Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Viiruste jaotus (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

BAKTERIOFAAGID
ssRNA bakteriofaagid
Ph. Leviviridae G. Levivirus MS2
G.Allolevivirus Qbeeta
dsRNA bakteriofaagid
Ph. Cystoviridae phi6
Isomeetrilised ssDNA bakteriofaagid
Ph. Microviridae G. Microvirus phiX174
Niidikujulised ssDNA
bakteriofaagid

Ph. Inoviridae G. Inovirus Ff faagid
Lüütilised dsDNA
bakteriofaagid

Ph. Podoviridae T7 (T7-sarnased faagid)
Ph. Myoviridae T4 (T-paaris faagid)
Lüsogeensed dsDNA

Ph Syphoviridae kolifaag lambda
SEENTE, AINURAKSETE JA
PUTUKATE VIIRUSED

dsRNA genoomiga viirused
Ph. Totiviridae LA viirus (L-A)
? G. Mimivirus Mimiviirus
ssRNA genoomiga
putukaviirused

Ph. Nodaviridae G. Alphanodavirus NOV (Nodamura virus )
BBV ( Black beetle Virus )
FHV ( Flock house virus)
G. Betanodavirus
Suured dsDNA genoomiga
putukaviirused

Ph. Baculoviridae G. Nudeopolyhedrovirus (NPV) AcMNPV
BmNPV
LdMNPV
OpMNPV
G. Granulovirus
G. Nudivirus nudiviirus
EUKARÜOOTIDE VIIRUSED
ssDNA genoomiga viirused
Ph. Geminiviridae G. Mastervirus MSV (maize steak virus)
WDV ( wheat steak virus)
G. Begamovirus BGMV (bean golden mosaic virus)
G. Curtovirus
Ph. Nanoviridae BBTV (banana bunchy top virus)
Ph. Circoviridae G. Circovirus PCV (porcine circovirus)
PBFD
G. Gyrovirus CAV ( chicken anemia virus)
TTV (Transfusion transmitted v.)
Ph. Parvoviridae
SubPh. Parvovirinae G. Dependovirus (AAV)
G. Parvovirus FPV (feline parvovirus)
CPV (canine parvovirus)
MVM ( minute virus of mice )
G. Erythrovirus B19
G. Amadovirus AMDV (Aleutian mink dis.v)
G. Bocavirus BPV ( Bovine parvovirus)
HboV (Human bocavirus) SubPh. Densovirinae
Väikesed tsirkulaarse
dsDNA genoomiga viirused

Ph. Polyomaviridae hiirte polüoomiviirus
SV-40
JCV ja BKV (in. Pol. V)
Ph. Papillomaviridae BPV (Veiste pap. Viirus )
HPV (inim. Pap. Viirus)
Väikesed lineaarse dsDNA
genoomiga viirused

Ph. Adenoviridae G. Mastadenovirus
G. Aviaadenovirus
Ph. Herpesviridae:
SupPh: Alphaherpesvirinae HSV-1 ( Herpes simplex v.)
HSV-2
VZV (varizella-zoster virus)
SubPh: Betaherpesvirinae CMV (cytomegalovirus)
HCMV (Human cytomegalov)
SubPh: Gamaherpesvirinae G. Lymphocryptovirus EBV ( Epstein -Barr
virus)
G. Rhadinovirus HHV-8 (Inimese herp.v8)
Ehk KSHV
Suurte dsDNA genoomidega
viirused

Ph. Poxviridae
SubPh: Chordopoxvirinae rõuge (variola) viirus
Vaktsiinia viirus
Hiirte rõugeviirus
SubPh: Entomopoxvirinae
Ph. Phycodnaviridae Paramaecium bursaria Chlorella ehk PBCV-1
MpV, CbV
EsV, FsV
SsRNA genoomiga viirused
Ph. Retroviridae G. Alpharetrovirus RSV ( Rous sarcoma v)
G. Betaretrovirus MMTV ( mouse mammary tumor v)
G. gamaretrovirus MLV (murine leukemia virus)
G. deltaretrovirus MTLV-1 (in.T-rakulise lümfooni v)
G. epsilonretrovirus wall -eye dermal sarcoma virus
G. Lentivirus HIV-1
HIV-2
SIV
CAEV (caprine arthritis encephalit)
FIV (feline immunodeficiency v)
G. spumavirus
Tsirkulaarse dsRNA
genoomiga viirused: Pararetroviirused

Ph: Hepadnaviridae G. Orthohepadnavirus HBV ( Hepatiit B)
WHV (woodchuck hepatis v)
GSHV ( ground squirrel hepatis v)
G. Avihepadnavirus DHBV ( duck hepatis virus)
HHBV ( heron hepatis virus)
Ph:Caulimoviridae G. Caulimovirus CaMV (cauliflower mosaic v)
G. Cavemovirus
G. Soymovirus
G. Petuvirus
G. Badnavirus
G. Tungrovirus
Positiivse RNA genoomiga
viirused

PICORNA -SARNASED VIIRUSED:
Ph: Picornaviridae G. Rhinovirus
G. Enterovirus polioviirus
G. Parehovirus G. Aphthovirus FMDV
G. Cardiovirus
G. Hepatovirus HAV (A- hepatiit )
Ph: Potyviridae PVY ( potato virus Y)
ALPHA -SARNASED VIIRUSED:
Ph. Togaviridae G. Alphavirus SIN (Sindbis virus)
SFV ( Semliki forest virus)
G. Rubivirus RUB ( Rubella virus)
Selts: Nidovirales
Ph. Coronaviridae IBV
MHV (mouse hepatis virus)
HcoV-SARS (SARS associated v)
HcoV-229E (human coronavirus)
Negatiivse RNA genoomiga
viirused

Selts: Mononegavirales
Ph. Rhabdoviridae G. Vesiculovirus VSV (vesicular stomatitis virus)
G. Lymavirus marutõve viirus
Ph. Paramyxoviridae
SubPh: Paramyxovirinae G. Respirovirus Sendai viirus
hPIV-1, 3 (inimese paragripiv)
G. Rubulavirus mumpsi viirus
hPVI-2, 4
G. Morbillivirus leetrite (measles) virus
SubPh: Pneumovirinae G. Pneumovirus hRSV (human respiratory
syncytiae
Hiirte pneumoonia viirus
G. Metapneumovirus lindude pneumaviirus
Ph. Filoviridae G. Marburgvirus
G. Ebolavirus Zaire
Sudan
Reston
Cote d´ivoire
Ph. Bornaviridae BDV (Borna disease virus)
Ph. Orthomyxoviridae G: Influenzavirus A gripiviirus
G: Influenzavirus B
G: Influenzavirus C
G: Thogavirus
Ph. Bunyaviridae G: Bunyavirus BUN (bunyamvera virus)
LAC (La Crosse)
G: Hantavirus Sin Nombre
Hantaan virus
Puumala viirus
Saaremaa viirus (SAAV)
G: Nairovirus Crimean-Congo hemorragic fever v
Dugbe virus
G: Phlebovirus RVF ( rift valley fever virus)
UUK (uunukniemi virus)
G: Tospovirus TSWV (spotted wilt virus)
G: Tenuivirus
Ph. Arenaviridae LCMV
Kollatõve viirus delta
Kaheahelalise RNA genoomiga
Viiruste jaotus #1 Viiruste jaotus #2 Viiruste jaotus #3 Viiruste jaotus #4 Viiruste jaotus #5
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-01-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 59 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Sherik Õppematerjali autor
Viiruste jaotus nende peremehe ja genoomi järgi

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
100
ppt

Viiruste geneetika

1.VIIRUSTE GENEETIKA Viiruste definitsioon Viirused on obligatoorsed rakusisesed parasiidid Viiruspartiklid assambleeritakse eelnevalt valmissünteesitud komponentidest Viiruspartiklid ei kasva ega jagune Puudub geneetiline info energia tootmiseks ja valgusünteesiks Viirus on võimeline nakatama teatud tüüpi rakke, seondudes rakupinna spetsiifiliste retseptoritega: Loomaviirused Taimeviirused bakteriviirused e. bakteriofaagid Bakteriofaag T4 E. coli rakke nakatamas Viiruste avastamine Nimetus “viirus” tuleneb ladinakeelsest sõnast virus, mis tähendab mürki

taimefüsioloogia
thumbnail
6
doc

Viiruste geneetika

15. Viiruste geneetika Viiruste definitsioon. Viirused on obligatoorsed rakusisesed parasiidid. Samas on rakusisesed parasiidid ka mitmed prokarüootsed organismid, näit. bakterid perekonnast Rickettsiae ja Chlamydiae, mis suudavad rakuväliselt eksisteerida ainult väga lühiajaliselt. Seetõttu on viiruste defineerimiseks vaja juurde tuua veel lisaparameetrid: 1) Viiruspartiklid assambleeritakse eelnevalt valmissünteesitud komponentidest 2) Viiruspartiklid ei kasva ega jagune 3) Puudub geneetiline info energia tootmiseks ja valgusünteesiks. Viiruste spetsiifika: Iga viirus on võimeline nakatama ainult teatud tüüpi rakke. Vastavalt sellele klassifitseeritakse viiruseid loomaviirusteks, taimeviirusteks ning bakteriviirusteks e. bakteriofaagideks. Viirusega nakatamiseks on

Geneetika
thumbnail
36
docx

Putukate, vetikate ja ainuraksete suured DNA genoomsed viirused

Putukate, vetikate ja ainuraksete suured DNA genoomsed viirused Baculoviirused moodustavad suure viiruste sugukonna (teada üle 500 liigi). Neile kõigile on iseloomulikud suured tsirkulaarsed dsDNA genoomid, mis on virionis pakitud kepikesekujuline nukleokapsiid (lad. baculum – kepike, siit ka sugukonna nimetus). Baculoviirustele on iseloomulik nakatunud rakkudes spetsiifiliste inklusioonkehade moodustamine. Baculoviiruseid on kõige enam teada liblikalistel, kuid neid on leitud ka kahetiivalistel, ehmestiivalistel ja ka krevettidel. Baculoviirustel esineb kahte tüüpi virione:

Bioloogia
thumbnail
54
docx

Viroloogia

Viroloogia Viiruse definitsioon Viirused on rakulist ehitust mitteomavad obligatoorsed endoparasiidid. Erinevad rakulise ehitusega parasiitidest selle poolest, et :  Viirus ei ole iseseisvalt aktiivse eluga väljaspool rakku. Viiruse bioloogiline aktiivsus avaldub ainult nakatunud rakus.  Viiruse geneetiline materjal asub vahetult rakus, ei ole ümbritsetud mingi membraaniga.  Viirus ei paljune pooldumisega vaid sünteesitakse ta struktuurseid osasid ja pakitakse jälle kokku.  Ükski teadaolev viirus ei kodeeri tervikliku translatsioonisüsteemi.  Viirus on võimeline peremeesrakust lahkuma ja nakatama teisi rakke. Virion- viiruse osake  Virion- viirus-spetsiifiline struktuur , mis on ette nähtud viiruse genoomi toimetamiseks ühest rakust teise. Erinevused virioni struktuuris kajastavad enamasti erinevusi viiruste elutsüklites.

Bioloogia
thumbnail
30
pdf

Grupp III dsRNA viirused

Üks genoomi segment transleeritakse polüproteiinina, mis lõigatakse valmis valkudeks viiruse poolt kodeeritud proteaasi poolt. Birnaviirused jagunevad kolme perekonda: Avibirnavirus. Tüüpesindaja on kanade infectious bursal disease virus (IBDV, tuntud alates 1960-ndatest). Aquabirnavirus. Tüüpesindaja on lõhede infectious pancreatic necrosis virus (IPNV, nakatab kalu, tuntud 1940-ndatest aastatest). Entomobirnavirus. Tüüpesindaja on drosophila X viirus (DXV), nakatab putukaid. Peale nende on teada veel birnaviiruseid, mis nakatavad molluskeid (oyster virus, OV). Ehkki birnaviiruse laadseid agente on kirjeldatud nii inimesel kui ka koduloomadel puuduvad siiani veel kindlad andmed imetajate klassikaliste birnaviiruste kohta. Enim uuritud birnaviirused on IBDV ja IPNV (kuna need viirused põhjustavad suurt majanduslikku kahju). 1.1. Viron ja genoom Virionid on ikosaeedrilised, ca 60 nm diameetriga. Kahekomponentset dsRNA genoomi

Viroloogia
thumbnail
20
doc

Mikrobioloogia üldkursuse eksamiküsimused

5) Spoori valmimine. Ümber broteksi tekib membraani kiht; 6) Liitelised ensüümid lõhustavad rakuseina; 7) Bakteri eos satub keskkonda. Kui spoor satub soodsatesse tingimustesse, kus on toitu, soojust ja niiskust, hakkab arenema vegetatiivne rakk. 10. Viirused, bakteriofaagid ning nende paljunemine. Viiruseid iseloomustab alljärgnev: väikesed mõõtmed; neil puudub rakuline ehitus; valkude sünteesil kasutab viirus peremeesraku ribosoome; nähtamatus tavalise optilise mikroskoobi abil; kasvu puudumine väljaspool elusat rakku; nad on võimelised läbima baktereid kinnipidavaid filtreid. Viirused jaotatakse järgmistesse rühmadesse: 1) kepikujulised viirused – tubakamosaiikviirus, tomatimosaiikviirus; 2) kerakujulised ehk kokiviirused – gripiviirus; 3) kuubikujulised ehk kuboidaalsed viirused – osa neist põhjustab kanaarilindudel rõugeid.

Mikrobioloogia



Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun