Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Hiidpanda referaat (0)

1 Hindamata
Punktid
HIIDPANDA E. BAMBUSKARU
(Ailuropoda melanoleuca)
TUTVUSTUS
Pandad kuuluvad kiskjaliste seltsi . Kui vaadata tema hambaid, võib arvata, et ta on lihatoiduline, kuigi tegelikult on ta taimtoiduline. Siiani kestavad vaidlused tema klassifikatsiooni üle.
Bambuskaru ehk hiidpanda on väga haruldane. Mitmed aastad tagasi hukkus palju bambuskarusid, sest võeti metsa maha ja selle asemele tehti põldusid.
Eluiga on umbes 25-30 aastat .
Bambuskaru sarnaneb välimuselt pesukaruga. Bambuskaru liigub mööda maad karu kombel . Nad ei maga talveund ning on varjatud eluviisiga .
LEVIALA
Bambuskaru kirjeldati esmakordselt 1869. aastal. Esimene elus hiidpanda püüti kinni aga alles 68 aastat hiljem
Pärast pikaajalist otsimist saidi selle looma jälile. Esimesele vangistatud bambuskarule pandi nimeks Su Lin.
Hiidpandad elavad Hiina edelaosa metsades .
Kuid pandasid ei ole enam palju ning selle peamiseks põhjuseks on tema elukeskkonna ulatuslik hävitamine . Aastail 1974-1989 raiuti Hiina kesk-ja lõunaosa bambusmetsi, et rajada uusi asulaid ja põlde. Nüüd on aga hiidpandade asualad suure kaitse all ja on tunnistatud reservaatideks.
Pandade leviala
VÄLIMUS
Välimuselt võib meenutada pandakaru karupoega. Tal on massiivne keha ja pea ning suured kõrvad.Pandade karvastik on must ja valge .
Nende silmaümbrus ja käpad on mustad. Musta silmaümbruse ülesanne võib olla panda silmade suuremaks tegemine ja teistele loomadele hirmuäratavamaks muutmine. Pandade tüvepikkus on 1,2 – 1,5 m , nende saba on umbes 12, 5 cm pikk ning Pandad kaaluvad 75 – 160 kg . Nad toetuvad lühikestele paksudele jalgadele , mille käpad on varustatud tugevate küünistega . Panda kasukas on kergelt rasvane , mis muudab selle veekindlaks .
TOITUMINE
Bambus
Bambuskarud veedavad 16–24 tundi päevas süües, ülejäänud aja nad puhkavad. Pandadel on karnivooride seedimine, kuid nad söövad taimset toitu, peamiselt bambust , kust nende seedesüsteem saab toitaineid kätte vaid natuke. Päeva jooksul peab hiidpanda sööma üle 30 naela bambust. Pandale maitsevad noored bambusevõrsed, mille toiteväärtus on isegi väiksem (ainult neid süües on vajalik tarbida üle 80 naela päevas). Bambus on kõrge kõrreline ja väga raskesti mälutav taim. Seetõttu on evolutsiooniprotsessi käigus suure panda hambad muutunud. Tema lõikehammaste kroonid on ümardunud ja purihammaste närimispind laienenud . Sellised kohastumused võimaldavad bambuskarul kõvu lehti peenestada . Toitu ei pea ta kaugelt otsima , sest bambus kasvab igal pool.
Hiidpandadel on nn. kuues varvas( eesjäsemetel pöidla taoline luine jätke ) , mille abil nad osavalt toitu hoiavad .
PALJUNEMINE
Innaaeg on ebaselge, mõnede teadlaste hinnangul märtsist maini . Sündides näeb bambuskaru välja nagu väike rott või hiir. Ta on umbes 13 cm pikk ning vaid 85-130 grammi raske. Pojad sünnivad pimedatena ja hõreda valge karvaga , millel pole täiskasvanud loomadele iseloomulikke musti laike – alles umbes kolmenädalaselt muutuvad tema silmaümbrused ja käpad tumedaks. Silmad avanevad poegadel esimest korda alles 6-9 nädala vanuselt . Ta toitub ainult emapiimast ning kasvab sellega ühe kuuga 9 korda raskemaks . Selleks ajaks on ta juba must-valge . Viiekuune hiidpandapoeg suudab juba süüa pehmet riisi piimaga, kuid bambuselehti hakkab ta sööma alles aasta ja kahe kuu vanuselt . Kui pandaemal sünnib kaks poega , suudab ta korraga hoolitseda vaid ühe eest . Emane bambuskaru hoiab oma vastsündinud poega õrnalt suus .
Vastsündinud pandapoeg – 218 grammi
PÕHIANDMED
Nimetus: bambuskaru
Liikide arv: 1
Sugukond : Ursidae (karulased)
Selts: Carnivora
Õla kõrgus: 120-150 cm
Täiskasvanu kaal: 75-160 kg
Levik: Kesk-Hiina
Elupaik: mägimetsad
Toit: bambusevõrsed- ja juured, lillesibulad, mahlakad rohttaimed; väga vähesel määral ka kala ja haruharva pisikesed või veidi suuremad imetajad
Ühiskondlik struktuur: üksildane, välja arvatud paaritumisajal
Tiinus : 3-5 kuud
Poegi tiinuse kohta: reeglina 1, vahel 2, harva 3; ellu jääb vaid 1
Sünnikaal: 95-130 g; harva 150 g
Eluiga: kuni 30 aastat (loomaaias)
Säilimise staatus: inimtegevuse; jahipidamise ja elupaikade hävitamise tõttu ohustatud liik
Kasutatud kirjandus :
http://www.hip.ee/080806/esileht/valisuudised/212318_foto.php#33
http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/bambuskarud_pandakarud_getter.ht m
http://et.wikipedia.org/wiki/Hiidpanda
http://miksike.com/docs/referaadid2006/panda_liinametskula.ht m
http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/bambuskaru_kaitse_liina.ht m
Laste Entsüklopeedia
Hiidpanda referaat #1 Hiidpanda referaat #2 Hiidpanda referaat #3 Hiidpanda referaat #4 Hiidpanda referaat #5
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-05-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 36 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Monika Soodla Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Pandad
7
doc

Pandad

KUIDAS HIIDPANDAD TUNTUKS SAID Kõnekeeles pandana tuntud ja maailma looduskaitse sümboliks saanud loom on tegelikult hiidpanda ehk bambuskaru. Eurooplased avastasid punased pandad 48 aastat varem kui hiidpandad. Pandasid on esmakordselt mainitud Hiina raamatutes 2500 aastat tagasi, kuid Euroopale sai hiidpanda tuntuks alles 1869. aastal, mil Prantsuse misjonär Pere Armand David teda esimesena kirjeldas. 1936. aastal viis rõivakunstnik Ruth Harkness esimese elusa hiidpanda Sun-Lini Hiinast välja Chicagosse. LEVILA 500 aasta tagust Hiina kirjandust lugedes selgub, et panda elutses toona kogu Kesk- ja Lõuna-Hiinas. Hiidpandasid esineb looduslikult vaid Hiina edelaosa metsades. Tänapäeval elutseb panda ainult Sichuani provintsi eraldatud mägimetsades ning Qinlingi mägede lõuna- ja keskosas. Panda populatsiooni hinnatakse 500-1000 isendini. Pikka aega arvati, et maailmas on vähem kui 1000 pandat, kuid uuem uurimus 2004. aastal

Loodusõpetus
HIIDPANDA
11
ppt

HIIDPANDA

Pandasid on esmakordselt mainitud Hiina raamatutes 2500 aastat tagasi, kuid eurooplased ei näinud neid enne aastat 1869. Aastal 1936 toodi Su Lin esimese elava pandana Hiinast välja. Toitumine Bambuskarud veedavad 16­24 tundi päevas süües, ülejäänud aja nad puhkavad. Pandadel on karnivooride seedimine, kuid nad söövad taimset toitu, peamiselt bambust, kust nende seedesüsteem saab toitaineid kätte vaid natuke. Päeva jooksul peab hiidpanda sööma üle 30 naela bambust. Pandale maitsevad noored bambusevõrsed, mille toiteväärtus on isegi väiksem (ainult neid süües on vajalik tarbida üle 80 naela päevas). Hiidpandal on eesjäsemetel pöidlataoline luine jätke (nn. kuues varvas), mille abil saab toitu haarata. Panda sööb istudes. Välimus Hiidpanda on musta-valgekirju karvastikuga. Täiskasvanud panda on 5-6 jala pikk ja kaalub 165-242 naela. Musta silmaümbruse ülesanne

Bioloogia
Bambuskaru
4
odt

Bambuskaru

Kui tuleks vaid üks väike haigusepuhang, siis võiks juhtuda nii, et kõik bambuskarud hävivad. Bambuskarud on looduskaitse all. Toitumine Bambuskarud veedavad 16­24 tundi päevas süües, ülejäänud aja nad puhkavad. Pandale maitsevad noored bambusevõrsed, mille toiteväärtus on isegi väiksem .Pandad söövad peale bambuse ka muid taimi ja vilju ning putukaid. Välimus Sündides näeb bambuskaru välja nagu väike rott või hiir. Hiidpanda on musta-valgekirju karvastikuga. Panda kasukas on kergelt rasvane, mis muudab selle veekindlaks. Täiskasvanud panda on 5-6 jala pikk ja kaalub 165-242 naela. Musta silmaümbruse ülesanne võib olla panda silmade suuremaks tegemine ja teistele loomadele hirmuäratavamaks muutmine. Panda oskab teha erinevates situatsioonides erinevaid häälitsusi . 2 Paljunemine Innaaeg kestab bambuskarul teadlaste arvates märtsist maini. Sündides on

Loodusõpetus



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun