jalatsit lõpuks ettevaatlikult ühes suunas. Oluline on kaitsta seemisnahka niiskuse eest tuleb kasutada spetsiaalseid hooldusvahendeid, et muuta nahapind vett tõrjuvaks. 3. Nubuknahk pind siidjas, karvane. Naha toitmiseks tuleb kasutada ainult küllastavaid hooldusvahendeid Nubuknahka tuleb hooldada sarnaselt seemis- ja veluurnahkjalatsitega (harjad + nubukikivi) Oluline on hoida jalatseid niiskuse eest. 4. Rasvanubuknahk matt, rasvane pind Mitte segi ajada nubuknahaga! Rasvanubuknahast jalatsite vastupanu niiskusele ja ilmastikutingimustele on parem. Rasvnubuknahka tuleb puhastada kõigepealt pehme harja, lapiga või nubukisvammiga. Seejärel tuleb hooldusvahendina kasutada spetsiaalseid rasvu ning õlisid. 5. Tekstiil Kuivanud mustus tuleb eemaldada pehme harjaga. Sarnaselt seemisnahksete jalatsitega tuleb plekkide eemaldamiseks kasutada spetsiaalseid vahendeid.
maitse, aga ka saagis. Nende toodete valmistamisel kasutatakse peenpeenestatud lihaemulsiooni. Lihaemulsioon saadakse, kui lihahundis eelpeenestatud liha täiendavalt peenestatakse kutris ning lisatakse lisa- ja maitseained, lisandid ning jää/vesi. Tähelepanu tuleks pöörata tooraine lisamise järjekorrale: esmalt kõige taisem tooraine, seejärel soolamislisandid (keedusool, fosfaadid), jäävesi, rasvane tooraine ja maitseained. Peenestamise käigus on oluline kontrollida temperatuuri. Vältida tuleks kuterdamise lõpetamist enne, kui segu saavutab temperatuuri 10–12 °C. Võib tekkida olukord, et tooraine saab liiga vähe peenestatud ning seetõttu ei moodustu ühtlast homogeenset massi. Kuterdamise põhireeglid: mitterasvane liha töödeldakse võimalikult külmalt; rasvane ja sidekoerikas liha tuleb maksimaalselt peenestada, et ei tekiks tükke struktuuris;
Tarbisin kaltsiumi 310 mg. Kaltsiumi peamiseks funktsiooniks on koos fosforiga luukoe moodustamine, seetõttu on kasulik päevas tarbida ca 800 µg. 3. SOOVITUSED Järgmiste päevade jooksul eelista neid toite, et saaksid vajaliku koguse hetkel menüüs 10 puudujäävatest toitainetest. Süsivesikud: riis, tatar, makaronid, täisterasai, rukkileib, kartul, puuvili. Vitamiin D: munakollane, või, rasvane kala (lõhe, heeringas), maks. Kaltsium: piim ja piimatooted (sh juust), kala, kaunviljad, pähklid, tumerohelised köögiviljad. Viiendal ja kuuendal päeval, so 28- 29. veebruaril rasvade kogus oli umbes normis. Aga nendel päevadel energia kogus oli kõige väiksem. Kasulik hoida rasvade osakaal 25-35%. 4. JÄRELDUSED Pean vältima: 11
leib, pudrud soolapähklid, popcorn Aedvijadi- juurviljad, Erinevad maiustused salatid Puuviljad Viinerid, pihvid, vorst,juust(suures koguses) Pruun riis, tatar, Tavaline sai, kartul (mitte palju) saiakesed, pirukad Müsli, pähklid ja kuiv.puuviljad- segu Lahja jogurt- Majonees, hapukoor kohupiim, kodujuust Muna, kala ja Rasvane liha- toidud kanatoidud Värsked või Praetud toidud keedetud/hautatud toidud Joo kindlasti iga päev võimalikult palju vedelikku(vett, rohelist teed), sest see puhastab organismi, kiirendab ainevahetust jpm. Tee kindlasti iga päev mingitki sporti või liigu. Maga korralikult ilma kõrvaliste faktoriteta(arvuti, telekas jne) vähemalt 8h. Kui sa seda vägagi lihtsat ja tervisliku eluviisi pidada suudad ja sellest rõõmus oskad
· Sealiha on kõige populaarsem lihaöök meie toidulaual. Ta on välimuselt oluliselt heledam, suurema rasvasisaldusega ega ole nii sidekoerikas kui eelnevalt kirjeldatud veiseliha · Mahlakust annab juurde pekk · Välimuselt on sea pekk ilusa puhta valge värvusega. Erinevate seapraadide lisaväärtuseks on tihti kamar, mida kasutatakse laialdaselt toiduvalmistamiseks. · Kui arvatakse et sealiha on väga pekine ja rasvane, siis tegelikkuses see niimoodi ei ole. Näiteks kõige suurema rasvasisaldusega on seal ribiliha, seal on vaid 6% rasva · Sealiha sisaldab keskmiselt 100 g kohta 16,7 g rasva, 17 g valke, 21 mg magneesiumi, 2,8 mg tsinki ja 1,1 mg rauda. · Raud on oluline element vereloomes ja eluks vajaliku hapniku sidumises ning viimises kopsudest kudedesse. Kõige paremaks rauaallikaks ongi taine sealiha. Linnuliha
Kontrollida, kas andmeid on piisavalt ja et neid ei ole liiga palju. VÕI 9) Rohelised Kirjutada makro, mis liidab kokku need arvud rohelise piirkonna teisest veerust, millele vastab antud väärtusega lahter sama rea esimesest veerust. Roheline piirkond algab lahtriga, mille nimi on roheline. Lahtri värvi saab määrata omadusega Interior.Color. On antud tingimus ja Summa. 10) Rasvased Antud täidetud lahtrite piirkond, mis algab lahtrist nimega rasvane. Kirjutada makro rasvase kirjaga lahtrite arvu leidmiseks. 11) Värvid Kirjutada makro, mis leiab erineva taustaga lahtrite väärtuste summad ja väljastab need tulemuste piirkonda antud taustaga lahtri alla. Programm peab töötama suvaliste värvide ja piirkondadega, kus algandmed algavad lahtrist nimega andmed ja tulemuste piirkond lahtrist nimega tulemus. Tulemuste piirkonna esimeses reas on värvinäidised. Taustavärvi määrava omaduse leidmiseks kasutage makro lindistamist.
Siiski on ta hella südamega ning ei suuda kärbeselgi halba teha, nii ka südameasjades ning selle tõttu vaevleb kahetsuspiinades. Heino heasüdamlikkus tuleb välja lahkudes, kui ta mälestuseks ühe oma tüdruku ema tehtud pannkooki koju kaasa tahab võtta. ,,Peeter vaatas "mälestust" lähemalt - üsna raske oli uskuda, et Karka ema tehtud pannkook, isegi kui ta on äärtest tulipunase lõngaga palistatud, ei ole midagi rohkemat kui lõngaga ääristatud rasvane pannkook... aga kui Heino niimoodi ütles... "Mis sa temaga teed?" uuris ta ja Heino poetas häbelikult: "Kuivatan ära, kleebin keskele Katka pildi ja panen kodus seinale!" Siska on poistest kõige ratsionaalsem ning rahulikum ja nii mõnigi kord otsustab Peetri hullude kavatsustega mitte kaasa minna. Kõige tähelepanuväärsem on see, et Siska on setu ning kogu ta kõne on raamatus setu keeles kirjutatud. Kuigi see oli enamjaolt arusaadav, jäid mõned kohad pisut arusaamatuks.
oleneb suurel määral toidu rasvasisaldusest. Rasvad on mitmete bioloogiliselt aktiivsete ainete (letsitiin, F-vitamiin) allikaks. Inimorganismi rasvavarud on küllalt suured. 70 kg inimeses on 12 kg rasva. Organismis tekib rasv ka süsivesikutest ja valgust. Inimorganismi vajaduste rahuldamise seisukohalt pole ükski rasv täiuslik. A- ja D- vitamiini on ainult loomsetes rasvades, E-vitamiini rohkem taimeõlis Eesti elanike toit on sageli rasvarikas. Peamised rasvaallikad on rasvane liha (sealiha) ja lihasaadused, piim ja piimasaadused, eriti või. Taimseid rasvu süüakse liiga vähe. Liiga rasvaste toitude söömine põhjustab südame- ja veresoonkonna haiguseid, näiteks veresoonte lubjastumist. Rasvadel on organismis täita rida ülesandeid. Nad on organismi energeetiline varuaine, pea kõik organismi rakud kasutavad rasvu energiaallikana, erandiks on närvirakud. Rasval on kaitseülesanne, eeskätt kaitseb neerusid, hoides neid kindlas asendis
Latikas Kõrget kasvu ja lapik Pikaaealine kala, rekord suurus 5,5 kg ja 32 aastat vana Elab järvedes ja aeglaselt voolavates jõgedes Parim aeg püügiks on talvel Väga luine kala, tänu sellele rohkem suitsetatakse Luts Pikk ruljas keha ja lame pea, saba ots pikk ja lame Nahk hästi vinske Liha suhteliselt rasva vaene Sobib hautisteks Hinnatakse lutsu maksa (suur maks, rasvane ja vitamiini rikas) Lõhe Suur ja tugev kala, hõbedane värvus Meetri pikkune Siirdkala, koeb jõgedes ja siis merre elama Röövkala Väga väärtuslik kala, tänu rasvasisaldusele Forell ja vikerforell Jaguneb jõe- ja mereforelliks Meriforell on Eestis laialt levinud ja on siirdekala Vikerforell on sissetoodud kala ja kasvatatakse. Soolatakse, küpsetatakse, praaditakse, keedetakse jne Siig
seda algavad uued pulmad. Isased tulevad kaldale, et saada parim paaritumispositsioon. Võitlusi on vähe ning vanemad isased saavad parimad kohad automaatselt endale. Tiinusperiood kestab hüljestel 11 ja pool kuud, mille hulka kuulub kolmekuuline ooteperiood enne kui viljastatud muna oma kohale laskub. Pojad sünnivad umbes 15 kilo raskustena ning võtavad iga päev keskmiselt 2 kg juurde, kuna hülgeema piim on äärmiselt rasvane (rasvasisaldus on kuni 60 protsenti). Imetamine kestab kuni kolm nädalat. 7 ARENG Tiinus kestab aasta. Pojad sünnivad veebruari lõpus - märtsis, tavaliselt üks. Iseloomulikud on poegimiskolooniad. Vastsündinud on hallikasvalge pehme karvaga ja ei oska ujuda, vees hakkavad käima umbes üheksa kuusena. 8 OHUSTUS JA KAITSE Kaitse Eestis
5%rasva) , väherasvana (1.0, 2.5 %) , keefir (3.2%) , lisatakse C-vitamiini . Jogurt. Kasulikkus- tasakaalustab soolte ja mao talitust , sisaldab rohkesti C ja B grupi vitamiine , valke . On olemas maitsestamata ja maitsestatud. On olemas joogijogurtid kui ka söögi jogurtid ( paksema koostisega) Piima jogurtid ( rasva 1.5 , 3.5 %)koore (3.5,10%)dieetjogurt (0.05,0.5%) Kohupiim Kohupiim- valmistatakse pastöriseeritud piimast või lõssist. Väherasvane (2..9%) , rasvane ( 10..18%) Säilitustemperatuur on 2...6 kraadi. Kvaliteet : hinnatakse maitset , välimust , värvust. Kohupiimatooted. Kohupiimamassid-magusad ja soolased. kohupiimapastad-rasva on (5%) ( kohupiima toru ) kohukesed- magusad, glasuurkohukesed- glasuuritud sokolaad või rasvaglasuuriga(rasva 16,18) Soolased kohupiimad ( sobivad võilevatordi peale) Kasutatakse lisandeid: pähklid , kakao , rosin. Hapukoor. Saadakse rõõskkoore hapendamisel.
Keskvõrre (mpi) Ülivõrre (in) 1. Paksu paksumpi (paks) 1) Paksu paksuin 2. Iso isompi (suur) 2) Iso isoin 3. suuri suurempi (suur) 3) suuri - suurin 4. Pieni pienempi (väike) 4) Pieni pienin 5. Sininen sinisempi (sinine) 5) Sininen sinisin 6. Halpa halvempi (odav) 6) Halpa halvin 7. Vanha vanhempi (vana) 7) Vanha vanhin 8. Pehmeä pehmeämpi (pehme) 8) Pehmeä pehmein 9. Hidas hitaampi (aeglane) 9) Hidas hitain 10. Terve terveempi (terve) 10) Terve tervein 11. Siisti siistimpi (puhas) 11) Siisti siistein 12. Kaunis kauniimpi (ilus) 12) Kaunis kaunein 13. Uusi uudempi (uus) 13) Uusi uusin 14. Nuori nuorempi (noor) 14) Nuori nuorin 15. Huono h...
omad. Kolmas korrus koosnes neljast toast ning seal elasid kõige vaesemad pansionärid. Neljandal korrusel olid pööning pesu kuivatamiseks ja kaks katusekambrit, kus elasid maja teenijad. Proua Vaquer’ oli keskealine naisterahvas. Tihti oli tal peas tülltanu, mille alt rippus salk halvasti kinnitatud võltsjuukseid. Kõndides vedas ta oma lohverdavaid tuhvleid järel. Ta nägu oli vanaldane ning rasvane, selle keskelt kerkis välja papagoi noka taoline nina. Ta käed olid väiksed ning lihavad ning tekitasid teda ümbritsevates inimestes hirmutunde. Kogu tema isik oli ümarik, kui viljasalve rott. Ka tema rind oli lihav ning vabisev. Ta nägu oli jäine ning silmalaud kortsus. Tal oli klaasine silm ja süütu ilme nagu kupeldajal. Kogu tema isik viitas pansionile, nii nagu ka terve pansion viitas tema isikule.
Liugulaskmine pidi mõjutama linade saaki, mida pikem liug, seda pikemad linad. Sellega ei proovitud linade saaki ennustada, vaid tahtlikult mõjutada. (Tamjärv: 05.02.2009) Traditsioonid Vastlapäeva traditsioonilisteks toitudeks olid seajalatoidud. Sügisel, kui liha soolatünni asetati, pandi seajalad kõige põhja ning kevadel, kui lihavarud otsa hakkasid saama, siis seajalad oli viimane lihavaru. Traditsiooniliselt keedeti seajalad oa-või hernesupiks, tähtis oli, et toit oleks rasvane ning rammus. Seajalakontidest tehti vastlamänguasju – vurre. Konte kasutati ka ennustamiseks. Selleks anti kontidele tüdrukute nimed, asetati need põrandale ning see, kellenimelise kondi pere koer tuppa tulles kõigepealt ära võttis, see sai esimesena mehele. Lapsi lõbustati ka erinevate mängudega. Vastla kotti ajamine oli mäng, kus vanemad tegid pööningul lärmi, et imiteerida vastla püüdmist. Lõpuks hüütakse, et vastel on käes ning kästakse allavisatav elukas kinni püüda
Esimene lause. See on aga teine lause. See on lause, mis on selle jutu kolmas. See lause on selle jutu viimane lause, tõsta see viimaseks. 4. Pane järgmised lõigud õigesse järjekorda: See on esimene lõik ja see tuleb viia esimeseks. Kujunda see lõik järgmiselt: kirjastiil Tahoma, suurus 14 kaldu kiri, sinine tekst. See lõik on teine lõik. Kujunda see lõik järgmiselt: kirjastiil Courier, suurus 16, rasvane kiri, punane. Kolmas lõik. Kujunda see lõik järgmiselt: kirjastiil Arial, suurus 10, allajoonitud, roheline. 3. Järgmises tekstis: 1. Kontrolli kirjutatud tekst, paranda stiili- ja kirjavead. 2. Kirjuta jutule lõpp. 3. Pane tekstile pealkiri, joonda see keskele. 4. Kujunda tekst oma soovi kohaselt. Tekstitöötlus Väino Tuisk Laagrisse mineku
Referaadi osa Mida sisaldab Vormistamine TIITELLEHT - andmed: kool, nimi, klass, (vt näidis 1). töö pealkiri, töö liik (referaat), Tiitellehe teksti suuruseks on soovitav kasutada kirjasuurust 14. töö esitamise koht ja aasta. Kogu tekst tiitellehel võib olla rasvane, võib kasutada ka ainult suurtähti. Tiitellehte ei nummerdata! SISUKORD - kõik töö alajaotused kasutatud (vt näidis 2). pealkirjade, peatüki või alapeatüki Asub tiitellehe järel. järjenumbrite ning leheküljenumbritega; Numbrid kirjutatakse ainult peatükkide ja alapeatükkide ette,
Loodusvööndite loomastik Kairit Ladvig 8.Klass Kuldre Kool 2011 Jää-ja külmakõrbed POLAARREBANE Polaarrebase looduslik leviala on põhjapoolkera arktikapiirkonnad. Polaarrebane on koastunud elama karmis kliimas,selleks on tal paks karvakate. Toitub ta lemmingutes, polaarjänestest, kahepaiksetes ja ka loomade munadest ja raibetest. Tundrad ja metsatundrad PÕHJAPÕDER Põhjapõder (Rangifer tarandus) on hirvlaste sugukonda põhjapõdra perekonda kuuluv sõraline. Põhjapõdra toit on mitmekesine. Nad söövad praktiliselt kõiki taimi, mida on võimalik kätte saada. Pärast püsiva lumikatte teket läheb põhjapõder üle samblikutoidule, mis on suurema osa jooksul aastast tema põhitoit. Tema haistmine on s...
piisab toiduaine valmimiseks. 7. Praadimine Toiduaine vailmistamine Pann,pliit,õli Liha.pannkoogid,köögiviljad väheses rasvas võimalikult väheses rasvas, Rasava võetakse 5-10% see tagab selle et toit ei ole praetava toiduaine liiga rasvane. kaalust. 8. Praadimine Mõnusa kuldpruuni kooriku Pann,pliit,õli Rasva võetakse kuni 1/3 Kartuleid rohkes rasvas tekkimise eesmärgil toiduaine kaalust. 9. Friipraadimine Toiduaine kiireks Fritüür,õli Rohkes rasvas Kartul,pelmeenid,kala
kristallid Grafiit Lehelised, Tumehall Metalne L täiuslik K 1, MO Teeb kriipsu paberile, C soomusjad agreg., katsumisel orgaanilise C määrib sõrmi heksagonaalne; strukt. kihiline muldjad massid; rasvane T 2,2 moondel; HT; heksagon. plaatjad M kristallid KALKOGEENIDE TÜÜP SULFIIDIDE KLASS Galeniit Kuubilised, Tinahall Metalne L täiuslik! K 2,5 HT Lisand Se, Zn, Cd jt. PbS oktaeedril
Tal on massiivne keha ja pea ning suured kõrvad.Pandade karvastik on must ja valge . Nende silmaümbrus ja käpad on mustad. Musta silmaümbruse ülesanne võib olla panda silmade suuremaks tegemine ja teistele loomadele hirmuäratavamaks muutmine. Pandade tüvepikkus on 1,2 1,5 m , nende saba on umbes 12, 5 cm pikk ning Pandad kaaluvad 75 160 kg . Nad toetuvad lühikestele paksudele jalgadele , mille käpad on varustatud tugevate küünistega . Panda kasukas on kergelt rasvane, mis muudab selle veekindlaks . TOITUMINE Bambus Bambuskarud veedavad 1624 tundi päevas süües, ülejäänud aja nad puhkavad. Pandadel on karnivooride seedimine, kuid nad söövad taimset toitu, peamiselt bambust , kust nende seedesüsteem saab toitaineid kätte vaid natuke. Päeva jooksul peab hiidpanda sööma üle 30 naela bambust. Pandale maitsevad noored bambusevõrsed, mille toiteväärtus on isegi väiksem (ainult neid süües on vajalik tarbida üle 80 naela päevas)
56. Jäätise sulamisomaduste hindamine 57. Konservi "Hautatud liha" sensoorne hindamine 58. Veini organoleptilised kvaliteedinäitajad 59. Juustu vead Liiga lame, liiga kürge, koorik paks või õhuke, liiga vähe, palju või puuduv augustus, liiga kahvatu värviga, marmorjas, liiga kõva, pehme, ebapuhas, võõrmaitse, seebi maitse. 60. Või vead VÄLIMUS: Lahtine vesi, Ebaühtlane, Kirju, marmorjas, Eraldunudrasv, Võõrlisandid KONSISTENTS: rasvane, Õline, Kõva, Pudenev MAITSE JA LÕHN: Juustumaitse, Võõrmaitse, loomulik Mitte Vana maitse, Aroomitu 61. Lihatoodete ja vorstide vead 62. Kolmnurkkatse läbiviimine 63. Võrdluskatsed- erinevad variandid ja nende olemus 64. Tarbijakatse/ tarbijahinnangu eesmärk ja läbiviimine 65. Profiilkatse eesmärk, läbiviimine, tulemused 66. Sensoorse analüüsi usaldusväärsuse tagavad tegurid 67. Assessori tundlikkust mõjutavad individuaalsetest omadustest tulenevad tegurid 68
Soovi korral võib tarvitada ka tervet tükki, kuid sel juhul peab pikendama küpsetusaega. Südame valmistamiseks tuleb varuda 1,54 tundi. Sea süda valmib 22,5 tunniga ning veise süda 34 tunniga. Toidu valmistamiseks on eriti sobiv kasutada noorlooma südant. Süda sobib keetmiseks, hautamiseks ja praadimiseks. Sellest saab valmistada maitsvaid pajatoite ja salateid. Südame hautis Grillitud seasüda Keel Keel on suhteliselt rasvane lihaseline siseelund. Lihaskoe vahel on rohkesti rasva, eriti keelekehas, mis on kõige meeldivama maitsega keeleosa. Keele toiteväärtus on peaaegu võrdne liha omaga. Keel on omapärase ja meeldiva maitsega ning seda kasutatakse laialt ka toiduvalmistamiseks. Sea, veise ja vasika keel sobivad keetmiseks, suitsutamiseks, barbecueks, grillimiseks ja küpsetamiseks (nt eelnevalt keedetud keel üleküpsetatuna). Keedetud keel sobib viilutatult
mõne sahtli, Eino Sepp piilub, ringi rabistab, Karukellad pauguvad, itsitab ja sabistad. külakoerad hauguvad, tapuritv täis lambiridu. Aga mõnikord, kui öö Aiapidu! Aiapidu! aegamööda kulub, istub sahtliserval ta Õhtu avab sultan Kõrvits, ja ulub. nägu kumamas kui tõrvik, pisut rasvane tal lõug on. ,,Ära ulu, ole kena!" Aplodeerib kogu õukond. ütleb vanaema. Hernekaunad praksuvad, hernekepid naksuvad. Kõristades kastanjette, astub krahvlik Kastan ette. Elegantne reveranss. Järgneb tomatite tants. Paksuvõitu, munajad, peagi palgeist punavad. Õunapoisid hopp ja hopp hüppavad seal käib galopp. Loozis vihast sinakat kohata võib ninakat paksu baronessi Peeti
c. Tuurlaste marjast 19.Tarrendtoodete peamiseks riknemise põhjuseks on a. Halofiilsed bakterid b. Pärmseened c. Hallitusseened 20.Suitsutusprotsessi juures on laagerdamine vajalik a. Et kalalt nõrguks liigne vedelik b. Et oodata/tagada suitsutuskambri valmisolekut c. Et lihas hakkaksid toimuma ensümaatilised protsessid 21.Mida vanem on kala, seda rohkem sisaldab ta liha a. Vett b. Valku c. Rasva 22.Haug on a. Väherasvane kala b. Poolrasvane kala c. Rasvane kala 23.EL skaalal hinnatakse kalade kvaliteeti a. Kahes värskusastmes b. Neljas värskusastmes c. Viies värskusastmes 24.Kala veretustamisel võib kasutada toote välimuse parandamiseks a. Kloori b. Keedusoola lahust c. Äädikhappe lahust 25.Kala keetmisel jäetakse kala soomustamata, sest a. Soomused parandavad maitseomadusi b. Soomused aitavad hoida kala kuju c. See on tüütu tegevus 26.Saba ja sabauim on kala a. Liikumissuuna reguleerimiseks b
lugematu hulk plusse ning uskumatult vaid üks puudujääk, siis otsustasin proovida oma autole tankida biodiislit taaskord enesekeskselt rõõmustasin, et tore on ju sõita odavamalt! Süvenemata veel infosse, et palju maksab biodiisli liiter ning milline või millised tanklaketid seda müüvad, lõin lahti oma 2004. aastal toodetud auto käsiraamatu ning kütuste ja tankimise peatükist terendas vastu mulle suur ja rasvane kiri: ,,No Biodiesel!". 2
uuringus osalejatele tuleb tagada anonüümsus ja neile ei tohi tekitada kahju; uuringus osalemine peab olema vabatahtlik. 18 Lisa 1. Tiitellehe vormistamise näidis PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS kirja suurus 16 EHITUSPUUSEPP kirja suurus 14 Hubert Puusepp rasvane kiri, kirja suurus 16 KUNSTNIKERDUSTEGA ESMAABIKAPPIDE rasvane kiri, KASUTAMINE EHITUSES kirja suurus 20 kirja suurus 16 Uurimustöö Juhendaja:
üldkasutatav köök. Ruumides on erinevad põrandakatted. Suures kontoris on enamuses vaipkate, mida 2 korda nädalas puhastatakse tolmuimejaga. Veerand suure kontori põrandapinnast on töötlemata betoonpõrand, samuti on betoonpinnaga koridor ja trepikoda. Riietus- ja duširuumis on klinkerplaatpõrand, väikeses kontoris kummipõrand ning köögis ja väikeses vahekoridoris on EPO põrand. Enamlevinud mustuse liigid on lahtine ning kinnitunud rasvane mustus. Kinnitunud mustuseks on rasvased (õlised) jalajäljed ja plekid. Mitmel pool on liiva ja remonditöökojast kaasa tulnud metallipuru. Lähtuvalt sellest on kujunenud olukord, kus objekti põrandad on tugevalt määrdunud. Olukorda ei kergenda porimatid, mille kvaliteet jätab soovida. samuti puudub on töötajate hooliv suhtumine puhtusse. Oleme kliendiga arutanud ka suuremate porimattide soetamist, aga majanduslikel kaalutlustel see variant neile ei sobi.
märg kilejope. Kuprokiu omadused: · Väga peen kiud · Siidja läikega · Valget või veidi sinakat värvi · Tugevuselt sarnane viskoosiga · Venib vähem kui viskoos · Rasvane ja libe Tulemuste võrdlus: Märgumine natuke sarnaneb tõesti viskoosile. Ei taha vett endasse imada ja kui veest välja võtta siis see rasvasus kangal jätab kilejope mulje, sest kangas jääb libe. Põlemine Põleb samuti väga kiiresti ja suure leegiga. ATSETAAT (AC) Põletuskatse. Leegile lähenedes hakkab kiud sulama, seejärel lahvatab põlema. Põleb suure ereda leegiga ja väga kiiresti. Ka leegist eemaldades põleb edasi. Lõhn on küllaltki tugev, meenutab ehk
kakaopulbri valmistamiseks. Purustatud tuumad lastakse läbi eriliste valtside. Protsessiga kaasneva kuumuse ja tugeva hõõrumise mõjul sulab ubades leiduv kakaovõi ning tekib sokolaadi pasta, mille koostises on 53 % kakaovõid ja 47 % tahket kakaomassi. Kui see vormitakse ja lastakse tahkuda, siis sellest saab mõrusokolaadi, paljud nimetavad seda veel keedusokolaadiks. Seda massi pressitakse 25-tonnise pressjõuga pressi abil, kus eraldub kakaovõi. Kakao on rasvane kollakas vedelam mass. 1025 % kakaovõid jäetakse tahke kakaojäägi hulka, millest hiljem jahvatatakse erineva rasvasisaldusega kakaopulbrit. Puhast kakaovõid vajatakse mitmete sokolaadisortide ja maiustuste tootmiseks ning valge sokolaadi põhikomponendiks. Sokolaadi tahvlite ja muude maiustuste saamiseks segatakse sokolaadipasta hulka mitmesuguseid lisandeid, millest olulisemad ja tavalisemad on kondenspiim ja suhkur. Lisatakse ka kakaovõid, mis hoiab sokolaadi tavatemperatuuril tahkena
haigustele ainevahetusele, soodustades organismi kudede vabanemist kolestoroolist Kolestorool: · Rakuseinte koostisosa, veres · Organism toodab ise, lisaks saadakse toiduga · Organism (maks) vajab kolestorooli, et funktsioneerida, aga liigtarbimine viib tervisehäireteni · Leidub kõigis loomsetes toiduainetes (muna, subproduktid, rasvane liha); taimsetes üldiselt mitte Valgud: · Valgus on rakkude põhikoostisosa ja neid on vaja rakkude (saab ainult toidust): 1. Ehitamiseks 2. Parandamiseks 3. Elutegevuseks (hingamine, pärilikkus) · Toidust saadavad valgus lagunevad organismis aminohapeteks või nende ühenditeks, mis jagatakse: 1. Asendamatud (peab saama toiduga) 2. Asendatavad (organism sünteesib ise)
Noarootsi
Pealkirjad
16
eristamaks teksti pealkirjadest peab kasutama pealkirjastiile/laade !
· HTML keeles on kuus erinevat pealkirjastiili
· Pealkirjad paigutatakse omaette reale (reavahetusi ei pea kasutama!)
· Pealkirja järel jäetakse alati tühi rida
Pealkirjad :
teritada ja nuge, mille teritamiseks on alati tarvis spetsiaalseid teritajaid. Kasutage alati valmistaja soovitatud teritusmeetodeid. Teritamine terituspulgaga. Nii nuga kui ka teritusvahend peab olema teritamisel puhas. Professionaal teritab noad terituspulgaga iga kasutuskorra järel. Kodus on üks kasutuskord sedavõrd lühike, et noad vajavad teritamist harvemini. Kõige enam kasutusel olevaid nuge võiks teritada umbes üle kuu. Rasvane nuga määrdunud terituspulgal teravaks ei lähe. Teritamine terituspulgaga sobib sileda lõikeservaga nugadele. Lainelise või saehambulise lõiketeraga nuge saab teritada tavalise terituspulgaga, kui lõikeserv on ühelt küljelt sirge, sellisel juhul on see siis ka teritatav poole. Saehambulise lõikeservaga noad näivad püsivalt silmnähtavalt kauem teravad kui sileda lõiketeraga noad. Saagiva liikumise tõttu
Mozzarella Mozzarella säilib 7 päeva külmkapis kinnises karbis Võib säilitada ka nõrgas soolvees, mida peaks iga päev uuendama Mozzarella on üks vähestest juustudest, mis talub külmutamist ilma märgatavate maitse- või struktuurimuutusteta Feta Valmistatakse kitse- või lambapiimast või nende segust Odavamatele variantidele lisatakse ka lehmapiima Feta Eriliselt tugeva ja soolase maitsega juust Säilitatakse kas soolvees või õlis Mascarpone Rasvane lehmapiimast valmistatud toorjuust on koorene, kreemja konsistentsiga ja veidi hapuka maitsega Temaga võib retseptides asendada koort, näiteks pastakastmete puhul Mascarpone Philadelphia koostises on ainult koor, juuretis ja maitseained- stabilisaatorid Mis on juust? Juuston piimavalkude ja -rasvade tahke kogum Suurem osa laktoosist ja mineraalsooladest läheb vadakusse Mis on juust? Juustude järelvalmimisel lagundavad mikroorganismid juustu piimavalke
Kordamisküsimused 1. Milliseid polümeere kasutatakse pakendimaterjalidena, millest neid toodetakse, mida toodetakse kõige rohkem? Plast-laialt levinud orgaaniline polümeermaterjal.toodetud enamast naftast ja maagaasist.kerge materjal mis ei ima vett, ei kannata kõrget temper.Plast ei põle vaid sulab. Plastiku tüübid Kõrge tihedusega polüetüleen*, tihedus > 940 kg/m3 (nt HDPE kilekotid, pakkekile, kanistrid, kemikaalitünnid) Madala tihedusega polüetüleen*, tihedus 915 – 935 kg/m3, LDPE elastne – mõõdukal deformeerimisel taastab esialgse kuju (kilekotid jm pakend, põllumajanduskile) Lineaarse ahelaga madala tihedusega polüetüleen*, LLDPE tihedus 930 – 940 kg/m3, suure tugevusega (erinevad kiled, ...
Samuti lisatakse karastusjookidesse ainet-E211 mis aitab vältida jookidele hallituse tekkimist. Samal põhjusel lisatakse seda ka marinaadidele ja kastmetele. Kui jookides satub kokku C-vitamiin ja E211 siis nende koosmõjul moodustub benseen-aine milles on vähkitekitavaid omadusi. Nii soovitame meiegi, et mõelge enne kui ostate Fanta või Pepsi...selle asemel ostke vesi ja te säästa oluliselt oma tervist. EESTLASTE TOITUMINE: Eestlastel on tavaks süüa liiga palju, enamusele meeldib rasvane toit. Paljud kasutavad liigsetes kogustes keedusoola. Süüakse suhteliselt vähe taimset toitu .Palju rafineeritud (peene välimusega ning suure värvaine sisaldusega) toiduaineid ja üheks suurimaks probleemiks eestlastel loetakse kiirtoitu. ÜLEKAALULISUS: Tartu ülikoolis läbi viidud poiste ja tüdrukute kehakaalu uuringud sünnist 18-nda eluaastani näitasid, et laste kehakaal võib olla väga erinev ja sõltub nii kasvust kui ka kehaehitusest
kaetud soomustega, vaid luukilbi ribadega. Kala võib sisaldada 7-30% rasva. Neid kasutatakse värskelt, vinnutatult (kuivatatult looduslikes tingimustes ), suitsutatult,konservide valmistamiseks. Heeringalised on räim, heeringas, kilu, sardiinid. Põhiline osa heeringasaagist soolatakse, osa külmutatakse. Selle rühma kalu kasutatakse palju koserveeritult. Lõhelised on lõhe, keta,forell,siig jne.Lõheliste liha on õrn ja rasvane, kasutatakse soolamiseks, vinnutamiseks.Punase lihaga kaladest saadakse väärtuslikku punast kalamarja . Karplased on karpkala, latikas, säinas, vimb, särg, koger jt.Paljusid karplasi kasvatatakse tiikides ja realiseeritakse eluskalana. Tursalised on kalad, kellel lihas puudub rasv peaegu täielikult, kuid samas on nad ikkagi meeldivad maitsega. Lihas on vähe luid, mistõttu neid on hea töödelda. Tursalisi kasutatakse värskelt, kuumsuitsutamiseks, konservide valmistamiseks
temperatuure (üle 180 kraadi ei tohi kuumutada), kuid on organismi poolt palju paremini omastatavad. Rasva omastatavus organismi poolt sõltub tema sulamistemperatuurist, mida madalam see on, seda parem omastumine. Rasvu sünteesib inimese organism ka ise nii valkudest kui süsivesikutest. Süües üleliia magusat ning seda mitte ära kulutades võib minna paksuks, kuigi rasvu palju ei söögi. Puu- ja köögiviljad rasvu praktiliselt ei sisalda. Rasvarikkad loomsed toiduained on pekk, rasvane liha, kananahk, või, hapukoor ja rõõsk koor, munakollane, rsvased kalad. Siin tuleb meeles pidada, et uuemad toitumisalased uurimused rõhutavad kalarasvades sisalduva oomega-3-rasvhapete head mõju organismile, eriti südamele ja veresoonkonnale. Rasvarikkad taimsed toiduained on seemned ja pähklid. Rasva liigne hulk organismis suurendab haigestumist südame- ja veresoonkonnahaigustesse, on otseselt seotud kõrgvererõhutõvega ja mitmete vähivormidega ning põhjustab rasvumist.
regionaalsed õlled või veinid. Pühapäeviti, perekondlikul päeval on peamiseke söögikorraks õhtusöök, mis serveeritakse harilikult õhtupooliku keskel ja võib kesta õhtuni. 4 Saksamaa köök Saksa köögil on üldiselt vilets maine, kuna leitakse, et nende toidud sisaldavad liiga palju rasva ja süsivesikuid ja väga vähe muud, mis vajalik. Tüüpiliseks saksa toiduks on üks rasvane ja tugev talupojalõuna. Sakslased söövad ligikaudu 4,5 miljonit tonni sealiha ühe aasta jooksul. 3. PIIRKONDLIKUD ERINEVUSED Saksa toit varieerub, kuid oma olemuselt on see siiski toekas ja aitab inimesel üle elada pika ja külma talve. Külluslikus valikus on mitmesuguseid liharoogasid ja vorstikesi koos keedetud aedvilja ja kartulitega või hoopis nuudlitega. Aedviljad on hästi läbi keedetud või säilitatud suurepärases valikus maitsvate marinaadidega.
võhjustada toitumise puudulikkust, hoolimata teiste aminohapete küllastusest.Seepärast on kõige otsarbekam segatoit. Teraviljatoitu sööme piima ja piimasaaduste, liha ja kalaga.Kaunviljatoidule lisame piima ja tangu. Põhilised toiduained, millega organism rahuldab oma valguvajaduse on liha, kala, kohupiim ja muna. Täiskavsnu toiduratsioonis peaksid 50%-60% valgu üldhulgast olema loomsed valgud. Pea meeles, et valkude omastamist raskendavad sealhulgas näiteks liiga rasvane toit, suured toidukogused. Atleetvõimleja toidukordade vahe ei tohiks olla lühem kui 3h ja pikem kui 4h.Liiga prisket kõhutäit ei jõua magu 3-4 tunniga seedida. Ei teki isu ning lihaste kasvamiseks nii vajalikke valke omastab organism puudulikult.. Soovitav on enne treeningut süüa kergesti seeditavat toitu: lahjat kohupiima, paar viilu saia ja klaas mahla. Ka päris näljasena või vastupidi täiskõhuga ei ole meeldiv treenida. Kui
Kroonilise pankreatiidi all kannatava patsiendi puhul on kõige tähtsam mitte sundida kõhunääret pingutama. • Söömine: 5–6 korda päevas. Portsjonid peavad aga seejuures olema väikesed, et nad ei nõuaks suure koguse kõhunäärmemahla tootmist. Roogade valmistamiseks sobib kõige paremini aurutamine, suured tükid tuleb püreestada ja süüa valmis toitu soojalt. • Rõhk on valkudel, kui rasvu ja süsivesikuid tuleb oluliselt piirata. Keelatud on rasvased küpsetised, igasugune rasvane liha, vorstid, rasvased ja teravad juustud, kõik puljongid ja neist valmistatud supid, munad, oad, valge peakapsas, redis, spinat, igasugused hapud puuviljad ja neist valmistatud mahlad, soolatud toidud, marinaadid, suitsutatud toiduained, vürtsid, jäätis, piiritusjoogid ning kõik praetud ja konservitud toidud. Roheline ehk lubatud toitude nimekiri
vedelikku, see aitab kaasa toidu seedimisele. Teravilju peetakse parimaks valguallikaks. Teraviljad: hirss, kaer ja kaerahelbed, linaseemned, müsli, nisu, oder, riis, tatar, rukis, täisteraleib. Liha ja kala Loomne valk on inimese valguga väga sarnane ja seepärast kasulik. Lihast saab lisaks valgule rikkalikult vitaiini, rauda ja tsinki. Liha ei soovitata süüa ka suurtes kogustes , sest selles on ka palju rasva, kolestorooli, soola ja puriine. Liiga rasvane toit on tervisele kahjulik. Metsloomade liha on tervislik, sest nad liiguvad palju ja seeläbi on ka liha hea verevarustusega. Hirveliha on mage, sisaldab 80% vähem rasva kui veiseliha. Liha kõrvale tuleks kindlasti süüa salatit, toorest aedvilja ja leiba, nii saab lihast kätte enam vitamiine, mineraalaineid, mikroelemente. Kuuma ilmaga lisa lihale sinepit, see aitab mürgiste ainete vastu ja on tervislik. KALA
rasvakiht Kiired jooksjad: tugevad pikad jalad, tugev sale keha, väike puutepind maaga, tugevad lõuad, pikad sabad- tasakaal, manöövedamisvõime Hüppajad: tugevad pikad tagajäsemed, lühikesed esijäsemed, pikk saba Suur kehamass: segatoidulised, aeglased, suur lihasmass, lisakaitse, aeglane paljunemine Mullas elavad: suured esijalad, haistmine ja kompimine Poolveeline: lai saba, ujulestadega tagajalad, voolujooneline, rasvane karvkate, suur kopsumaht Puudega seotud: hea kaugustaju, pikad jäsemed+ saba, kaitsevärvus, hea koordinatsioon Lendajad, liuglejad: esi ja tagajäsemete vahed, voolujooneline keha, kerge luustik, tüürivõimeline saba 10) Tähtsus looduses ja inimesele LOODUSES: *toiduahela osa *parasiidid *vee puhastamine *korallsaared *mulla kujundamine *tolmendaja INIMESELE: *toiduks *parasiidid *pesukäsn *korallsaared *pärlid *siid
Tavaline õhtusöögiaeg on 19-20.30ni. Pidulikud õhtusöögid algavad tavaliselt kella 20.00 ajal. Õhtusöök võib sarnaneda lõunasöögiga, kus võib pakkuda liharoogasid, kala, aedvilju ja desserte. Kindlasti kuulub sinna juurde ka leib. Saksa köögil on üldiselt vilets maine, kuna leitakse, et nende toidud sisaldavad liiga palju rasva ja süsivesikuid, kuid väga vähe muud, mis vajalik. Tüüpiliseks saksa toiduks on üks rasvane ja tugev talupojalõuna. Sakslased söövad ligikaudu 4,5 miljonit tonni sealiha ühe aasta jooksul. Lauakombed Saksamaa rahvusjoogiks on õlu, kõige levinuim toost on Zum Wohl! (veiniga) ja Prost! (õllega)- mõlemal juhul soovitakse head tervist. Kui olete Saksamaal ja istute söögilaua taga siis ei tohi enne sööma hakata, kui võõrustaja on öelnud: Guten Appetit! Nuga on paremas ja kahvel vasakus käes. Kui söömine on
suurendada/vähendada ensüümide aktiivsust. (ravimitele isel.) Kalorsus: · Toidu energeetiline väärtus ehk kalorsus on energia hulk kalorites, mis vabaneb toitaine lõplikul lõhustamisel. · Vabanev energia kasutatakse kehatemperatuuri säilitamiseks, lihaste tööks, erinevat ainete sünteesiks jne. · Toidu kalorsus sõltub erinevate toitainete hulgast ja vahekorrast toidus. Kõige kaloririkkam on rasvane toit. 1. Suuõõnes süsivesikute lõhustumine amülaasi abil. Lima muudab toidu libedaks, et oleks kergem neelata 2. Neelus ja söögitorus liigub toit edasi 3. Mao lihaste liikumine segab toidu maonõrega. Lõhustumine toimub soolhappe ja pepsiini mõjul. 4. Kaksteistsõrmikus lõhustuvad sapi ja lipaasi koostöös rasvad ja jätkub muude ainete lõhustumine. 5. Peensooles lõpeb lõhustumine. Rasvade koostisosad imenduvad lümfisoontesse,
Kui ph langeb alla 1, siis gastriini teke lakkab täielikult. 3) Soolefaas soolefaasis ilmnevad pidurdavad mõjud mao sekretsioonile. .Peensoole happeline keskkond vabastab sekretiini ja see jõuab vere kaudu maale ja hakkab edasist mao sekretsiooni pidurdama. GIP gastroinhibeerivpolüpeptiid. GIP vabaneb peensooles just rasvase ja süsivesikuterikka toidu mõjul. Läheb verre ja hakkab mao sekretsiooni pidurdama. Rasvane toit mõjutab happe sekretsiooni. Parietaalrakus endas on happetekke viimaseks vahendajaks transporter nimega vesinikaaliumatepaas (H+K+ ATPase). Vesinikkaalimuatepaasi blokeerimine kõige efektiivsem happe sekretsiooni pärssimise viis toimeaine omeprasool (omeprazolum) . omeprasool blokeerib sekretsiooni 24 tunniks. Kõige efektiivsem happe sekr. Pidurdaja. Kasuttatakse ka histamiini retseptorite blokaatoreid. M3 ja
20.Joogid- kali,kadakamarjajook,tee,meejook,kasemahl,jahukö rdiga segatud hapupiim,õlu,mahl,piimakohv,leivakali. 21. Mina valisin vastlapäeva.. Vastlapäev oli päev, mis lõpetas jõuludega alanud söömaaja, pärast mida algas suur paast. Üheks püha nimetuseks sobis ka lihaheitepäev, sest sel ajal sai liha otsa ja ega seda ei tohtinudki enam süüa. Seepärast võeti välja viimased seajalad ja keedeti koos hernestega, nii saadi tõeliselt rasvane ja toitev kõhutäis. Paiguti keedeti aga hoopis alleshoitud seapead koos tangudega. Mitmel pool oli tavaks süüa kuni seitse korda päevas. Hommikuks valmistati vastlapuder, milleks oli tangupuder. Tangupuder sobis ka pidusöögiks, siis pandi sellel veidi lihakõrneid sisse, vahel ka soolaseeni, kui neid alles oli. Kui seaastjasse oli aga seasaba alles jäänud, said selle pere lapsed. Lõunaks või õhtuks keedeti seajalgu, mida söödi ubade ja hernestega.
KOHTLA-JÄRVE AHTME GÜMNAASIUM Karina Kozintseva 10.A KOOLIVORM-JAH VÕI EI? Uurimistöö Juhendaja: Kaire Roosimäe Kohtla-Järve 2016 1. Ülesanne (Home - Font): See lõik, mis siin on, tuleks "rasvaseks" teha. Käesolev lõik peaks olema kursiivis e. kaldkirjas. Seda lõiku loeme eriti tähtsaks ja joonime ta alla! Kui kõik eelnevad tööd on tehtud, siis muuda käesolev lause rasvaseks, lükka ta kaldu ja jooni alla ka! 2. Ülesanne (Home - Font): Muutke vasakpoolse teksti kujundus parempoolsega samasuguseks rasvane (bold) kursiiv (italic) üla indeks(superscript) alaindeks(subscript) sõrendatud tekst (expanded) pidev ühekordne allakriipsutus (single) katkestatud allakriipsutus (words only) punktiiriga allatõmmatud tekst (dotted) TÄHTEDE KONTUURID (OUTLINE) TEKST VARJUGA (SHADOW) 3. Ülesanne (Home - Font): Muuda lausetes kirja suurus ja font vastavalt...
KOHTLA-JÄRVE AHTME GÜMNAASIUM Karina Kozintseva 10.A KOOLIVORM-JAH VÕI EI? Uurimistöö Juhendaja: Kaire Roosimäe Kohtla-Järve 2016 1. Ülesanne (Home - Font): See lõik, mis siin on, tuleks "rasvaseks" teha. Käesolev lõik peaks olema kursiivis e. kaldkirjas. Seda lõiku loeme eriti tähtsaks ja joonime ta alla! Kui kõik eelnevad tööd on tehtud, siis muuda käesolev lause rasvaseks, lükka ta kaldu ja jooni alla ka! 2. Ülesanne (Home - Font): Muutke vasakpoolse teksti kujundus parempoolsega samasuguseks rasvane (bold) kursiiv (italic) üla indeks(superscript) alaindeks(subscript) sõrendatud tekst (expanded) pidev ühekordne allakriipsutus (single) katkestatud allakriipsutus (words only) punktiiriga allatõmmatud tekst (dotted) TÄHTEDE KONTUURID (OUTLINE) TEKST VARJUGA (SHADOW) 3. Ülesanne (Home - Font): Muuda lausetes kirja suurus ja font vastavalt...
kuniks need vamis on. 7. Praadimine Toiduaine vailmistamine · Pann Asetatakse toiduaine · Liha väheses rasvas võimalikult väheses rasvas, see · Pliit kuumale pannile kuuma · Keedetud kartul tagab selle et toit ei ole liiga · Õli rasva sisse. Rasva võetakse · Pannkook rasvane. 5-10% praetava toiduaine · Köögiviljad kogusest. Toiduainet keeratakse pannil ainult · Kotlett
Heitlusel vajutavad nad teineteise kaelale, püüdes vastast pikali lükata. Hammustamist, peaga löömist ja esijalgadega peksmist tuleb harvem ette. Isased ründavad vahest emaseid, otsides vahest kodukaamelikarju, surmavad seal isased ja ajavad emased endaga kaasa. Kaamel on tiine umbes 13 kuud, seega emane poegib üle aasta. Sünnitamine toimub seistes , tavaliselt sünnib üks poeg. Kaamel imetab poega kauem kui üks aasta andes päevas 4- 5l piima. Kaamelipiim on suhteliselt rasvane, kuid väga mineraalainete- ja vitamiinirikas. Tavaliselt lüpsab kaamel aastas 270 päeva ja annab kokku keskmiselt 1700 kg piima. 1.4 Elupaik Kaamelid elavad Aafikas, Aasias ja Austraalias. Üksküürkaamelid elavad kodustatuna laialdasel alal Aafrikast Indiani. Kaksküürkaamelid elavad kodustatult Väike-Aasias, Kesk- ja Sise-Aasias, metsikult elutseb neid üksnes Gobi kõrbes. 5 1.5 Kasu inimesele
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
