Vatlapäeva uurimus. (0)

kool
Eesnimi Perekonnanimi
X klass
VASTLAPÄEV
Uurimustöö
Juhendaja : Eesnimi Perekonnanimi
Linn aastaarv

Sisukord

Olemusest 3
Traditsioonid 3
Tänapäev 4
Kokkuvõte 4
Kasutatud kirjandus 5
Lisad 6

Olemusest

Vastlapäev on iga-aastane liikuv püha, mida tähistatakse noorkuu ajal teisipäevasel päeval. Vastlapäeva arvestatakse ülestõusmispühadest, vastlapäev toimub 47 päeva enne ülestõusmispühasid. Eestis peetakse vastlapäeva, Rios sambapidusid, Lääne-Euroopas karnevale, kõikide nende pidudega tähistatakse talve ära saatmist, kuid samal ajal on see ka viis, kuidas enda välja elada ja pidutseda enne suurt paastu.
Vastlapäeva nimi tuleb saksakeelsest sõnast Fasten , mis tähendab paastu. Paastumist nõudis kirik , kuid liha kadus laualt selle pärast, et kevadel hakkasid soolaliha varud otsa saama ning tol ajal polnud kusagilt lisa võtta. Vastlapäeval on ka mitmeid eestikeelsed nimesid , näiteks lihaheide, mis viitab sellele, et liha „heidetakse“ toidulaualt ning liugupäev, mis viitab traditsioonilisele liugulaskmisele. Liugulaskmine pidi mõjutama linade saaki, mida pikem liug, seda pikemad linad. Sellega ei proovitud linade saaki ennustada, vaid tahtlikult mõjutada. (Tamjärv: 05.02.2009)

Traditsioonid

Vastlapäeva traditsioonilisteks toitudeks olid seajalatoidud. Sügisel, kui liha soolatünni asetati, pandi seajalad kõige põhja ning kevadel, kui lihavarud otsa hakkasid saama, siis seajalad oli viimane lihavaru. Traditsiooniliselt keedeti seajalad oa-või hernesupiks, tähtis oli, et toit oleks rasvane ning rammus.
Seajalakontidest tehti vastlamänguasju – vurre. Konte kasutati ka ennustamiseks. Selleks anti kontidele tüdrukute nimed, asetati need põrandale ning see, kellenimelise kondi pere koer tuppa tulles kõigepealt ära võttis, see sai esimesena mehele.
Lapsi lõbustati ka erinevate mängudega. Vastla kotti ajamine oli mäng, kus vanemad tegid pööningul lärmi, et imiteerida vastla püüdmist. Lõpuks hüütakse , et vastel on käes ning kästakse allavisatav elukas kinni püüda. Samal ajal visati kotti hoidvale lapsele pangest vett kaela.
Vastlatel valamistati õlenukke ehk kadasid, keda siis perest perre viidi. Enamasti valmistati mehekujulised õlgi täistopitud nukud , et need salaja naabri ukse taha viia ning sedasi kahjulikke jõudusid eemale peletada. Kada ajamist on peetud metsikukultuse jätkuseks.
(Projekt Berta 04.03.2014)

Tänapäev

Tänapäeval tähistavad vastlapäeva enamasti lastega töötavad asutused nagu lasteaiad ja koolid, et elus hoida vanade eestlaste traditsioone. Lastega käiakse kelgutamas, räägitakse neile linapärimust, tutvustatakse traditsioonilisi toite. Tänapäeva levinumad vastlatoidud on hernesupp ja vastlakuklid (vt lisa 1). Osa peresid teeb valmistab kodus oma kukleid, kuid enamus ostab neid poest. (Soopalu 02.04.2012)

Kokkuvõte

Vastlapäev on liikuv püha, mida eestlased tähistavad juba aastasadu . Pühaga käivad kaasas traditsioonilised vastlamängud, toidud ja pärimused. Aja jooksul on tähistamise viisid muutunud, kuid tähtpäeva olemus on samaks jäänud. Traditsioonilistest toitudest on püsima jäänud hernesupp ja vastlakuklid. Vastlamänge, mida vanasti mängiti, mängitakse järjest harvem. Tänapäeval on tegemist pigem laste pühaga, kuna saab kelgutada ja lõbusalt teiste lastega aega veeta, enamasti tähistavad lastega töötavad asutused nagu koolid ja lasteaiad.

Kasutatud kirjandus

Soopalu, Virve 2012. Vastlapäev meie lasteaias Värvuke. – Võnnu valla infoleht , 02.04.2012.
Tamjärv, Maret 2009. Vastlapäeva traditsioonidest. – Maaleht, 05.04.2009.
Vastlapäev (lihaheitepäev, pudrupäev Lõuna-Eestis, liupäev Kirde-Eestis) - 8. veebruar ... 7. märts. http://www.folklore.ee/Berta/tahtpaev-vastlapaev.php (04.04.2014)
Laagri Leivatuba, Vastlakuklite tellimine on alanud. http://www.leivatuba.ee/2012/01/vastlakuklid.html (04.03.2014)

Lisad

Lisa 1. Vastlakuklid