Rakubioloogia ja geneetika kordamisküsimused FT I 1. Valkude, nukleiinhapete, süsivesikute ja lipiidide mõisted ja ehitus. Teada ka nende monomeeride ehitust. Valk- orgaanilised ühendid, mille monomeerifdks on aminohapped. Aminohapete vahel on peptiitside. Aminohappe ehitus- aminorühm, karboksüülrühm. Nukleiinhape- DNA ja RNA. Koosnevad nukleotiididest. Monomeeriks on monosahhariidid ehk suhkrud. Monosahhariidi ehitus- 3-6 süsinikku Süsivesik- orgaanilised ühendid, mis koosnevad süsinikust, vesinikust ja hapnikust. Lipiid- rasvad. Monomeeriks on glütserool ja rasvhappejääk Glütserooli ehitus- hüdroksüülrühm, süsinikuaatom 2. Rakumembraani ehitus ja ülesanded. Difusiooni, osmoosi, passiivse ja aktiivse transpordi, endotsütoosi, eksotsütoosi, fagotsütoosi ja pinotsütoosi mõiste
tsirkuleerivad veres, seljaajus või esinevad rinnapiimas. [5] RNAl põhinevad vähi biomarkerid[muuda | redigeeri lähteteksti] RNA biomarkerite hulka kuuluvad mRNAd, regulatoorsed RNAd (näiteks miRNA), mille ekspressioon on vähi korral muutunud.[10] MiRNAd on väikesed mittekodeeritavad RNAd. Nende ekspressioonitaseme muutusi on leitud väga paljude vähitüüpide korral (näiteks leukeemia, rinnavähk, eesnäärmevähk, soolevähk, maksavähk, kopsuvähk ja kõhunäärmeväh k). RNA biomarkerite roll vähkkasvajate uurimisel laieneb kiiresti, eriti olulised on metastaaside tekkega seotud RNA biomarkerid. On juba küllalt uuritud ja tõestatud seda, et miRNAde ekspressiooniprofiilide kaudu võib edukalt vähki klassifitseerida ja ennustada vastust kliinilise ravile. Praegu kasutuselolevaid RNA biomarkereid kasutatakse kliinilises diagnostikas mitte ühekaupa, vaid mitmekaupa (paneelidena), näiteks Oncotype DX ja MammaPrint. Sellise meetodi
Seda ümbritseb kapsiid ehk valguline kate. Ümbrises on aga valgud, mida on vaja selleks, et tunda ära peremeesrakk. ?Genoomis sisalduvate geenide ülesanded Iga viiruse genoomis on kolme tüüpi geene. Replikatsioonigeenid - tagavad viiruse genoomi paljunemise. Regulaatorgeenid - mõjutavad peremeesrakku ja vallutavad selle enda kasuks, suunates rakku uusi viirusosakesi tootma. Struktuurgeenid - kindlustavad viirusvalkude sünteesi. Genoom võib olla: Plussahelaline - RNA viiruse genoom, mida on võimalik kasutada otse mRNNa ja seeläbi sünteesida viiruse valke, mis viivad läbi viirusgenoomi paljundamise või lähevad uue viiruspartikli koosseisu. Miinusahelaline - RNA viiruse genoom, mille põhjal tuleb enne valkude sünteesi sünteesida komplementaarsed mRNA molekulid. Üheahlaline DNA - sünteesitakse komplementaarne DNA, alles siis mRNA, mis omakorda viirusvalke kodeerib. Viiruste paljunemine 1) viirusosake kinnitub rakumembraanile
paraneb organismi kaitsevõime. 6. Staatilisele rakupopulatsioonile on iseloomulik need rakud ei jagune edasi (närvirakud) või jagunevad väga harva (lihasrakud). 7. Raku hingamine on glükoosi ja teiste toitainete lagundamine süsihappegaasiks ja veeks. Jaguneb: glükolüüs, reaktsioonid Krebsi tsüklis, prootonite ja elektronide transpordi süsteem 8. Valgusünteesi intensiivsus lihasrakus sõltub a) b) c) koormus, lihaskiu tüüp, vanus 9. Mis on transkriptsioon? RNA süntees DNA alusel. Algab sellest,et RNA polümeraas leiab “teatud” järjestuse DNA-s (promootor) jaseostub sellega. Selle tulemusena keerdub lahti DNA kaksikspiraal, mõlemad ahelad muutuvad ligipääsetavaks ning ühest neist algab transkriptsioon.Lõpeb kui RNA polümeraas transkribeerib terminaatori, mis on signaaliks transkriptsiooni lõppemiseks. 10.Mitoosi olemus: Eukarüootse raku jagunemine, mille puhul kromosoomid jaotuvad võrdselt tütarrakkude vahel
normaalse siserõhu ning sisaldab mitmesuguseid aineid, nt. aroomaineid ja mürkaineid. Tsütoplasmavõrgustik :koosneb kanalikestest ja tsisternikestest. Kareda tsütoplasmavõrgustiku külge kinnituvad ribosoomid (sünteesivad valke), siledapinnalistel aga ensüümid (võtavad osa lipiidide ja sahhariidide sünteesist). Talitlus: Rakusisene ainete transport, Ribosoomides toimub valkude süntees. Ribosoom: ilma membraanita, koosneb kahest osast ( koostises on RNA ja valgud) Talitlus: Sünteesib valke Golgi kompleks:Koosneb lamedatest kotikestest ja põiekestest Talitlus: Rakus sünteesitud ainete kogumine. osaleb rakumembraani taastamises, moodustab lüsosoome Rakutuum: topeltmembraaniga, karoüplasma, tuumake, pärilikkuse aine Talitlus: Juhiv kogu rakku, sünteesib ribosoomi ja selle RNA-d Mitokonder:ovaalse kujuga , ümbritsetud kahekordse membraaniga, millest sisemine on sopistunud , sisemust täidab maatriks Talitlus: varustab rakku energiaga
organismid eaine- ja informatsiooni vahetuses. Biopolümeer - organismides moodustuv polümeer (valgud, polüsahhariidid, nukleiinhapped) Denaturatsioon - valgu kõrgemat järku ruumiliste struktuuride hävimine. DNA - biopolümeer, pärilikkuse kandja, kromosoomide koostisaine. monomeer. Ensüüm - biokeemilise reaktsiooni kiirust reguleeriv valk. Lipiidid - orgaaniliste ühendite rühm, vees mittelahutuv, aka rasvad. Nukleotiid - Nukleiinhappe monomeer. Riboos - RNA koostises esinev viiesüsinikuline monosahhariid. Valguülesanded: Ensümaatiline - reguleerib reaktsioonide kiirust. Ehituslik - tekivad nahatekised. Transport - juhivad molekule rakku sisse kui ka välja. retseptor - edastab väliskeskkonna infot raku sisemusse. Regulatoorne - vere suhkrusisaldust reguleeriv insuliin. Kaitse - toodab antikehasid viirusest tervenemiseks. Liikumis -lihasvalgud. Energeetiline - energia vabanemine, kasutatav organismi teistes elutegevusprotsessides.
Liikumise - algloomade viburid, ripsmed, lihaskoe valgud, mitooso kääviniidid. Varuaine - munavalge, piim (kaseiin). Kaitse - antikehad, verehääbimisvalgud, kattevalgud. Toksiline - putukate mürgid nt mesilased; madude mürgid. Valgu liigtarbimine kahjustab neerusid ja maksa, viib välja kaltsiumi. Ergeetiline - 1g valkude lõhustumisel vabaneb 17,6 kJ energiat Nukleiinhapped jaotuvad: DNA (desokülibonukleiinhape) ja RNA (ribonukleiinhape) Kõik nukleiinhapped koosnevad - nukleotiinidest. Nukleotiinid moodustavad pikki ahelaid. DNA ehitus 4lämmastikualust, A- adeniin G - guaniin T - tümiin C - tsütosiin Komlementssrsus A=T G=C 2.5 Nukleiinhapped 2.5 Nukleiinhapped Nukleiinhapped jaotuvad: · DNA (desoksüribonukleiinhape) · RNA (ribonukleiinhape) Kõik nukleiinhapped koosnevad- nukleotiitidest. Nukleotiidid muudustavad pikki ahelaid. Igas nukleoituud koosneb kolmest komponendist:
-) DNA on tavaliselt biheeliksi kujuline. -) DNA tähtus: *) Sisaldab pärilikkuse informatsiooni. *) Tagab selle täpse ülekande raku jagunemisel. *) Kromosoomide oluliseim ehitusmaterjal -) Replikatsioon DNA kahekordistumine ning selle tulemusena saab ühest DNA molekulist kaks identset DNA molekuli. Seda viib läbi DNA-polümeraas. *) DNA-polümeraas sünteesiv ensüüm, mis viib läbi DNA replikatsiooni. * RNA ehk ribonukleiinhape on biopolümer, mille monomeerideks on ribonukleotiidid. -) Ribonukleotiidid koosnevad kolmest komponendist: *) Fosfaatrühmast. *) Riboosist ehk monosahhariidist. *) Lämmastikalusest (neid on neli erinevat A, C, G, U) -) RNA ahelad püsivad koos tänu komplementaarsus printsiibile ehk A'd on võrdselt T'ga (nad on kaksiks sideme) ja C'd on võrdselt G'ga (nad on kolmik sidemes), kuid nad ei moodusta väga tihti üldse paare.
hübriidpõlvkonnas teineteisest sõltumatult ja kombineeruvad omavahel vabalt. Morgani seadus: Ühes kromosoomis lähestikku paiknevad geenid on lineaarses ahelduses ning päranduvad järglastele enamasti üheskoos. Mida lähemal on 2 geeni kromosoomis, seda väiksem on tõenäosus, et nad ristsiirdel ümberkombineeruvad. 19. DNA teabe realiseerumine 1)dnast tuleb info millist valku toota. 2) koodimisgeeni viib kohale mrna. 3) transpordi rna hakkab aminohappeid ribosoomi viima. 4) toodetakse vastav valk. 20. Geenide regulatsioon õiged geenid avalduvad õigel ajal õiges kohas selleks kontrollitakse informatsiooni transkriptsiooni ajal, mrna töötlemise ajal, rna transpordi ajal, translatsiooni ajal, mrna lagundamise ajal pärast translatsiooni. 21. Geenitehnoloogia Meditsiin: ravi/valiku väljalülitamine. Toit: geneetiliselt ohutu, aga tuleb süüa normide kohaselt muidu potentsiaalselt ohtlik. Mürgikindlad GMO taimed:
kõhunäärmes toodetud insuliin reguleerib suhkru sisaldust veres) 6. Kaitsefunktsioon antikehad 7. Liikumisfunktsioon kontraktsioonivalgud (nt. algloomade viburite ja ripsmete liikumine) 8. Energeetiline funktsioon (esmalt lagundatakse suhkruid, siis rasvu ja lõpuks valke) · Nukleiinhapped - monomeerideks nukleotiidid DNA desoksüribonukleiinhape RNA ribonukleiinhape Koosnevad: lämmastikalus (DNA A,T,G,C; RNA A,U,G,C) suhkur (desoksüriboos, riboos) fosfaatrühm DNA ülesandeks on päriliku info säilitamine ja ülekandmine RNA ülesandeks on päriliku info realiseerimine/avaldamine mRNA informatsiooni RNA, toob geneetilise info valgu sünteesiks rakutuumast vastavasse rakuorganelli (ribosoomidesse) tRNA transport RNA, aminohapete transportimine tsütoplasmast ribosoomidesse ning geneetilise info desifreerimine rRNA ribisoomi RNA, ribosoomide koostises, valkude süntees
Tümiin Tümidiinfosfaat T Replikatsioon ehk kahekordistumine · Dna on kromosoomida tähtsaim osa · Ühes rakus on 1 DNA · Replikatsiooni käigus kahekordistub DNA molekul · Igas on 46 kromosoomi, mis sisaldavad 3,3109 nukleotsiidi (kokku 1,5m) · Inimese DNA replikeerub 8 tunniga · E. Coli (kolibakter) DNA replikeerub 42 min Bioloogia Page 11 RNA 21. september 2009. a. 14:00 Ribonukleiinhape (RNA) on biomer, mille monomerid on ribonukleotiid RNA: 1. Informatsiooni-RNA (mRNA - messenger) 2. Transport-RNA (tRNA) 3. Ribosoomi-RNA (rRNA ) Bioloogia Page 12 Rakuõpetus 23. september 2009. a. 12:57 Esimene mikroskoop - 1590 Valgusmikroskoop - 1665 Ainuraksete ja bakterite uurimine - 1650 Munaraku avastamine - 1826 Taimede rakuline ehitus - 1838
rakkude vananemisel rakukest korgistub või puitub Vakuool – membraaniga ümbritsetud mahutid raku sees ; vee reservaar, kindlustab raku siserõhu, nooremate rakkude vakuoolides on toitained/vanemates jääkained ; võivad sisaldada ligimeelitavad/eemale tõukavaid aineid Plastiidid kloroplast – sisaldab klorofülli, põhiülesanne on fotosüntees, leidub DNA ja RNA rõngasmolekule ning ribosoome kromoplast – sisaldab karotinoide (esineb viljades, lehtedes enne langemist) ; ainevahetuslik funktsioon, ligimeelitamise funktsioon leukoplast – varuaine talletamiseks ; värvitu Bakterid - üherakulised eeltuumsed organismid Jätked – vajalikud kinnitumiseks (ekstra pikad jätked on paljunemiseks)
Regulation der Genexpression · Konstitutive Gene- Gene, die ständig transkribiert werden · Regulierte Gene- Gene, die je nach Bedarf an- und ausgeschaltet werden können Genregulation bezeichnet in der Biologie die Steuerung der Aktivität von Genen, genauer gesagt die Steuerung der Genexpression. Francois Jacob, Jaques Monod und Andre Lwoff haben untersucht, wie eine Regulation der Genexpression funktioniert. Substrat-INDUKTION · Vom Regulatoren wird Repressorprotein erzeugt · Keine Lactose -> Repressor an Operator gebunden (Operator = ein bestimmtes DNA-Abschnitt) und blockiert die Transkription der Gene des Lactosestoffwechsels · Effektor dringt ein -> die Lactosemoleküle lagern an den Repressor an Repressor ändert Raumstruktur, löst sich von der DNA ab und inaktiviert ·...
Mis iseloomustab valkusid? Too 4 kriteeriumi. Kuidas liigitatakse valke koostise alusel? Millised on valkude omadused Valgud ehk proteiinid – polüpeptiidid, mis koosnevad aminohappejääkidest Keemilised omadused: 1) Hüdrolüüsuvad seedimisel – tekivad aminohapped 2) Denatureeruvad välistingimuste mõjul Kus leidub ja milleks on vajalikud lipiidid? Leidub taimsetes ning loomsetes organismides. Lipiidid on kõige energiarikkamad komponendid. Millest koosneb nukleotiid? DNA ja RNA võrdlus 3 aspekti ulatuses Iga nukleotiid koosneb kolmest osast: fosfaatgrupp 5-süsinikuline suhkur ehk pentoos (DNA-s on selleks 2-desoksüriboos; RNA-s riboos) lämmastikalus
geene(alkoholism) Genotüüp-org kromosoomides olev kõigi geenide kogum(10000) Fenotüüp-org.kõigi avaldunud tunnuste kogum Genofond-liigi/populatsiooni kõigi geenide ja nende alleelide e eriviormide kogum Homo/heterosügootsus-homoloogiliste kromosoomie samades lookustes on üge geeni samad/erinevad alleelid Terminaator-koht DNA-l, kus lõpeb transkripts ja DNA omandab endise biheeliksi kuju. (transkripts toimub raku tuumas) Matriitssünteesid-nukleiinhapped DNA, RNA ja valgud sünteesitakse olemasolevate molekulide(dna,rna) ahelate alusel, mis määravad sünteesitavate molekulide monomeeride järjestuse. Koodon-ühele aminohappele vastav mRNA molekuli triplett(nukleotiidikolmik) initsiaaton e alguskoodoniks AUG-määrab valgusünt alguse,mRNA molekuli nukleotiidide jaotuvuse järgnevatesse koodonitesse Stoppkoodon-UGA, UAA, UAG-neile ei vasta ükski aminohape. Kui translatsioon jõuab ühe nim koodonini, siis valgusüntees lõpeb
muundatatakse ära, kui ei sobi tuleb välja. Reaktsiooni kiirus tõuseb proportsionaalselt ensüümi sisalduse suurenemisega. Ensüümkatalüüs on vajalik vitamiinide koeensüümiks saamiseks 6. Nukleiinhapete biokeemia. Nukleiinhapped on biopolümeerid, mille monomeerid on nukleotiidid. Nukleotiidid koosnevad lämmastikalusest, suhkrust ja fosforhappejäägist. DNA molekul RNA molekul TUNNUS monomeeri desoksüribonukleotiid ribonukleotiid nimetus monomeeri ehitus: a. adeniin a. adeniin a)lämmastikualus guaniin guaniin b)sahhariid tsütosiin tsütosiin c)happejääk tümiin uratsiil b) desoksüriboos b) riboos c) fosfaatrühm c) fosfaatrühm
1.Mis on evolutsioon, bioloogiline evolutsioon? Evolutsioon tähendab kõige üldisemas mõttes mingi süsteemi pöördumatut ajaloolist arengut, tema järkjärgulist mitmekesisemaks ja keerulisemaks muutusmist.Bioloogiline evol- elu areng maal esimestest eluosolestest inimeseni2.Kuidas seletas Lamarck eluevolutsiooni?Temapõhiseisukohad olid: elu tekkis isetärkamise teel; rõhutas liikide põlvnemist; elu jooksulomandatudtunnusedärinevad järglastele.3.Millest tuletas Darwin loodusliku valiku?Looduslik valik- edukamate püsimajäämine. Võit looduslikus valikus tähendab ellujäämist ja paljumis võimalust. 4.Milline on Darwini evolutsiooniteooria tähtsus? 5.Mis on fossiilid ja kuidas nad tekivad? Paleontoloogia annab elu ajaloost Maal kõige otsesemaid andmeid. Maakoort moodustavates kivimikihtides leidub rikkalikult kivistisi ehk fosiile(välja surnud organismide jäänuseid ja jäljendeid) 6.Kuidas võimaldab kivististe vanuse määramine selgitada elu evolut...
Lahtimõtestamine toimub valgusünteesis koodonite kaupa. Initsiaatorkoodoniks on alati mRNA nukleotiidne järjestus AUG (Met), mis määrab ära ka järgnevate nukleotiidide jaotumise koodonitesse. Stoppkoodoniteks on kas UGA, UAA või UAG ja neile ei vasta ükski aminohape. Koodon on ühele aminohappele vastav nukleotiidikolmik (triplett) geneetilises koodis. Esimene sisemisest, teine keskmisest ja kolmas viimasest ringist. 22. Mille poolest erineb RNA DNA-st? 5 DNA RNA 1.Pentoos Desoksüriboos Riboos 2.Lämmastikalused A, T, C, G A, U, C, G 3.Nukleotiidijääkide arv Suurem Väiksem 4.Denatureeruvus Aeglasemalt Kiiremini 5
*Esimest järku struktuur – nukleiidide järestus molekulis *Teist järku struktuur – ühendatud kaheahelaline DNA keerdub kruvikujuliseks biheeliksiks (väga vastupidav) Kogu pärilik info paikneb DNA molekulides. DNA’d kaitsevad rakutuuma ümbritsevad membraanid. DNA kaheahelalisus tagab kogu päriliku info esinemise vähemalt kahes koopias – kui ühes ahelas tekib ebasobiv muutus, siis teise ahela nukleotiidse järjestuse alusel saavad rakus esinevad ensüümid vea ära parandada. 2) RNA (ribonukleiinhape) Koosneb ribonukleotiididest, mis on omavahel komplementaarsed: C (kolm vesiniksidet) Gja A=U (uratsiil on tümiini asemel). RNA sünteesitakse rakutuumas selleks, et viia pärilik info tuumast välja ribosoomidesse. *Esimest järku struktuur - RNA molekul koosneb ühest ahelast. Molekuli omadused tulenevad monomeeride järjestusest ja hulgast molekulis. RNA realiseerib geneetilise info. *Teist järku – „ristikulehe kujuline“, ainult tRNA’l. RNA jaotumine:
(mikrofilamendid, mikrotorukesed) Mitoos+meioos Puuduvad Rõngas, (kromosoom ja Esinevad DNA struktuur Lineaarne, erinevad kromosoomid, histoonid, plasmiidid) tsütoplasmas paiknevad tuumas RNA ja valk Süntees samas kohas RNA tuumas, valgud tsütosoolis Metabolism Anaeroobne+aeroobne Aeroobne Rakuline organiseeritus Peamiselt üherakuline Peamiselt hulkraksed 5. Arhede ja eubakterite peamised erinevused Arhede membraanilipiidides on eetersidemed, eubakteritel estersidemed ning rakuseinas peptidoglükaanid ka. Arhedel on intronid, eubakteritel neid pole. rRNA ja
kõik organismid on rakulise ehitusega (taimed, loomad - rakulise ehitusega) uus rakk saab alguse olemasolevast rakust selle jagunemise teel (1.rakud tekivad ainult rakkudest; 2.uued rakud tekivad üksnes jagunemise teel; 3.organismide kasv ja areng põhinevad rakkude jagunemisel) rakkude ehitus ja talitlus on vastastikuses kooskõlas (teatava talitlusega organite ja kudede rakkudel on neile iseloomulik kuju ja ehitus) Pilet 6 1.RNA. RNA molekuli ehitus ja ülesanded. RNA ribonukleiinhape RNA biopolümeer, mille monomeerideks on ribonukleodiidid. RNA koosneb ühest ahelast. Ribonukleodiid koosneb: *fosfaatrühmast *riboosist *lämmastikalusest lämmastikaluseks võib olla: *adeniin A *guaniin G *tütosiin C *uratsiil U RNA nimetus sõltub lämmastikalusest (A, G, C, U) (guaniinfosfaat, adeniinfosfaat jne) Monomeeride ühinemisel tekib RNA molekul, mis koosneb ühest ahelast
närvi- ja lihassüsteemi normaalset funktsioneerimist. B8 - Vajalik biomembraanides ja mujal struktuurides olevate fosfolipiidide sünteesil; inositoolfosfaadid on olulised signaaliülekandes; juuste, luukoe, seedetrakti limaskesta normaalseks arenguks. inositool reguleerib kolesterooli metabolismi. B10, B11 - teostab ühesüsinikuliste jääkide ülekannet (nt. nukleiinhapete sünteesil). B12 - vajatakse RNA metüülimiseks, metioniini tootmiseks, aminohapete metabolismiks, B12 vajatakse foolhappe metabolismis, nukleiinhapete sünteesiks, koliini (B 4) sünteesiks, pantoteenhappe ja C vitamiini funktsioneerimiseks, erütrotsüütide arenguks, müeliini sünteesiks, naha normaalseks arenguks. C vitamiinil - ajatakse sidekoe normaalseks arenguks, haavade paranemiseks. Olles mitmete ensüümide
energia ja infovahetus ümbritseva keskkonnaga rakumembraani vahetusel. Bakterid on kerakujulised, pulkjad, niitjad ning kruvikujulised. Loomarakuehitus : Tsentrioom koosneb tsentrioolidest, torutaoline, ülesanne: osalevad paljunemises Mitokonder membraan sile, sisemine moodustab harjakesi. Ülesanne: varustab rakku energiaga. Rakumembraan: 2kihti fosfolipiide. Põhikoostisaine fosfolipiid. Ülesanne: läbi membraani transport. Ribosoomid : RNA ja valgud on koostises. Ülesanne valgu süntees, pannakse kokku rakutuumas olevates tuumaketest. Golgi kompleks membraanist. Sisternikujuline, ülesanne: ainete sorteerimine. Lüsosoom koosneb membraanikihist. Toimub ainete säilitamine ja lagundamine. Tsütoplasma raku sisemus. Peamiseks koostisaineks vesi, seob kõik rakuorganellid ühtseks tervikuks. Päristuumne rakk e. Eukariioodi. Jaotatakse prostistideks, taime -, seene- ja loomariigiks.
38. Geenide kaardistamise meetodid, mis põhinevad somaatiliste rakkude hübridiseerimisel. 39. Geenide kaardistamine translokatsioone sisaldavate kromosoomide abil. 40. Geenide kaardistamine deletsioone ja duplikatsioone sisaldavate kromosoomide abil. 41. Millist tüüpi nukleiinhape võib olla päriliku informatsiooni kandjaks? 42. Eksperimentaalsed tõendid selle kohta, et DNA kannab geneetilist informatsiooni. 43. Võrrelge DNA ja RNA koostist ning ehitust. DNA koosneb desoksüriboosist, nuklotiidist ja fosfaatjäägist, nukleotiidiseks on adeniin, guaniin, tsütosiin, tümidiin. RNA koosneb riboosist ja tümidiini asemel on uratsiil. 44. Selgitage DNA ahelate komplementaarsuse ja antiparalleelsuse põhimõtet. DNA ahelas paarduvad alati A-T kahe h-sidemega ning G-C 3-h-sidemega. Seega kaks ahelat on omavahel koos nii, et üks on suunaga 5'-3' ja teine 3'-5'. 45
Kontraktsioonivalkudeks nim. valke, millel on võime muuta oma struktuuri. Nukleiinhapped biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid. Eristatatke desoksüribonukleotiinhape (DNA) ja ribonukleiinhape (RNA). DNA on moodustunud lämmastikaluse (AT, G=C), desoksüriboosi ja fosfaatrühma ühinemisel. DNA koosneb kahest ühinenud ahelast, koospüsimise aluseks on kompelmentaarsusprintsiip (nukleotiidide üksteisele vastavus). DNA ja RNA esimest järku struktuuriks nim nukleotiidide järjestust molekulis. Teist järku strukt DNA'l on keerdunud biheeliksisse. DNA põhiülesanne on päriliku info säilitamine ja selle täpne ülekandmine raku jagunemisel tütarrakkudele. Enne jagunemist toimub kahekordistamine. Biheeliks on paljude füüs ja keem tegurite suhtes vastupidav. See tagab kogu päriliku info esinemise kahes koopias. RNA-l on T asemel U. Teist järku strukt on
Näiteks: taimed, loomad, protistid (algloomad), seened. Mitokonder e ks kom pl Golgi Ribosoom Rakutuum Lüsoom DNA RNA Tsütoplasmavõrgustik Valgud VESI 1. Mitokonder – toodab energia. Rakuhingamine, ATP süntees, raku metabolismireaktsioonid. Omavad oma DNAd ja ribosoome. 2. Ribosoom – toodab valke. Koosnevad RNA-st ja valgust. Viivad läbi valgusünteesi. Ilma valkudeta rakk ei tööta. 3
Viirused - Nimetatakse bioobjektideks - Viirusel puudub: 1. Rakuline ehitus 2. Ainevahetus keskkonnaga (hingamine, toitumine, jääkainete eritamine) 3. Iseseisev paljunemine - Viirusel on olemas: 1. Pärilikkus (võime toota sarnaseid olendeid) 2. Muutlikkus 3. Evolutsioonivõime - Ehitus: 1. Genoom (pärilikkus) - DNA/RNA (1. või 2. ahelalised) ↓ Geenid (min. 3 geeni, max. 20-30): 1) Regulaatorgeen (abil muutub peremeesraku ainevahetus ja muutub viirusele soodsaks) 2) Replikatioonigeen (tekivad vajalikud ensüümid viiruse genoomi paljundamiseks) ...
Viirused - Nimetatakse bioobjektideks - Viirusel puudub: 1. Rakuline ehitus 2. Ainevahetus keskkonnaga (hingamine, toitumine, jääkainete eritamine) 3. Iseseisev paljunemine - Viirusel on olemas: 1. Pärilikkus (võime toota sarnaseid olendeid) 2. Muutlikkus 3. Evolutsioonivõime - Ehitus: 1. Genoom (pärilikkus) - DNA/RNA (1. või 2. ahelalised) ↓ Geenid (min. 3 geeni, max. 20-30): 1) Regulaatorgeen (abil muutub peremeesraku ainevahetus ja muutub viirusele soodsaks) 2) Replikatioonigeen (tekivad vajalikud ensüümid viiruse genoomi paljundamiseks) ...
Oli oluline: o Suhtlemiseks o II tüüpi signaalsüsteem objekte saab vahendada läbi sõna 3) Tuli. Plussid: o Levila laienemine põhja poole o Kaitse o Toidu termiline töötlemine o Omalaadseks tööriistaks 4) Religioon tekkis nekrofaagia kadumisega / teadus tekkis sümboolika kasutuselevõtuga Molekulaarbioloogia 18/02/2009 1. DNA replikatsioon 2. Transkriptsioon 3. Translatsioon 4. RNA replikatsioon 5. Pöörtdtranskriptsioon Matriitsreakttsioon uus molekukl sünteesitakse eeskujumolekuli baasil ensüümide vahendusel. Jagunevad: 1. Universaalsed - esinevad, toimivad kõikides rakkudes (reakts. 1,2,3) 2. Unikaalsed - seotud ainult rakkudes, mis nakatatud RNA viirustega (reatst. 4 ja 5) 3. Keelatud - valgust lähtuvad (neid pole avastatud) Jagunevad II: 1. Kopeerimistüüpi a) molekuliosade 1 - 1ne vastavus
ja edastamine. Sünteesitud valkude õmbertöötlemine, pakkimine ja sorteerimine; rakumembraani ja rakukesta moodustamine. Mitokondrid - energiakandjad. Eakuhingamine, ATP süntees, raku metabolismireaktsioonid (saadakse raku ja kogu organismi elutegevuseks vajalik energia sahhariidide, lipiidide, valkude jt makromolekulide lohkumisel); õmbritsetud membraaniga; omavad oma ribosoome ja DNA-d. Ribosoomid - raku organellid, mis koosnevad RNA ja valgu molekulidest ning vastutavad uute valkude sünteesi eest. Kuna uusi valke sünteesitakse kõigis rakkudes, siis on ka ribosoomid eluslooduses kõikjal levinud. Taimerakk: Loomarakust eristab teda: rakukest ja plasmodesmid; vakuoolid ja tonoplast; plastiidid. Vakuool - rakumahlaga täidetud põieke, mis on ümbritsetud ühe membraaniga ehk tonoplastiga. Ühes rakus on üks või mitu vakuooli. Harilikult on vakuooliga täidetud
d) Nukleiinhapped (DNA ja RNA) ja seos valkudega I. Mõisted: kromosoom, kromatiin, geen, nukleotiid, adeniin, guaniin, tsütosiin, tümiin, uratsiil, promootor, kodon, antikoodon, alleel • Kromosoom – üks kokkupakitud DNA molekul koos valkudega • Kromatiin – rakutuumas asuv pärilikkusaine koos valkudega, lahtikeerdunud kromosoomid • Geen – kromosoomis olev DNA lõik, mis sisaldab infot ühe valgu või RNA molekuli sünteesimiseks • Nukleotiid – nukleiinhappeahelate elementaarosad, mis koosnevad fosfaatrühmast, suhkrust ja lämmastikalusest • Adeniin, guaniin, tsütosiin, tümiin, uratsiil – lämmastikalused • RNA-s on tümiini asemel uratsiil • Promootor – geeni alguses asuv piirkond, millega RNA-polümeraas peab transkriptsiooni alustamiseks seonduma • Koodon – ühele aminohappele vastav mRNA nukleotiidikolmik
Viirus-rakulise ehituseta bioobjektid, elusa ja eluta looduse piirimail paiknevad objektid, mis koosnevad nukleiin happest ja valkudest. Viroloogia-viirusi uuriv teadusharu. Viirusosake- väljaspool rakku eksisteeriv viirus, millel on iseloomulik kuju, suurus, kindlad füüsikalised- ja keemilised omadused. Viiruse genoom- kõige tähtsam komponent ja kõigi omaduste määraja viirusel, milleks on DNA või RNA molekulid. Viiruse geenid- replikatsioonigeenid, regulaatorgeenid, struktuurgeenid. Viirusvalgud- replikatsioonivalgud: vastutavad viiruse genoomi paljunemise eest. Regulaatorvalgud: kontrollivad raku ainevahetust. Struktuurvalgud: moodustub koos genoomiga viirusosakesi ja kaitsevad neid väljaspool rakke. DNA- viirused-1) herpesviirused (tuulerõuged, ohatis), 2) adenoviirused, 3)bakuloviirused,4) papilloviirused (soolatüükad)
Bioloogia 10 klass 1.Nimeta 5 tunnust, mis iseloomustavad kõiki elusorganisme. o Ainevahetus o Hingamine o Paljunemine o Rakuline ehitus o Kasvamine ja arenemine o Reageerib keskkonnatingimustele o (homöostaas- sisekeskkonna stabiilsena hoidmise võime) 2.Eluslooduse organiseerituse tasemed(nimeta, too näited, tunne ära). 1. Biomolekul- DNA; RNA, valk, süsivesik, 2. Rakk- munarakk, sperm, erütrotsüüt 3. Kude- sidekude, epiteelkude, lihaskude, närvikude 4. Organ e elund- süda, maks, kops 5. Elundkond- seedeelundkond (magu, jämesool jne.), närvisüsteem, vereringeelundkond 6. Organism e isend- inimene, hobune, karu, võilill 7. Liik- harilik mänd, 8. Populatsioon- ühel kindlal maa-alal üht liiki isendid 9. Kooslus- mitu populatsiooni ühel elualal 10. Ökosüsteem- elukooslus+ eluta loodus 11
Funktsioonid: ·ei transkribeerita; ·läheb konstitutiivse heterokromatiidi koostisesse; ·crossing oweri häireteta kulgemine; ·kindel roll DNA kokkupakkimisel. 2) mõõdukalt korduv DNA korduste arv 10 .....10 .Paikneb unikaalse DNA vahel kindlate järjestustena. ·On transkribeeritav rRNA, tRNA ja histoonvalkude geenides. 3) unikaalne DNA- spetsiaalne organismi omane DNA, mis määrab ära struktuuri ja regulaatorgeenid. RNA 1) primaarstruktuur ühe ahelaline. Nukleotiidide koostis on DNA omast erinev. Tümiini asemel on uratsiil. Kõikide RNA vormide primaarstruktuur on enam-vähem sarnane. 2) sekundaarstruktuur molekuli osaliselt paardunud piirkonnad ja osaliselt käändunud lõigud. Eri RNA vormidel on sekundaarne struktuur erinev. 3) tertsiaalstruktuur RNA spetsiifiline ruumikujund, mis tekib: ·kompleksis valkudega (mRNA ja rRNA) ·molekulide vaheliste vastastoimete mõjul (tRNA)
Funktsioonid: ei transkribeerita; läheb konstitutiivse heterokromatiidi koostisesse; crossing oweri häireteta kulgemine; kindel roll DNA kokkupakkimisel. 2) mõõdukalt korduv DNA – korduste arv 10 …..10 .Paikneb unikaalse DNA vahel kindlate järjestustena. On transkribeeritav rRNA, tRNA ja histoonvalkude geenides. 3) unikaalne DNA- spetsiaalne organismi omane DNA, mis määrab ära struktuuri ja regulaatorgeenid. RNA 1) primaarstruktuur – ühe ahelaline. Nukleotiidide koostis on DNA omast erinev. Tümiini asemel on uratsiil. Kõikide RNA vormide primaarstruktuur on enam-vähem sarnane. 2) sekundaarstruktuur – molekuli osaliselt paardunud piirkonnad ja osaliselt käändunud lõigud. Eri RNA vormidel on sekundaarne struktuur erinev. 3) tertsiaalstruktuur – RNA spetsiifiline ruumikujund, mis tekib: kompleksis valkudega (mRNA ja rRNA)
Funktsioonid: ·ei transkribeerita; ·läheb konstitutiivse heterokromatiidi koostisesse; ·crossing oweri häireteta kulgemine; ·kindel roll DNA kokkupakkimisel. 2) mõõdukalt korduv DNA korduste arv 10 .....10 .Paikneb unikaalse DNA vahel kindlate järjestustena. ·On transkribeeritav rRNA, tRNA ja histoonvalkude geenides. 3) unikaalne DNA- spetsiaalne organismi omane DNA, mis määrab ära struktuuri ja regulaatorgeenid. RNA 1) primaarstruktuur ühe ahelaline. Nukleotiidide koostis on DNA omast erinev. Tümiini asemel on uratsiil. Kõikide RNA vormide primaarstruktuur on enam-vähem sarnane. 2) sekundaarstruktuur molekuli osaliselt paardunud piirkonnad ja osaliselt käändunud lõigud. Eri RNA vormidel on sekundaarne struktuur erinev. 3) tertsiaalstruktuur RNA spetsiifiline ruumikujund, mis tekib: ·kompleksis valkudega (mRNA ja rRNA) ·molekulide vaheliste vastastoimete mõjul (tRNA)
Na Na+ + e IP 5,1 eV (1 eV = 1,602x1019 J) 8,17x1019 J/aatomi kohta (xNA= 6,02x1023) 49,185x104 J/mool = 491,85 kJ/mool (1 eV = 1,602x1019 J ..... = 96,3 kJ/mool = ~100 kJ/mool) Naatriumi aatomist (RNa = 1,86 ), mille tuumas on 11 prootonit, 12 neutronit ja tuuma umber 11 elektoni tekib positiivne naatriumi katioon (RNa+ = 0,95 ), mille tuumas endiselt 11 prootonit, 12 neutronit, aga tuuma ümber ainult 10 elektroni (suurus väheneb) RNa+ 0,95 < RNa 1,86 Mõisteid (III) Elektronafiinsus (EA) energia, mis eraldub, kui aatomile gaasilises olekus liitub elektron Cl + e Cl EA = 3,5 eV Kloori aatomist (RCl = 0,99 ), mille tuumas 17 prootonit, 18 neutronit ja tuuma ümber 17 elektroni, tekib negatiivne kloori anioon (RCl = 1,81 ), mille tuumas endiselt 17 prootonit , 18 neutronit , aga tuuma umber juba 18 elektroni (suurus kasvab) RCl1,81 > RCl 0,99
(Joonisel oskad aru saada, millise struktuuriga on tegemist). Valgu aminohappeline järjestus Keerdumine Globul (nõrgad sidemed) 13. Miks on organismidel ensüüme vaja? Ensüümid on valgud , mis kindlustavad organismis keemiliste reaktsioonide toimumise, jäädes ise samal ajal muutumatuks. 14. Mis on nukleiinhapped? Nukleiinhapped on molekulid, mille struktuuri kasutatakse geneetilise info säilitamiseks 15. Võrdle DNA ja RNA ehitust ja ülesandeid. DNA info kopeerimine rakkudes, 1%rakumassist RNA DNA infot vahendavad molekulid, 5-10% rakumassist
Sarnane Oma DNA Oma DNA Väiksem Suurem Erinev Energiaga varustamine Fotosüntees 2. Rakutuum- joonis, osad, tähtsus Tähtsus: 1. Juhib rakku 2. Säilitab DNA-d Tuumake- RNA süntees, aktiivne piirkond Membraan- Kaitse Poorid- ainete transport Keratiin- DNA Kromosoom-Kokkupakitud DNA 3. Rakumembraan- osad 4. Organellid- nimetused joonisel, ülesanded. 1. Tsütoplasma- Seob ühtseks tervikuks ja annab stabiilsuse. 2. Golgi kompleks- Rakus sünteesitud ainete kogumine ja ümbertöötlemine 3
paljunemisel. Päritavus - kvantitatiivses geneetikas fenotüübi koguhajuvuse osa, mis on põhjustatud isendite geneetilistest erinevustest. 7. Miks on mikroobid head uurimisobjektid? Paljunevad kiiresti, odav pidada, kiire põlvkonnavahetus, suguline ja mittesuguline paljunemine. 8. Nimeta üks enim uuritud mikroob E. coli 9. Nimeta nukleiinhapete komponendid Lämmastikalus, süsivesinik, fosforhappe jääk 10. Nimeta RNA erinevad vormid Messenger RNA (mRNA) – rakutuumas Transport RNA (tRNA) – tsütoplasmas Ribosoomaalne RNA (rRNA) – tsütoplasmas ribosoomis 11. Mis on translatsioon Tuleneb inglisekeelsest sõnast translate. Toimub tsütoplasmas ribosoomides. mRNAle komplimentaarsed tRNA-d toovad aminohappeid, millest sünteesitakse polüpeptiidahel. 12. Kus toimub transkriptsioon Transkriptsioon toimub rakutuumas. Transkriptsioonis toimub mRNA süntees DNAst, kusjuures
G. Avihepadnavirus DHBV (duck hepatis virus) HHBV (heron hepatis virus) Ph:Caulimoviridae G. Caulimovirus CaMV (cauliflower mosaic v) G. Cavemovirus G. Soymovirus G. Petuvirus G. Badnavirus G. Tungrovirus Positiivse RNA genoomiga viirused PICORNA-SARNASED VIIRUSED: Ph: Picornaviridae G. Rhinovirus G. Enterovirus polioviirus G. Parehovirus G. Aphthovirus FMDV G. Cardiovirus G. Hepatovirus HAV (A-hepatiit) Ph: Potyviridae PVY (potato virus Y) ALPHA-SARNASED VIIRUSED: Ph. Togaviridae G. Alphavirus SIN (Sindbis virus)
Na - sama Ca kaltsium luudes , lihastes , verehüübimine Mg magneesium , DNA's ja RNA's Fe Raud veres hemoglobiin Anioonind OH hüdroksiidioon CO3 karbonaat hapniku siduja H PO4 - Fosfaatioon nukleiinhapetes ja fosforlipiidides I jood kilpnääre struuma Orgaanilised ained enamik koosneb makroelementidest . Biomolekulid : süsivesikud sahhariidid Rasvad lipiidid Valgud Nukleiinhapped- DNA , RNA Bioaktiivsed ained Vitamiinid Hormoonid Ensüümid lõhustab aineid seedimiseks , kiirendab keemilisi protsesse . Süsivesikud sahhariidid MONOSAHARIIDID e suhkrud Koosneb süsinikust , vesinikust ,
Mingist siredast liigist arvatakse põlvnevat esimene inimliik. Autosoom - kromosoom, mis esineb võrdsel arvul liigi kõigil normaalsetel isenditel ega sõltu nende soost. Autotroof - organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. Sellest kasutatakse kas valguseenergiat (fotosünteesija) või redoksreaktsioonidel vabanevat keemilist energiat. Avalduv geen (geeniekspressioon) - geen, milles toimub RNA süntees. Bakteriofaag - viirus, mille peremeesrakus on bakter. Bakteritoksiin - mõnede bakterite poolt sünteesitav valguline mürkaine. Bentos - ehk põhjaelustik Biheeliks - DNA molekuli sekundaarstruktuur, mis moodustub vesiniksidemetega ühindatud kahe ahela keerdumisel. Binaarne nomenklatuur - Linné loodud hierarhilises elusolendite süsteemis kasutatav liikide nimetamisviis kahe ladinapärase sõnaga. Esimene sõna, mida kirjutatakse alati
järjestustele). Varajases faasi tulemusena ekspresseeritakse: - geenid mis on valikud DNA replikatsiooniks; - geenid, mis on vajalikud viiruse hiliseks geeniekspressiooniks (lef geenid); - rida teisi geene nagu p35 ja egt, mis mõjutavad peremeest. Hiline transkriptsioon algab koos DNA replikatsiooniga ja kestab 6-24 h p.i. Kui genoomi replikatsioon blokeerida, siis ei alga ka hiline transkriptsioon. Baculoviiruse hilist transkriptsiooni viib läbi viirus-spetsiifiline RNA polümeraas, mis tunneb ära viiruse hilised promooterid, milles esineb (A/G/T)TAAG motiiv (nn. basal promoter, promooterisse kuulub veel kuni 18 TAAG järjestust ümbritsevat aluspaari, mis moduleerivad promooteri aktiivsust). Bakuloviiruse hilist geeniekspressiooni koordineerivad vähemalt 19 erinevat viiruse kodeeritud valku (lef geenid, kodeerivad peale regulaatorite ka RNA polümeraasi subühikuid ja replikatsioonivalke). Väga hiline transkriptsioon toimub 18-76 h p.i
Koos evolutsiooniteooriga on rakuteooria praegu ühed tähtsamad üldistused bioloogias. Elu tekkis abiogeenselt nn. ürgpuljongis. Esimesed rakud arvatakse olevat tekkinud 3.5 - 4 miljr. aastat tagasi. Elu tekke eeldused: • katalüütilised süsteemid (polüpeptiidid, polünukleotiidid) • autokatalüütilised süsteemid (polünukleotiidid) • isereplitseeruvad polümeerid (ilmselt RNA) • mehhanism, mille abil RNA suunaks valgusünteesi, s.o. geneetiline kood • molekulid, mis moodustaksid membraani (amfipaatsed molekulid - lipiidid), mis eraldaks keskkonnast isereplitseeruva valkude ja RNA segu Praegu eksisteerivatest organismidest on lihtsaimad mükoplasmad, ilma kestata bakterid, kes tavaliselt harrastavad parasiitset eluviisi taime või loomarakkudel. Nende diameeter võib olla 0.3 mikrom. ja nende genoom kodeerib ca 400 erinevat valku.
Ei ole polümeerid Lihtlipiidid on neutraalrasvad Liitlipiidide rühma kuuluvad fosfo- ja glükolipiidid Tsükliliste lipiidide hulka kuuluvad tsükliliste alkoholide baasil moodustuvad lipiidid Valgud bioregulatoorne funktsioon, ehituslik funktsioon, ensümaatiline funktsioon Näide: aminohapped Ei ole polümeerne Liitvalgud Lihtvalgud Nukleiinhapped info säilimine ja edastamine, inforealiseerimine Biopolümeerid, mille monomeerid on nukleotiidid DNA RNA DNA replikatsioon - DNA replikatsioon on matriitssüntees, mille tulemusena saadakse ühest DNA molekulist kaks ühesuguse nukleotiidse järjestusega DNA molekuli. See protsess leiab aset kõikides elusorganismides ning on aluseks bioloogilisele põlvnemisele. DNA desoksüribonukleiinhape Päriliku info säilitamine ja täpne edasiandmine. Kromosoomid on eukarüootsetes rakkudes mitoosi ja meioosi ajal valgusmikroskoobis nähtavad valkudega kondenseerunud DNA-molekulid
Ei ole polümeerid Lihtlipiidid on neutraalrasvad Liitlipiidide rühma kuuluvad fosfo- ja glükolipiidid Tsükliliste lipiidide hulka kuuluvad tsükliliste alkoholide baasil moodustuvad lipiidid Valgud bioregulatoorne funktsioon, ehituslik funktsioon, ensümaatiline funktsioon Näide: aminohapped Ei ole polümeerne Liitvalgud Lihtvalgud Nukleiinhapped info säilimine ja edastamine, inforealiseerimine Biopolümeerid, mille monomeerid on nukleotiidid DNA RNA DNA replikatsioon - DNA replikatsioon on matriitssüntees, mille tulemusena saadakse ühest DNA molekulist kaks ühesuguse nukleotiidse järjestusega DNA molekuli. See protsess leiab aset kõikides elusorganismides ning on aluseks bioloogilisele põlvnemisele. DNA desoksüribonukleiinhape Päriliku info säilitamine ja täpne edasiandmine. Kromosoomid on eukarüootsetes rakkudes mitoosi ja meioosi ajal valgusmikroskoobis nähtavad valkudega kondenseerunud DNA-molekulid
rakust 1000000 7 tunni vältel.) § Vedelsöötmes ~109- 1010 küllastustasemel, bakterite sademes ~ 1012 rakku/g. § Rakutuuma puudumine; § Monokromosomaalsus ja haploidsus; § DNA on kogu oma pikkuses funktsionaalne; § Prokarüootsed rakud poolduvad mitoosita Nukleiinhapped DNA info kandja, säilitaja ja vahendaja; (bakterites, seentes, algloomades, viirustes). DNA jaguneb: § kromosomaalne DNA obligatoorne; § ekstrakromosomaalne DNA pole obligatoorne. RNA info kandja ja säilitaja mõnes viiruses ja bakteriofaagis (onkogeensed viirused, HIV), universaalne info vahendaja (mRNA). Baketerite genoom § DNA kompaktne kogum - nukleoid § Üks kromosoom § Tsirkulaarne kaheahelaline helikaalne DNA § Kahesuunaline § Binaarne pooldumine § Geenid paiknevad üksteise lähedal § Funktsionaalselt seotud geenid grupeeritud operoni Kromosomaalne DNA Nimetatakse ka bakteri kromosoomiks. E. coli, genoom 4700 kbp pikk (umbes 1400 µm), mass on 4
Nad sünteesivad erinevad erinevaid aminoatsüül-tRNA'sid. Rakkudes on 61 erinevat aminoatsüül-tRNA-süntetaasi, mis igaüks peab ära tundma õige tRNA, mille külge peab tema aminohappe lisama. See on võimalik tänu sellele, et kõikidel tRNA'del on selline ristikheinalehe kujuline struktuur. (ristikheinalehe kujuline seepärast, et vaba lämmastikalus RNAs leiab endale komplementaarse lämmastikaluse selle sama molekuli sees, siis ta moodustab sellega vesiniksideme. Seetõttu ei ole RNA pikk sirge niit vaid omandab kindlalt fikseeritud ruumilise struktuuri, igal kindlal RNAl on see erinev, kuna nukleotiidne järjestus on erinev). tRNAs osa juba polümeeri koostises olevatest nukleotiididest modifitseeritakse (pannakse juurde täiendavaid keemilisi rühmasid), mis muudab iga konkreetse tRNA ruumilist struktuuri. Lõppkokkuvõttes võimaldab see seda, et iga konkreetne aminoatsüül-tRNA-süntetaas tunneb ära ainult mingit ühte konkreetset
DNA on pärilikkusaine, mille abil vanemate omadused ja tunnused antakse edasi järglastele. Osad tunnused pärinevad lastele ka vanavanematelt. Näiteks võib juhtuda, et ühel lapsel on isa nina, ema kõrvad, vanaema iseloom ja vanaisa vaimsed võimed. Kromosoom koosneb ühest DNA molekulist, sellega massivõrdsest kogusest aluselistest valkudest - histoonidest, varieeruvas hulgas mittehistoonilistest ehk happelistest valkudest ja vähesel hulgal RNAst. (Ribonukleiinhape ehk RNA on organismi rakkudes leiduv biopolümeer, millel olenevalt vormist on mitmeid erinevaid ülesandeid.) Inimese kromosoomid jagunevad 23 kromosoomipaariks. Kromosoomid, mis on paaris on täpselt ühesugused. Ainsaks erandiks on üks meeste kromosoomipaar. Sellest kromosoomipaarist olenebki tema järglase sugu. Üks neist kromosoomidest on X-kromosoom, teine Y-kromosoom. Nende kromosoomide nimetus tuleneb nende kujust, mis meenutavad kirjatähti x ja y
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
