kohustuslik. Euroopa Liidus tehti KMH kohustuslikuks 1988.a. Praegu reguleerivad KMH teostamist Euroopa Liidus eelkõige Keskkonnamõju hindamise Direktiiv (EIA Directive 97/11/EC), Elupaikade Direktiiv (Habitats Directive 92/43 EEC) ja Lindude Direktiiv (Wild Bird Directive). KMH teostamist nõuavad maailma suurimad pangad eelnevalt laenu andmisele suurte projektide finantseerimiseks. Näiteks nõudis seda Euroopa Rekonstruktsiooni ja Arengupank Kunda tsemenditehase ümberehitamiseks laenu andmise eeltingimusena juba 1994. aastal. aldatava mõju süstemaatiline ning interdistsiplinaarne hindamine. Eestis alustati keskkonnamõjude hindamist mingil määral juba ka endise NSVL ajal. See seisnes küll peamiselt keskkonnale avaldatava kahju hindamises. Kahju tekitaja pidi kahju kas rahaliselt hüvitama või muul moel kompenseerima.
50-60ndatel aastatel tehti kokku 15 filmi, filmiti üles traditsioonilisi töövõtteid ja erinevaid tseremooniaid. Nt filmid: The Tule Balsa (1958) paadi ehitamine; Basketry of Pomo:... (1962) kuidas korve punutakse jne. Filme tehti pomo, 19 yurok'i ja tolowo indiaanlastest. Kõige tuntum neist ilmselt yurok'i indiaanlased. Asjad, mida indiaanlased filmimise käigus tegid läksid muuseumisse. Kõige tuntuim ajaloolise rekonstruktsiooni kasutav filmiprojekt. Netsilik Eskimo Series projekt. Sellega on visuaalse antropoloogia seisukohast seotud antropoloog Asen Balikci (1929). Missugust rakendust on nähtud selles filmis üldise hariduse seisukohast? Sai alguse sellest, et NSVL lasi orbiidile Sputniku, mis ehmatas ameeriklasi; leiti, et sellele peab kiiresti reageerima ja oma haridussüsteemi radikaalselt muutma, et oleks järelkasvu teadlastele. USA suunas reaalteadustesse palju raha, samuti peaks üle vaatama sotsiaal- ja
Rahvusvahelised organisatsioonid 9.02.2010 ca 150 lk lisalugemist seminaride asemel (inglisekeelne materjal) – artiklid (International Organisations); eraldi eksam (küsimustikuna lahus) kodune uurimustöö eksam kinniste materjalidega RV organisatsioonide teoreetiline raamistik Kõige üldisem raamistik Realism (neo)Liberalism o idealism (vahel ka utopism) – 20/30ndate liberalism; RV org-idega seotud väga tugevalt; nende arusaamade toel tekitatigi Rahvasteliiga ja hakati igapäevases välispoliitikas realiseerima põhimõtet, et mitte inimene ei ole loomult halb, vaid hoopis institutsioonid on halvad ja tuleb ringi teha; o institutsionaalne liberalism – idealismi tänapäevane vorm; suhtub üsna skeptiliselt riiki, püüab leida midagi muud asemele o sotsiloogiline liberalism – seisukohad, mis ütlevad, et RV suhted toimuv...
Raha loomise protsess Kommertspangad laenavad raha. Tegelevad varjatud emissiooniga- suunavad ringlusesse täiendavat raha, kuigi emissiooni ainuõigus on keskpangal. Tegemist on arvestusliku rahaga. Raha peab ringluses olema parasjagu, ei tohi olla liiga palju, sest hakkab majandus pidurdama läbi inflatsiooni või ei ole lihtsalt millestki finantseerida riigi majandustegevust. Kuna kohustuslik reserv on protsendimäär kaasatud vahenditest siis on keskpangal ülevaade kui palju kommertspank on ressursse kaasanud ning kui palju on tema potentsiaalne võimalus välja anda laenusid. Rahakordaja näitaja – esialgse kaasatud vahendi kasvukordajat. Kohustusliku reservi pöördväärtus – rahakordaja väärtus. Ideaalseks rahakordajaks nim sellist rahakordajat, mis iseloomustabki kohustusliku reservi pöördväärtuseks. Kuna pankadel on vastavalt seadusele või oma põhikirjale kohustus või õigus luua ka täiendavaid reserve, siis rahakordajat, mis lisaks võtab ...
Linnamüür Tallinna linnamüür Tallinna linnamüür on keskajal Tallinna all-linna ja Toompea kaitsmiseks ehitatud rajatiste süsteem. Esimene Tallinna linnamüür, mis oli küllaltki madal ja tagasihoidlik, ehitati 13. sajandi teisel poolel. Seda nimetati Margareti müüriks, sest käsu selle ehitamiseks andis 1265. aastal Taani kuninga Erik V Klippingiema Margrete Sambor, kes oli Eestimaa emand (Domina Estoniae). Linnamüür 13. sajand Vanim dokument Tallinna kaitserajatiste ehitamisest pärineb 1265. aastast, kui Taani kuninga Erik V Klippingi ema ja Eestimaa emand Margrete Sambor andis korralduse linnamüüri ehitamiseks.Puitkaitsekäiguga müür koosnes 6070-st eri kõrgusega ja ilmselt ka eri meistrite ehitatud müürilõigust, mis olid lihtsad, küllaltki madalad (enamasti alla 5 m) ja mitte eriti paksud (allosas alla 1,5 m, rinnatise kohal alla 1 m). Tallinna linna keskaegsete kaitserajatiste uurija Rein Zobel tunnistab Margareti müüri ja praeguse sä...
SISSEJUHATUS ÜLDKEELETEADUSSE ja KEELETEADUSE ALUSED KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS LOENGUTE JA KOHUSTUSLIKU KIRJANDUSE PÕHJAL Õpikust (Fred Karlsson: Üldkeeleteadus) on kohustuslik lugeda järgmised leheküljed: Sissejuhatus lk 15-64, sellest eriti lk 55-64 Morfoloogia peatükk lk 107-147 Maailma keelte peatükk lk 292-318 (need, kes ei pea maailma keelte küsimust vastama, ei pea lugema, aga võivad:) Soovitav on lugeda ka Foneetika ja fonoloogia lk 65-107 1. Keele mõiste. (loengu fail) Keele mõiste all mõeldakse inimese poolt kasutatavat loomulikku keelt, mis tavaliselt teostub verbaalse suhtluse vormis. Kell on võimalik tänu inimese keelevõimele. 2. Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlus. (lk. 21) Keeleline suhtlus on sõnaline, verbaalne, st selle tähtsamad elemendid on sõnad ja sõnaühendid. Mitteverbaalne suhtlus- suhtlus, mis toetab keelelist ehk verbaalset suhtlust ning avaldub zestide ja miimikana. Mitteverbaalne suhtlus jaguneb: hä...
SISSEJUHATUS ÜLDKEELETEADUSSE ja KEELETEADUSE ALUSED KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS LOENGUTE JA KOHUSTUSLIKU KIRJANDUSE PÕHJAL Õpikust (Fred Karlsson: Üldkeeleteadus) on kohustuslik lugeda järgmised leheküljed: Sissejuhatus lk 15-64, sellest eriti lk 55-64 Morfoloogia peatükk lk 107-147 Maailma keelte peatükk lk 292-318 (need, kes ei pea maailma keelte küsimust vastama, ei pea lugema, aga võivad:) Soovitav on lugeda ka Foneetika ja fonoloogia lk 65-107 1. Keele mõiste. (loengu fail) Keele mõiste all mõeldakse inimese poolt kasutatavat loomulikku keelt, mis tavaliselt teostub verbaalse suhtluse vormis. Kell on võimalik tänu inimese keelevõimele. 2. Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlus. (lk. 21) Keeleline suhtlus on sõnaline, verbaalne, st selle tähtsamad elemendid on sõnad ja sõnaühendid. Mitteverbaalne suhtlus- suhtlus, mis toetab keelelist ehk verbaalset suhtlust ning avaldub zestide ja miimikana. Mitteverbaalne suhtlus jaguneb: hä...
Euroopa muinaskultuurid Ain Mäesalu Euroopa muinaskultuuride uurimise ajaloost (2. loeng) Babüloonia kuningas Nabunaid (555-539 eKr) - Kirjaliku allikate põhjal on ta lasknud uurida vanade templite varemeid, et sealt otsida huvitavamaid asju ja nendest uurimistöödest on olemas ka otsene jälg. Kyrillos (Konstantinos) ja Mathodios paavst Clemensi haud avastamas 861.a. Clemens suri märtrisurma. Põlluharimise käigus leiti maa seest savipotte. Põletusurnid olid lillepotid, mis maeti maa sisse. Palju hakkas muutuma renessansi ajal, mil hakati huvi tundma antiigi vastu. Mitmel pool hakati tegema ka kaevamisi. Nende kaevamiste eesmärk oli otsida ilusaid vanu ilusaid asju. Koguti ja kuhjati neid asju oma lossidesse ja paleedesse lihtsalt ilu pärast. Polnud pidepunkte, mille põhjal need paika panda. Johann Joachim Winckelmann (1717-1768) – huvitus antiikkunstist ja ta hakkas külastama neid tuntumaid kollektsioone. Seadis eesmärgiks antiikkunstia...
SISSEJUHATUS ÜLDKEELETEADUSSE ja KEELETEADUSE ALUSED KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS LOENGUTE JA KOHUSTUSLIKU KIRJANDUSE PÕHJAL Õpikust (Fred Karlsson: Üldkeeleteadus) on kohustuslik lugeda järgmised leheküljed: Sissejuhatus lk 15-64, sellest eriti lk 55-64 Morfoloogia peatükk lk 107-147 Maailma keelte peatükk lk 292-318 (need, kes ei pea maailma keelte küsimust vastama, ei pea lugema, aga võivad:) Soovitav on lugeda ka Foneetika ja fonoloogia lk 65-107 1. Keele mõiste. (loengu fail) Keele mõiste all mõeldakse inimese poolt kasutatavat loomulikku keelt, mis tavaliselt seostub verbaalse suhtluse vormis. Keel on võimalik tänu inimese keelevõimele. 2. Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlus. (lk. 21) Keeleline suhtlus on sõnaline, verbaalne, st selle tähtsamad elemendid on sõnad ja sõnaühendid. Mitteverbaalne suhtlus- suhtlus, mis toetab keelelist ehk verbaalset suhtlust ning avaldub zestide ja miimikana. Mitteverbaalne suhtlus jaguneb: hä...
ettevõtted olid riigistatud, eraomandit polnud, valitses plaani- ehk käsumajandus. Eesti Vabariigi aluseks oli põllumajandus. Senise majandussüsteemi lammutamine algas juba esimesel nõukogude aastal (1940-1941), kuid siis ei jõutud seda veel lõhkuda. Täielikult kukutati süsteem kokku sõjajärgsetel aastatel. Eestis viidi läbi: · Industrialiseerimine 1944. a töötati Moskvas välja sõjajärgse majanduse rekonstruktsiooni juhised. Eestile nagu ka teistele Nõukogude Liidu vabariikidele tähendas see rasketööstuse, eriti relvatööstuse eelistamist ja kergetööstuse kõrvalejätmist. Sellega kaasnes madal elustandard, et suuta rahastada tööstust ja teha sõjalisi kulutusi. Pärast sõda suunati Eestis ligi 40% investeeringuid põlevkivitööstusesse, 20% kulutati sõjatööstusele. Eestisse rajati suuri ettevõtteid, mille eesmärk oli varustada Leningradi ja teisi NSV Liidu alasid. Toodang läks suuresosas
AVALIKU SEKTORI ÖKONOOMIKA JA JUHTIMINE LOENGUKONSPEKT Tartu 2003 2 SISUKORD SISUKORD...............................................................................................................................................2 1. RIIGI JA MAJANDUSE SUHTED TEOORIAS JA PRAKTIKAS....................................................5 1.1. Ühiskond ja jõukus.........................................................................................................................5 1.2. Klassikud riigi ja majanduse suhetest............................................................................................7 1.2.1. Merkantilistid..........................................................................................................................7 1.2.2. Klassikaline poliitiline ökonoomia.............................................................................
süsteemis siseplaneeringut, lääne poolset suuremat eeskoda ja ida poolset väiksemat raekambrit. Torni tollal ei olnud ja kujult võis pööningukorruse laoruumide kohal kõrgunud viilkatusega raekoda olla üsnagi sarnanae pisut hilisema Suurgildi hoonega. Põhijoontes tänaseni püsinud ruumijaotuse ja kuju sai raekoda 1402-04 ettevõetud suureulatusliku, senise sise- ja välisarhitektuuri praktiliselt uuendanud rekonstruktsiooni tulemusena. Tähtsamad esindusruumid-saalid- paigutati täiesti uuena ehitatud II korrusele. Kasutades ära varasemat perimetraalset müüristikku, jäädi keldri ja I korruse ulatuses olemasolevate välisseinte piiridesse. Tagamaks peakorrusele vajaliku avarust, laiendati seda põhjafassaadi ette rajatud kaaristule toetuva osa võrra. Säilitades sel moel enamiku varasemast välismüüristikust, toodi avatud võlvkaaristu näol Tallinna ehituskunsti täiesti uus arhitektuuriline motiiv.
EUROAKADEEMIA Loengukonspekt aines “Euroopa Liidu naabruspoliitika” Koostas: Juhan Värk, PhD Tallinn 2015 Copyright I loengupaar õppeaines “EL naabruspoliitika”: “Sissejuhatus õppeainesse, nõuded ainekursuse läbimiseks, soovitused õppematerjalide osas” (Koostas: J. Värk, PhD) 2004. aastal toimus Euroopa Liidu (EL) suurim laienemine. In corpore võeti Euroliitu siis vastu 10 riiki, kellede hulgas olid ka kõik kolm Balti riiki. Ent juba samal aastal kiitsid Europarlament ja Euroopa Liidu Ministrite Nõukogu heaks “Euroopa Liidu naabruspoliitika”, mille eesmärgiks oli luua EL-i riikide ümber sõbralike ja paljude osas neist ka lähitulevikus EL-i liikmesriikideks kõlbulike riikide ring. Tollel ajal peeti Brüsselis silmas 17 EL-i ida- ja lõunanaaberriiki. Otsustati, et suhted nende riikidega põhinevad ...
Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 Elulugu.................................................................................................................................................3 Looming...............................................................................................................................................3 Näidendid.............................................................................................................................................5 Enn Vetemaa lühiromaanide eetilis-filosoofilisest probleemistikust ...................................................6 Teo ja tahte vahekorrast...................................................................................................................6 Luulenäited...........................................................
AJALOO RIIGIEKSAMIKS 2009 ÜLDAJALUGU 20. SAJANDIL MIHKEL HEINMAA | RÜG | APRILL 2009 UUE SAJANDI ALGUS Suurriikide huvid Suurbritannia soov säilitada liidri roll kõiges Euroopas. Venemaa soov saada ülemvõim Balkanil ning Mustal merel. Samuti kontroll Konstantinoopoli ja Dardanellide üle. Prantsusmaa soov vähendada Saksamaa kasvavat mõjuvõimu ning saada tagasi väärtuslik Elsass-Lotringi piirkond. Samuti huvide kokkupõrge Saksamaaga Aafrikas. Saksamaa soov saavutada võim mandri Euroopas ja soov kolooniaid ümber jagada Austria-Ungari vajadus tugevdada huve Balkanil, ning võidelda siseriikliku rahvuslusega. Itaalia Huvid Aafrikas Liibüa. Türgi seista vastu Itaalia ja Venemaa survele Jaapan soov võtta üle Saksamaa kolooniad Aasias. USA soov saavutada mõjuvõim Lõuna-Ameerikas, ning majanduslikud huvid seal samas. Panama riik ja kanal. Säilitada tihedad kaubandussuhted Suurbritanniaga. Liidublokkide kujunemine 1879 ...
SOOME Uurimistöö koostaja: Kertu Kristmann 10 klass. Õpetaja: Ene Lüüs Soome üldiseloomustus Soome Vabariik paikneb Põhja-Euroopas. Soome on üks Põhjamaadest, naabriteks on Rootsi ja Venemaa. Riik piirneb idast Venemaaga (1313 km piiri), põhjast Norraga (727 km piiri) ja läänest Rootsiga (586 km piiri). Kuigi soomlased on entiliselt võrdlemisi ühtne, jaguneb rahvas Soome viieks regiooniks: Pealinnaregioon, Lõuna-Soome regioon, LääneSoome regioon, Soome-Järveregioon ja Lapimaa. Riigikeelteks on Soome ja rootsi keel. Ärisuhtluses saab enamikul juhtudel kasutada inglise keelt. Soome pindala on 338 030 km² (305 470 km² maad, 31 560 km² siseveekogusid). Maast umbes 70% on kaetud metsaga, 10% on siseveekogude all ja 8% on haritavat maad. Riigi pindala kasvab umbes 7 km² aastas maapinna kerkimise tõttu. Soome Vabar...
Euroopa ühine koostöö keskkonnakaitse alal, lisaks Euroopa Liidu institutsioonide reform. Ühisturg muutus Euroopa Ühenduseks EUROOPA LIIDU LOOMINE V 1987-1995 Berliini müüri langemine, Ida-Euroopa kommunismi kokkuvarisemine. Perioodi eesmärgiks korraldada ümber põllumajanduspoliitika, luua majandus- ja rahaliit, kaotada piirikontroll, kujundada ümber sotsiaal-, keskkonna, julgeoleku- ja välispoliitika 1990 loodi Loode-Euroopa rekonstruktsiooni ja arengupank Kesk- ja Ida-Euroopa riikide järeleaitamiseks 1990 Schengeni leping piirikontrollide kaotamise kohta, rakendus 1995 1992 7. veebruaril kirjutati alla Maastrichti lepingule: otsustati Euroopa Ühenduse ümbernimetamine Euroopa Liiduks, määrati kindlaks üleminek uuele ühisrahale eurole, asutati Euroopa keskpank EUROOPA LIIDU LOOMINE Otsustati, et euro võetakse kasutusele 01.01.1999 riikidevaheliste tehingute sooritamiseks (virtuaalne raha)
Kapitalituru laenu saab: ringkäigu ajavahemik kaupade tootmises ja müügi tsükli 1)emiteeritakse pikaajalisi obligatsioone; 2)pikaajalised vahel. Kapitali käive ( aegluse jrk.): ·ehitus, laevaehitus CD(hoiusertf.); 3)laenud krediidilepingu alusel; · põllumaj. ·põllumaj. saadusete töötlemine ·metsa- 4)allutatud laenud. Suuremad laenuandjad: EBRD- kasvatus ·töötlev tööstus ·kaubandus ·turism& Euroopa rekonstruktsiooni ja arengupank; NID- teenindus Eksplotatsiooni põhiliigid:1)Käibekapital- Põhjamaade investeerimispank. Laenatud võõrvahendite laen, millega fin. täiendava käibekapitali vajadust; valik sõltub paljudest tegur.-st:1)ressursi hinnast; 2)raha 2)Arvelduslaen- saab stabiliseerida firma rahavoogusid, kasut. võimalikust peri.-st; 3)intressiriskist; 4)keskpanga katta ettenägematuid kulusid; 3)Käsiveksel- kirjalik
SISSEJUHATUS ÜLDKEELETEADUSSE ja KEELETEADUSE ALUSED KORDAMINE EKSAMIKS sügissemester 2013 LOENGUTE JA KOHUSTUSLIKU KIRJANDUSE PÕHJAL Õpikust (Fred Karlsson: Üldkeeleteadus) on kohustuslik lugeda järgmised leheküljed: Morfoloogia peatükk lk 107-147 Maailma keelte peatükk lk 292-318 (need, kes ei pea maailma keelte küsimusele vastama, ei pea lugema, aga võivad) Soovitav on lugeda ka Foneetika ja fonoloogia lk 65-107 Moodle'ist: Keeleteaduse põhimõisteid (nn sõnastik) Kordamismoodul (8.) 1. Keel kui kommunikatsioonisüsteem, keele allsüsteemid Keel on ühiskonna liikmete jaoks tähtsaim väljendus- ja kommunikatsioonivahend, mis peegeldab ühiskonna liikmete elulisi väljendusi; koos keelega omandab inimene sotsiaalseid norme ja käitumisviise nagu ka kultuuritraditsioone. keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja oma mõtete väljendamiseks. Igal märgil on oma vorm ja tähendus. Elus eelesüsteem muutu...
Ühiskonnaõpetuse arvestustöö II Rahvusvahelised suhted, EL, rahandus, majandus, haridus 1-2 Lauri Sokk 3-4 Artur Käpp 5-6 Mihkel Visnapuu 7 Jaan-Eerik Past 8 Liisa Sekavin 9-10 Elis Paasik 11-12 Hanna Loodmaa 13-14 Fred Värsi 15-16 Katrina Sepp 17-18 Eliis Reino-Alberi 19-20 Liisa-Reet Piirimäe 1. Rahvusvahelise suhtlemise põhimõtted, meetodid, näited 2. Eesti kuulumine rahvusvahelistesse organisatsioonidesse 3. Tähtsamad rahvusvahelised organisatsioonid: ÜRO, OSCE 4. Tähtsamad rahvusvahelised organisatsioonid 5. Euroopa Liit: riigid, euro-tsoon, Schengen 6. Euroopa Liit: institutsioonid: Ülemkogu, Ministrite Nõukogu, Kontrollikoda 7. Euroopa Liit: i...
Sissejuhatus üldkeeleteadusesse = General linguistics Ilona Tragel [email protected] Lossi 3 324 / T 12-13 Eksamile pääsemiseks vajalik iseseisvate tööde positiivne sooritus Moodle'i keskkonnas Fred Karlsson "Üldkeeleteadus" (Tallinn 2002) 8.09.2010 Mis on keel. Maailma keeled Taustamõisteid · Üldkeeleteadus (ingl k - general linguistics) · Keeleteadus e lingvistika Mis on keel? Karlsson 2002, lk 15: Keele all mõeldakse inimese poolt kasutatavat loomulikku keelt, mis tavaliselt teostub keelelise ehk verbaalse suhtluse vormis. Keel on võimalik tänu inimese keelevõimele. Loomulik keel ja tehiskeel Loomulik keel on keel, mida teatud inimeste rühm kasutab emakeelena ja mis on loomuliku arengu tulemus (nt eesti keel. inglise keel). Tehiskeel on inimese poolt loodud keel mingi (konkreetse eesmärgi) täitmiseks (nt. ...
Kordamisküsimused. Keeleteaduse alused, 1. pool 1. Loomuliku inimkeele tunnusjooni. Kõik normaalse kognitiivse arenguga inimesed räägivad mingisugust loomulikku keelt, paljud räägivad mitmeid keeli. Vaegkuuljad kasutavad vastavalt viipekeelt. ,,Loomulik" tähendab siinkohal kolme asja. a)esiteks: keeled on tekkinud ja arenenud loomulikul teel sadade tuhandete aastate vältel ja nende vahendid, eelkõige sõnavara, on kujunenud väljendama just seda, mis konkreetses kultuurilises ja füüsilises keskkonnas on olnud vajalik. b)teiseks: inimlaps omandab emakeele ehk esimese keel loomupäraselt, ilma õpetamiseta.Piisab sellest, kui ta saab suhelda teiste inimestega. c)kolmandaks: kui esimene keel on omandatud, kasutavad inimesed seda sidevahendina igapäevastes olukordades ning ümbritseva maailma verbaalseks kujutamiseks. Sõnadel on palju tähendusi, nad on mitmetähenduslikud ehk polüseemsed. Kui räägitakse mingi isiku, eriala või rühma keelest...
Dementsus kognitiivsed düsfunktsioonid seoses (orgaanilise või traumaatilise) peaajukahjustusega Schaie kognitiivse arengu teooria · Omandamine - (lapsepõlv, murdeiga) · Saavutamine - (noorem täisiga), · sotsiaalne vastutamine - (keskiga), · Täidesaatev funktsioon (keskiga, vanadus) · Reintegratsioon (vanadus) Sotsiaalsed suhted. · Üksindus? · Hõivamatuse teooria (Cumming & Henry, 1961) · Sotsiaalse murdumise rekonstruktsiooni teooria (Kuypers & Bengston, 1973) vananemist soodustab negatiivne mina- kontseptsioon, tagasiside teistelt ja ühiskonnalt ning toimetulekuoskuste puudus. · Abielu · Vanaemadus, -isadus. Peck'i täisea konfliktid, neist neli esimest keskeas · Elutarkuse või füüsilise jõu väärtustamine · Uue tasakaalu leidmine sotsialiseerivate ja seksuaalsete suhete vahel · Emotsionaalne paindlikkus vs emotsionaalne vaesestumine
Ameerika majandus andis umbes 53% kogutoodangust. USA valitsus sidus dollari kindla kullasisaldusega. Ameerika 35 dollarit = 1 unts ja kõik teised valuutad seoti dollari külge. Kestis kuni 70.ndate aastateni. Kõik selle süsteemiga liitunud riigid kohustusid mitte ilma põhjuseta vahetama nende käsutuses olevaid dollareid kulla vastu. Koos selle süsteemiga loodi kaks üle maailmset rahandusasutust. * IBRD majandusvaldkonna organisatsioon rahvusvaheline rekonstruktsiooni ja arengupank. (maailmapank, keskus asub Washingtonis) võitleb vaesuse vastu maailmas. IDA rahvusvaheline arengu assossatsioon aidata maailma vaesemaid riike IFC rahvusvaheline finants korpuratsioon hoobustada, kaasa aidata sellele, et rikkamad riigid investeeriksid vaesematesse riikidesse. EBRD Euroopa rekonstratsiooni ja arengupank keskus Londonis. Loodi 1980. lõpupoole. Aidata Ida Euroopa riike, kes vabanesid kommunatsiooni ikkest.
o Probleem siis, kui ülesanne on keeruline semantilises mälus o Probleeme esineb enam verbaalses voolavuses, fakti meenutamises (kuid mitte sõnavaras) prospektiivses mälus (tulevikus tehtavate asjade meeles pidamine) o Langus seotud pigem aja kriteeriumiga (millal), mitte sündmusega (mida) Sotsiaalsed suhted. Üksindus? Hõivamatuse teooria (Cumming & Henry, 1961) Sotsiaalse murdumise – rekonstruktsiooni teooria (Kuypers & Bengston, 1973) – vananemist soodustab negatiivne mina- kontseptsioon, tagasiside teistelt ja ühiskonnalt ning toimetulekuoskuste puudus. Abielu Vanaemadus, -isadus. Peck'i täisea konfliktid vanaduses Elutarkuse või füüsilise jõu väärtustamine Uue tasakaalu leidmine sotsialiseerivate ja seksuaalsete suhete vahel Emotsionaalne paindlikkus vs emotsionaalne vaesestumine Vaimne paindlikkus vs vaimne rigiidsus
Keeleteadus full konspekt 2018 sügis Keel on märgisüsteem, mida inimene mõtete edasiandmiseks ja suhtlemiseks kasutab. Loomulik keel ja tehiskeel Loomulik keel on keel, mida teatud inimeste rühm kasutab emakeelena, see on loomuliku arengu tulemus. Loomulikud keeled on keeleteaduse uurimisobjektid ja sel kursusel räägitakse nendest. On olemas ka tehiskeeled, need on kunstlikult loodud keeled, nt formaalkeeled (teaduslik ja tehniline eesmärk, nt matemaatilised sümbolid) ning rahvusvahelised abikeeled (eesmärk luau universaalkeel, nt Esperanto) Keelt on vaja selleks, et ennast väljendada. Seda ei saa kunagi selgeks ja sellepärast tulebki koguaeg juurde õppida. Keelel ei ole tegelikult struktuuri (igapäeva elu kasutamisel). Tehti uuring, mis näitas et aju ei reageerinud struktuurile vaid mõistete gruppidele ja tähendust...
Selle tasandi ettevõtmised on laialdased ja erinevad, millega kaasneb teemade kriitiline analüüs ja tänapäevane virtuaaltöötlus. Põhiliselt tuleb pöörata tähelepanu toote kvaliteedile ning toote põhinemine teaduslikul dokumentatsioonil (kaardid, uurimused, fotod jmt) peab olema ilmne. Rakenduse virtuaaltöötluses (näiteks teatud ajaloolise hoone arheoloogiliste väljakaevamiste käigus kindlaks tehtud inimese eluetappide rekonstruktsioon) sõltub kvaliteet otseselt rekonstruktsiooni järgmiste tasandite selgest ja täpsest sõnastamisest: 54 1) kättesaadaval dokumentatsioonil põhinev väljaselgitatu tasand, 2) vihjetel ja kindlaks tehtavate juhtumite võrdlusel põhinev oletuslik tasand, 3) dokumenteeritud kriitikamaterjalil, näiteks vabatõlgendusel põhinev kindlaksmääramatuse tasand. C. Pakkuda juurdepääsu keerukatele, geograafiliselt täpsetele andmepankadele
oldi veendunud, et hoopis Inglismaal oli inimese eellaane Piltdownis leiti kolju ka. Kolju eripära oli selles, et tema ülaosa oli tavalise inimese koljule väga sarnane, kuid alalõualuu oli nagu inimahvi oma. Taungi beebil oli vastupidi. 1953. aastani (41 aastat) kestis see uskumine, kuni üks arst hakkas seda uurima ja avastas, et tegu on võltsinguga. Üpris palju luid on leitud Lucy'lt (kokku 47) ja seetõttu peetakse seda rekonstruktsiooni väga heaks. Nad olid suhteliselt lühikesed, 1,20 m või natuke rohkem. Oluline erinevus: australopiteegid kõndisid kahel jalal. Selle kohta on olemas ka arheoloogilised tõendid, jäljed, 3,6 milj aasta vanused (vulkaani tuhk+vesi+2austraalopiteeki+päike= igavesed jäljed). Australopithecus boisei tal on keset pealage luuhari, n-ö punkari eelkäia. Antropoloogid arvavad, et selle külge võisid kinnituda
Zeus taeva-, tormi-, ja äikesejumal (jumalate valitseja), kõik inimeste seadused kuulusid tema kaitse alla ja üleastujat ootas karm karistus Hera abielu kaitsja Artemis jahi-, looduse-, viljakus- ja kuujumalanna ning neitsilikkuse kaitsja Nike võidujumalanna Athena Sõjajumalanna, tarkusejumalanna Poseidon - merejumal 5.Kus püstitati klassikalise ajastu kuulsaimad ehitised? Klassikalise asjastu kuulsamad ehitised asuvad Ateena Akropolis. 6.Kirjelda Ateena Akropoli, kasutades rekonstruktsiooni leheküljel 56. Mitut ehitist oskad nimetada? Probülee ( paraadlik väravaehitis), Pinakoteek (maalikunstikogu hoidla), joonia stiilis Athena Nike tempel (Võiduka Athena tempel), Parthenon (neitsiruum, pühendatud jumalanna Athenale), Erechtheion (mitme vanema jumala pühapaik) 7.Kellele oli pühendatud Parthenon? Mis see sõna tähendab? Parthenon oli pühendatud Ateena kaitsejumalannale Athenale. Parthenon () tähendab vanakreeka keeles "neitsi elukohta", mis viitab jumalanna Athenale. 8
lava, kuhu asetatakse kaasaegsed tegelased, eesmärk mõista läbi kauge aja paremini kaasaega. 2) keskaeg kui irooniline taaskülastus 3) keskaeg kui barbaarne aeg - vaba, ürgne ja tume, toores 4) romantismi keskaeg - muinasjutuline, ulmeline 5) philosophia perennis´e keskaeg - formaalne, dogmaatiline ja loogiline filosoofia, strukturalism 6) rahvuslike identiteetide keskaeg 7) dekadentluse keskaeg 8) filoloogilise rekonstruktsiooni keskaeg - annaalide koolkond jt 9) traditsiooni või okultistliku filosoofia keskeg 10) lõpu ootuse keskaeg. 14). … (KÜSIMUS: Uusaja filosoofia. Ratsionalism ja empirism. Descartes ja Hume.) Uusasja filosoofiaks nimetatakse aega, kui hakati vastanduma keskaja skolastikale ja keskenduti peamiselt tõeotsingutele läbi ratsionaalse mõistuspärasuse või empiiriliste uurimismeetodite. Inimesekäsitluses humanism, subjektikesksus. Usuti eelkõige sellesse, et maailm on
Sularahata arveldamine – kviitung ehk lihtveksel (1. Nimeline väärtpaber) - esitajaveksel (nimetu väärtpaber) Raha – üldine maksevahend ; selle vastu saab vahetada mistahes kaupu . Kaupraha – kasutatakse kaupa nagu raha Kaupa esindav raha – väärismetallid Usaldusraha – puudub materiaalne tagatis(kuid mitte täielikult), raha, mille ringlus baseerub ainult või osaliselt usalduses(nt.10% usaldus ja 90% kuld- usaldusraha). Puudub täielikult või osaliselt väärismetalli või valuuta kate. Tekkisid laeunandmiskohad. Tekkisid pangad, kuna nemad andsid laenu ja võtsid hoiusele ka. Inflatsioon – liigse raha ringlus(üleliigne) Formuleeritakse raha omadused : Raha aktsepteeritavus – raha peab olema kõigis majandustehingutes kõikide poolt vastuvõetav. Raharinglus toimub normaalselt vaid siis, kui tehinguosalised võivad olla kindlad,et saavad seda raha kasutada ka järgnevates tehingutes. Homogeensus – kõik ühesugused rahaü...
Copy-paste'tav variant CD-st EESTI METSANDUS 2011, mis on flashi failina saadaval http://www.keskkonnainfo.ee/main/index.php/et/vaeljaanded-ja-uelevaated/vaeljaanded-ja-uelevaated/686? tmpl=component. Sisaldab tähtsamaid tabeleid ja graafikuid (teemades Eesti metsad, Metsatööstus ja puidukaubandus, Erametsandus). EESTI METSANDUS 2011 EESTI METSAD EESSÕNA Eestlastele on läbi aegade olnud omane lähedane suhe metsaga ja pikaajalised head traditsioonid metsanduse arendamisel. Metsad, mille kogupindala on enam kui 2 miljonit hektarit, moodustavad iseloomuliku osa Eesti maastikust, kattes üle poole meie maa territooriumist. Viimase 70 aasta jooksul on metsade puidutagavara suurenenud enam kui 4 korda. Mitmekordselt on suurenenud ka kaitsealuste metsade pindala. See on oluline fakt, millega tuleb arvestada nii metsapoliitika edasisel kujundamisel kui ka metsade kaitse ning majandamise korraldamisel. Käesolev Eesti Metsanduse ülevaade on k...
prospektiivses mälus (tulevikus tehtavate asjade meeles pidamine). Langus seotud pigem aja kriteeriumiga (millal), mitte sündmusega (mida) Schaie kognitiivse arengu teooria: omandamine (lapsepõlv, murdeiga) saavutamine (noorem täisiga) sotsiaalne vastutamine (keskiga) täidesaatev funktsioon - (keskiga, vanadus) reintegratsioon - (vanadus) Sotsiaalsed suhted: üksindus? Hõivamuse teooria. Sotsiaalse murdumise rekonstruktsiooni teooria (vananemist soodustab negatiivne mine-kontseptsioon, tagasisisde teistelt ja ühiskonnalt ning toimetulekuoskuste puudus). ABIELU; vanaemadus, - isadus. Peck'i täisea konfliktid, neist neli esimest keskeas: Elutarkuse või füüsilise jõu väärtustamine Uue tasakaalu leidmine sotsialiseerivate ja seksuaalsete suhete vahel Emotsionaalne paindlikkus vs emotsionaalne vaesestumine Vaimne paindlikkus vs vaimne rigiidsus
eKr. pidama olümpiamänge, sest müüdi kohaselt olevat just seal Zeus saavutanud võidu oma isa jumal Kronose üle. Olümpia elas arhaika perioodil üle jõulise õitsengu. Spordirajatiste kõrval kuulus linna tähtsaimate ehitiste hulk a linna keske olnud suurejooneline piduplats, mis oli ümbritsetud rohkete templite, varakambrite ja skulptuuridega. Sinnasamasse kerkis ka üks klassika perioodi silmapaistvamaid templeid peajumal Zeusile pühendatu.( 468.-456.a.eKr., tuntud üksnes rekonstruktsiooni põhjal). Templi autor arhitekt Libon kavandas ehitise klassikalise dooria peripteerina,(6/13 sammast) , mille cella oli jagatud kahekordsete dooria sammastega kolme ossa, keskosa valgustas laes olev avaus. Zeusi tempel Olümpias oli aga eriti kuulus oma pühendkuju poolest (autor Pheidias), mida vanad kreeklased lugesid üheks seitsmest maailmaimest. Templi hämarasse sügavusse paigutatud Zeusi kullast ja elevandiluust hiigelkuju peegeldus kuju ette tehtud
võimalik rekonstrueerida, ja peale selle oli neid palju , et võisid olla sisemiselt korraldatud erinevalt.Üldine arusaam on see, et kui linnriigid esile tõusid 4 at ja 3 at varasem pool , olulist rolli mängis tempel ja ülepreester en , võis olla ka ühtlas preesterkuningas.3 at jooksul linnriikide vahelise konflikti osatähtsuse tõusuga, hakkas tõusma kuningate kui sõjapealikute osatähtsus, see oli hilisem, allutasid templeid oma tahtele.Allikad lubavad siukest rekonstruktsiooni aga kindlad olla ei saa. Sumerid linnad olid vaenujalal. Hilisem pärimus väitis, et konkurentsis toimus hegemooniate vaheldumine ja need algasid Gishi hegemooniaga.Edaspidi Gishi kuninga tiitel, seda kasutati kui sumeri ülemvalitseja tiitli tähenduses. Mida kõige edukam sumeri kunigas endale võttis. Umma ja uruki kuningas Lugalzaggesi 24 saj keskpaiku alistas kõik sumeri linnriigid oma ülemvõimule.Ülemvõim jäi lühikeseks tuli uus vaenlane semiidi päritolu valitseja Sargon, pani
Kaljuste, Vello Lipand, Kalju Vest. 54 Siinsed andmed on suures osas saadud V. Ojakäärult, kes sai need omakorda Narvast pärit kunstnik Elmar Kellalt. 92 Oma kirjas V. Ojakäärule loetleb Kell talle meelde jäänud tantsuorkestreid (Merly Band, Tucky Band, Akkord, Ilmarine ja Be-Be-Be) – see loetelu ei pruugi kaugeltki täielik olla. Samas, kuna me ei tea nende orkestrite täpseid tegutsemisaegu, on sellise mälupõhise rekonstruktsiooni korral täiesti tõenäoline, et kõik nad ei tegutsenud mitte samal ajal, s.t tegutsevate orkestrite üldarv mingil kindlal ajahetkel võis olla hoopis teistsugune. Ilmselt käsitlevad E. Kella andmed 1930. aastaid, sest ülinappidest Narva Postimehest leitud teadetest selgub, et 1928./1929. aasta hooajal peeti Narva parimaks tantsuorkestriks Darling- Band’i Evald Purkini juhatusel, mida E. Kella loetelus pole. Samas pole Narva Postimehe
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
