Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Eesti Rahva ennemuistsed jutud Pilli- Tiidu (2)

5 VÄGA HEA
Punktid
Eesti rahva ennemuistsed jutud
Pilli- Tiidu
Elas kord üks kehv vabadik, kelle kõik pojad ja tütred olid juba kodust ära läinud, aga üks poeg oli ikka kodus. Ta oli laisk ega viitsinud midagi teha, tahtis vaid rikkaks saada. Ta kohtas ükskord üht vanameest, kes soovitas tal pillimeheks hakata. Mees soovitas tal algul pajuvilet puhuda. Ei läinud kaua aega, kui ta salaja kodust minema läks. Ta hulkus ringi ja mängis pilli, selle eest pakuti talle süüa ja paar kopikat raha. Teda kutsuti pulma ja lustipidudele pillimeheks. Sellepärast hakati teda ka kutsuma Pilli- Tiiduks. Tiidu, aga polnud endaga rahul, ta tahtis ikka saada rikkamaks . Ta kuulis palju Kunglamaa rikkusest. Aga tal polnud piisavalt raha, et laevaga üle mere saada. Õnneks leidis ta ühe noore laevamehe, kes lubas ta salaja laeva võtta. Ta lasi teisel ööl laevast Tiidu köiega merre. Ja ütles, et kui sa vees oled kutsun ma teised laevamehed ja siis sina lõikad enda ümber oleva köie lahti ja ütled, et ujusid laevale järgi, kui see sadamast väljus. Nii ka juhtus ja Tiidu sai laeva peale tagasi. Talle anti kuivad riided selga ja pandi laevakambrisse magama. Kui ta paari päeva pärast Kunglalinna jõudis arvas ta, et keegi neist siin elavatest uhketest inimestest pilli kuulata ei taha. Ta sai tööle ühe rikka kaupmehe juurde, kokale abiks. Paari aasta pärast tuli seal suur pidu, mille pärast kaupmees kõigile uued ja uhked ülikonnad laskis teha. Ta pani pärast pidu järgmisel päeval oma uhke ülikonna selga ja läks linnast välja lustiaeda. Seal ta nägi taas seda vanameest, kes teda varem on õpetanud. Vanamees küsis, et kuhu sa oma pilli oled jätnud? Selle peale oli poiss vastand, et siin uhkes kohas keegi soovi kuulda minu pilli laulu. Mees, aga käskis tal kiiresti siia oma pilliga tagasi tulla. Ta tuligi ja mees käskis tal hakata pilli mängima. Nii ka ta tegi ja tuli palju inimesi, kes viskasid talle kübarasse raha ja soovisid , et ta järgmine nädal ka tagasi tuleks. Ta sai väga õnnelikuks, kui ta luges raha ja sai kokku rohkem kui poole aasta kokkapoisina. Ta käiski igal pühapäeval pilli mängimas ja ostis endale trahteri peale korteri. Trahteris mängis ta ka pilli ja sai raha. Mõne aasta pärast oli Tiidu nii rikkaks saanud, et otsustas kodumaale tagasi minna. Võttis oma kirstud rahaga ja purjetas kodumaale. Kahe päeva pärast raksatas laeva põhi vastu kaljut ja laev läks põhja. Tiidu ujus kodumaa kaldale. Ta kõndis metsa ja leidis sealt ühe õunapuu. Ta sõi osa õunu ära ja nii palju, kui mahtus pani põue. Järgmisel hommikul nägi ta vee peegeldusest ennast. Ja ta ei tundnud ennast ära, sest nina asemele oli kasvanud üks suur lont . Ta ehmatas sellest nägemusest ja ta nägi pähklipuud ja kuna ta kõht oli tühi läks ta pähkleid sööma. Ja nägi oma vee peegelpildist kuidas ta suur nina uuesti tavaliseks hakkas muutuma . Ja ta sai aru, et need õunad teevad nina suureks ja pähklid uuesti korralikuks tagasi. Ta toppis pähklitest tasku täis ja hakkas tuldud teed mööda uuesti tagasi minema. Varsti ta väsis ära ja jäi magama ning nägi unes vanat meest, kes teda varem mitu korda õpetanud on. Ning vanamees ütles talle, et kuna sa seda kahetsenud ei ole, et su kogu varandus mere põhja läks, kingin ma sulle pilli. Hommikul, kui ta ärkas nägi ta pilli oma kõrval maas . Kui ta hiljem sadamasse jõudis, rääkis ta Kipparile oma õnnetusest. Ning Kippar lubas ta ilma maksuta Kunglamaale viia.
Kui ta Kunglamaale jõudis puhus ta nii palju pilli, et sai endale uued riided osta. Siis pani ta oma punased õunad korvi ja läks Kuningakoja ette neid müüma. Ning üks kuninglik teener ostis need ära. Ta läks Kuningakoja eest minema ning läks poodi ja ostis endale habeme . Ta moondas ennast ära ja võttis trahteri peale korteri ning nimetas ennast võõramaa targaks. Järgmisel päeval teadis kogu linn Kuningakoja haigusest. Ükski linna tohter seda haigust ravida ei osanud. Siis küsiti Tiidult, et ehk tema kui võõramaa tark oskab seda haigust ravida. Ta läks Kuningakotta ning nimetas seda haigust kalkunitõveks. Ta oli varem valmis pannud peenestatud pähklid klaaspurki. Ta andis igale ühele sellest noaotsa täie ning käskis neil minna pimedasse tuppa ja magama jääda. Ta palus kuningalt selle eest vaid nii palju raha, et saaks endale kodumaale mõisa osta. Kuningas, aga maksis talle selle eest kolmekordselt. Ta läkski kodumaale tagasi ja ostis endale mõisa. Ta kutsus sinna elama oma isa ja vennad, kes olid veel ellu jäänud. Ema ja õed olid, aga surnud. Ta võttis endale ka naise. Hiljem, pärast pulmi leidis ta oma mõisast varanduse, mis oli tal laevaga põhja läinud.
Eesti Rahva ennemuistsed jutud Pilli- Tiidu #1 Eesti Rahva ennemuistsed jutud Pilli- Tiidu #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-01-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 26 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor daffy Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

-Taeva palge all- --August Mälk
6
rtf

" Taeva palge all " - August Mälk

Taeva palge all August Mälk Romaan algab sellega, kui Tuisu Jüri oma pojale Kustasele linna bussi vastu tuleb. Kustas on viimased 6 aastat merel olnud ja otsustas nüüd koju tulla. Koduteel juba üsna küla lähedal tuleb neile vastu Hilde. Hilde ja Kustase vahel oli kogu aeg midagi olnud ning nüüd oli ta esimene inimene, keda Kustas kodukülas nägi. Tervitasid üksteist ja lubasid veel kohtuda. Lõpuks jõudsid Kustas ja Jüri Tuisu tallu. Seal tervitasid Kustast pisarsilmil ema, vend Kaarel, Kaarli naine Viia (suure kondiga tugev naine) ja nende kolmeaastane poeg Heino. Kustas päris noorima venna Lui kohta, see oli läinud laeva peale raha teenima. Kustas küsis kohe isa käest, miks tema enam laeva peal ei ole, kuid isa ainult ühmas midagi vastu, sest ta ei tahtnud esialgu tunnistada, et talle olevat laevakapteni kohale asendaja leitud ja sedagi sai ta teada küla pealt. Kaarlilt sai Kustas teada, et isal on mõte oma paat ehitada. Õhtul mängis Kustas oma laeva pealt oste

Kirjandus
Eesti rahva ennemuistsed jutud
3
docx

Eesti rahva ennemuistsed jutud

kiired asjad saaks ära maksta nad kasvatavad seda kulda. Tegelikult ta oli ta kes Vanaisa seadusi pidi järgima. Läksid Hansuga sööma kus oli 12 rooga. Männi mees rääkis et üleval maapeal kõik kiruvad üks teist ja Hans hakkas vastu ja ta joodeti täis ja lõpuks ärkas kuskil kullahunniku juures. Kus oli kullahunnik mida ta unes nägu ta ostis endale maja ja võttis naise. Enne surma rääkis ta lastele kuidas maa alune mees oli ta rikkaks teinud ja aegade jooksul levisid jutud edasi. Tark mees taskus. Mees ärkas ülesse ja kuulis et kivi sees keegi laula. Kivi sees oli hing kelle nõid oli sinna kinni pannud ja ta palus mehelt abi. Mees aitas teda. Tänu täheks tahtis väike mees kes kivist välja kargas tänada seda meest kes teda aitas kogu elu ta pakkus välja et moonutab end kirbuks ja elab tema püksi taskus ja vajadusel annab talle tarka nõu. Järgmisel hommikul tulid

Kirjandus
Odüsseia kokkuvõte
8
docx

Odüsseia kokkuvõte

ODÜSSEIA KOKKUVÕTE 1. KÜKLOOBID 2. TUULTE KODU JA KIRKE 3. SIREENID JA MUUD IMEASJAD 4. SELLEST, MIS JUHTUS ITHAKA SAAREL 5. KUIDAS TELEMACHOS LÄKS ISA OTSIMA 6. KUIDAS TELEMACHOS KOHTUS NESTORIGA 7. KUIDAS TELEMACHOS SAABUS SPARTASSE 8. MENELAOSE LUGU 9. KUIDAS ODYSSEUS SAABUS FAIAAKIDE MAALE 10.NAUSIKAA 11.ALKINOOS 12.ODYSSEUS FAIAAKIDE JUURES 13.ITHAKA 14.EUMAIOS 15.ODYSSEUS JA TEMA POEG 16.KOER ARGOSEST JA MUUST 17.KERJUS IROSEST JA MUUST 18.KUIDAS ODYSSEUS ÄRA TUNTI 19.VIBUPROOV 20.KOSILASTE TAPMINE 21.LÕPUKS OMETI 22.LAERTESEST 23.KUIDAS ODYSSEUS OMA RAHVAGA RAHU TEGI 1. KÜKLOOBID Palju aastaid tagasi, piirati Trooja linna, see sündmus sai hiljem väga kuulsaks. Trooja kuninga vanim poeg viis endaga kaasa ühe kreeklaste kuninga naise ja temaga koos suure hulga kulda ja hõbedat. Too naine oli mailma kõige ilusam naine ja paljud ülikud soovisid teda omale naiseks. Naise isa lasi ülikutel tõotada, et kui keegi peab tema tütre röövima

11.klass
Odüsseia kokkuvõte
8
docx

Odüsseia kokkuvõte

ODÜSSEIA KOKKUVÕTE 1. KÜKLOOBID 2. TUULTE KODU JA KIRKE 3. SIREENID JA MUUD IMEASJAD 4. SELLEST, MIS JUHTUS ITHAKA SAAREL 5. KUIDAS TELEMACHOS LÄKS ISA OTSIMA 6. KUIDAS TELEMACHOS KOHTUS NESTORIGA 7. KUIDAS TELEMACHOS SAABUS SPARTASSE 8. MENELAOSE LUGU 9. KUIDAS ODYSSEUS SAABUS FAIAAKIDE MAALE 10.NAUSIKAA 11.ALKINOOS 12.ODYSSEUS FAIAAKIDE JUURES 13.ITHAKA 14.EUMAIOS 15.ODYSSEUS JA TEMA POEG 16.KOER ARGOSEST JA MUUST 17.KERJUS IROSEST JA MUUST 18.KUIDAS ODYSSEUS ÄRA TUNTI 19.VIBUPROOV 20.KOSILASTE TAPMINE 21.LÕPUKS OMETI 22.LAERTESEST 23.KUIDAS ODYSSEUS OMA RAHVAGA RAHU TEGI 1. KÜKLOOBID Palju aastaid tagasi, piirati Trooja linna, see sündmus sai hiljem väga kuulsaks. Trooja kuninga vanim poeg viis endaga kaasa ühe kreeklaste kuninga naise ja temaga koos suure hulga kulda ja hõbedat. Too naine oli mailma kõige ilusam naine ja paljud ülikud soovisid teda omale naiseks. Naise isa lasi ülikutel tõotada, et kui keegi peab tema tütre röövima

Kategoriseerimata
Honoré de Balzac -- Isa Goriot-
4
doc

Honoré de Balzac - ''Isa Goriot''

Honoré de Balzac - ''Isa Goriot'' Preili Michonneau- väga peenike, kortsus, õnnetu, arvati, et oli midagi liialt teinud: arvestanud, vihanud, kaubelnud; sai vanalt mehelt igal aastal 1000 franki, selle lapsed olid pahased, ei teadnud, et isa oli rikas, ajasid minema, preili Michonneau hoolitses tema eest, sai selle eest raha. Härra Poiret- kandis vanu riideid, ei tundunud prantslasena, kohutas inimesi. Victorine Taillefer- nooruke, kelle isa kodust välja ajas, ei tunnistanud teda oma tütreks, Vauquer ja Couture hoolitsesid tema eest, sisendasid talle jumalakartlikult; oli vaga, rahulik, kandis vanu riideid, ei tahtnud isa kohta midagi halba öelda, ema oli suremas, vend külm. Isa Goriot- läks pansionaati 69 aastaselt, uhked riided, palju raha, kullatud asju kaasas, elas suures toas, kutsuti Härra Goriot'ks. Vauquer sai teada, et Goriot on rikas, tahtis temaga abielluda, oli säästnud 40 000 franki, tahtis uhkeks prouaks saada. Hakkas enda peale

Kirjandus
Tõde ja õigus II kõide
10
doc

Tõde ja õigus II kõide

Kuid Laane saadeti selle pärast koolist minema. Järgmisel hommikul pidas härra Maurus kõne selle kohaselt, et kui pole raha endale paberit ja pliiatsit osta, siis tulgu temalt küsima, mitte varastagu. XVI Ühel päeval tuli härra Maurus poiste ette kõnega, millest nad alguses ei oleks välja teinud, aga kui ta seda hiljem ka söögi lauas kordas ja seda ainult eestikeeles, siis hakkasid poisid nende sõnade peale mõtlema. Nimelt oli surnud Köler ja härra Maurus kutsus kõiki kel eesti verd sees kirikusse, kuid kohale ilmusid ainult need, kellele oli kindel käsk antud. Indrekut valdas kirikus imelik tunne nagu ta oleks tahtnud nutta, kuid ta hoidis seda tagasi, hiljem nähes, et härra Maurus ja härra Ollino olid ka paar pisarat valanud, siis ta kahetses et oli end tagasi hoidnud. Hiljem küsis ka Ramilda Indreku käest, et kas ta oli nutnud, sellele eitava vastuse saades ütles Ramilda, et ta ka ei nutnud kuigi püüdis

Kirjandus
tõde ja õigus II köide
10
doc

tõde ja õigus II köide

Kuid Laane saadeti selle pärast koolist minema. Järgmisel hommikul pidas härra Maurus kõne selle kohaselt, et kui pole raha endale paberit ja pliiatsit osta, siis tulgu temalt küsima, mitte varastagu. XVI Ühel päeval tuli härra Maurus poiste ette kõnega, millest nad alguses ei oleks välja teinud, aga kui ta seda hiljem ka söögi lauas kordas ja seda ainult eestikeeles, siis hakkasid poisid nende sõnade peale mõtlema. Nimelt oli surnud Köler ja härra Maurus kutsus kõiki kel eesti verd sees kirikusse, kuid kohale ilmusid ainult need, kellele oli kindel käsk antud. Indrekut valdas kirikus imelik tunne nagu ta oleks tahtnud nutta, kuid ta hoidis seda tagasi, hiljem nähes, et härra Maurus ja härra Ollino olid ka paar pisarat valanud, siis ta kahetses et oli end tagasi hoidnud. Hiljem küsis ka Ramilda Indreku käest, et kas ta oli nutnud, sellele eitava vastuse saades ütles Ramilda, et ta ka ei nutnud kuigi püüdis

10,klass
Isa Goriot kokkuvõte
4
doc

Isa Goriot kokkuvõte

"Isa Goriot" Honoré de Balzac Proua Vauquer- vana naine, kes peab Pariisis Vauquer'i pansioni Sylvie- paks köögitüdruk Christophe- jooksupoiss, teener · Proua Couture- Prantsuse Vabariigi arvekomissari lesk · Victorine Taillefer- noor neiu, kes oli proua Couture hoole all · Härra Poiret- vana rauk · Härra Vautrin- endine kaupmees · Isa Goriot- endine vabrikant · Preili Michonneau- vanapiiga · Eugéne de Rastignac- juura üliõpilane pansioni elanikud Krahvinna l'Ambermesn- Vauquer'i sõbranna, pahur vanaproua Vikontess Clara de Beauséant- Eugéne tädi Proua de Marcillac- Eugéne tädi Horace Bianchon- meditsiini üliõpilane Anastasie de Restaud- isa Goirot'i vanem tütar Maxime de Trailles- Anastasie armuke Markii d'Ajuda-Pinto- portugaallane, proua de Beauséant'i sõber Hertsoginna Antoniette Langeais- proua de Beauséant'i sõber Delph

Kirjandus




Kommentaarid (2)

kaspera profiilipilt
kaspera: Väga kasulik fail.
19:45 19-10-2012
476175 profiilipilt
476175: w
20:32 05-02-2024



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun