 miljoni frangi suurune summa. Tuleb rõhutada, et kõik need tõendid on kaudsed. Keegi tappis Napoleoni ja kõige tõenäolisem kahtlusalune on de Montholon. Kui de Montholon oli tõesti süüdlane, kas ta toimis kõrgema võimu korralduste kohaselt? Oli ta Briti valitsuse ja Louis XVII agent? Nii Bourbonid Prantsusmaal kui ka inglased soovisid Napoleoni areenilt kadumist, mõlemal poolel olid selleks omad mõjuvad põhjused. Üks on aga kindel: tõenäoliselt ei lahene see müsteerium kunagi. Napoleonil oli kaks naist Dzozefina Bogarne ja teine oli Maria-luiza Avstriskaia Napoleonil ja Dzosefina Bogarnega last ei olnud aga Maria-Luiza Avstriskajaga oli üks laps kelle nimi oli Napoleon II Bonapart allikad : http://www.annaabi.com/materjal-28851-napoleon-i http://et.wikipedia.org/wiki/Napoleon_I http://miksike.ee/en/glefos.html
Rahvuslus – natsionalism ja antisemism 3. Venemaa: ühiskondlik-poliitilised olud, Vene-Jaapani sõda, 1905. aasta revolutsioon. Absolutism – keisril piiramatu võim – Nikolai II Keisril oli liigne võim, riigis olid suured ühiskondlikud kontrastid, suur venestamine Vene-Jaapani sõda: Võitlus ülemvõimu pärast Hiinas – Venemaa sai raskelt lüüa 1905. aasta revolutsioon: Töölised soovisid esitada keisrile palvekirja – võimud lasid nende pihta tule avada – vallandusid rahutused Keiser lubas rahvale suuremat sõnaõigust – Riigiduuma valimised – hakati moodustama erakondi 4. Rahvusvahelised suhted 19. sajandi lõpus, 20. sajandi algul 19. sajandi lõpus: Kolme keisri liit – Venemaa, Saksamaa, Austria-Ungari Edasikindlustusleping – Saksamaa ja Venemaa 20. sajandi algul Kolmikliit – Saksamaa, Austria-Ungari, Itaalia
Rahvuslus – natsionalism ja antisemism 3. Venemaa: ühiskondlik-poliitilised olud, Vene-Jaapani sõda, 1905. aasta revolutsioon. Absolutism – keisril piiramatu võim – Nikolai II Keisril oli liigne võim, riigis olid suured ühiskondlikud kontrastid, suur venestamine Vene-Jaapani sõda: Võitlus ülemvõimu pärast Hiinas – Venemaa sai raskelt lüüa 1905. aasta revolutsioon: Töölised soovisid esitada keisrile palvekirja – võimud lasid nende pihta tule avada – vallandusid rahutused Keiser lubas rahvale suuremat sõnaõigust – Riigiduuma valimised – hakati moodustama erakondi 4. Rahvusvahelised suhted 19. sajandi lõpus, 20. sajandi algul 19. sajandi lõpus: Kolme keisri liit – Venemaa, Saksamaa, Austria-Ungari Edasikindlustusleping – Saksamaa ja Venemaa 20. sajandi algul Kolmikliit – Saksamaa, Austria-Ungari, Itaalia
uskumused, kombekirjeldused, ajalooline pärimus, mälestused jm. 15. Kuidas nimetatakse Eesti Kirjandusmuuseumi kohapärimuse andmebaasi? KOOBAS: kohapärimuse andmebaas 16. Kirjuta siia üks tekstinäide oma kodukihelkonna kohapärimuse kohta Kaali meteoriidikraater- Matthias Johann Eiseni muistendikogumikus "Esivanemate varandus" avaldatud kohamuistendi järgi oli Kaali järve kohal mõis, kus mõisahärra tosinast lapsest kõige vanem ja kõige noorem – poeg ja tütar – soovisid omavahel abielluda. Kirikuõpetaja ütles, et see on võimalik, ja laulatas nad mõisas ära. Pärast laulatuse talitamist ei jäänud kirikuõpetaja pulmapeole, vaid kiirustas koju, käskides kutsaril kiiresti sõita ja keelates tal tagasi vaadata. Kutsar vaatas keelus üle astudes tagasi ja selsamal silmapilgul, kui ta tagasi vaatas, nägi, et mõis vajus maa sisse. Järele jäänud suur järsk auk, millel vesi alati sees on. Muistendi järgi tuleb
ülistamise tõttu jäid tahaplaanile suhtlemine, teiste mõistmine ja muud tähtsad tegevused, mis omakorda seadsid mehe perekonna ja naabritega rohkem vastuollu ja tekitasid suuremaid arusaamatusi. Toetudes piiblile, arvas ta end kõige targemaks ja suurendas oma õigusi, unustades teiste omad. Eespere talu lapsedki nägid, missuguseks Vargamägi Andrese muutnud oli ning soovisid üle kõige sealt lahkuda, mis peremeest väga pahandas. Vargamägi oli täis kohustusi ja kokkuvõtteks tõde polnudki olemas. Autor kirjeldas, et tõde ongi see, mida suudetakse tõendada millegi alusel ning õigus on sellel, kellel lihtsalt on õnne. 3. Teose peategelas(t)e iseloomustus Andres Paas oli tegelane, kellega toimub teose käigus areng. Mehe iseloom muutub lootusrikkast ja optimistlikust, konservatiivseks, tujutuks ja kalgiks
Prantsusmaa ja Inglismaa ning teisel pool Saksamaa, kes arenes kiiresti ja soovis juhtpositsiooni Euroopas. · Samuti põrkusid Balkanil Austia-Ungari ja Venemaa taotlused. · Saksamaa kindel soov saada mõjuvõimu ning kolooniaid juurde (algul Euroopas, siis terves maailmas) · 20.sajandi algul oli levinud kujutelm, et sõda on romantiline, ülev ja hiilgav. Leidus palju inimesi, kes sõda lausa soovisid ja ootasid sõda hirmuseguse põnevusega. · Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia - Riikide valitsustes ei tahetud märgata sõjatehnika tormilist arengut ega uuendatud sellele vastavalt oma julgeolekupoliitikat. Samuti ei tahetud saavutada kompromisse ega kokkuleppeid, vaid oldi oma nõudmistes kinni. · Rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine - Maailmas polnud 1914. aastal
sissetulekutelt sellele alla. Majanduslangusi on olnud enne meie aega ning on ka pärast. See on mingil määral paratamatus, sest alati järgneb igale tõusule langus, mis sunnib inimesi ümber mõtlema ning uuenema. Uuendusi peab tegema ka riik ning uute süsteemide välja töötamine on sel puhul kõige soodsamas olukorras nimelt sunniolukorras. Võtaks näiteks majandustõusu ajal töökohtade rohkus, tööle võeti kõiki kes parasjagu soovisid kogemustega või ilma. Mis küll kindlustas inimeste sissetulekuid, et oma laene maksta, kuid tööväärtus kui selline langes. Nüüd kui tööd vähem kui kunagi varem, on organisatsioonid sunnitud valima töötajaid senises märgatavamalt hoolikamalt valitakse välja parim ning sobivaim kandidaat. Euroopa riikidest kasvab Eesti töötute arv kõige kiiremini ning ma loodan, et vähemalt pooled neist mõtlevad enesetäiendamisele
sajandi esimesed tsiviilisikute massimõrvad. Omariikluseni jõudsid soomlased, lätlased, eestlased, leedukad, poolakad ning slovakid. Vaatamata väikerahvaste seisukohalt soodsale lõpptulemusele, oli maailmasõda ometigi kõigi osalevate maade ja rahvaste jaoks raskeks kastumuseks, mille negatiivsed tagajärjed ulatusid veel aastategi taha. ESIMESE MAAILMASÕJA PÕHJUSED 3 Kõik suurriigid soovisid oma majanduslikku, poliitilist ja sõjalist mõju maailmas suurendada. Suurbritannia ja Saksamaa võitlus liidrirolli pärast maailmas. Saksamaa soov omandada uusi kolooniaid, kuid kuna maailm oli juba suurriikide vahel ära jagatud, siis tähendas see kolooniate ümberjagamist. Prantsusmaa soov saada revans kaotuse eest Prantsuse-Preisi sõjas ning saada tagasi Saksamaale kaotatud Elsass-Lotringi alad.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
