· teema aktuaalsus, tähtsus, uudsus, · probleem (võib olla küsimuse vormis), · töö põhieesmärgid ja -ülesanded, · ülevaade allikatest, materjalidest Sissejuhatus ei tohi täita töö peatüki ülesandeid ja ei tohi olla arvudega üle kuhjatud. Sissejuhatuses ei tooda ära tööga saadud tulemusi ja järeldusi. Sissejuhatuse maht ei tohiks olla üle 1/10 töö põhiosa mahust. Sissejuhatuses formuleeritakse töö eesmärk ja antakse lühike ülevaade töö iseloomust, ülesande püstitusest, teema olemusest ja tähtsusest. Reeglina antakse sissejuhatuses ka lühike ülevaade töö põhiosa põhiliste jaotiste (osad, peatükid) ning lisade (kui neid on) sisust (Lepikult, Tamm 2003, lk.10; Kirjalike tööde koostamise ja vormistamise juhend ... 2002). 6. TÖÖ PÕHIOSA Töö põhiosa hõlmab antud teema põhjalikku käsitlust, omapoolseid ettepanekuid
sisaldab iga alaosa täpse pealkirja ja vastava lehekülje numbri. Töö põhiosad III Sissejuhatus sisaldab: Teema valiku põhjendust Töö eesmärgi sõnastamine Ülevaade kasutatud uurimismetoodikast ja meetoditest Ülevaade peamistest allikatest Ülevaade töö alaosadeks jaotamise põhimõtetest Töö põhiosad IV Põhiosa peatükkidena: Probleemi seletav kirjeldamine Probleemi analüüsimine Tulemuste esitamine V Kokkuvõte: on vastus sissejuhatuses püstitatud probleemile. Töö põhiosad VI Kasutatud materjalide loetelu peab sisaldama kõiki allikaid, mida antud töö käigus kasutati ja millele on viidatud. Allikad reastatakse tähestikulisse järjekorda autorite perekonnanimede esitähe alusel. Töö põhiosad Kasutatud materjalide loetelu peab sisaldama järgmiseid andmeid: Autor perekonnanimi, initsiaal; pealkiri; köide, osa, number; ilmumiskoht, kirjastus; ilmumisaasta; lehekülgede arv.
.. · Ühiskonna struktuuris (hierarhias) olevad kohad muutuvad ihaldatavateks, andes teatud positsiooni, hüve, mõju, võimu vms. · Tekib võistlus nende kohtade pärast (inimeste, huvigruppide, organisatsioonide vahel) 5 Rahvas kui institutsioon · Põhiseaduse 3. peatükk "Rahvas" · 1. Rahva käsitlus põhiseaduses Eesti põhiseadus nimetab rahvast sissejuhatuses (preambulas), §-des 1 lg 1, 56 ja 105 lg 2. Tegelikult on aga rahva kui institutsiooniga seotud sätteid rohkem. Ühest määratlust põhiseadus rahva kohta ei anna, rahvast on käsitletud hoopis erinevates tähendustes. Vaadeldav mõiste on seotud nii riigi- kui rahvusvahelise õigusega. Ühene on arusaam sellest, et rahva tähtsus riigi seisukohalt on ääretult oluline. Rahvast peetakse üheks riigi kolmest põhikomponendist maa-ala ja võimumonopoli kõrval
Kool Koostaja ees- ja perekonnanimi 8.klass REFERAADI KOOSTAMINE Konspekt Juhendaja ees- ja perekonnanimi Töö valmimiskoht- ja aeg Tiitellehe koostamine.............................................................................................. 3 Referaadi koostamine 9.01.2014 Sisukord.................................................................................................................. 3 Sissejuhatus........................................................................................................... 3 Töö ...
Jaan Kärneri „Arhailine õhtu” 1. Tegemist on silprõhulise värsisüsteemiga, kus ühele rõhutule silbile järgneb üks rõhuline, moodustub viisikjamb, mis on soneti värsimõõt, aga stroofide ülesehitus näitab midagi muud. 2. riimid – Algriimi esineb ainult paaril korral, põhiliselt on tegu lõppriimiga. Esineb nii samariimi (maal-maal), täisriimi (taevast-vaevast, loom-toom, rabe- habe, talu-valu), irdriimi (väravas-hämaras, aegadelt-aeglaselt) kui ka liitriimi (ime-vana-vaatlejana). Stroofides esineb läbivalt ristriim. 3. Stroofe on luuletuses neli, need koosnevad nelikvärssidest ehk katräänidest. 4. Kui vaselõikes vana piiblimaal – võrdlus kui surma tardund äsja vilgas talu (võrdlus)/aedveeres lõhnab lehti juues toom – isikustamine laps kevadhullav – epiteet töömees, laudaloom – metafoor pilvsagar testamentlik-rabe – epiteet kui Jehoova muistse lumivalge habe – võrdlus 5. Esineb siire esimesest salmist teise ja teisest kolmandasse. neljas ...
Selleks on kindlasti vaja tihedaid ning rahumeelseid läbirääkimisi, kus mõlemad osapooled avaldavad ühe või teise vea kohta enda arvamust. Ainult hea ühistegevuse tulemusena valmib heakvaliteediline tõlketekst, mille üle saavad sisemiselt uhkust tunda mõlemad teksti ettevalmistajad. (Tamm 2015) Seega mina leian, et tõlkekvaliteet sõltub siiski mõlemast osapoolest. Tõsi küll, toimetaja võib oma terava silma ja tähelepanelikkusega teksti häbist päästa, kuid siiski, nagu juba sissejuhatuses mainitud sai, pole tõlkijat ilma toimetajata ega toimetajat tõlkijata (Tamm 2015). Kokkuvõte Pealtnäha kergete ametite taga peituvad ideaalis lõpmatult sügavad teadmised, mis on kogutud läbi pidevate õpingute. Hiigelsuur vaimuvara pagas on tõlkijate ja toimetajate rikkus, mis aitab ideaalse lõpptulemuseni jõuda. Toimetaja ja eriti tõlkija amet on väga paljude inimeste unistuste elukutse ning loodetavasti need veel niipea välja ei sure. Tahaks tõesti loota, et
..........................................................................7 Kasutatud allikad................................................................................8 Sissejuhatus Siin räägi, mis töö see on, kus aines see anti, miks selle teema võtsid. Raamatu ning autori puhul põhjenda oma valikut ning kõige olulisem kasutegur, mida tööd tehes said. Samuti oleks hea välja tuua, miks/kuidas see autor või teos üldiselt tuntud on. Kui on kellegi abi töös vaja läinud, siis sissejuhatuses on sobiv koht teda ka tänada. Sissejuhatuse pikkus on u 1/3 leheküljest. Autor ( nt Helga Nõu) · Esita tema elulugu, võid kasutada punktiga loendit, kuid mitte kogu lehekülje ulatuses · Kindlasti tuleb otsida välja eluaastad, haridus, töökohad; kohad, millega on seotud · Mille poolest on isik olnud silmapaistev, tema tähtsus Tähtsamad teosed · Too välja korralik loetelu, soovitavalt ajalises ilmumise järjekorras ning andmetega Näiteks:
autori kommentaarid. Eestis levinud tava järgi peavad kõik kasutatud allikad leiduma viidetes. Niisamuti peavad kõik kasutatud kirjanduse loetelus olevad allikad olema viidetes märgitud. Sel juhul pannakse loendile pealkirjad Kasutatud kirjandus. Viitamise põhireegel: viitamissüsteem peab kogu uurimustöö ulatuses olema ühtne. Trükis ilmunud allikast pärinevale näitele järgneb sulgudes viide. Kui kogu materjal pärineb ühest teosest, siis esitatakse selle teose andmed sissejuhatuses ja sulgudes on vaid leheküljenumber (numbrid). Kui näited pärinevad erinevatest allikatest, siis sisaldab viide ka allika autori (Alver 205). Kui samalt autorilt on näiteid mitmest teosest või on materjal perioodikast, siis tuleb viidet täpsustada, lisades pealkirja lühendi, väljaande numbri vm. Interneti materjalidele viitamisel märgitakse võrguväljaande aadress, kusjuures oluline on, et viidatav lehekülg oleks hõlpsasti leitav ja täheldatav. Seega eelistatagu
Andrei Hvostov “Mõtteline Eesti” Andrei Hvostov esseeistik kogu püüab läheneda Eesti ajaloole uuest vaatenurgast ning purustada C. R. Jakobsoni primitiivsest ajalookontseptsioonist, mille järgi olid muinaseestlased üdini head ja õilsad ning risisõdijad julmad kuradid. Raamtu esimeses osas käsitleb Hvostov Eesti muistset vabadusvõitlust. Hvostov toetub oma analüüsis Henriku Liivimaa kroonikale. Sealt leiab pikki kirjeldusi 13. sajandil valitsenud kaootilisest korrast Balti regioonis. Toimusid pidevad konfliktid ja rüüsteretked, kus eestlased olid kord ühel, kord teiel pool. “Kõikide sõjas kõikide vastu” toiumus justkui muuseas toimus ka kohalike rahvaste ristiusutamine,. Tsiteerides Hvostovi: “Rüüstamine kui elamis- ja olemisviis oli midagi igipõlist ning Väinal maabunud ristisõdijatest sõltumatu” (lk66) Ühalt nõuab autor kriitlist meelt ja allikakäistlust, kuid teisalt jääb tema kirjututisest mulje n...
Teema arendus: · Teema arendus koosneb lõikudest, mis algavad taandreaga ja mille pikkuseks on 5-7 lauset. · Uus mõte algab uuelt lõigult. · Teema arenduse koostamiseks võib abiks võtta mandala. · Lisada näiteid, tsitaate, aforisme. Lõppsõna: · Lõppsõna peab olema üldine. · Lõppsõna pikkuseks on 1/6 kirjandist. · Lõppsõnas ei tohi midagi korrata. · Enda tegevust ei tohi kommenteerida. · Lõppsõna peab vastama sissejuhatuses esitatud küsimusele. · Lõppsõna peab lõppema punktiga ja panema kirjandile punkti. Tsiteerimine: · Vanasõna või aforismi tsiteerimine: · Nt. Taani vanasõna väidab: ,,Elu ilma sõbrata on elu ilma päikeseta." · Taani vanasõna väidab, et elu sõbrata on nagu ilma päikeseta. · Öeldakse, et elu sõbrata on nagu ilma päikeseta. · Luuletuse tsiteerimine (soovitatavalt 2-4 rida, maksimaalselt üks luuletus kirjandis): · Nt
Põhijaotise numbrile (1., 2., 3. jne) lisandub alljaotise järjekorranumber (nt 1.1., 1.2., 1.3. jne). Alljaotisel võib omakorda alljaotisi olla (nt 1.1.1, 1.1.2). Süsteemitähis lõpeb pealkirja ees nii sisukorras kui ka tekstis punktiga. Kokkuvõtte, kasutatud allikate loendi ja lisade ette sisukorras süsteemitähist ei märgita. 7 Uurimuse sissejuhatuses põhjendatakse teema valikut ja selgitatakse selle aktuaalsust, sõnastatakse töö põhieesmärgid ja -ülesanded, iseloomustatakse lühidalt kasutatud allikaid ning antakse ülevaade töö alaosadeks jaotamise põhimõtetest. Uurimuse puhul esitatakse sissejuhatuses ka tööhüpotees, mille kontrollimiseks teadustöö kirjutatakse. Sissejuhatuses võib ka kirjutada töö valmimisel ettetulnud probleemidest (nt raskesti kättesaadavad
Euroopa Liidu struktuuritoetused majanduskekskonna arendamise rakenduskava, mis hõlmab endas Eesti ettevõtete arengut, nende tootlikkuse kasvu ning teenuste ja toodete ekspordi alustamist teistesse riikidesse, nii samuti hõlmab see ka riikliku tähtsusega mahukaid transpordiinvesteeringuid ning infoühiskonna edendamist. Äärmiselt oluline on, et meile jagatakse struktuuritoetusi, mis peaksid ja kindlasti ka lihtsustavad riigi majanduse arenemist. Nagu autor mainis ka sissejuhatuses, et on olemas meil põllumajandustoetused, siis on meil ka olemas struktuuritoetused majanduskeskkonna arendamiseks. Kuna Eesti riik on väike nii pindalalt kui haritud inimeste koha pealt, siis on oluline meie jaoks võimalikud paljud toetused väljalt poolt ja seal juures on oluline need oskuslikult ära kasutada. Oleme ju lugenud situatsioonide kohta, kus on riik või sihtasutused pidanud maksma tagasi valel otstarbel kasutatud raha.
teemakohasuse puhul. Kui arutlus on kirjutatud teemast mööda, hinnatakse seda 0 punktiga, mitte 2p õigekirja ja stiili eest. Üldisi soovitusi arutluse kirjutajale : Ära iial kasuta absoluutset määratlust! Ära esita tõestamata väiteid ehk kui midagi väidad, pead selle ka faktide ja näidete abil tõestama Laused olgu lihtsad, selged ja üheselt mõistetavad. Korrektne struktuur on arutluse alus (sissejuhatus, 5 teemaarenduselementi, kokkuvõte) Sissejuhatuses peab olema ajaline määratlus ja ajaloolise tausta avamine. Kokkuvõttes ei tohi tuua uusi, teemat tõestavaid, kuid teemaarenduses kasutamata väiteid. Kõik lõigud peavad olema teemaga seostatud (ja-mis-siis-efekti vältimiseks) Sissejuhatus ja lõppsõna olgu kuni kolmandik teksti mahust, mitte rohkem Eelpool toodud reeglid on soovituslikud ja ei kehti 100% juhtudest. Ei tohi kasutada teiste töid enda oma pähe.
täpse pealkirja ja lehekülje numbrit Sissejuhatus- teema valiku põhjendus ja töö probleemi ehk eesmärgi sõnastus; ülevaade jaotamisest alaosadeks ja peamistest allikatest Struktuur Põhiosa- leitakse põhjendus/lahendus tekkinud probleemile, autor avaldab oma isiklikke arvamusi ja seisukohti Kokkuvõte- esitatakse olulisimad järeldused, milleni töö käigus jõuti ja sõnastatakse lühidalt kokkuvõte sissejuhatuses püstitatud probleemile Allikad- kirjalikud(internet, arhiivimaterjal), suulised(mälestused, intervjuu) Struktuur Lisad- illustreeriv materjal, nt fotod; tabelid; lisamaterjalid, mis ei ole otseselt töö sisuga seotud, kuid mida on vaja läinud töö eesmärkide saavutamiseks. Lisadesse võivad kuuluda ka küsitluslehed. Kindlasti tuleb lisadele ka põhitekstis viidata ning ka fotode alla peab olema märgitud, millega on
Essee ,,Mäng, mängimine" On üks koht, kus igav ei hakka, on ükskoht, kus mängud ei lakka, on üks koht, kus on oma seadus: siin ei õpita jonni- teadust, selles majas püsigu headus. Paha tuju jaoks ukse ees taba. Rõõmus meel aga sisse saab vabalt, naer nagu varss tema sabas. On ükskoht, kus igav ei hakka. On ükskoht, kus mängud ei lakka, ainult voodis ollakse vakka. Siin ei tuntagi üksindust. Siin on sõprus ja siin on lust! Tule, lasteaed ootab sind just! (Ira Lember) Sissejuhatuses võiks välja tuua üldise, et mäng on lapsele tema töö; igapäevane tegevus, mille kaudu ta õpib tundma end ja ümbritsevat maailma jne...Laps jäljendab läbi mängides (sõnastust võiks muuta) erinevaid olukordi, emotsioone, situatsioone. Laps suhtleb mängides rühmakaaslastega, seepärast vajab ta ka mängu enda arenguks. Mis seos sel on sõnasta täpsemalt... Läbi mängu õpib laps erinevates olukordades toime tulema. Väga tähtis on, et täiskasvanu su...
Kes on tõeline eestlane? Põhiseaduse sissejuhatuses on meie riik pandud tagama eesti rahvuse ja kultuuri säilimise läbi aegade. Meie rahvuslikud aated, rahvuslik võitlus, ärkamised, märkamised, isamaalisus jne jne on kestnud läbi kolme sajandinumbri. Meil on isamaaluule, isamaalaulud, isamaalikud erakonnad. On emakeelsed kõrgkoolid, uurimisinstituudid, teaduskeskused. Aga meil pole ikka veel korralikku ja vettpidavat teoreetilist ja teaduslikku alust kogu selle rahvusluse põhjendamiseks
jagama oma aega erinevate eesmärkide ja ülesannete vahel. Autor on ka välja toonud, mida saadakse eesmärkide püstitamisest ja nende saavutamise korral. Ei saa vastu vaielda, et õnn, rõõm, rahulolu, kindlustunne või usk enesesse on see, mida inimesed otsivad igapäevaselt, seda siis ainult antud ajahetkel või pikemas perspektiivis. Kokkuvõttes olev küsimus ,,Milleks on siis eesmärke vaja?", on probleem, mille oleks pidnaud püstitama sissejuhatuses, sellest tulenevalt vajaks kokkuvõte ka korrigeerimist, lausete muutmist. Muus osas võtab kokkuvõte kokku kogu teema ning vastab küsimusele ,,Milleks on eesmärgid vajalikud?". Kõike eelnevat arvesse võttes on minu hinnangul essee ebaselgusi täis ja suhteliselt kehv.
Käsitletakse teemaga seotud küsimusi Sissejuhatus on teemavaliku põhjendus Mahult 3-4 lauset töö kogupikkusest 1.12.2013 Riina Rotsan TEEMA ARENDUS e SISU · Selles osas käsitletakse teemaga seotud küsimusi · Toimub mõtete lahtiseletamine · Uute mõtete argumenteerimine liigendatakse, taaandridade kasutamine, lõigud · Mõtete sidusus · Kõige mahukam osa, ¾ kogupikkusest 1.12.2013 Riina Rotsan LÕPETUS e KOKKUVÕTE · Lõppsõna vastab sissejuhatuses püstitatud eesmärgile · Lõppsõna võtab kokku eelnevalt kirjutatu · Selles osas antakse hinnanguid, avaldatakse soovi, antakse soovitusi · Lõppsõna ei tohiks olla pikk, kogu 1.12.2013 Riina Rotsan tööst 2-3 lauset 2. Lõpeta laused. 1) Uut mõtet kirjandis alustame alati ............................................. 2) Kirjandeid on olemas kolme põhiliiki: ...................................................................................
mõju. Igal pangal on oma maketingistrateegia, millest saadakse kasu oma teenuste pakkumisega nagu krediidid/laenud, vahendustasud/maksete teostamised, projektid ja hoiustamised Pangad on üha enam kaasatud mitmetesse Euroopa programmidesse Kommertspankade abiga on Rumeenia suutnud saavutada stuktuurifondide imendumist 10% (Berica, 2011) 5. Õppevideo Rikkus ja raha, riigivõlg ja majanduskasv 2011 kokkuvõte. Videoloengu sissejuhatuses räägitakse nii Kreekast, mis saab majanduslikult hakkama pehmelt öeldes mitte just kuigi hästi kui ka Iirimaast, kellele lasub mahukas virtuaalne võlakoorem.Lisaks oli ära toodud, et äärealald omavad suuremaid kulusid kui sisealad ning seetõttu rohkema kauplemise tõttu tekib ka suurem võimalus petmiseks. Räägiti ka riigivõlgadest, mis on pidevas kasvus. Siin kohal peab ära tooma, et võlgade suurenemisel vähenevad intressid. Lisaks räägiti ka erinevate sugude palkadest ning
informatsiooni , mida saaks kasutada edaspidistes töödes . 4) „Aluspõhimõtetega vastuolus oleva lepingu sõlmimisest tuleb loobuda.” (Narits, 2009, lk.3) „On ilmselge, et Euroopa Liidu liikmesus on Eestile ülimalt oluline, kuid selle tegelikkusega arvestamine ei tohi kahju tuua omariiklusele, mille ülim eesmärk on riigi rahva ,keele ja kultuuri säilimise tagamine läbi aegade.“(Narits,2009, lk.2) 5) Autori poolest sissejuhatus ja kokkuvõte on omavahel seotud. Sissejuhatuses autor viidas probleemile, mida ta hakkab uurima . Enne seda kui autor jõudis kokkuvõtteni ta seletas probleemi lahti väga põhjalikult .Kokkuvõttes autor veel kord vastas teema kohasele püstitatud küsimusele ja polnud uut informatsiooni, mis võiks rikkuda kokkuvõtet ja teha seda ebaselgeks. 6) 1- Laffranque, J.(2006) Euroopa Liidu õigussüsteem ja Eesti õiguse koht selles. Tallinn:Juura. 2-Hassemer, W.(2008) Juristicshe Methodenlehren und richterliche Pragmatik. Rechtstheorie,
Tuleb silmas pidada, et sissejuhatuses ei tegelda püstitatud ülesannete lahendamisega, seda ei kuhjata üle arvudega; üldjuhul ei ole vaja välja tuua teema valikuga seonduvaid isiklikke motiive. Sissejuhatuse eri osade keeles vaheldub grammatiline ajavorm vastavalt vajadusele, uurimuseidee võib väljendada olevikus või lihtminevikus sõltuvalt sellest, kas viidatakse selgitustele või tehtud uurimusele. 2.4.5. Põhiosa Töö põhiosas käsitletakse lahendusteid töö sissejuhatuses püstitatud eesmärgi saavutamiseks. Uurimistöö põhiosa koosneb: 1) teoreetilisest osast, milles on ülevaade teoreetilistest lähtekohtadest ja varasematest uuringutest, uuritavast probleemist ja - objektist; 2) uurimuslikust osast, milles on uuringu kirjeldus, andmete kogumise ja töötlemise meetodid ja tulemuste analüüs ning järeldused. Töö peatükid ja alapeatükid peavad olema sisuliselt ja loogiliselt seotud ning moodustama teemale vastava terviku.
too ulatuses kinni pidada. 8) Mitu alapunkti peab olema loetelu igal tasandil? - 2 Tuleb silmas pidada, et erinevalt vormistatud loetelud annavad edasi erinevat sisu ning et kirjavahemargid ei oleks vastuolus eesti keele grammatika reeglitega. Loetelu igal tasandil peab olema vahemalt kaks alapunkti. Kogu too ulatuses tuleks kasutada uhtset loetelude esitust ning valtida paljude erinevate stiilide kasutamist. 9) Sissejuhatuses ei tule välja tuua… - Uurimusküsimused Sissejuhatus. Sissejuhatusel on jargmised peamised ulesanded: - Teema valiku pohjendamine. Pohjenduse parimaks viisiks on sisuline argumentatsioon, mitte kellegi kolmanda arvamusele apelleerimine voi teema valiku isiklikud motiivid. - Too eesmark ja selle piiritlemine: mida ja miks toos kasitletakse ning millele
PRAKTIKUM nr. 2 JUHEND (õigusteadus) Teadusteksti spetsiifika ja selle eristamine teistest tekstivormidest Ülesanne 1.1 Käesoleva juhendi lisas on toodud üheksa erinevat teksti (vt Lisad 1 kuni 9). Sirvi tähelepanelikult toodud tekste ja ... : a) hinda toodud allikate akadeemilist kvaliteeti, määratledes, kas tegemist on akadeemilise, pool-akadeemilise või mitte- akadeemilise allikaga; b) põhjenda oma vastuseid, vajadusel allikate kohta täiendavat informatsiooni otsides; c) määratle ka lisaks millise allikatüübiga on täpsemalt tegemist (teadusartikkel, ekspertarvamus, ajakirjandusartikkel, pressiteade, normatiivmaterjal, kohtulahend jne.); d) hinda, kas lisas 1 kuni 9 toodud tekstid liigituvad õigusteaduslikus uurimistöös kasutatud õiguskirjanduse, normatiivmaterjali või kohtupraktika alla? allikad (lisad 1-9) 1. akadeemiline, teadusal...
saamisel otsustava tähtsusega. Kirjalikult kavandatud struktuurile toetudes on loogilist ja sisutihedat arutlust hoopis lihtsam kirjutada. Sissejuhatus. Sissejuhatus (sõltuvalt teemast) võiks sisaldada isiklikku hoiakut/suhtumist teemasse, probleemi esiletoomist (vajadusel mõisteid seletades), tausta lühikirjeldust ja ajastu määratlust (teema tuleb siduda taustsündmuste ja ajaperioodiga). Pea meeles, et sissejuhatuses ei tohi esitada vastuseid teemas (pealkirjas) püstitatud küsimuse- le/probleemile! Ära püüa kirjutada liiga pikka ja detailset sissejuhatust, töö põhiosa peab moodustama teema- arendus. Teemaarendus. Teema arendamise puhul tuleb hoolikalt läbi mõelda, kuidas oleks kõige otstarbekam teemat ava-da (ei maksa arutluse pikkusega liialdada, igal sõnal olgu kaal!). Püüa väljenduda selgelt ja aru- saadavalt. Esita materjal seostatult ja sisutihedalt
Kuidas hõlpsalt õppida? Anti Kirdon Anti Kirdon on lõpetanud Tartu ülikooli ajakirjanikuna ning TA Ajaloo Instituudi sotsiaalpsühholoogia alal, osalenud mitmetel kursustel Eestis, Soomes, Saksamaal ja Jaapanis. Ta on loonud kirjastus- ja koolitusfirma Mondo, kirjutanud mitmeid psühholoogia ja idamaade alaseid raamatuid. Praegu töötab Anti Kirdon Akadeemia Nordi professorina ning tema erialadeks on psühholoogia põhisuunad, juhtimis-, nõustamis-, suhtlemis- ja loovuspsühholoogia. Tegeleb aktiivselt joogaga ja Jaapani zen budismi uurimisega. Ilmunud raamatud: ,,Harrastame joogat", ,,Isiksus", ,,Kuidas hõlpsalt õppida", ,,Psühholoogia põhisuunad", ,,Keskendumiskunst", ,,Uurija käsiraamat", ,,Elustiil ja heaolu", ,,122 õpetamistarkust", ,,Kuidas luua ja hoida häid suhteid", ,,Kuidas olla asjalik", ,,Nõustamiskunst", ,,Suhtlemine" , ,,Ärijuhtimise psühholoogia", ,,Stressi teejuht" Sissejuhatuses: · Õppim...
Mustandi kirjutamine on aeganudev, kuid arutluse struktuuri kavandamine on hea vas-tuse saamisel otsustava thtsusega. Kirjalikult kavandatud struktuurile toetudes on loogilist ja sisutihedat arutlust hoopis lihtsam kirjutada. Sissejuhatus. Sissejuhatus (sltuvalt teemast) viks sisaldada isiklikku hoiakut/suhtumist teemasse, probleemi esiletoomist (vajadusel misteid seletades), tausta lhikirjeldust ja ajastu mratlust (teema tuleb siduda taustsndmuste ja ajaperioodiga). Pea meeles, et sissejuhatuses ei tohi esitada vastuseid teemas (pealkirjas) pstitatud ksimuse- le/probleemile! ra pa kirjutada liiga pikka ja detailset sissejuhatust, t phiosa peab moodustama teema-arendus. Teemaarendus. Teema arendamise puhul tuleb hoolikalt lbi melda, kuidas oleks kige otstarbekam teemat ava-da (ei maksa arutluse pikkusega liialdada, igal snal olgu kaal!). Pa vljenduda selgelt ja aru-saadavalt. Esita materjal seostatult ja sisutihedalt. Kik seisukohad peavad olema argumentee-ritud
punktidest). · Kõik pealkirjad tuleb valida lühikesena, lakoonilisena ja sisule vastavatena. · Peatükkide pealkirjad tuleb kirjutada suurte tähtedega. · Sõnu pealkirjas ei poolitata. · Kui pealkiri koosneb kahest lausest eraldatakse nad punktiga. · Pealkirja ja eelneva teksti vahele tuleb jätta vähemalt kaks tühja rida. · Kokkuvõtteks tuuakse völja tööst tulenevad järeldused ja ettepanekud. · Järeldusest peab selgitama, kuidas töö sissejuhatuses seatud ülesanded on lahendatud, milliste tulemusteni on jõutud ning kas eesmärk on saavutatud. · Ettepanekutes esitatakse töö ja autori seisukohad ja lahendused olukorra parandamiseks, · Võõrkeele resümee ülesamdeks on anda ülevaade töö eesmärgist, käsitletavast probleemidest, nende lahendustest ning saadud tulemusest lugejale, kes ei valda keelt, milles töö on kirjutatud.
Tallinna Mustamäe Gümnaasium Muusikateraapia Uurimistöö Koostaja: Katleen Süld Klass. G1K Juhendaja: Kati Küngas Tallinn 2017 Sisukord Sissejuhatus………………………………………………………………………………3 1. Muusikateraapia……………………………………………………………………..4 1.1 Mis on muusikateraapia?………………………………………………………….4 1.2 Muusikaravi meditsiinis?…………………………………………………………4 2. Muusikaterapeud…………………………………………………………………….5 2.1 Kes on muusikaterapeud?………………………………………………………..5 2.2 Kus saab õppida muusikaterapeudiks?………………………………………….5 2.3 Mida teeb muusikaterapeud?…………………………………………………….5 Kokkuvõte……………………………………………………………………………….7 Kasutatud kirjandus……………………………………………………………………8 2 Sissejuhatus Muusikateraapia on teraapiavorm kus patsient kuulab muusikat võimängib ise mingit instrumenti. See on maailmas väga laialt levinud teraapi...
Pidustused olid kahtlemata ka enesenäitamise vahendiks, seega peegeldasid nad linnas valitsevaid sotsiaalseid hierarhiaid. Nagu juba öeldud sai, nimetati gildide ja vennaskondade raames peetud ilmalikke pidustusi jootudeks(drunke). See oli ligi kahenädalane keeruka programmiga pidutsükkel, kus bankettide kõrval olid olulisteks tegevusteks siseruumides ja tänavatel tantsimine, paraadid, piigivõitlused ja muud meelelahutused. Autor teeb sissejuhatuses lugejale selgeks oma uurimuse ülesehituse ning tutvustab terminoloogiat. Järgneb historiograafia ja allikate tutvustamine. Saame ülevaate pidustuste uurimisajaloost nii Lääne-Euroopas kui Eestis ja Lätis, eriti baltisakslaste suurt tööd allikate publitseerimise alal. Kõige üksikasjalikumat infot ühe või teise pidustuse kohta pakuvad korralduste kogumikud. Teine suurem allikate grupp koosneb rae, gildide ja vennaskondade arveraamatutest. Lisaks neile kahele allikagrupile on
Selle valiku tegemiseks sain inspiratsiooni ühelt USA-s elavalt mehelt, kes valmistab selliseid jalutuskeppe ja teeb nendest ka youtube videosi. Tegemist on siis käsitööna valmistatud puidust jalutuskepiga mille ümber on madu. See töö tundus mulle piisavalt keerukas ja äratas minus sügavat huvi. Selle töö käigus sain päris palju uusi oskusi ja teadmisi mida järgnevates töödes kasutada. Kindlasti tegin ma ka vigu mida edaspidi oskan vältida. Teema valik Nagu sissejuhatuses mainitud siis tegin oma valiku ühe USA-s elava meistri järgi kes valmistab samuti selliseid jalutuskeppe. Enne seda kaalusin igasuguseid muid 2 variante, kaussidest kuni skulptuurideni välja, aga lõpuks osutus valituks siiski maoga jalutuskepp. Olin kindel et saan selle tööga hakkama ja et see pakub ka piisavalt väljakutseid ja uusi oskusi mida järgnevates töödes ära kasutada.
4. Millised on erinevad kõne ettekandmise viisid? Nende plussid ja miinused? Visuaalsed vahendid, jaotusmaterjaalid, rekvisiidid. Tõmbavad tähelepanu, aitavad põhilist meelde jätta, aitavad kõne kulgemist paremini jälgida ja mõista, asendavad kõneleja märkmeid. 5. Miks on vajalikud nii loogiline kui ka emotsionaalne käsitlus kõnes? Et muuta kõne köitvamaks. 6. Miks on kõne sissejuhatus oluline ja mis peab olema kõne sissejuhatuses? Sissejuatus oluline, sest loob ootused. Ärata tähelepanu, loo sümpaatiat, esita põhjuseid kuulamiseks, kirjelda, millest sa räägid. Kes sa oled? Miks siin oled? Anna vajalikku taustinfot. 7. Millist kõne sissejuhatust tuleb vältida? Vabandusi ei tohi olla, ei näita, et pole ette valmistunud. Solvavad naljad ja ära küsi aja kohta, sest pead ise teadma. 8. Miks on kõne kokkuvõte oluline ja mis peab olema kõne kokkuvõttes? 9
lähedal kohale, kus nendele esmakordselt viidatakse. Väikeste mõõtmetega joonis paikneb teksti vahel sobivas kohas, suurem eraldi lehel. Joonis olgu paigutatud nii, et seda saaks vaadata ilma tööd pööramata või pöörates seda 90° kellaosuti liikumise suunas. KOKKUVÕTE Kokkuvõte koosneb tavaliselt tööst tulenevatest järeldustest, oma arvamusest ja ettepanekutest. Kokkuvõttes peaks selguma, kas töö eesmärk on saavutatud ja kuidas on lahendatud töö sissejuhatuses püstitatud ülesanded. Kokkuvõte peaks olema sissejuhatusega samas mahus (mitte üle1/10 töö põhiosa mahust). KASUTATUD KIRJANDUSE LOETELU Kasutatud kirjanduse loetelu hõlmab ainult töö koostamisel kasutatud ja viidatud allikaid. Nendeks on raamatud, artiklid ajakirjadest, ajalehtedest, kogumikest ja internetist, uurimistööde aruanded. Kasutatud kirjanduse loetelu esitatakse tähestikulises järjekorras. Ühe autori tööd reastatakse ilmumisaasta järgi.
võimalikum parandada, kui läbi raudplokki lööduid. Ploki üheks omaduseks on see, kui suurt mootorit tema sisse ehitada võimalik on, s.t. kui suur maksimaalne silindri läbimõõt, mida on võimalik plokki puurida, ilma et silindrite seinad liiga õhukeseks läheksid, ja kui suur on maksimaalne kolvikäik, mida antud plokk võimaldab. Need kaks suurust, nagu öeldud sissejuhatuses, annavad mootori töömahu. Töömahu järgi liigitatakse mootorid USAs tavaliselt smallblockideks (väikeplokkideks) ning big blockideks (suurplokkideks). See liigitus on mõneti suvaline ning raske on kindlat piiri määratleda, kuid umbkaudselt on seda oletada võimalik mootori töömahu järgi. Järgnevalt on töömahud antud kuuptollides (CID, cubic inch displacement, 1 CID = 16,4 cm3) ning töömahu järel on toodud ka silindri läbimõõt ja kolvikäik tollides (bore x stroke).
tõlgitud ka ,,Käsuõpetuseks". Maimonides on öelnud Toora kohta nii: ,,Toora ilmutati taevast. See tähendab meie usku, et tänasel päeval meie käes olev Toora on tervikuna seesama Toora, mille Mooses on meile pärandanud, ja et see kõik on jumaliku algupära. Sellega ma pean silmas seda, et kogu Toora tuli temani Jumala juurest viisil, mida metafooriliselt nimetatakse rääkimiseks, aga selle suhtluse tegelik laad ei ole teada kellelegi peale Moosese." Nagu sissejuhatuses mainisin on tooras 613 käsku, millest 248 on positiivsed ja 365 negatiivsed. Need on kirjas Moosese viies raamatus ja neid liigitatakse kahte suurde rühma: määrused, mis puudutavad rituaalseid toiminguid, mille iseloomulikuks tunnuseks on inimeste kohustused Jumala vastu; otsused, mis koosnevad rituaalsetest seadustest, mis oleksid ühiskonnas tarvitusele võetud ka siis, kui need poleks Jumala poolt määratud.
Esimesed sõnad suudavad tekitada lakkamatu huvi teose edasise käigu ning sündmustiku üle juba paljalt sõnastuse ja meeleolu loomise meisterlikkuse tõttu. Sissejuhatus suudab lugeja häälestada ootuse, ootamatuse ning salapärasuse lainele, mis kestab läbi teose. Samuti on looduskirjeldused uskumatult peenesõnalised ning jääb mulje, et sellist looduspilti ei või enam iial kohata mujal kui sündmuste toimumise hetkel. Sissejuhatuses kujutab vaimusilmas Maret oma poega ette palju suurema, uhkema ja tugevamana kui tegelikkuses. Hetk hiljem joonistab mõttes pildi, kus tema poeg on raskelt haavatud, agoonias ja võõrail väljail suremas. See kõneleb Mareti tohutust südamevalust ja sügavast emaarmastusest oma poja vastu. Hetkekski ei suuda ta oma mõtteid pojast eemale viia ning pidev mure närib ema südant. Teema hakkab jõulisemalt arenema kui juhuslik soldat andis Maretile kukru, mille tema poeg oli saatnud
Refleksiooni abil mõtestab õpetaja ise oma kutsealast tegevust, määratleb arenguvajadusi ja kavandab enesetäiendust. Õpetaja on aktiivne õppija, kes planeerib, juhib ja hindab oma õppimist ning professionaalset arengut. Seega on pedagoogilist praktikat sooritades üliõpilasel oluline oma tegevust reflekteerida, saamaks esmased kogemused enda teadmiste, käitumise, suhtlemise ja teiste oskuste analüüsimisel. Strateegia sissejuhatuses (esimene osa) on vaadeldud strateegia töörühma lähteülesanned. Töörühma ülesanneks oli ettepanekute väljatöötamine õpetajate esmaõppe sisu ja korralduse arendamiseks, õpetaja professionaalse arengu toetamiseks, varasema õpi- ja töökogemuse arvestamiseks õpingutes ja kutsealasel hindamisel ning õpetajaharidusega seotud regulatsioonide muutmiseks. Ühe olulise eesmärgina määratles lähteülesanne õpetajakutse atraktiivsuse tõusu ning motivatsioonisüsteemi arendamise.
HUMMULI PÕHIKOOL Referaadi koostamise juhend Referaat Põhineb olemasoleva(te)l teksti(de)l. Annab lühidalt edasi alusteksti(de) sisu. Refereerija esitab teksti oma sõnadega, tsiteeritakse ainult olulisemate mõistete definitsioone. Referaati ei lisata enamasti oma arvamust. Referaadis tuleb alati viidata alusteksti autorile, pealkirjale ja ilmumisandmetele. Referaat ei tohi alla plagiaat (kellegi seisukohtade sõnasõnaline mahakirjutamine allikale viitamata, loomevargus). Referaadi koostamise põhietapid teema valik allikmaterjalide valik ja läbitöötamine kava (plaani) koostamine andmete kogumine andmetöötlus töö teksti kirjutamine töö vormistamine Referaadi ülesehitus tiitelleht sisukord sissejuhatus põhiosa kokkuvõte kasutatud kirjandus lisad Tiitelleht ...
Valisin analüüsiks Friedebert Tuglase novelli ,,Popi ja Huhuu". 1. Sündmuste areng selles teoses jälgib klassikalise proosa reegleid. Lugu algab sissejuhatusega, seejärel toimub teema aredus, sellele järgneb haripunkt ehk kulminatsioon ning lõpuks lahendus. Kuigi lugu algab esimese leheküljega ning lõpeb viimasega, siis see konkreetne novell algab asjade keskelt, see tähendab, et lugeja jääb mõtlema kuidas võis olukord enne seda kõike olla. Sissejuhatuses keskendutakse loo sisseelamisse ning kirjeldatakse veidi tegelasi ning asukohta ja ümbrust, mille ümber ja sees lugu toimuma hakkab. Teemaarenduses seletatakse lugu koer Popi silmade läbi. Tema maailm ja tema nägemus sellest. Kuni haripunktini on lugu seletatud suhteliselt aeglaselt, kuid pärast seda muutub tempo jälle kiiremaks. Lõpus olev lahendus on suhteliselt kiire ning ootamatu. Pinge järkjärguline tõus viis püändini.
Räägime veel lõigu vormindamisest. Seekord vaatame menüükäske Vorming > Tabelduskohad… (ingl. Format > Tabs…) ja Vorming > Süvisinitsiaal… (ingl. Format > Drop Cap…). Tabelduskohad Kui vajutada Tab-klahvile, hüppab kursor mitme positsiooni võrra edasi; kui kursor paikneb mingi sõna ee, siis hüppab kursor koos sõnaga edasi. Tavaliselt asuvad sellised hüpped – tabulaatorid – 1,27 cm järel. Tabulaatorite moodus- tamiseks tuleb valida käsk, nagu sissejuhatuses juba öeldud Vorming > Tabelduskohad…. Kasti lahtrisse Tabelduskoht (ingl. Tab stop position) sisesta kaugus sentimeerites, näit. 5 cm. Tabulaator 5 cm tähendab seda, et lehel rea alguses olev kursor hüppab Tab-klahvile
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool optomeetria õppetool OP2 AUTORIKAITSE JA PLAGIAAT Lühikokkuvõte sissejuhatuses statistilisse analüüsi Tallinn 2017 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 1.AUTORIÕIGUSED.................................................................................................. 4 1.1. Autoriõiguste rikkumine.................................................................................. 5 2.PLAGIAAT...................................
või institutsioonide nimetamine, kellelt on saadud abi töö kirjutamisel. Tuleb silmas pidada, et sissejuhatuses ei tegelda püstitatud ülesannete lahendamisega, seda ei kuhjata üle arvudega; üldjuhul ei ole vaja välja tuua teema valikuga seonduvaid isiklikke motiive. Heaks tooniks on sissejuhatuse lõpus tänada kõiki töö valmimisele kaasa aidanud isikuid. 3.5. Põhiosa peatükkidena Töö põhiosas käsitletakse lahendusteid töö sissejuhatuses püstitatud eesmärgi saavutamiseks ja esitatud probleemide lahendamiseks. Üldjuhul on soovitatav probleemide käsitlemisel liikuda üldisemalt (teoreetilised lähteseisukohad, uurimismetoodika) konkreetsemale kogutud andmete analüüsile. Uurimistöö peaks sisaldama järgmisi osi: 1) ülevaade probleemist ja selle taustast, varasematest käsitlustest ja uuringutest kirjalike allikate põhjal (see, mis oli enne olemas); 2) omapoolne uurimus uurimismetoodika, uurimistulemused;
juhendit). Oluline on silmas pidada mahunõudeid - sageli püstitab tudeng liiga mahuka uurimisprobleemi, mida pole essee mahu piires võimalik lahendada. Teine oluline aspekt on ajakava - sageli jäetakse kirjutamine viimasele minutile ja töö ei valmi või kvaliteet kannatab oluliselt. Pikema, ca 10-leheküljelise esse ülesehituse jaoks võib soovitada juba põhjalikumat struktuuri. Vt ka raamatu "Filosoofiakunst" sissejuhatuses toodud soovitusi. Lewis Vaughn (2006) esitab koduse essee koostamiseks samm-sammult 7 soovitust: 1. Vali teema ja kitsenda see oma uurimisprobleemiks 2. Uuri probleemi 3. Kirjuta teeskava 4. Kujunda kogu essee kontuur 5. Kirjuta esimene mustand 6. Uuri ja vaata kriitiliselt läbi esimene mustand 7. Kirjuta lõplik versioon NB! ära unusta kasutatud allikatele viidata. Kuidas esseed "kaunistada"? Filosoofiliselt oluline on üksnes Sinu essee argumentide veenvus
Sõnamoodustus 1) Tuletamine = tüvi + tuletusliide ( -mine, -ja, -kene ) Nt: laulmine, laulja, laulukene 2) Liitmine = tüvi + tüvi Nt: kassikakk, allmaaraudtee 3) Nulltuletus = tüvi + lõpp ( käände-, pöördelõpp ) 4) Tuletamine + liitmine + nulltuletus Nt: mägi-roni-ja-le 5) Lühendamine Nt: autobuss = buss Liitsõna Liitsõna = tüvi + tüvi + jne Nt: kirjutuslaud Mitu : täiendsõna mis täpsustab. Nt: kirjutuslaud (kirjutus- täpsustab lauda) 1 : annab põhiinfot. Nt: kirjutuslaud (laud on põhisõna) Kokku-lahku sõltub verbist ehk tegusõnast 1) Täiendsõna on lühenenud Nt: võõras keel - võõrkeel 2) Täiendsõna on nimetavas käändes Nt: raudne uks - rauduks 3) Täiendsõna on mitmuse omastavad(mille?kelle?) Nt: mägede tipud - mäetipud 4) Täiendsõna on sihitislik(millelegi sihitud) Nt: avaldatakse rõõmu - rõõmuavaldus 5) Täiendsõna on mitmusliku sisuga Nt: müakse pileteid piletimüük ( mitmus->ainsuseks) Ko...
· töö eesmärgi (juhtmotiiv, põhiprobleemi) sõnastamine · ülevaade peamistest allikatest, kasutatud materjalidest · ülevaade töö alaosadeks jaotamise põhimõtetest Sissejuhatus vormistatakse lõplikult tavaliselt kõige viimasena, sest nii haakub ta üldise teemakäsitlusega kõige paremini. KOKKUVÕTE Kokkuvõte vormistatakse viimase peatüki järel omaette struktuuriühikuna. Kokkuvõttes ei tehta enam viiteid tekstile ega kirjandusele. Tehakse järeldused sissejuhatuses püstitatud eesmärkide täitmise kohta. Kokkuvõte peab võimaldama lugejal põhiteksti vahele jättes ikkagi aru saada, mida töös on käsitletud! KASUTATUD KIRJANDUS Kasutatud kirjanduse loetellu võib võtta ainult need tööd, millele on tekstis viidatud. Viidatud allikad loetletakse autori(te) perekonnanime(de) tähestikulises järjekorras autori(te) nime(de) puudumisel pealkirja esimese sõna järgi
Kas Eesti vajab tuumaelektrijaama? Uraani isotoop 238 lõhustub kergesti tuuma pommitamisel neutroniga. Selle käigus vabaneb suur hulk energiat ja paar uut neutroni, mis on järgmiste lõhustumiste esilekutsujad. Eelnimetatud reaktsiooni kontrolli all hoidmisel põhineb ligikaudu kuuendik kogu maailma energiatoodangust. Eestis seevastu toodetakse lõviosa elektrit põlevkivi abil. Paraku on oma maavara kasutamine äärmiselt ebatõhus ja keskkonda saastav. Vabariigi valitsus on seadnud eesmärgi, et energia hind ei tohiks olla liiga kõrge ei ökoloogilises, poliitilise sõltumatuse ega ka otseses rahalises mõttes. Riigi ideaal kitsendab oluliselt uute valikute ringi. Kas Eesti vajab just aatomite lõhustumisel põhinevat elektrijaama või on ülima energeetilise sihi täitmiseks ka muid variante? Tuumajaama rajamine on Eestile kasulik, sest see on lihtne ja kiire. Eesti vajab vaid kahte reaktorit täielikuks e...
(Universum 2016) Kokkuvõte Kui niimoodi jälgida, kohtamegi me ka oma igapäevaelus paradokse, millest osad on juba lahendatud, kuid osad on veel ka lahendamata. Ka eelnevalt väljatoodud paradoksidel on juba omad lahendused olemas. Paradoksidele lahendused leiamegi me tuues teooriani ka veidi raskendatud uuendused, sest paradoksid tekivad süsteemi lihtsusest. Paradoks on täpselt nagu antud käskude vastuolu mõnes programmis või algoritmis. Tuleme tagasi ka meie sissejuhatuses püstitatud paradoksi juurde. Kujutada suhte kvaliteeti kahe oletatava väärtuse põhjal on praktiliselt võimatu, sest suhte kvaliteet jääks iseennast pidevalt võimendama, kuna nagu ma ennist mainisin, on mõlemad muutujad, millest suhte kvaliteet mõjutatud on, üksteisest pidevalt kõrgemad. Küll aga kui me leiaksime teatud väärtuse inimese headusele või ilule, oleks antud paradoks lahendatav, kuna ei tekiks momenti, kus
...........................................44 2.3 SISSEJUHATUS Sissejuhatus peab olema sisult lühike (1/10 töö põhiosa mahust), milles on vaja põhjendada valitud teema aktuaalsust, tähtsust, määrata töö eesmärk ja ülesanded, sõnastada töö meetodid, kuidas materjali koguti, kellega konsulteeriti või kes aitasid kaasa nimetatud töö valmimisele. 2.4 TÖÖ PÕHIOSA Töö põhiosas tuuakse ära kõik oluline, alates probleemi püstitamisest kuni tulemusteni, antakse lahendus sissejuhatuses püstitatud eesmärkidele. Töö põhiosa jaotatakse loogilises järjestuses peatükkideks. Tekstis kirjeldatakse käsitletavaid probleeme, kusjuures välditakse laialivalguvat käsitlust, tehakse analüüse ja omapoolseid probleemide lahendamise ettepanekuid. Töö lisasse paigutatakse suuremad tabelid, 6
koolituslik päev, kus räägitakse hirmude transformeerimisest ehk muundamisest positiivseteks ning kuidas motiveeritakse sõdureid Afganistani missioonidel hirmule vastu minema. Sõnum kuulajale on teda vaimselt ette valmistada töötubadeks, kus räägitakse avalikult hirmudest ning sisendada, et kõik on ületatav ja õpitav. 1.3 Esialgse plaani koostamine; Läbi aegade on ettekannete üldine struktuur olnud ühesugune: sissejuhatus, teema arendus, kokkuvõte. Sissejuhatuses põhjendatakse teema valikut (näidatakse teema aktuaalsust), tutvustatakse lühidalt ettekande sisu ja püstitatakse probleem (hüpotees), millele otsime vastust. Teema arenduse alguses antakse lühiülevaade sellest, mis on juba üldtuntud, defineeritakse põhisuurused. Kokkuvõttes tehakse lühiülevaade ettekande olulistest tulemustest ja tehakse järeldus probleemi lahenduse kohta. 2 1.4 Materjali kogumine
KÕNE Eesti keel õp lk 35-42. KÕNE... ... on eesmärgistatud suuline esinemine, suhtlemine kõneleja ja kuulajate vahel. KÕNE (õp lk 35)... ... erineb tavalisest suulisest kõnest ja vestlusest selle poolest, et üks inimene esineb pikema, sageli varem läbi mõeldud sõnavõtuga. KÕNE... ... pidamise oskus tuleb kasuks igal elualal ja elus üldse, sest mida paremini oskame oma mõtteid, taotlusi ja plaane teistele selgitada, seda edukamad oleme. KÕNE... ... pidamise oskus tuleb kasuks elus üldse, nt: Olete ekslikult ostnud bussipileti Tartusse sõitmiseks vale kuupäevaga, vaja ümber vahetada: põhjendamine. On vaja juuksurile selgitada, millist soengut soovite: selgitamine. KÕNE... ... pidamise oskus tuleb kasuks elus üldse, nt: Soovite sõpru veenda minema vaatama kinno filmi, mida teie soovite: tuleb osata veenda e mõjutada. Tahate aidata õde või venda mingis õppeaines: tuleb osata selgitada. KÕNE pidamise oskus tuleb kasuks el...
Arvuti koostatud sisukorras ei puudu ükski pealkiri, leheküljenumbrid sisukorras ja töös on vastavuses ning pealkirjad on stiililiselt korrektsed. 1. Lühendite loetelu Lühendid esitatakse eraldi loeteluna, kui töös on üle paarikümne vähetuntud lühendi või sümboli. 7. Töö põhiosa Töö põhiosas tuuakse ära kõik oluline, alates probleemi püstitamisest kuni lahenduste, tulemuste ja järelduste esitamiseni, antakse lahendused sissejuhatuses püstitatud eesmärkidele, hüpoteesidele ja ülesannetele, tutvus- tatakse ja põhjendatakse töö teostamise metoodikat. Tööst parema, selgema ülevaate saamiseks liigendatakse tekst peatükkideks, alapeatükkideks, punktideks, mis sõltub uuritava töö mahust ja iseloomust. Üksikasjalikud tabelid, eksperimendi materjalid, andmete töötlemise õigsuse kontrollimist võimaldavad algmaterjalid jne esitatakse lisadena.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
