50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-01-16
Kuupäev, millal dokument üles laeti
22 laadimist
Kokku alla laetud
2 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
daffy
Õppematerjali autor
Taeva palge all August Mälk Romaan algab sellega, kui Tuisu Jüri oma pojale Kustasele linna bussi vastu tuleb. Kustas on viimased 6 aastat merel olnud ja otsustas nüüd koju tulla. Koduteel juba üsna küla lähedal tuleb neile vastu Hilde. Hilde ja Kustase vahel oli kogu aeg midagi olnud ning nüüd oli ta esimene inimene, keda Kustas kodukülas nägi. Tervitasid üksteist ja lubasid veel kohtuda. Lõpuks jõudsid Kustas ja Jüri Tuisu tallu. Seal tervitasid Kustast pisarsilmil ema, vend Kaarel, Kaarli naine Viia (suure kondiga tugev naine) ja nende kolmeaastane poeg Heino. Kustas päris noorima venna Lui kohta, see oli läinud laeva peale raha teenima. Kustas küsis kohe isa käest, miks tema enam laeva peal ei ole, kuid isa ainult ühmas midagi vastu, sest ta ei tahtnud esialgu tunnistada, et talle olevat laevakapteni kohale asendaja leitud ja sedagi sai ta teada küla pealt. Kaarlilt sai Kustas teada, et isal on mõte oma paat ehitada. Õhtul mängis Kustas oma laeva pealt oste
kiired asjad saaks ära maksta nad kasvatavad seda kulda. Tegelikult ta oli ta kes Vanaisa seadusi pidi järgima. Läksid Hansuga sööma kus oli 12 rooga. Männi mees rääkis et üleval maapeal kõik kiruvad üks teist ja Hans hakkas vastu ja ta joodeti täis ja lõpuks ärkas kuskil kullahunniku juures. Kus oli kullahunnik mida ta unes nägu ta ostis endale maja ja võttis naise. Enne surma rääkis ta lastele kuidas maa alune mees oli ta rikkaks teinud ja aegade jooksul levisid jutud edasi. Tark mees taskus. Mees ärkas ülesse ja kuulis et kivi sees keegi laula. Kivi sees oli hing kelle nõid oli sinna kinni pannud ja ta palus mehelt abi. Mees aitas teda. Tänu täheks tahtis väike mees kes kivist välja kargas tänada seda meest kes teda aitas kogu elu ta pakkus välja et moonutab end kirbuks ja elab tema püksi taskus ja vajadusel annab talle tarka nõu. Järgmisel hommikul tulid
ODÜSSEIA KOKKUVÕTE 1. KÜKLOOBID 2. TUULTE KODU JA KIRKE 3. SIREENID JA MUUD IMEASJAD 4. SELLEST, MIS JUHTUS ITHAKA SAAREL 5. KUIDAS TELEMACHOS LÄKS ISA OTSIMA 6. KUIDAS TELEMACHOS KOHTUS NESTORIGA 7. KUIDAS TELEMACHOS SAABUS SPARTASSE 8. MENELAOSE LUGU 9. KUIDAS ODYSSEUS SAABUS FAIAAKIDE MAALE 10.NAUSIKAA 11.ALKINOOS 12.ODYSSEUS FAIAAKIDE JUURES 13.ITHAKA 14.EUMAIOS 15.ODYSSEUS JA TEMA POEG 16.KOER ARGOSEST JA MUUST 17.KERJUS IROSEST JA MUUST 18.KUIDAS ODYSSEUS ÄRA TUNTI 19.VIBUPROOV 20.KOSILASTE TAPMINE 21.LÕPUKS OMETI 22.LAERTESEST 23.KUIDAS ODYSSEUS OMA RAHVAGA RAHU TEGI 1. KÜKLOOBID Palju aastaid tagasi, piirati Trooja linna, see sündmus sai hiljem väga kuulsaks. Trooja kuninga vanim poeg viis endaga kaasa ühe kreeklaste kuninga naise ja temaga koos suure hulga kulda ja hõbedat. Too naine oli mailma kõige ilusam naine ja paljud ülikud soovisid teda omale naiseks. Naise isa lasi ülikutel tõotada, et kui keegi peab tema tütre röövima
ODÜSSEIA KOKKUVÕTE 1. KÜKLOOBID 2. TUULTE KODU JA KIRKE 3. SIREENID JA MUUD IMEASJAD 4. SELLEST, MIS JUHTUS ITHAKA SAAREL 5. KUIDAS TELEMACHOS LÄKS ISA OTSIMA 6. KUIDAS TELEMACHOS KOHTUS NESTORIGA 7. KUIDAS TELEMACHOS SAABUS SPARTASSE 8. MENELAOSE LUGU 9. KUIDAS ODYSSEUS SAABUS FAIAAKIDE MAALE 10.NAUSIKAA 11.ALKINOOS 12.ODYSSEUS FAIAAKIDE JUURES 13.ITHAKA 14.EUMAIOS 15.ODYSSEUS JA TEMA POEG 16.KOER ARGOSEST JA MUUST 17.KERJUS IROSEST JA MUUST 18.KUIDAS ODYSSEUS ÄRA TUNTI 19.VIBUPROOV 20.KOSILASTE TAPMINE 21.LÕPUKS OMETI 22.LAERTESEST 23.KUIDAS ODYSSEUS OMA RAHVAGA RAHU TEGI 1. KÜKLOOBID Palju aastaid tagasi, piirati Trooja linna, see sündmus sai hiljem väga kuulsaks. Trooja kuninga vanim poeg viis endaga kaasa ühe kreeklaste kuninga naise ja temaga koos suure hulga kulda ja hõbedat. Too naine oli mailma kõige ilusam naine ja paljud ülikud soovisid teda omale naiseks. Naise isa lasi ülikutel tõotada, et kui keegi peab tema tütre röövima
Honoré de Balzac - ''Isa Goriot'' Preili Michonneau- väga peenike, kortsus, õnnetu, arvati, et oli midagi liialt teinud: arvestanud, vihanud, kaubelnud; sai vanalt mehelt igal aastal 1000 franki, selle lapsed olid pahased, ei teadnud, et isa oli rikas, ajasid minema, preili Michonneau hoolitses tema eest, sai selle eest raha. Härra Poiret- kandis vanu riideid, ei tundunud prantslasena, kohutas inimesi. Victorine Taillefer- nooruke, kelle isa kodust välja ajas, ei tunnistanud teda oma tütreks, Vauquer ja Couture hoolitsesid tema eest, sisendasid talle jumalakartlikult; oli vaga, rahulik, kandis vanu riideid, ei tahtnud isa kohta midagi halba öelda, ema oli suremas, vend külm. Isa Goriot- läks pansionaati 69 aastaselt, uhked riided, palju raha, kullatud asju kaasas, elas suures toas, kutsuti Härra Goriot'ks. Vauquer sai teada, et Goriot on rikas, tahtis temaga abielluda, oli säästnud 40 000 franki, tahtis uhkeks prouaks saada. Hakkas enda peale
Kuid Laane saadeti selle pärast koolist minema. Järgmisel hommikul pidas härra Maurus kõne selle kohaselt, et kui pole raha endale paberit ja pliiatsit osta, siis tulgu temalt küsima, mitte varastagu. XVI Ühel päeval tuli härra Maurus poiste ette kõnega, millest nad alguses ei oleks välja teinud, aga kui ta seda hiljem ka söögi lauas kordas ja seda ainult eestikeeles, siis hakkasid poisid nende sõnade peale mõtlema. Nimelt oli surnud Köler ja härra Maurus kutsus kõiki kel eesti verd sees kirikusse, kuid kohale ilmusid ainult need, kellele oli kindel käsk antud. Indrekut valdas kirikus imelik tunne nagu ta oleks tahtnud nutta, kuid ta hoidis seda tagasi, hiljem nähes, et härra Maurus ja härra Ollino olid ka paar pisarat valanud, siis ta kahetses et oli end tagasi hoidnud. Hiljem küsis ka Ramilda Indreku käest, et kas ta oli nutnud, sellele eitava vastuse saades ütles Ramilda, et ta ka ei nutnud kuigi püüdis
Kuid Laane saadeti selle pärast koolist minema. Järgmisel hommikul pidas härra Maurus kõne selle kohaselt, et kui pole raha endale paberit ja pliiatsit osta, siis tulgu temalt küsima, mitte varastagu. XVI Ühel päeval tuli härra Maurus poiste ette kõnega, millest nad alguses ei oleks välja teinud, aga kui ta seda hiljem ka söögi lauas kordas ja seda ainult eestikeeles, siis hakkasid poisid nende sõnade peale mõtlema. Nimelt oli surnud Köler ja härra Maurus kutsus kõiki kel eesti verd sees kirikusse, kuid kohale ilmusid ainult need, kellele oli kindel käsk antud. Indrekut valdas kirikus imelik tunne nagu ta oleks tahtnud nutta, kuid ta hoidis seda tagasi, hiljem nähes, et härra Maurus ja härra Ollino olid ka paar pisarat valanud, siis ta kahetses et oli end tagasi hoidnud. Hiljem küsis ka Ramilda Indreku käest, et kas ta oli nutnud, sellele eitava vastuse saades ütles Ramilda, et ta ka ei nutnud kuigi püüdis
"Isa Goriot" Honoré de Balzac Proua Vauquer- vana naine, kes peab Pariisis Vauquer'i pansioni Sylvie- paks köögitüdruk Christophe- jooksupoiss, teener · Proua Couture- Prantsuse Vabariigi arvekomissari lesk · Victorine Taillefer- noor neiu, kes oli proua Couture hoole all · Härra Poiret- vana rauk · Härra Vautrin- endine kaupmees · Isa Goriot- endine vabrikant · Preili Michonneau- vanapiiga · Eugéne de Rastignac- juura üliõpilane pansioni elanikud Krahvinna l'Ambermesn- Vauquer'i sõbranna, pahur vanaproua Vikontess Clara de Beauséant- Eugéne tädi Proua de Marcillac- Eugéne tädi Horace Bianchon- meditsiini üliõpilane Anastasie de Restaud- isa Goirot'i vanem tütar Maxime de Trailles- Anastasie armuke Markii d'Ajuda-Pinto- portugaallane, proua de Beauséant'i sõber Hertsoginna Antoniette Langeais- proua de Beauséant'i sõber Delph
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid