Viiruste jaotus (0)

Sarnased õppematerjalid

100

ppt

Viiruste geneetika

1.VIIRUSTE GENEETIKA Viiruste definitsioon Viirused on obligatoorsed rakusisesed parasiidid Viiruspartiklid assambleeritakse eelnevalt valmissünteesitud komponentidest Viiruspartiklid ei kasva ega jagune Puudub geneetiline info energia tootmiseks ja valgusünteesiks Viirus on võimeline nakatama teatud tüüpi rakke, seondudes rakupinna spetsiifiliste retseptoritega: Loomaviirused Taimeviirused bakteriviirused e. bakteriofaagid Bakteriofaag T4 E. coli rakke nakatamas Viiruste avastamine Nimetus “viirus” tuleneb ladinakeelsest sõnast virus, mis tähendab mürki

taimefüsioloogia

6

doc

Viiruste geneetika

15. Viiruste geneetika Viiruste definitsioon. Viirused on obligatoorsed rakusisesed parasiidid. Samas on rakusisesed parasiidid ka mitmed prokarüootsed organismid, näit. bakterid perekonnast Rickettsiae ja Chlamydiae, mis suudavad rakuväliselt eksisteerida ainult väga lühiajaliselt. Seetõttu on viiruste defineerimiseks vaja juurde tuua veel lisaparameetrid: 1) Viiruspartiklid assambleeritakse eelnevalt valmissünteesitud komponentidest 2) Viiruspartiklid ei kasva ega jagune 3) Puudub geneetiline info energia tootmiseks ja valgusünteesiks. Viiruste spetsiifika: Iga viirus on võimeline nakatama ainult teatud tüüpi rakke. Vastavalt sellele klassifitseeritakse viiruseid loomaviirusteks, taimeviirusteks ning bakteriviirusteks e. bakteriofaagideks. Viirusega nakatamiseks on

Geneetika

36

docx

Putukate, vetikate ja ainuraksete suured DNA genoomsed viirused

Putukate, vetikate ja ainuraksete suured DNA genoomsed viirused Baculoviirused moodustavad suure viiruste sugukonna (teada üle 500 liigi). Neile kõigile on iseloomulikud suured tsirkulaarsed dsDNA genoomid, mis on virionis pakitud kepikesekujuline nukleokapsiid (lad. baculum – kepike, siit ka sugukonna nimetus). Baculoviirustele on iseloomulik nakatunud rakkudes spetsiifiliste inklusioonkehade moodustamine. Baculoviiruseid on kõige enam teada liblikalistel, kuid neid on leitud ka kahetiivalistel, ehmestiivalistel ja ka krevettidel. Baculoviirustel esineb kahte tüüpi virione:

Bioloogia

54

docx

Viroloogia

Viroloogia Viiruse definitsioon Viirused on rakulist ehitust mitteomavad obligatoorsed endoparasiidid. Erinevad rakulise ehitusega parasiitidest selle poolest, et :  Viirus ei ole iseseisvalt aktiivse eluga väljaspool rakku. Viiruse bioloogiline aktiivsus avaldub ainult nakatunud rakus.  Viiruse geneetiline materjal asub vahetult rakus, ei ole ümbritsetud mingi membraaniga.  Viirus ei paljune pooldumisega vaid sünteesitakse ta struktuurseid osasid ja pakitakse jälle kokku.  Ükski teadaolev viirus ei kodeeri tervikliku translatsioonisüsteemi.  Viirus on võimeline peremeesrakust lahkuma ja nakatama teisi rakke. Virion- viiruse osake  Virion- viirus-spetsiifiline struktuur , mis on ette nähtud viiruse genoomi toimetamiseks ühest rakust teise. Erinevused virioni struktuuris kajastavad enamasti erinevusi viiruste elutsüklites.

Bioloogia

30

pdf

Grupp III dsRNA viirused

Üks genoomi segment transleeritakse polüproteiinina, mis lõigatakse valmis valkudeks viiruse poolt kodeeritud proteaasi poolt. Birnaviirused jagunevad kolme perekonda: Avibirnavirus. Tüüpesindaja on kanade infectious bursal disease virus (IBDV, tuntud alates 1960-ndatest). Aquabirnavirus. Tüüpesindaja on lõhede infectious pancreatic necrosis virus (IPNV, nakatab kalu, tuntud 1940-ndatest aastatest). Entomobirnavirus. Tüüpesindaja on drosophila X viirus (DXV), nakatab putukaid. Peale nende on teada veel birnaviiruseid, mis nakatavad molluskeid (oyster virus, OV). Ehkki birnaviiruse laadseid agente on kirjeldatud nii inimesel kui ka koduloomadel puuduvad siiani veel kindlad andmed imetajate klassikaliste birnaviiruste kohta. Enim uuritud birnaviirused on IBDV ja IPNV (kuna need viirused põhjustavad suurt majanduslikku kahju). 1.1. Viron ja genoom Virionid on ikosaeedrilised, ca 60 nm diameetriga. Kahekomponentset dsRNA genoomi

Viroloogia

20

doc

Mikrobioloogia üldkursuse eksamiküsimused

5) Spoori valmimine. Ümber broteksi tekib membraani kiht; 6) Liitelised ensüümid lõhustavad rakuseina; 7) Bakteri eos satub keskkonda.  Kui spoor satub soodsatesse tingimustesse, kus on toitu, soojust ja niiskust, hakkab arenema vegetatiivne rakk. 10. Viirused, bakteriofaagid ning nende paljunemine. Viiruseid iseloomustab alljärgnev: väikesed mõõtmed; neil puudub rakuline ehitus; valkude sünteesil kasutab viirus peremeesraku ribosoome; nähtamatus tavalise optilise mikroskoobi abil; kasvu puudumine väljaspool elusat rakku; nad on võimelised läbima baktereid kinnipidavaid filtreid. Viirused jaotatakse järgmistesse rühmadesse: 1) kepikujulised viirused – tubakamosaiikviirus, tomatimosaiikviirus; 2) kerakujulised ehk kokiviirused – gripiviirus; 3) kuubikujulised ehk kuboidaalsed viirused – osa neist põhjustab kanaarilindudel rõugeid.

Mikrobioloogia

Kommentaarid (0)