15. novembril kuulutas Maapäev ennast kõrgeimaks võimu organiks ja enamlased saatsid Maapäeva laiali. 1918. aastal alustasid sakslased uut pealetungi, ning rahvuslikud jõud otsustasid olukorda iseseisvumiseks ära kasutada. 24. veebruaril kuulutati Eesti iseseisvaks. Enamlased olid selleks ajaks Tallinnast lahkunud, kuid sakslasi polnud veel saabunud. Moodustati Ajutine valitsus eesotsas Konstantin Pätsiga. Järgmisel päeval langes kahjuks Tallinn sakslaste kätte, kes okupeerisid kogu Eesti. Sakslaste okupatsioon kestis kuni Esimese maailmasõja lõpuni 1918. aasta novembrini. Nii sündis Eesti Vabariik, kahe võõrvõimu vaheldumise vahepeal. Aga sellest piisas et saada maitse suhu ja motivatsiooni edaspidiseks vabariikluse poole pürgimiseks. Kes teab, võib-olla poleks meil täna ka Eesti Vabariik kui tol ajal poleks kasvõi korraks suudetud oma riik luua.
Likvideeriti Eesti sõjavägi, politsei ja kohus Kehtesati NL konstitutsiooon ja seadused Uued kõrgemad riigiorganid:ENSV Ülemnõukogu,Rahvakomissaride Nõukogu Riigiametnikud asendati kommunistidega 14.juuni 1941- Massiküüditamine Natsionaliseeriti ettevõtted Likvideeriti seltse, suleti ajalehti- kirju, hävitati raamatuid ja mälestusambaid. Katkestati välissidemed Rahareform Sõjategevus 1941. aastal Lõuna-Eesti loovutati ilma vastupanuta Sakslaste tulekul tekkis metsavendlus Metsavennad võitlesid NSVL vastu Purustati sideliine, raudteeliine, rünnati NL väikseid salke. Mõnes vallas oli võim metsavendade käes Saksa okupatsioon Loodeti taastada EV iseseisvus, saksa väed olid oodatud Eesti Omavalitsus-sakslaste korralduste elluviimiseks Repressioonid-juutide, eestimeelsete, kommunistide vastu Linnades toidukaardid, kõik toodang saadeti Saksamaale Sõjategevus 1944.aastal
Eesmärk oli purustada Saksamaa ühe suure pealetungiga. Idas oli kavas pidada kaitsesõda, kasutades eelkõige austria- Ungari vägesid ning enda sõdureid võimalikult vähe. Läbinud Belgia, lähenesid prantslased juba Priisile. Prantsuse vägede ülemjuhataja palus venelastel tegevust intensiivistada, et sakslased osa oma vägedest idarindele saadaksid. Venemaa plaan oli tungida peale Galiitsias, Poolas ja Kuramaal. Venemaa pealetung nõrgestas sakslaste survet Prantsusmaal. Prantslastel tekkis võimalus anda tagasilöök Marne'i lahingus (5.-9. sept), peatades sakslaste pealetungi ning sundides neid taganema Aisne'i jõeni. Läänerinne stabiliseerus. Ka idarinne stabiliseerus 1915 Läänerindel ei suutnud kumbki pool eriti suurt edu saavutada. Kaitsevahendid olid tugevamad kui rünnakuvahendid. Kõik pealetungikatsed lõppesid suurte kaotustega, kuid edu ei toonud. 22. aprillil kasutasid sakslased Ypres'i lähedal esimest
· 1938 september o Saksamaa soovis endale Tsehhoslovakkia Tsehhoslovakkia saatus · 1939 märtsis kadus Tsehhoslovakkia riik 23. august 1939 Sõlmiti Molotovi-Ribbentropi pakt ehk Nõukogude-saksa Mittekallaletung. (oli ka salajane lisaprotokoll) 1. september 1939 · Saksamaa ründas Poolat · Seda Loetakse II maailmasõja alguseks! · Saksamaa edasitung oli kiire. Võetakse kasutusele mõiste Blitzkrieg välksõda. · Suur osa poolat langes kiiresti sakslaste kätte · 3. Sept. Kuulutavad Suurbritannia ja Prantsusmaa Saksamaale sõja, kuid sõjategevust ei alustatud. Läänes algas ,,Kummaline sõda". NSVL kallaletung Poolale · 17.sept. 1939 ründas Poolat NSV Liit. · 6.oktoobriks 1939 on kogu poola vallutatud NSVL lepingud Balti Riikidega · Pärast poola jagamist sundis NSVL Balti riikidele peale baaside lepingud, mille alusel toodi Eestisse, Lätisse ja Leedusse Punaarmee väeosad. Talvesõda
Mida kujutab endast lend-lease’i seadus? 1941 aasta märtsis USA Kongressis vastu võetud seadus, mille kohaselt volitati presidenti osutama ainelist abi igale riigile, kelle abistamine näis talle oluline USA kaitsmise seisukohalt. tööstustoodete ja relvade tasuta või võlgu tarnimist. Miks tungis Saksamaa kallale NSV Liidule (22 juuni 1941) Tekkisid lahkhelid. Tungis kallale, ennetades arvatavat Nõukogude Liidu rünnakut Saksamaa vastu umbes kahe nädala võrra. Millega selgitada sakslaste suurt edu sõja alguskuudel? Stalin ei valmistunud tõrjumiseks ja saksa tabas neid ootamatult. Teda küll hoiatati aga ta ei uskunud. Millal ja miks hakkas sakslaste hoog idaringel raugema? Sept lõpus. Liikumine muutus vaevalisemaks ( läbipääsmatud teed, nad olid ilm talvevarustuseta). Punaarmee oli tugevnenud. Kes kirjutasid alla Atlandi hartale? Millised olid selle tähtsamad punktid? Roosevelt ja Churchill. (USA ja Suurbritannia)
I Maailmasõja põhjused 1) 20.saj alguseks teravnenud vastuolud maailma suurvõimude vahel, kus ühel pool seisid Prantsusmaa ja Inglismaa ning teisel pool Saksamaa. Saksamaa soovis juhtpositsiooni Euroopas ning sakslaste seas oli aegamööda maad võtmas veendumus, et selleks tuleb kõigepealt purustada Prantsusmaa. 1. Alahinnati ohtu. Suuriikide valitsused ei uskunud maailmasõja võimallikkusesse ega pingutanud selle ärahoidmiseks piisavalt. 2. Sõda romantiseeriti. 20.saj algul oli levinud veel kujutelm,et sõda on romantiline, ülev ja hiilgav. Seetõttu leidus mitte ainult sõjaväelaste ja relvatöösturite, vaid kogu
juuli 1943 23. august 1943) oli lahing Idarindel II ms ajal. Algas 4. juulil sakslaste pealetungiga, mille eesmärgiks oli vallutada Kurski linn ning võtta linnast lääne pool asuvad Punaarmee väeüksused piiramisrõngasse. Pealetung ebaõnnestus ning kuu lõpus tuli sakslastel asuda kaitsele. Punaarmee suurpealetung idarindel 1944 Põhjas murti läbi Leningradi blokaad. Suuremat edu saavutati Ukrainas jõudes välja Rumeenia piirini. 22 juuni 1944 algas NSV vägede pealetung sakslaste tsentri vastu. Punaarmee liigus edasi Poolasse, poola alustas vastupanuliikumise ülestõusu. Punaarmee purustas Mitte, siis tahtsid lüüa ka Nordi. Sakslased pidid Eestist, leedust ja Lätist kaduma. Siis rünnati Soomet murdes läbi Mannerheimi liini. Soome sõjajõud jäid purustamata ning 1944 sõlmiti Soome-NSV rahulepingu. Punaarmee okupeeris veel Rumeenia, Bulgaaria ja Jugoslaavia. Sõjast üritas väljuda ka Ungari kuid sakslased okupeerisid selle ning kukutasid valitususe.
vabadusvõitluse kohta, kirjeldab sündmusi aastatel 1184-1227 vahemikus ning on kirjutatud ladina keeles. Kroonika on peamine kasutatav allikas tolle aja Eesti ja Läti ajaloo kohta ning tänapäevane arusaam sõltub enamjaolt just selles kirjutatust. 3) Eellugu · Vallutuslikud huvid, selgita-põhjenda, miks? (kaupmehed, katoliku kirik, ristirüütlid, Taani ja Rootsi riik) a) Sakslaste soov vallutada uusi piirkondi Ida-Euroopas, et suurendada oma asuala: - Sakslaste "Tung itta" oli alanud 12.saj. Selle käigus hõivati ja assimileeriti seni slaavlastega asustatud alad Läänemere lõunarannikul Elbe jõe paremkaldast alates. - Sakslaste edasitungi mööda rannikut pidurdas preislaste (balti hõimud) äge vastupanu ja riikluse kujunemine Leedus.
Balt riigid nõustusid. Alates 17.juuni.1940 Balti riigid täielikult okupeeritud. Sõjasündmused 1941-1944 Saksamaa ja NSVL suhete halvenemine 1940 lõpul kinnitas Hitler sõjaplaani NSVL vastu ja andis sellele nimeks Barbarossa. Plaani kohaselt pidid Saksa väed Punaarmee üksused kohe algul sisse piirama, laskmata neil Venemaa sügavustesse taanduda. Sõjaks valmistus ka NSVL. NSVL sõjaplaan oli kui Barbarossa peegelpilt. Stalin alahindas Hitlerit. Seetõttu tabas sakslaste hoop Punaarmeed ootamatult. 22.juuni 1941 ületasid Saksa väed NSVL piiri. Saksa armee oli jagatud kolmeks väegrupiks: Nord (läbi Baltikumi, Leningradi), Mitte (piirama Valgevenes olevad Punaarmee üksused) ja Süd (pidi vallutama Ukraina). Koos Saksamaaga alustasid NSVL vastu sõda ka Rumeenia, Itaalia, Soome, Slovakkia, Ungari. Soome jaoks nn Jätkusõda. Esialgu läks kõik Hitleri plaanide kohaselt. NSVL lennuvägi pommitati puruks.
Üheski varasemas konfliktis ei osalenud nii palju sõdureid. Sõja lõppedes oli sellest saanud ohvrite arvult teine konflikt ajaloos (Taipingi ülestõusu järel). Rohkem ohvreid on olnud hiljem ainult Teises maailmasõjas. Põhjused Maailmasõja puhkemise peamiseks põhjuseks olid 20.sajandi alguseks teravnenud vastuolud maailma suurvõimude vahel, kus ühel pool seisid Prantsusmaa ja Inglismaa ning teisel pool Saksamaa. Kiirelt arenev Saksamaa soovis juhtpositsiooni Euroopas ning sakslaste seas oli aegamööda maad võtmas veendumus, et selleks tuleb kõigepealt purustada Prantsusmaa. Majanduselu oli muutunud rahvusvaheliseks, sõda oli kõigile kahjulik ning seetõttu polnud riiki, kes oleks teadlikult üritanud valla päästa maailmasõda. Et see ikkagi puhkes, sellele aitasid kaasa järgmised asjaolud. Esiteks, ohu alahindamine. Suurriikide valitsused ei uskunud maailmasõja võimalikkusesse ega pingutanud selle ärahoidmiseks piisavalt. Teiseks, romantism
Venelaste vägi oli ~5000 mehe suurune Jüriöö ülestõusu teine järk Algas juulis 1343, alustajateks jällegi harjulased Eesmärk Harjumaa ja Saaremaa liit Preisimaalt sai ordu abivägesid ning alustasid 1343. a. novembris vastulööki Harjumaal 1344. rünnak mööda jääteed Saarlastele Vastuhakk suruti maha Saarlased kaotasid tõenäoliselt paar tuhat meest Jüriöö ülestõusu kolmas (?) järk 1345. aasta algupoolel alustasid saarlased taas mässu Mäss kestis 8 päeva Lõppes sakslaste sõlmitud rahuga Saarlased pidid oma relvad viima Lihulasse, hävitama Maapensaarenimelise linnuse Rahu kindlustuseks tuli anda pantvange Kaks aastat kestnud Jüriöö ülestõus oli maha surutud Eestlased pidid karistust kandma ehitama sakslastele Saaremaale Maasilinna kivilinnus Jüriöö ülestõusu tagajärjed Muutused maa poliitilises kaardis Ordu sai endale pikalt ihaldatud valdused Eestimaa vasallid said raske hoobi, reaaljõud ja poliitline osatähtsus nõrgenes
ülesendeks. 22.aprill öösel on eestlastel kombeks pidutseda kuna siis hakkab talurahva elus uus aasta, talutööde suvine ehk välistööde ajajärk. Pidupäeva kutsuvad nad ise jüripäevaks. Üle Eestimaa pidutsetakse tehakse lõkkeid, paugutatakse ja tehakse muud kära.Märgutule süütamine sellisel ööl võis olla ülestõusnute osavaks võtteks, millega saadi asjassepühendatuile paganatele anda signaal, ühtaegu vältides vastuabinõude kiiret tarvituselevõttu sakslaste poolt ning võimaldas tabada meid ootamatult isegi sel juhul, kui kuulsime kära ja nägime tulede süttimist, sealhulgas põlevate mõisate kumasidki. Igastahes peale oma märguande süütamist tungisd nad korraga Harjus sakslaste kallale. Halastamatult löödi maha neitsid, naised, sulased ja teeniatüdrukud, aadlikud ja mitteaadlikud kõik saksa verd inimesed kes kätte saadi.Olin üks pääsenuist. Ülestõusnute vägi läks edasi Tallinna piirama
Mitukümmend aastat kestnud vallutuste ajal olid eestlased erinevates lahingutes proovinud oma maad ja rahvast kaitsta, kuid kuna tase erines vallutajate omast, pidid eestlased leppima kaotusega. Eestlastel puudus eelnev sõjaline kogemus, mida oleks vaja läinud näiteks Madisepäeva lahingus, kus eestlased kolme salgana vastasele metsast peale tormasid, mis oli ilmselgelt viga. See oli vabadusvõitluse ajal üks suuremaid kaotusi eestlaste jaoks. Muiste vabadusvõitlus lõppes 1227.aastal, kui sakslaste vägi vallutas Saaremaal asuva Valjala linnuse. Sellega olid ristitud kogu mandri elanikud ja ka saartel elavad rahvad. Muistne vabadusvõitlu tähendas eestlastele ühel poolt suur vägede kaotust, majanduslikku nõrgenemist ja laastavate sõjakäikude tulemusena hävitatud ning rüüstatud ehitisi ja maad, kuid teisalt õpiti edukalt kasutama uusi sõjariistu, millest on kindlasti olnud kasu ka edaspidi. Lisaks õpetas see eestlastele kokkuhoidmist rasketel aegadel
Friedrich Robert Faehlmann Friedrich Robert Faehlmann sündis 31 detsembril 1798 aastal Ao mõisas mõisa valitseja Heinrich Johann Faehlmanni perekonnas viienda lapsena. Ta suri 22. aprill 1850 Tartus tuberkuloosi. Faehlmann on maetud Tartu Vana-Jaani kalmistule. Hauakivil on ta lemmik lause "Elu on lühike, ideaalid on igavesed." Ta on tuntud kirjamees ja arst. 7 aastaselt suri ta ema ja teda hakkas kasvatama mõisaomanik von Paykull. Ta austas väga Eesti ajalugu ja mõistis hukka sakslaste julmuse. Haridus Ta õppis Liigivalla mõisa koolis aastatel 1807- 1809, Rakvere kreiskoolis alates 1810 aastast kuni 1814 aastani, peale seda läks ta Tartu Kubermangugümnaasiumisse kus ta õppis kuni 1817 aastani, ta astus ülikooli ja hakkas õppima arstiteaduskonnas. Ülikoolis hakkas ta huvi tundma eesti keele vastu. Töö Alates 1824 aastast hakkas Faehlmann töötama arstina. Ta oli esimene eestlasest doktorikraadiga arst maailmas. Hiljem oli ta ülikoolis eesti keele lektor
IV Sõja algus Aasta 1914 Üldiseloomustus Läänerinne Idarinne Muud rinded Saksamaa sõjaplaan Sakslased tungisid Belgia Vastamisi: Oktoobris 1914 astus sõtta purunes, kaudu Prantsusmaale, Saksamaa Venemaa Türgi, kujunes rinne lähenesid Pariisile. + Kaukaasias, Egiptuses, kujunes välja Sakslaste edasitung peatati Austria-Ungari Lähis-Idas. Sõttaastunud positsioonisõda septembris Marne`i /marn/ Jaapan vallutas Saksamaa lahinguga. Venemaa alustas asumaid Vaiksel ookeanil. Sakslaste pealetung peatati, pealetungi, et kergendada Kujunes rinne välksõja plaan purunes, prantslaste olukorda. Kui Balkani ps-l:
juunist 1914 11. novembrini 1918. Sõdivad riigid jagunesid Antandiks (Venemaa, Jaapan, Prantsusmaa, USA, Inglismaa jt) ja Keskriikideks (Saksamaa, Austra-Ungari, Türgi, Bulgaaria). Tähtsamad kuupäevad: 28.juuni 1914 tapeti serbia salaorganisatsiooni liikme poolt Austria troonipärija Franz Ferdinand. 23.juuni- 4.aug riigid kuulutasid üksteisele sõja ja sellega algas I MS. 26-30 aug 1914 Tannenbergi lahing 14.sept 1914 Marne lahing, sellega peatatakse sakslaste pealetung. 22.apr 1915 Ypresi lahing 31.mai 1916 Jüüti merelahing Saksa- Inglismaa. 1.juuli- nov 1917 Somme lahing 14.sept 1917 kuulutati Venemaa vabariigiks. 6.nov 1917 riigipööre Venemaal. 23.dets 1917 algab interventsioon Venemaal. 3.märts 1918 Sõlmib Venemaa Saksamaaga Bresti rahu miles loobub Taga-Kaukaasiast. 9.nov 1918 kuulutati Saksamaal välja vabariik. 11.nov 1918 kirjutati Compiegne metsas alla vaherahukokkuleppele. 30.dets 1922 moodustati NSV Liit. Nimed:
ainult aastaks või paariks tulnud ristisõdijatest. 4. Millal tegid taanlased esimese katse Eesti aladel kanda kinnitada? Kuivõrd edukas see katse oli? Selgita. 1206. Polnud edukas, sest taanlased maabusid Saaremaal ning ehitasid sinna linnuse, kuid olid mõne aja pärast sunnitud selle saarlaste pidevate rünnakute tõttu hülgama ja maha põletama. 5. Milline tähendus on 1210. a Ümera lahingul eestlaste võitluses ristisõdijate vastu? Võit sakslaste üle tõstis eestlaste moraali ning näitas, et uued vallutajad pole võitmatud. 6. Mis sundis sõdivaid osapooli 1212. aastal sõlmima kolmeks aastaks Toreida vaherahu? Kurnatud olid nii eestlased kui ka ristisõdijad, kes vajasid aega jõu kogumiseks. Samuti vaevas mõlemaid osapooli Toreida lahinguväljal puhkenud katk, mis levis kiiresti mööda Liivi- ja Eestimaad. 7. Kirjelda 1215. aasta läänemaalaste, sakalaste ning ugalastega sõjakäiku ristisõdijate vastu
arendamist. Albert suutis ristida latgalid, Väina ja Koiva jõe ääres olevad liivlased. 4.Miks õnnestus ristisõdijatel liivlaste ja latgalite alad suhteliselt kiiresti vallutada? Sest neil olid seal juba oma tugipunktid üles pandud. 5.Milline tähendus eestlaste ajalooteadvuses on Ümera ja Madisepäeva lahingutel? Kuidas need lõppesid? Kes oli Kaupo, kes Lembitu? Ümera lahinguga saavutasid eestlased võidu sakslaste üle, mis andis neile lootust. Madisepäeva lahing oli vihane lahing, mis kestis tunde ja kus eestlased said lüüa ning sõlmisid rahu sakslastega. Mõlemad pooled said raskelt kannatada. 6.Muistse vabadusvõitluse aastail oli mitut liiki vastastikust vaenutegevust: linnuste piiramine, suured välilahingud kahe sõjaväe vahel, väiksemate salkade rüüsteretked vastase valdustesse, meresõda. Millist liiki kokkupõrke korral andsid ristisõdijate varustus ja oskused eriti valusalt tunda
Kaasvalitsejaks ehk regendiks tema vend Wilhelm, kes saatis mitmed tagurlikku poliitikat ajanud ministrid erru ja kaasas riigi valitsemisse liberaalse kodanluse esindajad. Preisimaal algas uus ajastu. Loodi ülesaksamaaline partei Saksa Rahvusliit, mis seadis eesmärgiks Saksamaa ühendamise Preisimaa juhtimisel ja ilma Austriata. Kõikjal Saksamaal asutati mitmesuguseid rahvuslikke ühinguid ja seltse, mis aitasid kaasa sakslaste rahvusliku eneseteadvuse kasvule. 1861. aastal, pärast oma vaimuhaige venna surma, sai regendist kuningas Wilhelm I, kes mõistis ümberkorralduste vajadust. Wilhelm I valitsusaja algul saavutati usaldus trooni ja ühiskonna vahel ning liberaalne kodanlus asus kuningat toetama. Saksamaal muutust rahvusluse osatähtsus suureks ning hakati looma ühinguid ja seltse.1 Preisi kuningas Wilhelm I 1 http://www.slideshare.net/ingazemit/saksamaa-hendamine 29.05.2013 2
töövõimetuks muutvaid psühhokeemilisi mürke, pisaravoolust tektitavaid mürke ja ülemisi hingamisteid ärritavaid mürke. 1915. aasta jaanuaris kasutasid sakslased esimest korda sõjategevuses gaasi venelaste vastu. Kasutatav aine, mida sakslased nimetasid T-Stoffi-iks, ei olnud surmav, vaid üksnes pisaraid tekitav. See ei põhjustanud venelastele mingeid vaevusi, sest välitemperatuur oli nii madal, et kemikaal külmus ega aurustunud. 1915. aasta aprillis oli sakslaste käsutuses juba suur kogus väga surmava toimega kloori. See põhjustas lämbumissurma kopsudesse koguneva vedeliku ülehulga tõttu. 22. aprillil Ypres'i lähedal hakkas sakslaste poolt prantslaste kaevikute suunas hõljuma hallikasroheline pilv, millele järgnes äge tulistamine suurtükkidest ning varsti põgenesid tuhanded laskurid tagala poole, kõrist kramplikult kinni hoides, köhides, vaarudes ja näost siniseks muutudes
ja tema abikaasa tapmine. Osapooled: Keskriigid->Saksamaa, Austria-Ungari<->Venemaa, Prantsusmaa, Inglismaa, Serbia. Lokaalsest sõjast sai 35 riigiga sõda. Sõjaplaanid:1)Saksamaa- Schlieffeni plaan. Anda põhilöök läänerindel, purustada Prantsusmaa ühe suure pealöögiga, pidada idas kaitsesõda, kasutades peamiselt Austria-Ungari sõdureid. 2)Venemaa- pealetung austerlaste vastu Galiitsias, kaitsetegevus sakslaste vastu Poolas ja Kuramaal. Pidi lööma "aururullina" e. massina, kuna oli kehv sõjatehnika. 3)Prantsusmaa- Plaan 17. panus tugevatele kindlustele Prantsuse Saksa piiril, kuid kindlustas end paraku valest kohast. 4)Inglismaa- sõditses n.ö. võõraste kätega, kuna kavatses oma eesmärgid saavutada teiste abiga, selleks finantseeris oma liitlasi Venemaad ja Prantsusmaad. Euroopasse kavatseti saata 70000- meheline armee.
kaera ning rukist. Tegeldi mesindusega, toimis ka alepõllundus, kuid enam mitte nii igapäevaselt kui varem. Metsanduses enamus puitu läks ehituseks ning kütteks. Kütteks enamus kuivanud puid, oksi ehk hagu. Toimis ka kalandus, käsitöö. Eesti soost kaupmees võis vahendada puitu, tõrva, vaha, mett. Muutustest: maa kuulus maaisandale ning võis maad läänistada. Talupoeg rentis maad ja kandis koormisi selle eest (teorenti, loonusrenti, raharenti). Tulutoovam kaubandus oli sakslaste käes. Räpasemad tööd olid eestlaste teha (näiteks: korstnapühkijad). Paremad tööd oli sakslaste kätes (kullassepad). Ühiskonnas jäi samaks külarahvastik, nendeks eestlased. Maakondades ega kihelkondades polnud samuti muutusi. Majanduslik ebavõrdsus, mis on alati olnud. Valitsesid rikkad inimesed. Makse pidi ikka maksma. Toimusid rahvakoosolekud, kus olid endiselt ka külavanemad. Muutustest: toimus talupoegade kihistumine, tekkisid seisused, malevad
pidas oluliseks enda kaitse seisukohalt, enamasti Inglismaale, kuigi ka NSVL. Atlandi harta- 14.aug 1941. a Suurriigid ei taotle käimasolevas sõjas territoriaalseid vallutusi, suurriigid ei ole nõus muudatustega, mis ei ole kooskõlas sealsete rahvastega, suurriigid austavad kõigi rahvaste valida endale sobiv valitsusvorm. Jätkusõda- 1941 sept- 1994 Soome ja NSVL vaheline sõda Uus kord- Selle käigus hukati 6 miljonit juuti,natsid kehtestasid oma korra. Holocaust- Sakslaste poolt juutide vastu pandud genotsiidi tähistamine, Ühinenud Rahvad- on ühisdeklaratsioon, 1.jaanuar 1942 Washingtonis, 26 teljeriigide vastu sõdivad riigi esindajad. Kõik allkirjastanud lubasid suunata jõud teljeriikide purustamisele. Vastupanuliikumine- on riigi või mu suurema maa-ala elanike organiseeritud vastupanu mõne teise riigi poolt selle maa-ala üle kehtestatud sõjalisele kontrollile. Plaan „Merelõvi“- 28.juuni 1940, oli plaan vallutada Suurbritannia
pidas oluliseks enda kaitse seisukohalt, enamasti Inglismaale, kuigi ka NSVL. Atlandi harta- 14.aug 1941. a Suurriigid ei taotle käimasolevas sõjas territoriaalseid vallutusi, suurriigid ei ole nõus muudatustega, mis ei ole kooskõlas sealsete rahvastega, suurriigid austavad kõigi rahvaste valida endale sobiv valitsusvorm. Jätkusõda- 1941 sept- 1994 Soome ja NSVL vaheline sõda Uus kord- Selle käigus hukati 6 miljonit juuti,natsid kehtestasid oma korra. Holocaust- Sakslaste poolt juutide vastu pandud genotsiidi tähistamine, Ühinenud Rahvad- on ühisdeklaratsioon, 1.jaanuar 1942 Washingtonis, 26 teljeriikide vastu sõdivad riigi esindajad. Kõik allkirjastanud lubasid suunata jõud teljeriikide purustamisele. Vastupanuliikumine- on riigi või mu suurema maa-ala elanike organiseeritud vastupanu mõne teise riigi poolt selle maa-ala üle kehtestatud sõjalisele kontrollile. Plaan ,,Merelõvi"- 28.juuni 1940, oli plaan vallutada Suurbritannia
võimule tõusta. Et küsida, kuidas õnnestus natsidel võimul püsida, tuleks arvesse võtta seda, kuidas nad üldse võimule tulid. Esimese maailmasõja käigus oli Saksamaa saanud suure löögi. Seda mitte ainult oma majanduse ja rahva, vaid ka oma rahvusliku uhkuse pihta, mille tõttu kujunes rahvuslik uhkus Saksamaal üsna hellaks teemaks. Seepärast kujuneski Hitleri eesjuhtimisel natsipartei põhieesmärgiks taastada Saksamaa kunagine hiilgusaeg ning saavutada täielik sakslaste domineerivus. Hitler teadis, mis valmistas inimestele pahameelt ja oskas seda oma partei jaoks ära kasutada. Nõnda sündis Hitleri algatatud Aaria rassi ideoloogia, mille kohaselt peeti juute ja mustlasi alamrassideks ning „puhtatõulisi“ sakslasi ülemrassiks. Taoline ideoloogia hakkas Saksamaal üpriski kiiresti populaarsust koguma ning üsna pea saigi natsiparteist valitsev partei. Olukorra muutis veel hullemaks asjaolu, et 1935. aasta parlamendihoone põlengu tõttu kuulutati
lahingukoht Vanamõisas asunud Suure-Jaani abikiriku praeguste varemete kohal. Varemalt arvati ka et lahinguga ja Lembitu langemisega on seotud Rattama talu maadel asuv ohverdamiskoht, mida kutsutakse Tammemäeks ja Madi kalme. Lahingu käik. ► 21. septembril 1217 kohtusid vaenuväed Viljandist 10 km põhja pool Vanamõisa ja Karuse ümbruses.Eestlasi oli umbes 6000Sakslasi, liivlasi ja latgaleid oli umbes 3000Eestlaste rinne ei suutnud sakslaste pealetungile vastu pidadaEestlaste vanem Lembitu sai surmaLiivlaste vanem Kaupo sai surmaÄge lahing lõppes eestlaste kaotusega, mis pärssis edaspidi küll eestlaste omavahelist koostööd, kuid ei suutnud nende vastupanu veel lõplikult murda. Heitlused sissetungijate vastu kestsid veel kümme aastat. Tulemus ► Sakala allutati taas sakslaste võimu alla, mis lõi eestlaste edaspidisesse koostöövalmidusse vaheda mõra
muutmisega ning austada rahvaste õigust valida endale ise valitsemisvorm. Tulemus: NSV Liit suutis välja pressida, et see põhimõte ei kehtiks talle, Balti riigid jäid seetõttu Moskva võimu alla sõja lõppedes. Totaalne sõda-II maailmasõjas olid ühel või teisel kombel sunnitud osalema kõik sõtta haaratud riikide kodanikud. Tsiviilisikud pidid ka kannatama, pommitati tsiviilobjekte. Uus kord- sakslaste poolt alistatud riikides pandi alaväärtuslike rahvaste (juudud, slaavlased) kallal toime rahvastiku osaline hävitamine. Juutide kallal toimepandud vägivald kannab nime holokaust. Vastupanuliikumine-osutasid sakslaste vallutatud aladel elavad rahvad. Vormideks olid propaganda, diversioonid, relvavõitlus ja ka ülestõusud(Varssavi ülestõus, Pariisi ülestõus) Stalingradi lahing- (nov 1942-veebr 1943) Teherani konverents (28.nov-1
5. Selgita mõiste positsioonisõda? Kaevikusõda, sõjategevus pikaks ajaks paigale jäänud rinde tugevasti kindlustatud ja pidevalt täiustatavail positsioonidel; vastandiks on manööversõda 6. Mille poolest on oluline Verduni lahing? Dateeri see. :Toimumisaeg 21. veebruar 16. detsember 1916 Murdsid läbi prantslaste esimesed kaitseliinid. Lootus Prantsuse armee verest tuhjaks lasta ei täitunud. Sakslaste kandsid hoopis ise suuremaid kaotusi. 7.Miks on oluline Somme'i lahing? Dateeri see. :Toimumisaeg 1. juuli 18. november 1916 Inglise- Prantsuse väed uritasid Saksa positsioonidest läbi tungida, kuid löödi suurte kaotustega tagasi. Somme´i all votsid inglased 15.septembril 1916 esimest korda kasutusele suured soomusmasinad- tankid. 8. Mis laev oli Lusitania, miks oli selle hukkumine oluline? Lusitania oli reisilaev.
Ordu liikmeteks said elukutselised sõjamehed. Neil oli pikk valge mantel punase mõõga ja risti kujutisega. Kolme maleva manööver- Pärast Ridala retke ja Leole linnuse alistamist hakkasid eestlased tegutsema. Koostati vastupealetungi kava, mille lõppeesmärk oli saksa koloonia täielik hävitamine.Kavandatud ühisaktsioon ei toonud loodetud tulemusi, sest osalenud jõude jäi väheks. Toimus 1215. a ( liivlased, latgalid, eestlased sakslaste vastu) Turaida vaherahu - Aastal 1211 toimunud suurele Viljandi linnuse piiramisele vastasid eestlased omapoolse rünnakuga. 1212. aastal toimus eesti hõimude ühine suuroperatsioon - Toreida piiramine. Väga verine lahing, kus osales eestlasi kõigist maakondadest. Kuna see suur lahing ja sellele eelnenud kümned rüüsteretked ning sõja käigus levima hakkanud katk olid maad kõvasti kurnanud, sõlmisid eestlased, liivlased ja latgalid omavahelise rahu, mis varsti uuendati ka sakslastega
vastu välja astuda. Lääs oli sõjaväe arendamise hooletusse jätnud ega olnud sõjaks valmis. Hitler valmistus samal ajal ründama järgmist maad, milleks ta valis Kesk- ja Ida- Euroopa ainsa demokraatliku riigi Tšehhoslovakkia. Tšehhoslovakkial oli kehtiv kaitseleping Prantsusmaaga, mistõttu tema ründamine võinuks paisata kogu Euroopa sõtta. Ettekäändena Tšehhoslovakkia ründamiseks kasutas Hitler selle lääneosas nn Sudeedimaal elavate sakslaste olukorda: tšehhid olevat neid taga kiusanud. Septembris 1938. aastal nõudis Hitler Tšehhoslovakkialt Sudeedimaa loovutamist, ähvardades keeldumise korral sõjaga. Tšehhoslovakkia lükkas sakslaste nõudmised tagasi ning kuulutas välja mobilisatsiooni. Euroopa seisis taas sõja lävel. Lääneriigid lootsid aga endiselt Hitleriga kokku leppida. Eriti aktiivselt tegutses selles suunas Briti peaminister Neville Chamberlain. 29. septembril 1938 sõlmisid
· 7. juulil Lõuna-Pärnumaal ründas umbes 400 meheline hävituspataljoni ja punaarmee üksus Rannametsa piirkonnas ca 60 kohalike meeste üksust. Kahe kergetanki abiga sunniti kaitsjad taanduma Timmkanali taha, kus nad uuesti positsioonile asusid. · 8. juulil põletas hävituspataljon Rannametsa külas maha 14 talupidamise hooned, Rannametsa koolimaja ja Võiste kiriku. Saksa väed ületasid Iklas Eesti piiri. Tahkurannas toimus lahing sakslaste ja Rannametsast lahkunud hävituspataljoni vahel, kus hävituspataljon kaotas 57 meest surnutena ja 8 meest langes vangi. Eesti ja Saksa üksused jõudsid Pärnu. · Esimese hooga jõudsid sakslased 8. juulil Virtsuni, 9. juulil Märjamaani ja 10. juulil Vändrani. · 9. juulil toimus tulevahetus põhja pool Emajõge asunud NKVD üksuste ja vastloodud Omakaitse vahel. Omakaitse üksused vabastasid Elva ja Otepää. Esimesed Saksa üksused jõudsid Tartu
võis tõmbuda, lastes vastasel nii tühje kaevikuid pommitada. 1917. aprillis lõid sakslased just seda taktikat kasutades tagasi liitlaste rünnaku Reimsi ja Soissons'i vahel , see lahing läks ajalukku Prantsuse armee ülemjuhataja kindral Nivelle'i nime järgi. Edukam polnud ka inglaste rünnak 1917. aasta novembris-detsembris Cambria all. Inglased jätsid ära suurtükitule ettevalmistuse ning tungisid varasemast rohkem tanke kasutades sakslaste kaitseliinist läbi, suunates suurtükitule sakslaste kaugemate positsioonide pihta. 7 4.2. Sõjategevus idarindel 1914. aastal oli Vene väejuhatuse eesmärk Ida- Preisimaa vallutamine ja seal tegutseva 8. armee purustamine. Vene väed saavutasidki algul edu, kuid augusti lõpul toimunud Tannenbergi lahingus purustati üks kahest Ida- Prisimaal tegutsevast Vene armeest. Edukamalt tegutses Vene armee Austria- Ungari vastu. Pealetungi käigus Galiitsias vallutasid Vene väed Lvovi
esitas Saksamaa Austriale ultiaatumi,vabastada natsid ja nende uht valitsuse etteotsa.Austria alistus. 13.märts asusid Saksa väes riiki ja järgmisel päeval teatati Austria ja Saksamaa liitmisest.Münheni sobing.Peale Austri ja Saksa liitmist tekkis ärevus ja kahatati mõistma, et Hitlerit ei ole kerge maha rahustada.Samal ajal valmistus Hitler ründama TsehhoSlovakkiat, kuid TsehhoSlovakkial oli kaitseleping Prantsusmaaga.TsehhoSlovakkia ründamiseks kasutas Hitler Sudeedimaal elavate sakslaste olukorda -neid olevat taga kiusatud.1938 september nõuds Hitler Sudeedimaa loovutamist, Ähvardades ka sõjaga.Ts lükkas selle tagasi ja kuulutas välja MObilisatsiooni.28 sept 1938 sõlmisid Inglismaa , Prantsusmaa,Itaali, Sakamaa Münchenis kokkuleppe, mis kohustas TS loovutama Sudeedimaad, kuid tagas ülejäänud puutumatuse.TsehhoSlovakkia häving.23 märts 1939 Sakamaa esitas ultimaatumi Leedule ja viis väed Klaipeidasse.14 märts 1949 kuulutas Slovakkia ennast
endale saada eriigusi (näiteks maksudest vabastamist) niisuguste lepingute sõlmimisega. Üheks põhjuseks Hansa Liidu arengu kiirenemisel oli uue laevatüübi koge ilmumine XII sajandi teisel poolel. See laev oli parem kui normannide sõudepaadid. Koge oli purjelaev masti ja kõrgete poortidega, mis tegi võimalikuks suuremat kogust kaupu transportida ja kogu kaubakäivet kasvatada. Teiseks väga tähtsaks asjaoluks Hansa Liidu arengus oli sakslaste tungimine itta . XII sajandi keskpaigast alates hakati slaavlasi, kes elasid Läänemere lunakaldal, välja suruma, vi nad assimileerusid sakslaste hulgas, kes olid rajanud linnad ja toonud neisse uusasukaid (peamiselt Westfaliast, Saksimaalt ja Friisimaalt). 1143. aastal sai Lüübekist esimene saksa sadamalinn Läänemere ääres. Enamik linnu nii nagu Lüübek asusid kas siis endistes slaavlaste kaubakeskustes vi nende lähedal, kuid ei
Eesti rahvuslikult meelestatud poliitikud jälgisid sündmusi tähelepanelikult. Otsus Eesti iseseisvus välja kuulutada tehti juba jaanuaris, oodati vaid sobivat hetke. Ka iseseisvusmanifesti tekst oli eelnevalt valmis. Sakslased tungisid Eestis peale lääne- (saartelt) ja lõunasuunast (Lätist). Vene sõjavägi lakkas olemast, bolsevike Punaarmee oli liiga nõrk. Seega suuri lahinguid polnudki. Eesti rahvusväeosad olid sakslaste suhtes erapooletud. 19. veebruaril moodustasid eestlased erakorraliste volitustega Päästekomitee, mis koosnes kolmest mehest Konstantin Päts, Jüri Vilms ja Konstantin Konik. Nüüd oli käes otsustav hetk tegutsemiseks. NB! Eesti iseseisvus saabus hetkel, kui venelased (=enamlased ehk bolsevikud) olid juba läinud, aga sakslased polnud veel tulnud. See tähendab, et
· suured kaotused + vilets varustamine vene sõdurid ei tahtnud sõdida revolutsioonid · Saksa väejuhatus kasutas olukorda vastulöögi andmiseks Vene väed taandusid peaaegu vastupanu osutamata · august-september 1917 Saksa vägede operatsioon Riia vallutamiseks · kuigi rünnaku täpne aeg ja koht olid teada, ei suudetud laguneva armeega midagi ette võtta · tõhusat vastupanu osutasid läti kütid · 3. september langes Riia sakslaste kätte · oktoobri algul vallutati Saaremaa, Muhumaa ja Hiiumaa · Brest-Litovski vaherahu Venemaa väljus sõjast · Caporetto katastroof · augustis 1917 olid Austria-Ungari väed nõus sõlmima Itaaliaga separaatrahu, kuid appi tulid saksa väed · oktoobris Saksa ja Austria pealetung, Itaalia rinne murti läbi tohutud kaotused · alles Inglise-Prantsuse väed lõid Itaalias uue rinde
Keskaeg 7.Liivimaa ristisõda Läänemere piirkond 12.sajandi teisel poolel Uued vallutused avasid saksa kaupmeestele ligipääsu Läänemerele. Lääne-slaavlastelt vallutautd alale Lübeck, mis kujunes sakslaste idaretkede väravaks. 1186. Pühitseti Üksküla augustiinlane Meinhard piiskpiks ja ta pidi Liivimaa ristiusule tooma. Kuigi liivlaste ristiusustamine kulges visalt, pandi sel ajal siiski alus väikesele kristlikule kogudusele. Ristisõja algus Meinhard suri, piiskopiks sai Berthold, kuid ei teatud, mida temast arvata, Berthold sai paavstil volituse ristisõja korraldamiseks, et liivlased jõuga alistuma sundida. Siis toimus lahing, kus Berthold suri.
sakslastest kolonistid. Sellisel moel kujundatud Eesti kavatseti muuta Suur-Saksamaa koostisosaks, mis lükati siiski sõjajärgsesse aega. Saksa majanduspoliitika Eestis oli vastuoluline. Ühelt poolt allutati Eesti majandus Saksamaa huvidele, samas aga hoiduti röövmajanduslikest sammudest, kuna Eestist pidi saama osa Suur- Saksamaast. Saksa võimud määrasid põllumeestele kohustuslikud toiduainete müüginormid. Pettumuseks kujunes eestlastele sakslaste otsus mitte tagastada nõukogude võimu poolt natsionaliseeritud varasid endistele omanikele, vaid jätta need Kolmanda Riigi käsutusse. Üldine elatustase sõja-aastail langes. Eriti raskesse olukorda sattusid linnaelanikud, keda varustati toidu-ja tarbeainetega ostulubade alusel. Olulist rolli etendas eestlaste algatusel loodud Eesti Rahva Ühisabi, mille eesmärk oli abistada Nüukogude okupatsiooni ja sõja tõttu kannatanuid. Ühisabi keskendus
Agressorriigiks sai ta 17. septembril 1939. aastal rünnates Poolat. NSV Liit surus Eestile, Lätile ja Leedule baaside lepingut peale. 1939.-1940. aasta talvel toimus Talvesõda Soome ja NSVL vahel, mille küll Soome kaotas, aga ta suutis jääda iseseisvaks erinevalt Baltikumist, mille NSVL juunis 1940 okupeeris. NSVL agressorriigi periood lõppes 22. juunil 1941, kui Saksamaa ründas NSVL-i. 4. Suur murrang Teises maailmasõjas Saksamaa õnn hakkas pöörduma 1943.aastal. Idarindel oli sakslaste suurim ebaõnnestumine Stalingradi lahing. Umbes 300 000 Saksa sõdurit sattus venelaste piiramisrõngasse ning verised lahingud lõppesid sakslaste lüüasaamisega. Kurski lahing lõppes samuti Saksa vägede lüüa saamisega. 5. Teine rinne 6.juunil 1944 avati Normandias teine rinne Saksamaa vastu. Vägede juhiks kindral Eisenhower. Vabastati Prantsusmaa ja sakslased taganesid Saksamaa piirile. Saksamaa vallutati mõlemalt poolt. Sakslaste vastupanu Punaarmeele
(lk 58-60) Kuna Saksamaal kardeti kommunismi levikut, siis tekkis Saksamaa Kommunistliku Partei vastu Saksa töölispartei, hiljem nimetati see ümber Saksa Töölisparteiks. Just kommunismi tekitatud hirmu pärast saidki natsid võimule, korraldades selleks mässe ja rünnakuid, et rünnata kommuniste ja ka juute. 2. Milline oli Hitleri õpetuse sisu? (lk 59) Saksamaa pidi saama jälle suureks, tugevaks ja jõukaks. Tuli tühistada Versailles'i ja teised alandavad lepingud ning laiendada sakslaste eluruume. Tuli tagada rassiline puhtus ehk rahval lasti suuremaks kasvada ainult kindlaid juhtnööre järgides, näiteks ei tohtinud vaimuhaiged ja kurjategijad lapsi saada ja keelati juudiga abiellumine. Samas pidid terved ja tugevad rohkem lapsi sünnitama. 3. Millistele diktatuuridele omastele tunnustele vastab hitleriaegne Saksamaa? (lk 59-60) Inimesi saadeti koonduslaagritesse, tegutsesid julgeolekuametid (näiteks
Heal tasemel lauldi neljahäälselt Kanepi kihelkonnakoolis, ilmselt lauldi seal ka uusi ilmalikke laule. 4. Esimesed laulupäevad Eestimaal – baltisaksa laulupidude toimumine 1857. Ja 1866 aastal Tallinnas innustas ka eestlasi laulupäevi korraldama. Saaremaal juhatas heatasemelist koori Martin Körberg, kelle eestvedamisel 1863. Aastal toimus Ansekülas Sõrve laulupäev. Hiiumaa esimene laulupüha (Gustav Rinne). 5. Muusika elu 18. Sajand – muutub kohalikke sakslaste kultuurielu väga aktiivseks – baltisakslus. 1784 asutas A. Friedrich Kotzebue esimese teatri, kirjutas ise ka näidendeid. 1795 külastas Tallinnat Tilly ooperiseltskond. 1860 toimub esimene eesti publikule mõeldud ooperietendus Weberi „Nõidkütt“. Karl.F.Karell on eesti esimene kutseline muusik. 6. Muusika elu 17. Sajand – 1632. Aastal avati Tartu Ülikool, kus õpetati ka muusikat. Esimene läbinisti eestikeelne ja lauldavalt tõlgitud tekstidega
V Sõja käik Aasta, Läänerinne Idarinne Muud rinded üldiseloomustus 1914 Sakslased tungisid Belgia Vastamisi: Oktoobris 1914 astus sõtta Saksamaa sõjaplaan kaudu Prantsusmaale, Saksamaa Venemaa Türgi, kujunes rinne lähenesid Pariisile. + Kaukaasias, Egiptuses, purunes, Sakslaste edasitung peatati Austria-Ungari Lähis-Idas. Sõttaastunud kujunes välja septembris Marne`i /marn/ Jaapan vallutas Saksamaa positsioonisõda lahinguga. Venemaa alustas asumaid Vaiksel ookeanil. (=rinne püsis paigal, Sakslaste pealetung peatati, pealetungi, et kergendada Kujunes rinne sõjategevust oli vähe, välksõja plaan purunes, prantslaste olukorda
a Liivimaale, kus ta 1208.a preestriks pühitseti. Henrik teenis preestrina Põhja-Lätis latgalitega asustatud Ümera (Ymera, läti Jumara) piirkonnas. d) Kroonik Henrik valdas hästi kohalike rahvaste keeli ja osales mitmetel Eesti alale korraldatud sõjakäikudel. e) Tõenäoliselt pärast 1259.a surnud Henriku "Liivimaa kroonikat" on kasutanud ka mitmed teised hilisemad kroonikud. 4. Balti ristisõja põhjused a) Sakslaste soov vallutada uusi piirkondi Ida-Euroopas, et suurendada oma asuala: Sakslaste "Tung itta" ehk "Drang nach Osten" (e Ostsiedlung Idaasustus) oli alanud 12.saj. Selle käigus hõivati ja assimileeriti seni slaavlastega asustatud alad Läänemere lõunarannikul Elbe jõe paremkaldast alates. Sakslaste edasitungi mööda rannikut pidurdas preislaste (balti hõimud) äge vastupanu ja riikluse kujunemine Leedus.
Hodges poolt filmiks ümber kirjutatud. Peaosades mängivad Benedict Cumberbatch, Matthew Goode, Allen Leech ja Kiera Knightley. Film oli Oscarile nomineeritud, kuid seda ei võitnud. Eestlaste jaoks linastus film kinodes 2015 aasta algul, kuid siiski eriti populaarseks ei saanud. ,,Imiteerimismäng" on ajalooline thriller film, mis räägib inglise matemaatikust Alan Turingust, kes oli oluline lüli sõja ajal Inglismaale, murdes lahti sakslaste Enigma 2 masina koodi ning aidates võita Teist maailmasõda. Filmis selgub, et Alan Turing, keda kehastab Benedict Cumberbatch, on gei. Siiski filmi jooksul abiellub ta Joan Clarke´iga, keda kehastab Kiera Knightley, kuid avastab peagi, et ei suuda enam teeselda. Peale maailmasõja lõppu 1950ndatel süüdistatakse Turingut seaduse rikkumises, kuna homoseksuaalsus on seaduse vastane sellel ajastul
Selle saavutamiseks mindi väga kaugele. ,,Suurim probleem, millega Turneri osakond silmitsi seisis, oli kuidas muuta maketid realistlikuks. Võlts-lennumasina paigutamine ,,juba tegutsevale lennuväljale" aitas lahendada probleemi. /.../ Selleks, et lisada makettidele ,,elu", lisasid Turneri mehed võlts-kütuseautosid, kaubikuid, plekke ja prügi, et ,,simuleerida tavalist kribu-krabu, mida on alati näha õhusõidukite laialisaatmise alades.""11 Liitlased tegid omalt poolt sakslaste eksiteele viimiseks kõik võimaliku. Plaanile reaalsuse lisamiseks kasutati ka reaalseid vägesid. Näiteks suurendati luurelendude hulka Norra lennuväljadele ning tõsteti üldist vägede tegutsemisaktiivsust tolles piirkonnas12 Oli tarvis oodata, kas sööt alla neelatakse. Seda sakslased tegid. ,,Operatsiooni tulemus oli suurejooneline. Hiliskevadeks oli Hitleril Norras kolmteist armeediviisi (koos 90 000 mereväe ja 60 000 Luftwaffe personaliga).
Kui vaja, siis saadeti neile pidevalt ka abiväge. Sellised relvad nagu turvised, ammud ja viskemasinad andsid vaenlastele suure eelise eestlaste ees. Eestlastel pole ühiskondlikku organiseeritust, see ongi põhjuseks miks nad alla jäid. Ei peetud nõupidamisi ega arutatud asju korralikult läbi. Selle kõige tagajärjeks ongi see, et eestlasi vallutati süstemaatiliselt. Võitluse käigus õppisid eestlased uusi sõjapidamise meetodeid . 1208 aastal Sakslaste esimene sihipärane retk. Põletati maha Otepää linnus, Eestlased tegid omakorda vasturetke latgalite maale. 1210 a. Eeslaste järjekordne vasturetk. Eestlased kuuldes, et sakslastele tuleb abiväge põgenesid ja sakslased ootamata ära abiväge asusid jälitama ja said lüüa. 1219.a. maabus Taani laevastik koos kuninga Waldemar II Lindanise linnuse lähedal. Sinna ehitati Taani linn, Tallinn. Taani oli kõige tugevam vastane, sest kui
Paljud külatüübid on ka praeguses Eestis esindatud näiteks Ida-Virumaal on siiamaani säilinud mitmed ridakülad ning Lõuna-Eestistki võib leida erinevaid hajaküla tüüpe. 1208-dal aastal algas Muistne vabadusvõitlus, mis tõi endaga kaasa mitmeid lahinguid. 1210. aastal toimus Võnnu piiramine ehk Ümera lahing. See oli tähtis lahing sest tänu eestlaste kavalusele saavutati just selles lahingus võit sakslaste üle. Just see võit andis indu ja usku juurde eestalstele edasi võitlemiseks. Kuid 1227-dal aasta jaanuaris kogusid sakslased suure väe kokku, ning ründasid Muhu linnust. Muhulased võitlesid vapralt kuid jäid ikkagi sakslastele alla nii liikus saksavägi edasi Valjala alla, mis oli Saaremaa suurim linnus. Kuna sakslasi oli tunduvalt rohkem, ning ka nende sõja tehnika oli saarlastest kõvasti üle, otsustasid saarlased rahu sõlmida
suurüritused(laulupidu, folklooripäevad jne) 2. Momendid Eesti ja Venemaa elus ning rahvusvahelisel tasandil, mis aitasid kaasa Eesti iseseisvumisele: a)Eesti: *erakondade kujunemine *kubermangude liitmine b)Venemaa: *tsaari loobumine võimust *vene sõjaväe nõrkus c)rahvusvahelisel tasandil: *impeeriumide lagunemine *I maailmasõja sündmused sakslaste sõjaline edu 3. 3 tähtsaimat sündmust Eesti iseseisvumise käigus: *30.märts 1917 Eestile anti autonoomia -> Eestist sai ühtne tervik, maapäev liitis Liivimaa ja Eestimaa *19.veeb.1918 Päästekommitee loomine -> iseseisvumise väljakuulutamine *24.veeb.1918 Eesti Vabariigi väljakuulutamine -> esmakordselt suudeti oma rahvusriik luua 4. 3 tähtsaimat sündmust Vabadussõja käigus: *28.nov
alistatud ja latgalid soovisid eestlastele hoopis kätte maksta röövretkede eest. Liivlased ja latgalid aitasid sakslastel vallutada Eesti alasi. Abi loodeti venelastelt ja seda ka saadi. 1217. aastal tuli suur novgorodlaste-pihkvalaste vägi eestlastele appi. Koos löödi Otepäält minema sakslased. Muidugi ka venelased olid kavalad ja üritasid eestlastelt raskel ajal valdusi juurde saada. Samuti raskendas eestlaste olukorda see, et oli mitu vastast, kelle eest ennast kaitsta. Peale sakslaste olid eesti aladest huvitatud veel taanlased ja rootslased. Taanlased üritasid korduvalt Eestis maad juurde saada. Esimesel korral suudeti edukalt alistada Rävala ja alustati ristimist. Järgmine üritus, kui üritati rajada kivilinnust Saaremal, ebaõnnestus. Rootsi väed ei suutnud alistada saarlasi. Pidev sõjategevus Eesti suunas, mitme riigi poolt, mõjus laastavalt. Sakslaseid toetas Rooma paavst, kellel oli Lääne- Euroopas suurim poliitiline jõud.
armee teenistusse. Paljud läksid võitlusesse, kuna tahtsid ära hoida Punaarmee uut kallaletungi Eestile, kuid osadele meeldis ka natsiideoloogia. Punaarmee purustas 1944. aasta alguses Leningradi piiranud Saksa armeegrupi Nord ja Eesti jäi seetõttu põhimõtteliselt kaitseta. Sakslastel õnnestus mobiliseerida üle 40 000 Eesti mehe, kellele lisandus 11 000 varem Saksa armees sõdinud eestlast. Ida-Virumaal Sinimägedes toimusid 1944.aasta suvel verised lahingud Punaarmeedega. Sakslaste olukord halvenes kiiresti kogu Idarindel ja 1944. aasta septembris otsustasid nad Eesti maha jätta. Paljud Saksa armees sõdinud eestlased demobiliseerusid. Võimalus sõdimiseks oli võidelda ka Soome armees. Päris paljud noormehed hakkasid salaja Soome minema juba NSVL-i ja Soome vahel puhkenud talvesõja ajal 1939-1940 aastatel. Kõige rohkem lahkus eestlasi 1942. aastal, kui NSVL-i ja Soome vahel oli puhkenud nn jätkusõda 1941 – 1944 aastatel. Soome mindi väga erinevatel põhjustel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
