ÜRO, WTO, IMF, NATO - Rahvusvahelised organisatsioonid (0)

ÜRO ­ Ühinenud Rahvaste Organisatsioon
ÜRO on globaalne organisatsioon , mis asutati 1945.a ja sinna kuulub 200 maailma riigist 191. ÜRO tegevuse eesmärgid on väga laialdased, selle tegevusvaldkonda kuuluvad nii rahu- ja julgeoleku-, arengu- kui ka inimõigusküsimused.
* Peaassamblee (General Assembly) koosneb liikmesriikide delegatsioonidest. Korralised istungjärgud toimuvad igal aastal septembrist detsembrini. Suure töömahu tõttu suunab Peaassamblee enamiku arutusele tulevatest küsimustest oma kuuele peakomiteele.
* Julgeolekunõukogu ( Security Council ) on tähtsaim püsivalt tegutsev organ. Koosneb 15 liikmest, kellest viis ­ Ameerika Ühendriigid, Suurbritannia , Prantsusmaa, Venemaa ja Hiina RV ­ on alalised ja omavad vetoõigust. Ülejäänud Julgeolekunõukogu liikmed valib Peaassamblee neljaks aastaks, valides iga kahe aasta järel 5 uut Julgeolekunõukogu liiget. Julgeolekunõukogu vastutab rahvusvahelise rahu ja julgeoleku eest.
* ÜRO allorganisatsioonid:
· *Ülemaailmne Tervishoiuorganisatsioon (WHO) · * Toitlus - ja Põllumajandusorganisatsioon (FAO) · *Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) · *ÜRO Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsioon ( UNESCO ) · *Rahvusvaheline Tsiviillennunduse Organisatsioon ( ICAO ) · *Maailmapank · *ÜRO Lastefond (UNICEF)
EUROOPA NÕUKOGU
Euroopa Nõukogu (lühendatult EN) on rahvusvaheline e. globaalne organisatsioon, millesse kuulub 47 liikmesriiki Euroopast ja Aasiast. Euroopa Nõukogu põhilised tegevusvaldkonnad on: · inimõigused · sotsiaalõigused · keelelised õigused · haridus · kultuur Euroopa Nõukogu aetakse pidevalt segamini Euroopa Liidu Nõukoguga, mida kindlasti teha ei tohiks, kuna tegemist ei ole sama organisatsiooniga. EUROOPA JULGEOLEKU- JA KOOSTÖÖORGANISATSIOON e. OSCE (inglise k. Organization for Security and Co- operation in Europe )
OSCE on globaalne organisatsioon, mis asutati 1975. aastal NATO ja Varssavi Lepingu Organisatsiooni riikide poolt. OSCE-sse kuulub 56 liikmesriiki.
Eesmärgid: Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon püüab ennetada konflikte ja kriise Ohjata ja aidata kaasa konfliktijärgsele sotsiaalsele taastustööle, sealhulgas ka inimõiguste tagamisele.
OSCE missioon Eestis: Tegutses Eestis aastail 1993-2001 ja Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni esinduse eesmärk oli edendada intergratsiooni ja paremat teineteisemõistmist kogukondade vahel.
MAJANDUSKOOSTÖÖ JA ARENGU ORGANISATSIOON ( OECD ) (Inglise k. Organization for Economic Co-operation and Development )
OECD on arenenud tööstusriike koondav rahvusvaheline e. globaalne organisatsioon, mis tegeleb peamiselt majanduspoliitikaga: · üldise teabevahetuse · andmete kogumise · statistika avaldamise · majanduse analüüsi · prognooside, jms.
OECD formaalne eesmärk on tugevdada demokraatiat ja soodustada vabaturumajandust kõikjal maailmas.
OECD-l on 20 asutajariiki ja 34 liikmesriiki, Eesti kutsuti OECD liikmeks 2010 a. juunis ja liikmeks saime me 2010 a. detsembris.
G8 (Inglise k. The Group of Eight) ehk ,,kaheksa grupp"
G8 on maailma juhtivate tööstusriikide ja Venemaa ühendus, kuhu kuuluvad Ameerika Ühendriigid, Itaalia, Jaapan, Kanada , Prantsusmaa, Saksamaa, Suurbritannia ja Venemaa. Grupi ajalugu sai alguse 1975. aastal ja kandis algselt nime G6, kuni 1976. a. liitus grupiga Kandada, siis oli grupi nimeks juba G7, kuni 1991. a. NSV Liidu lagunemiseni, peale mida hakkas grupi kokkusaamisel osalema ka Venemaa, siis nimetati gruppi G7+1, kuni aastani 1997, millal Venemaast sai grupi täisliige ja grupi nimeks G8.
Grupi tippsündmuseks on iga-aastane liikmesriikide liidrite kohtumine rahvusvaheliste organisatsioonide juhtidega, kus arutatakse aktuaalseid poliitilisi ja majanduslikke küsimusi. G8 eesistujamaa vahetub igal aastal. WTO- MAAILMA KAUBANDUSORGANISATSIOON (Inglise k. World Trade Organization)
WTO loodi 1995. aastal Üldsise Toll - ja Kaubanduskokkuleppega (inglise k. General Agreement on Tariffsand Trade e. GATT) ühinenud riikide baasil.
WTO-l on 153 liikmesriiki ja 30 vaatlejaliiget, kellest enamik taotleb liikmestaatust. WTO funktsioonid: · Lepingute rakendamine ja rakendamise jälgimine · Kaubandusläbirääkimised · Vaidluste lahendamine · Liikmete kaubanduspoliitika ülevaatus · Kaubanduskompetentsi tõstmine · Laiem dialoog
Eesti liitus Maailma Kaubandusorganisatsiooniga 13. novembril 1999.
IMF- RAHVUSVAHELINE VALUUTAFOND (inglise k. International Monetary Fund)
IMF on rahvusvahelise rahasüsteemi stabiilsuse tagamisega tegelev organisatsioon, mille loomises lepiti kokku 1944 ja loodi 1945. aastal Bretton Woodsis(USA linn) toimunud rahvusvahelisel rahanduskonverentsil.
Kuni 1970ndate aastateni oli esiplaanil rahvusvahelise kullastandardi säilitamine. Praegu on Valuutafondi prioriteetideks jätkusuutlik ja stabiilne majanduskasv ning finantskriiside ärahoidmine. Valuutafondil on kokku 187 liikmesriiki, Eesti on liikmesriik alates 1992. aastast.
Rahvusvahelise Valuutafondi peamiste tegevusvaldkondadeks on majanduspoliitika seire , finantsabi ja tehniline abi:
· IMF-i seiretegevuse eesmärgiks on julgustada riike rakendama sellist majanduspoliitikat ja institutsionaalseid reforme, mis toetaksid jätkusuutlikku ja tasakaalustatud maailmamajanduse arengut. · Rahvusvahelise valuutafondi finantsabi kasutatakse aitamaks riiki ajutiste maksebilansiprobleemide ilmnemisel, et vältida likviidsuskriisi ning selle võimalikku negatiivset mõju majanduskasvule ja teistele riikidele. · Riigivõimude oskusteabe tugevdamiseks majanduspoliitika planeerimise ja rakendamise osas pakub tehnilist abi. NATO- PÕHJA-ATLANDI LEPINGU ORGANISATSIOON (Inglise k. North Atlantic Treaty Organization)
NATO on iseseisvate riikide poliitilise ja sõjalise koostöö liit. NATO tagab liikmesriikide julgeoleku ja lisaks suveräänsele kaitsevõimele ka teiste liikmesriikide sõjaliste jüudude abil. NATO loodi 1949. aasta aprillis , Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja artikli 51 raames sõlmitud Põhja-Atlandi lepinguga. Lepingu allkirjastanud 12 Põhja-Ameerika ja Lääne-Euroopa riiki soovisid eelkõige luua vastukaalu Varssavi pakti riikide sõjalisele jõule.
NATO jaguneb tsiviil- ja sõjaliseks struktuuriks. Kõrgeim ametnik on peasekretär ja kõrgeim organ Põhja-Atlandi Nõukogu (inglise k. North Atlantic Council). Otsuseid langetatakse liikmesriikide vaheliste nõupidamiste põhjal, kusjuures iga NATO otsus vajab kõigi liikmesriikide heakskiitu. Organisatsioonil ei ole liikmesriikide üle iseseisvat võimu. NATO relvajõud koosnevad liikmesriikide relvajõududest, mis antakse vajadusel organisatsiooni ühise väejuhatuse alla. Strateegilisel tasemel tegutsevad Euroopa väejuhatus ja Atlandi väejuhatus.
NATOl on 26 liikmesriiki ja Eesti sai NATO täieõiguslikuks liikmeks 29. märtsil 2004. aastal.