Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Loomarakk (1)

5 VÄGA HEA
Punktid
Üherakulised ja hulkrakulised organismid. Üherakulistel organismidel toimub kogu aine-, energia ja infovahetus ümbritseva keskkonnaga rakumembraani vahetusel.
Bakterid on kerakujulised, pulkjad, niitjad ning kruvikujulised.
Loomarakuehitus :
Tsentrioom – koosneb tsentrioolidest, torutaoline, ülesanne: osalevad paljunemises
Mitokonder membraan sile, sisemine moodustab harjakesi. Ülesanne: varustab rakku energiaga.
Rakumembraan : 2kihti fosfolipiide. Põhikoostisaine fosfolipiid . Ülesanne: läbi membraani transport.
Ribosoomid : RNA ja valgud on koostises. Ülesanne – valgu süntees, pannakse kokku rakutuumas olevates tuumaketest.
Golgi kompleks – membraanist. Sisternikujuline, ülesanne: ainete sorteerimine.
Lüsosoom – koosneb membraanikihist. Toimub ainete säilitamine ja lagundamine.
Tsütoplasma – raku sisemus. Peamiseks koostisaineks vesi, seob kõik rakuorganellid ühtseks tervikuks.
Päristuumne rakk e. Eukariioodi. Jaotatakse prostistideks, taime -, seene- ja loomariigiks. Viirused ei kuulu nii päris- kui ka eeltuumsete hulka. Iga rakk on ümbritsetud rakumembraaniga. Sisemus on täidetud poolvedela tsütoplasmaga. Enamikes on 1 tuum.
Eeltuumne rakk e. Projarüoodid. Bakterid. Puudub membraaniga piiritletud tuum ning sisemuses on tunduvalt vähem.
Rakutuum tuumaümbris koosneb 2 membraanist. Nendes paiknevad poorid, mille kaudu toimub ainete liikumine. Tuumasisene plasma – Karüoplasma(DNA ja RNA).
Rakuorganellid- päristuumse raku tsütoplasmat läbib membraanse ehitusega kanalikeste ja tsiternikeste süsteem, mis moodustab tsütoplasmavõrgustikku.
Sileda- ja karedapinnaline – tsütoplasmavõrgustik. Karedapinnalisel paiknevad ribosoomid. Siledapinnalisel paiknevad ensüümid.
Lüsosüümid- ühekordse membraaniga ümbritsetud põiekesed, milles lõhustatakse mitmesuguseid aineid.
Tsütoskelett – raku tugi- ja liikumissüsteem. Koosneb niitjatest valkudest. Moodustab võrkja struktuuri, ühendab omavahel rakumembraan, tuuma välismembraani, tsütoplasmavõrgustiku ja rakuorganelle.
Tsütoskelet – koostisesse kuuluvad valgud võimaldavad rakkudel muuta oma kuju.
Loomarakk #1 Loomarakk #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-10-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 103 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor 2hot2touch Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Bioogia kt 2
2
doc

Bioogia kt 2

Bioogia kt 2 Elusloodus jaguneb: üherakulised ja hulkraksed organismid.-üherakulisi on mitmeid kordi rohkem, aga enamus on väga väiksed ja palja silmaga seetõttu ei näe. Kõige pisem üherakuline on mükoplasma.(võib tekitada hingamisteede haigusi) Üherakulistel aine-, energia-, infovahetus ümbritseva keskkonnaga rakumembraani vahendusel. Bakteris on kerakujulised, pulkjad, niitjad, kruvikujulised. Eeltuumsed ehk prokarüoodid (bakterid- puudub membraaniga piiritletud tuum, vähem organelle ja membraanseid struktuure), päristuumsed ehk eukarüoodid (sisemus täidetud poolvedela tsütoplasmaga, milles on mitmesuguseid organelle). Eukarüoodid jaotatakse protistideks, taime-, seene- ja loomariigiks. Viirused ei ole eel- ega päristuumsed. Rakk on ümbritesetud rakumembraaniga Tsütoplasmas on vett, aminohappeid, nukleotiide, mono- ja oligosahariide, orgaanilisi happeid jt. TSÜTOPLASMA ON PIDEVAS LIIKUMISES JA SEOB RAKUORGANELLID ÜHTSEK

Bioloogia
Bioloogia kordamine - Loom- ja taimeraku ehitus
4
doc

Bioloogia kordamine - Loom- ja taimeraku ehitus

Bioloogia kordamine Loom- ja taimeraku ehitus Rakuteooria kujunemine · Valdav osa rakkudest on mikroskoopilised · Rakuteadus e. Tsütoloogia (uurib rakkude ehitust ja talitust) · Kõik organismid on rakulise ehitusega · Iga rakk saab alguse üksnes olemasoleva raku jagunemise teel · Raku uurimiseks kasutatakse mikroskoopi Rakkude mitmekesisus · Elusloodus jaotub eelkõige kaheks suuremaks rühmaks: üherakulised ja hulkraksed organismid · Üherakulistel organismidel toimub kogu aine-, energia- ja infovahetus ümbritseva keskkonnaga rakumembraani vahendusel · Bakterid on oma väliskujult erinevad(ümarad, pulkjad, kruvikujulised, võivad olla ripsmetega kui ka viburitega)

Bioloogia
Päristuumne rakk
4
docx

Päristuumne rakk

ja sopistusi (harjakesi); välismembraan Kindlustavad hingamise raku tasandil ­ on sile ja kattefunktsiooniga. toitainete lõhustumise käigus hapniku Mitokondrid Mitokondri DNA sisaldab geneetilist osavõtul eraldub süsihappegaas ja vesi ning infot organellile vajaliku RNA ja valkude vabaneb energia . sünteesiks. Mida rohkem energiat rakk vajab, seda rohkem mitokondreid on. Niitjatest valkudest võrkjas struktuur Raku tugi-ja liikumissüsteem tsütoplasmas, mis ühendab omavahel Tagab raku kindla kuju: muutused nende rakumembraani, tuuma välis-membraani, valkude struktuuris põhjustavad raku tsütoplasmavõrgustiku ja enamikku väliskuju ja organellide asukoha muutusi Tsütoskelett rakuorganelle

Bioloogia
Raku ehitus ja talitlus
3
doc

Raku ehitus ja talitlus

3. Raku ehitus ja talitlus 3.1 rakuteooria kujunemine Tsütoloogia uurib rakkude ehitust ja talitust Teadlased: Schleiden- kõik taimed on rakulise ehitusega Baer- avastas imetajate munaraku Schwanni- kõik organismid on rakulise ehitusega Virchowil- iga uus rakk saab alguse üksnes olemas olevast rakust selle jagunemise teel. (rakud tekivad ainult rakkudest, uued rakud tekivad ainult jagunemise teel, organismide kasv ja areng põhineb raku jagunemisel) pani aluse tsütoloogia arengule. Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas. Mikroskoobid: liitmikroskoop- jannsenid mikroskoop ja valgusmikroskoop- hook binokulaarne mikroskoop stereomikroskoop mikrotoom elektronmikroskoop radioaktiivseid isotoope 3.2 Rakkude mitmekesisus

Bioloogia
Raku ehitus
9
doc

Raku ehitus

3.1. Rakuteooria kujunemine · Tsütoloogia ­ teadus, mis uurib rakkude ehitust ja talitlust. · Robert Hook ­ leiutas valgusmikroskoobi. · Schleiden ­ töötas Tartu Ülikoolis. Järeldas, et kõik taimed on rakulise ehitusega. · Schwann ­ järeldas, et kõik taimed ja loomad on rakulise ehitusega. · Karl Ernst von Baer ­ töötas Tartu Ülikoolis. Avastas munaraku ja järeldas, et loomorganismi areng saab alguse munarakust. · Virchow ­ iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel. · Kolm olulist seisukohta: o rakud tekivad ainult rakkudest (mitterakulisest ainest uusi rakke ei moodustu); o uued rakud tekivad üksnes jagunemise teel; o organismide kasv ja areng põhinevad rakkude jagunemisel. · Rakuteooria on bioloogia üks nurgakive. · Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas. See avaldub selles, et teatava

Bioloogia
Raku ehitus ja talitlus
3
doc

Raku ehitus ja talitlus

ühtseks tervikuks sidumine. 3.2 Rakkude mitmekesisus Kogu eluslooduse võib jagada kaheks suureks rühmaks: üherakulisteks ja hulkrakseteks organismideks. Väikseim üherakuline organism on mükoplasma ja suurim jaanalinnu muna. Üherakulistel organismidel toimub kogu aine,energia ja infovahetus ümbritseva keskkonnaga rakumembraani vahendusel. Oluline on raku välismembraani ja sisekeskkonna ruumala vaheline suhe. Mida suuem on rakk, seda väiksemaks see suhe jääb. Membraani liiga väikese suhtelise pindala korral häiruvad kõik nimetatud protsessid. Suurem osa üherakulisi organisme on iseloomuliku väliskujuga. Hulkraksetes organismides sõltub rakkude kuju ja ehitus sellest, millisest koest nad pärinevad. Iga koe rakkude siseehitus ja väliskuju on kooskõlas nende talitlusega. 3.3 Päristuumne rakk

Bioloogia
Raku ehitus ja talitlus
11
doc

Raku ehitus ja talitlus

RAKU EHITUS JA TALITLUS 3.1 Rakuteooria kujunemine Faber ­ nimetas mikroskoobi (micro ja scopio) Tsütoloogia areng 17-18. saj R.Hook ­ 17.saj keskel leiutas valgusmikroskoobi ° vaatas korgipuurakke ­ kambrikesed e. cellula A.van Leuwenhoeck ° suurendus 300-400 korda ° bakteriraku esmakirjeldus ° päristuumsete ainuraksete organismide esmakirjeldus ° avastas inimese vererakud ja spermatosoidid 19.saj: K.E. von Baer ­ munaraku avastaja Brown ­ rakk ei saa elada ilma tuumata Schleiden (taimerakk) ja Schwann (loomarakk) ° uurisid ° sõnastasid rakuteooria 3 esimest teesi R.Virchow ­ rakuteooria 4. tees ° uuris kudesid Rakuteooria 4 teesi: ° Kõik organismid koosnevad rakkudest ° Rakk tekib rakust raku jagunemise teel. (MITTE POOLDUMISE!) ° Organismide kasv ja areng põhinevad raku jagunemisel ° Rakkude ehitus ja talitlus on omavahelises kooskõlas. Erinevaid mikroskoope:

Bioloogia
Rakk
2
odt

Rakk

Rakuteooria ­ ehk tsütoloogia (sünniks loetakse XVII saj. keskpaika. Avastajaks/loojaks peetakse Robert Hook'i. Tsütoloogia uurib rakkude ehitust ja talitlust. Rakuteooria üks põhitees väidab, et nii taimed kui ka loomad on rakulise ehitusega, st. kõik organismid on rakulise ehitusega. Rakuteooria üks põhiseisukoht: iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel. (Kolm olulist seisukohta ­ rakud tekivad ainult rakkudest; rakud tekivad üksnes jagunemise teel; organismide areng ja kasv on põhinevad rakkude jagunemisel). Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas. Rakkude mitmekesisus ELUSLOODUS üherakulised hulkraksed Üherakulisi organisme on mitmeid kordi rohkem, kui hulkrakseid, kuid samas on enamus üerakulisi üsna väiksed.

Bioloogia




Meedia

Kommentaarid (1)

joks16 profiilipilt
Jörgen Kald: Skeem on lihtne ning aru saadav ning raku osade nimed ja ülesanded on lihtsalt ja aru saadavalt kirjas.
21:38 01-12-2010



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun