Friedrich Robert Faehlmann (0)

Friedrich Robert Faehlmann
Friedrich Robert Faehlmann sündis 31 detsembril 1798 aastal Ao mõisas mõisa valitseja  Heinrich Johann Faehlmanni perekonnas viienda lapsena. Ta suri  22. aprill 1850 Tartus tuberkuloosi. Faehlmann on maetud Tartu Vana-Jaani kalmistule. Hauakivil on ta lemmik lause "Elu on lühike, ideaalid on igavesed ."
Ta on tuntud kirjamees ja arst.
7 aastaselt suri ta ema  ja teda hakkas kasvatama mõisaomanik von Paykull.
Ta austas väga Eesti ajalugu  ja mõistis hukka sakslaste julmuse.
Haridus
Ta õppis Liigivalla mõisa koolis aastatel 1807- 1809, Rakvere kreiskoolis alates 1810 aastast kuni 1814 aastani, peale seda läks ta Tartu Kubermangugümnaasiumisse kus ta õppis kuni 1817 aastani, ta astus ülikooli ja hakkas õppima arstiteaduskonnas . Ülikoolis hakkas ta huvi tundma eesti keele vastu.
Töö
Alates 1824 aastast hakkas Faehlmann töötama arstina. Ta oli esimene eestlasest doktorikraadiga arst maailmas. Hiljem oli ta ülikoolis eesti keele lektor . Faehlmanni õhutusel asustati 1838 aastal Õpetatud Eesti Selts, mille esimees ta oli 7 aastat. Õpetatud Eesti Seltsi eesmärgiks oli eesti keele, rahvaluule ja muinsuste uurimine ning rahvavalgustusliku kirjanduse publitseerimine.
Eesti keeles uuris ta astmevaheldust, sõnade  muutmist  ja tuletamist ja täpsustas ka vana kirjaviisi.
Ta austas väga Eesti ajalugu  ja mõistis hukka sakslaste julmuse.
Faehlmann kirjanikuna
Ta sai tuntuks tänu eeposele, mille idee algataja ta oli. Tema eeltöid kasutas hiljem Kreutzwald , kuna ta ise suri enne eepose valmimist. Faehlmann on kirjutanud väga palju ja väga erinevaid kirjutisi alates üksikutest luuletustest kuni proosade ja kunstmuistenditeni. Ideedeks kasutas ta Eesti rahvaluulet. Ta oli üks rahvaluule kogujatest. Faehlmanni kirjutused avaldasid väga suurt mõju 19. sajandi teise poole kultuurielule.
Kuulsad kirjutised:

• „Suur on Jummal so ram” – luuletus
  
• „Järva-ma vanna -mehhe õppetussed” – luuletus
  
• „Piibo jut” – luuletus
  
• „Tühhi jut, tühhi lorri , tühhi assi, tühhi kõik” – jutt
  
• „Kalendriteggija kimbus” jutt
  
• „Die Ruhr-Epidemie in Dorpat im Herbst 1845” – düsenteeriauurimus
  
• „Loomine” – muistend
  
• „Vanemuise laul” – muistend
  
• „Koit ja Hämarik” – muistend
  
• “Emajõe sünd” - muistend
  

Muistenditega üritas ta taastada eestlaste mütoloogiat.
Mälestuse jäädvustamine
Tartu Eesti Arstide Seltsi ja Eesti Kirjanduse Seltsi algatusel moodustati 1927. aasta lõpus Friedrich Robert Faehlmanni mälestuse jäädvustamise komitee. See toimis kuni 15. veebruarini 1934.
     Komitee ülesanded oli korrastada Faehlmanni kalm Jaani kiriku kalmistul, püstitada mälestussammas Toomel vana anatoomikumi ette ja anda välja mälestusalbum.