Kuidas hinnata ja kirjutada arutlust (0)

KUIDAS KIRJUTADA ARUTLUST? Arutluse kirjutamine ajaloos (aga ka �hiskonna�petuses) ei n�ua mitte ainult s�gavaid teadmisi, vaid ka teema avamise , kavastamise ja materjali organiseerimise oskust, v� imet anal�� sida ja seostada teemat puudutavaid k� simusi , oskust s� nastada p� hjendatud hinnanguid ja j�reldusi ning valida sobivaid n�iteid, oskust oma m� tteid selgelt v� ljendada ja k�ige t�htsam � head k�ige olulisema tajumise v� imet . Mida siis silmas pidada, et kirjutada head arutlust? K�igepealt veendu, et m�istad arutluse teemat v�i k� simust � igesti ning saad aru, missugust k�sitluslaadi see teema v�i k�simus eeldab. Kui arutluse teema on esitatud k�simuse kujul, kujunda k�igepealt oma seisukoht (oma vastus teemas t�statatud k�simusele) � sellest l�htuvalt saad alustada teema avamist. Kui on eeldatud v�rdlust (v�rdlevat anal��si), peaks vastus kindlasti sisaldama tasakaalustatult m�lemat poolt v�i k�iki k�simuses esitatud pooli, mitte keskenduma vaid �hele. Sarnasuste ja erinevuste esiletoomise puhul tuleks samuti l�htuda tasakaalustatuse soovitustest (ehk � t� helepanu m�lemile). Kui teema asetab probleemi kindlasse konteksti, tuleb seda ka nii k�sitleda, mitte kirjeldada prob-leemi k�ikides selle avaldumise vormides (n�iteks teema �Vietnami s�ja roll k�lmas s�jas� puhul tuleb k�sitleda Vietnami s�da kui �ht k�lma s�ja kriisikollet, mitte aga lihtsalt kirjeldada s�jas�nd-musi ilma ajaloolist tausta avamata). Vastust kavandades on m�istlik alustada mustandiga. K�igepealt m�testa teema lahti ja koosta m�rks� nade abil oma arutluse loogiline kava, kus on esile toodud ka alateemade j� rjekord . Ava teema m�rks� nadega . Alateemade juurde tasuks kirja panna ka p�hiseisukohad ja konkreetsed n�ited. Kava struktuur: Sissejuhatus: ajaline m��ratlus, ajalooline taust . Alateema (n�ited/faktid) Alateema Alateema jne Kokkuv�te: j� reldused ja hinnang Selline struktuur peaks olema l�hike kokkuv�te vastuse (arutluse puhtandi) peamistest m�rk-s�nadest koos m�ningate � lest �hendatud faktidega iga punkti juures, mis toetaksid esitatud p�h-jendusi. Mustandi kirjutamine on aegan�udev, kuid arutluse struktuuri kavandamine on hea vas-tuse saamisel otsustava t� htsusega . Kirjalikult kavandatud struktuurile toetudes on loogilist ja sisutihedat arutlust hoopis lihtsam kirjutada. Sissejuhatus. Sissejuhatus (s�ltuvalt teemast) v�iks sisaldada isiklikku hoiakut/ suhtumist teemasse, probleemi esiletoomist (vajadusel m�isteid seletades), tausta l�hikirjeldust ja ajastu m��ratlust (teema tuleb siduda tausts�ndmuste ja ajaperioodiga). Pea meeles, et sissejuhatuses ei tohi esitada vastuseid teemas (pealkirjas) p�stitatud k�simuse- le/probleemile! �ra p��a kirjutada liiga pikka ja detailset sissejuhatust, t�� p� hiosa peab moodustama teema-arendus. Teemaarendus. Teema arendamise puhul tuleb hoolikalt l�bi m� elda , kuidas oleks k�ige otstarbekam teemat ava-da (ei maksa arutluse pikkusega liialdada, igal s�nal olgu kaal!). P��a v�ljenduda selgelt ja aru-saadavalt. Esita materjal seostatult ja sisutihedalt. K�ik seisukohad peavad olema argumentee-ritud (p�hjendatud) ja sobivate n�idete/faktidega kinnitatud. J�lgi, et kirjutis ei oleks pelgalt kirjeldus, vaid teema anal��s (p�hjus- tagaj �rg seosed ehk miks miski toimus ja millised olid selle tulemused/ tagaj �rjed, kuidas seostuvad omavahel erinevad n� htused /s�ndmused/isikud, erinevate n�htuste/s�ndmuste/isikute tegevuse v� rdlemine jne). Lisa kindlasti teema kohta ka oma arvamus, p�hjenda seda ja too kinnituseks asjakohaseid n�iteid. Isiklikku suhtumist ja j�reldusi ei pea vormistama iseseisva lausena, n�iteks: mina arvan, et� S�ltub arutluse autori n�gemusest, kas isiklik suhtumine v�ljendub kokkuv�tvas l�pps�nas v�i on see esitatud hinnanguna teemat l�bivalt. �ra unusta teha kirjapandu alusel kogu teemat h�lmavaid j�reldusi. Tugine alati t�endusmaterjalile, mitte arvamusele ega eelarvamusele. Kokkuv�te. Kokkuv�te v�imaldab vastata arutluse teemas (pealkirjas) t�statatud k�simusele l�hidalt ja sel-gelt. P��a esitada oma l�ppj�reldused konkreetselt, arusaadavalt ja lihtsalt. Kokkuv�ttes ei esitata uusi seisukohti ega teemaarendusi. Lugejal peab tekkima tunne, et t�� on viidud l�pule. K�ige viimaks tuleks �le kontrollida, ega midagi v�ga olulist ei ole unustatud. Millele tuleks veel t�helepanu p�� rata ? Arutlust kirjutades v�ldi mustvalget ja ��rmuslikku probleemidele l�henemist, asjakohatuid m�r- kusi ja k�rvalep�ikeid, k�ikehaaravat �ldistamist ( panen kirja k�ik, mida tean ja arvan), ebam��- rasust , pinnapealsust, kohmakat k�nepruuki, sl�ngi, argiv�ljendeid, asjatuid s�nu, kerglast ja �le-pakutud stiili (tohutuid emotsioone), t�hje, sisutuid ja m�ttetuid fraase . T�helepanuta ei tohi j�tta keelereegleid ja k�ekiri peab olema loetav . Kui otsustad kasutada tsitaate, tee seda m��dukalt ja p�hjendatult. Tsitaadid tuleks valida l�hi-dad, t�psed ja tabavad ning esitada ajalooperioodi, s�ndmuse kontekstis. Teemaga n�rgalt seo-tud viited ei ole asjakohased ja pigem kahandavad kui kasvatavad arutluse v��rtust. K�ik tsitaa- did tuleks esitada koos arukate kommentaaridega. Tsitaadid k�ll illustreerivad probleemi olemust, kuid harva seletavad seda. Ka tsitaadis esitatud autori suhtumisse tuleks suhtuda kriitiliselt. �ra hinda �htegi arvamust k�rgelt ainult seet�ttu, et see on tr�kis avaldatud. Oluline on teemast mitte m��da kirjutada! Arutlus peab olema teemakohane, vastasel korral hinnatakse seda 0 punktiga . Arutlusoskust hinnates arvestatakse, kas � pilane � valdab teemat; � oskab teadmisi kasutada; � oskab v�rrelda, seostada; � oskab anal��sida, p�hjendada; � oskab teha j�reldusi; � oskab kujundada oma isiklikku suhtumist ja seda kaitsta; � oskab esitada oma m�tted loogiliselt (sissejuhatus, teemaarendus, kokkuv�te).