Eesti Vabariigi sünd (0)

Nii sündiski Eesti Vabariik
Eesti Vabariik kuulutati ametlikult välja 24. veebruaril 1918. Polnud aga lihtne protsess lüüa lahku suurest Vene impeeriumist ja luua oma väike vabariik. Kuna aga oli käimas esimene maailmasõda ja venemaa oli nõrk, oskasid eestlased juhust kasutada ja nii see väikeriik sündis.
Balti kubermangud kuulusid Vene keisririigi enamarenenud piirkondade hulka. Paldiski oli suur sadam ja Eestimaa oli venelaste „aken Euroopasse“. Eestlased võimul ei olnud ja oma rahvust suruti venelaste poolt maha. 20. sajandi alguses jätkus ikka see aastaid kestnud venestamine ja kohalike saksa päritolu mõisnike surve.
1905. aasta sügisel hakkasid toimuma streigid, meeleavaldused linnades, detsembris rüüstati ja põletati mõisaid. Ületõus suruti Vene valitsuse karistussalkade poolt maha. Esimese maailmasõja puhkemisel võtsid riigivõimud suunaks Balti erikorra kaotamise. Baltisakslasi represseeriti ja nad olid ebasoosingus.
Pärast Veebruarirevolutsiooni algust 1917, puhkesid rahutused ka Eestis, mille käigus sunniti lahkuma senised kubermangu võimud. Tuli võimule Ajutine Valitsus, komissariks sai Jaan Poska. Valiti riigikogu ehk Ajutine Maapäev. 1917. aasta septembris muutus olukord Eestis keerulisemaks, kuna Saksa väed asusid pealetungile Vene kokkuvarisenud armeele, ning jõudsid ka Eestisse. Samaaegselt aktiveerusid Venemaal enamlased . Nendes tingimustes hakkasid Eesti poliitikud nägema võimalust täielikust riiklikust iseseisvumisest.
1917. aasta oktoobris läks Eestis võim enamlaste kätte, kuid tööd jätkas ka Maapäev. Säilisid ka rahvusväeosad, Johann Laidoneri juhtimisel. Enamlased olid küll Eesti iseseisvumise vastu aga neid puudusid takistavad jõud. 15. novembril kuulutas Maapäev ennast kõrgeimaks võimu organiks ja enamlased saatsid Maapäeva laiali.
1918. aastal alustasid sakslased uut pealetungi, ning rahvuslikud jõud otsustasid olukorda iseseisvumiseks ära kasutada. 24. veebruaril kuulutati Eesti iseseisvaks. Enamlased olid selleks ajaks Tallinnast lahkunud, kuid sakslasi polnud veel saabunud. Moodustati Ajutine valitsus eesotsas Konstantin Pätsiga. Järgmisel päeval langes kahjuks Tallinn sakslaste kätte, kes okupeerisid kogu Eesti. Sakslaste okupatsioon kestis kuni Esimese maailmasõja lõpuni 1918. aasta novembrini.
Nii sündis Eesti Vabariik, kahe võõrvõimu vaheldumise vahepeal . Aga sellest piisas et saada maitse suhu ja motivatsiooni edaspidiseks vabariikluse poole pürgimiseks. Kes teab, võib-olla poleks meil täna ka Eesti Vabariik kui tol ajal poleks kasvõi korraks suudetud oma riik luua.