KUIDAS KIRJUTADA ARUTLUST?

Arutluse kirjutamine ajaloos (aga ka ühiskonnaõpetuses) ei nõua mitte ainult sügavaid teadmisi, vaid ka teema avamise , kavastamise ja materjali organiseerimise oskust, võimet analüüsida ja seostada teemat puudutavaid küsimusi, oskust sõnastada põhjendatud hinnanguid ja järeldusi ning valida sobivaid näiteid, oskust oma mõtteid selgelt väljendada ja kõige tähtsam – head kõige olulisema tajumise võimet.
Mida siis silmas pidada, et kirjutada head arutlust?
Kõigepealt veendu, et mõistad arutluse teemat või küsimust õigesti ning saad aru, missugust käsitluslaadi see teema või küsimus eeldab.
Kui arutluse teema on esitatud küsimuse kujul, kujunda kõigepealt oma seisukoht (oma vastus teemas tõstatatud küsimusele) – sellest lähtuvalt saad alustada teema avamist.
Kui on eeldatud võrdlust (võrdlevat analüüsi), peaks vastus kindlasti sisaldama tasakaalustatult mõlemat poolt või kõiki küsimuses esitatud pooli, mitte keskenduma vaid ühele.
Sarnasuste ja erinevuste esiletoomise puhul tuleks samuti lähtuda tasakaalustatuse soovitustest (ehk – tähelepanu mõlemile).
Kui teema asetab probleemi kindlasse konteksti, tuleb seda ka nii käsitleda, mitte kirjeldada prob-leemi kõikides selle avaldumise vormides (näiteks teema “Vietnami sõja roll külmas sõjas” puhul tuleb käsitleda Vietnami sõda kui üht külma