Üldine keemiline koostis Elus kui ka eluta loodus koosneb anorgaanilistest ja orgaanilistest ainetest. Eluta looduses esinevad peamiselt anorgaanilised ained ja elus orgaanilised. Orgaanilised ained iseloo sest valdav enamus neist moodustub organismide elutegevuse käigus. Ka maavarad koosnevad orgaanilistest ainetest seega need on tulnud organismidest. Millised keemilised elemendid kuuluvad organismide koostisesse? Kõige enam on rakkudes hapnikku,süsinikku ja vesinikku. Need elemendid kuuluvad kõigi orgaaniliste ühendite koostisesse. Vähem on rakkudes fosforit,lämmastikku,väävlit sest need esinevad peamiselt valkude ja nukleiinhapete ehituses. OCHNPS-98% raku keemiliste elementide kogumassist- seeega makroelemendid. K,Cl,Ca,Na,Mg. Fe,Zn,Cu,I,F-ülivähe seega mikroelemendid. Mis ained on organismide koostises? Organismides on enam anorgaanilisi aineid- 80%. Anorgaaniliste ainete põhiosa moodustab vesi. 70-95% enamike org veesisaldus. Orga...
1. Biomolekulid elusorganismides esinevad orgaanilise aine molekulid Rakkudes esinevad: süsivesikud suhkrud lipiidid ehk rasvad proteiinid ehk valgud nukleiinhapped ehk RNA ja } suured biomolekulid sisaldavad rohkelt rakkudele kättesaadavat energiat kui keemilised sidemed DNA purunevad, vabaneb molekuli sees energia ja
17. Organismis sünteesitud ogaanilisi aineid nimetatakse biomolekulideks. 18. Glükoos kuulub polüsahhariidide tselluloosi ja kitiini koostisse. 19. Inimese sisesekretsiooninäärmetes moodustunud regulatoorse funktsiooniga bioaktiivseid aineid nimetatakse hormoonideks (adrenaliin, suguhormooni d). 20. Lipiidid täidavad organismis põhiliselt energeetilist ja kaitse funktsio oni. Valgud Valgud ehk proteiinid – biopolümeerid, mis koosnevad aminohappejääkidest. Aminohapped koosnevad aminorühmas-NH2 ja karboksüülrühmast-COOH Valkude koostises on 20 erinevat aminohapet. Valkude süntees toimub ribosoomides. Valkude jaotus Lihtvalgud koosnevad aminohappejääkidest nt munavalge. Liitvalgud koosnevad valgulisest ja mittevalgulisest osastnt kromosoomid(nukleoproteiinid) ja hemoglobiin. Valgusstuktuurid Primaar - , Kõikidel valkudel on primaarstrukruut. Selle aminohapete järjestuse järgi
LIPIIDID a) RASVAD- Kõige energiarikkamad b)ÕLID- taimsed õlid(rapsiõli), loomsed õlid(kalamaksaõli) c)VAHAD- Kaitseülessanne d)STEROIDID- Suguhormoonid, D-Vitamiin, Kolesterool-hea ja halb kolesterool, halb põhjustab ateroskeroosi) EI LAHUSTU VEES! Lipiidide ülessanded: a) energia varuained b) Temperatuuri säilitamine c)siseelundite kaitse(neerud Fosfolipiidid- on liitlipiidid, mida leidub meie rakumembraanides VALGUD e. PROTEIINID On on biopolümeerid,mille monomeerideks on aminohapped. Biopolümeerid- leidub elusorganismides, mitu, Monomeerid-üks (Valgu molekul on pm nagu pärlikee, pärlid ongi aminohapped. Neid pärleid hoiavad koos keemilised sidemed mida nim. peptiidsidemeteks.)(20 aminohapet) Valgurikast toitu süües, hakkab maos toimuma seedimine.pepbtiitsidemed tuleb lõhkuda et vabaneksid üksikud aminohapped. Selleks toodab magu ensüümi nimega pepsiin
§ Tänapäeval lisandunud molekulaarsed diagnostikameetodid PCR. § Ravi. Tetratsükliin, doksütsükliin, penitsilliin, erütromütsiin. § Profülaktika. Puugiründe vältimine. Klamüüdiad, mükoplasmad, riketsiad Morfoloogia § Klamüüdiad on lähedased gram-negatiivsetele bakteritele, kuid erinevad neist põhiliselt oma ebahariliku rakuseina poolest. Neile on iseloomulik kahe membraani olemasolu: sisemine ja välimine rakumembraan, milles esinevad põhilised proteiinid, puudub aga rakuseina peptidoglükaani kiht. Sellele vaatamata on klamüüdiatel rigiidne rakusein. § Klamüüdiate elementaarkehake on metaboolselt inaktiivne, ei pooldu kunagi. § Klamüüdiate retikulaarkehake on metaboolselt aktiivne, rakuseinas on välismembraani proteiinid, mis võimaldavad ainete transporti, tsütoplasmas on prokarüootsed ribosoomid. Retikulaarkehakesed omavad ensüüme, sünteesivad endale oma DNA ja RNA, proteiinid ja lipiidid
mitmeks jagunemine. Tekkimispõhjuste järgi jagunevad mutatsioonid spontaanseteks mutatsioonideks ja mutageenide poolt esilekutsutud ehk indutseeritud mutatsioonideks. VALGUD EHK PROTEIINID Valgud ehk proteiinid on orgaanilised kõrgpolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid. Kõik valgud on kuni kahekümnest erinevad aminohappejäägist koosnevad ühendid. Aminohappejäägid on molekulis omavahel ühendatud peptiidsidemetega. Peptiidside moodustub ühe aminohappe karboksüülrühma ja teise aminohappe aminorühma vahel. Valkude erinevad omadused tulenevad aminohapete erinevast hulgast ja paiknevusest molekulis.
(replication origin) ja destabiliseerib kaksikheeliksi, moodustades struktuuri, mille puhul DNA on tugevalt pakitud ümber valgu. Kaks helikaasi seostuvad helicase-loading (DNA C valk) valkudega, mis inhibeerivad helikaasi, kuni see on täielikult replikatsiooni alguspunkti jõudnud. SSB valkude kaasabil helikaasid avavad DNA. Võimaldades seeläbi primaasil sisenda ja sünteesida initsiaalne praimer. Initsiaator proteiinid eemalduvad kui vasakpoolne replikatsiooni kahvel liigub neist läbi. * DNA replikatsiooni algatamine eukarüootide rakus See mehhanism kindlustab, et igat replikatsiooni alguspunkti aktiveeritakse ainult üks kord rakutsükli jooksul. Uut replikatiivset kompleksi ei saa enne tekkida kui rakk on jõudnud uude G 1 faasi ja alguspunktiga seotud kompleks (ORC) on defosforüleeritud. * DNA ahela keerdumise probleemid, mis tekivad DNA replikatsiooni korral
fosfolipiidide resüntees (ja külomikronite moodustumine) (sooleepiteelirakk= enterotsüüt). Triglütseriidid, fosfolipiidid, kolesterool ja rasvlahustuvad vitamiinid ühinevad enterotsüütides külomikroniteks, 20-30 min. pärast rasvase toidu söömist ilmuvad KM lümfi, sealt edasi verre 1-2 tunni pärast..55 % triglütseriididest kantakse laiali väga madala tihedusega lipoproteiididena. Lipoproteiin, ø, Kole- Kolesterooli Fosfolipiidid, Proteiinid, Triglütseriidid, eluiga sterool, estrid, % % % % % Külomikronid, 80- 2 3 7 2 86 500 nm, ~5 min. VLDL, 50 nm, 7 12 18 8 53 ~30 min. LDL, 20 nm, 8 42 22 22 6 päevad
Sahhariidid ehk süsivesikud on orgaanilised ühendid, kus süsinik on seotud vesiniku ja hapnikuga veemolekuli koostisele vastavalt. Karboksüülhape org.ühend, mis sisaldab karboksüülrühma. Ester (rasv) happe ja alkoholi reageerimissaadus; karboksüülhappe funktsionaalderivaat. Amiid karboksüülhapete funktsionaalderivaadid, kus OH rühma asemel on aminorühm (NH2). Aminohape karboksüülhape, mille alküülrühmas on üks või mitu vesinikku asendatud aminorühmaga. Valk ehk proteiinid koosnevad ühest või mitmest omavahel seotud polüpeptiidahelast. Areen areenid on orgaanilised ühendid, millede puhul peavad olema täidetud järgmised tingimused: a)tüviühendis olevad elemendid peavad kõik olema sp2 valentsolekus b)ahel peab olema suletud c)ühistatud elektronide arv peab vastama üldvalemile: (4n + 2), kus n= 0,1,2,3, jne. Fenool ehk hüdroksübenseen. Keemiliselt olemuselt kuulub fenool aromaatsete ühendite klassi
Venemaa, Kanada, Poola. 26.Nõuded kaerasortidele. Saagikus, seisukindlus, kasvuaeg, haigus- ja kahjurikindlus, tera kvaliteet. 27.Toiteelementide sisaldus kaeras. Fosfor, Kaalium, Magneesium 28.Peamised tooted, mida saadakse kaerast. kaerajahu, kaerahelbeid (herkulot), kaerakliid, kaerahelbepuder, müsli, küpsised. 29.Kaera olulisus ja kasutusvõimalused. Vähendab "halva" kolesterooli taset inimese kehas. Kaeras leiduvad proteiinid on head (palju erinevaid aminohappeid). Vähendab südamehaigustesse haigestumise riski. põhku, - silo, - aganaid, - haljassööta, loomasööta. 30.Suurimad rukkikasvatajad maailmas. Venemaa, Saksamaa, Poola. 31.Rukki kasvatamise vähenemise põhjused. väiksem saagikus võrreldes odra ja nisuga, - töömahukas koristamine, - raskused kvaliteetse tera saamisel 32.Talirukki laialdasem levik Eestis ja sellega kaasnevad muutused.
tagant, hane- ja pardimune iga tunni tagant. Haudemunade säilitamine Haudemunade vananedes pikeneb hautamise kestus ja alaneb tibude kooruvus. Muna kaotab läbi pooride aurumise tõttu vett ning muna mass väheneb selle tagajärjel keskmiselt 0,2% ööpäevas. Muna pikaaegsel säilitamisel tema erikaal väheneb, munavalge tiheneb vee aurustumise ja osalise difundeerumise tõttu rebusse. Munavalge proteiinid, sealhulgas lüsosüüm hakkavad aeglaselt lagunema, mille tagajärjel munavalge kaotab bakteritsiidsed omadused. Hautamise kestus linnuliigiti: jaanalind 42 päeva/ muskuspart 34 päeva/ hani 30 päeva/ kalkun 28 päeva/ part 28 päeva/ pärlkana 26 päeva/ sinikaelpart 26 päeva/ jahifaasan 2123 päeva/ kana 21 päeva/ vutt 17 päeva/ kodutuvi 17 päeva/ teemanttuvi 13 päeva Haudereziim loote arenemiseks vajalike tingimuste kompleks
omadused) 2) Sekundaarstruktuur iseloomustab valgu molekuli ruumilist paigutust, mis annab valgule elastsuse 3) Tertsiaarstruktuur tekib spiraalsete valgumolekulide ahelate põimumisel 6. Valkude leidumine. Valke leidub taimeseemnetes, lihastes, nahas, siseorganites, luudes, veres jne. 7. Valkude klassifikatsioon. 2 suurt rühma: 1) proteiinid e. lihtvalgud koosnevad ainult aminohapetest (albumiin munavalges) 2) proteiidid e. liitvalgud sisaldavad molekulis peale aminohapete veel teisi ühendeid ja aatomirühmi (fosforhape, süsivesikud, rasvad). Eluks vajalik liitvalk hemoglobiin. 8. Valkude füüsikalised omadused. agregaatolekult on nad vedelad (muna), poolvedelad (lihas) ja tahked (juuksed, küüned)
Kosmeetikatoodete koostisained Toime- ehk mõjuained on: niisutajad mükopolüsahhariid, ternespiim, kalaproteiinid, puuviljahapped ehk AHA- happed (piimhape, õunhape, glükoolhape, sidrunhape), aga ka glütserool, sorbitool, kollageen, karbamiidja bioaktiivsed ained Naha niiskusesisalduse säilitamist peetakse kaasaegse kosmeetika võtmeküsimuseks, sest see pidurdab vananemist. Kosmeetikatoodete koostisained Bioaktiivsed ained elastiin, aminohapped, proteiinid Need ained elavdavad naha tegevust, parandavad ainevahetust ja mikrovereringet ning aitavad kaasa naha uuenemisele Kahjulikud ained kosmeetikatoodetes Sünteetilised ained ei ole alati ohutud. Ohtlike ainete hulka kosmeetika koostises kuuluvad: sünteetilised lõhnaained parabeenid alkohol dioksaanid naftakeemia ehk mineraalõlid sulfaadid Kahjulikud ained kosmeetikatoodetes keemilised päikesekaitsevahendid antibakteriaalsed ühendid
reguleerivad ainevahetuslikke protsese. Seega ,,rasvad" reguleerivad ainevahetust. -) Ainevahetuslik funktsioon Rasvade oksüdatsioonil on lõpp-produktideks CO 2 ja H2O. Tekkinud vett kasutavad kõrveloomad veedefitsiidi tingimustes. -) Lahusti funktsioon Rasvlahustuvad vitamiinid (K, A, D, E, Q) lahustuvad vaid rasvas (vees ei lahustu). Teatud hüdrofoobsed ained talletuvad rasvkoes. Valgud * Valgud ehk proteiinid aminohapetest moodustunud biopolümeerid. -) Aminohapped valgumolekulis on ühendatud omavahel peptiidsidemetega. -) Valkude omadused tulenevad valgu molekuli koostises olevate aminohapete järjestusest ja hulgast. * Valgu molekulide struktuurid: -) Primaarstruktuur annab üksnes ülevaate, kui palju aminohappejääke ja millises järjekorras on polüpeptiidahelasse lülitunud. See ei väljenda molekuli ruumilist kuju, kuid määrab ra kõik valgu ülejäänud omadused.
Iga elav organism vajab toitu. Ka inimene ei saa söömata ega joomata kuigi kaua elada. Toit on igasugune rasvadest, süsivesikutest, veest ja/või valkudest ning vitamiinidest koosnev aine, millest inimene või muud loomad saavad eluks vajalikke aineid (sealhulgas mineraalaineid ja vitamiine) ning energiat. Inimene vajab energiat eluprotsesside kulgemiseks (põhiainevahetus), toitainete omastamiseks, kehaliseks ja vaimseks tööks. Toiduaine on inimese toiduks tarvitatav taimse või loomse päritoluga aine. Erinevad toiduained sisaldavad inimorganismile vajalikke toitaineid erisugusel hulgal. Üldiselt on iseloomulik, et arenenud majandusega maadel kasutatakse peamiselt loomseid valke, vähem arenenud majandusega maadel peamiselt taimseid valke. Majanduse arenguga on kaasnenud rafineeritud (kõrvalistest ainetest puhastatud) toiduainete, nt. suhkru, või liiga rohke tarvitamine. Pärast EV tulekut muutusid Eesti poed rohkem tervisesõbralikeks. K...
(glütserooli) . Henri Baraconnot (1780-1854) prantsuse keemik, sai 1820 zelatiini kuumutamisel happega lämmastikku sisaldava orgaanilise happe- glütsiini, millele rootsi keemik Berzelius hakkas nimetama esimesena aminohapeteks. William Prout (1785-1850) inglise keemik, uuris seedimisprotsessi, avastas maos soolhappe HCl 1824, liigitas toitained kolme rühma 1827: rasvad, sahhariidid ja proteiinid ja 4.aine oli vesi ! Friedrich Wöhler (1800-1882), saksa keemik, Berzeliuse õpilane, uuris 1824 tsüanaate AgOCN jt ja Justus Liebig Fulmiaate AgCNO. Nad saatsid andmed avaldamiseks Gay-Lussac´ile, kes avastas, et esitatud ained on sama koostisega, kuid täiesti erinevate omadustega. Gay-Lussac saatis probleemi Berzeliusele, kes 1830 avastas, et viinhape ja viinamarihape on samasuguse koostisega C 4 H 6 O 6 , ta andis sellistele ühenditele nimetuse ISOMEERID (sama määr)
(glütserooli) . Henri Baraconnot (1780-1854) prantsuse keemik, sai 1820 zelatiini kuumutamisel happega lämmastikku sisaldava orgaanilise happe- glütsiini, millele rootsi keemik Berzelius hakkas nimetama esimesena aminohapeteks. William Prout (1785-1850) inglise keemik, uuris seedimisprotsessi, avastas maos soolhappe HCl 1824, liigitas toitained kolme rühma 1827: rasvad, sahhariidid ja proteiinid ja 4.aine oli vesi ! Friedrich Wöhler (1800-1882), saksa keemik, Berzeliuse õpilane, uuris 1824 tsüanaate AgOCN jt ja Justus Liebig Fulmiaate AgCNO. Nad saatsid andmed avaldamiseks Gay-Lussac´ile, kes avastas, et esitatud ained on sama koostisega, kuid täiesti erinevate omadustega. Gay-Lussac saatis probleemi Berzeliusele, kes 1830 avastas, et viinhape ja viinamarihape on samasuguse koostisega C 4 H 6 O 6 , ta andis sellistele ühenditele nimetuse ISOMEERID (sama määr)
kohal või kõrval. Pannil röstitakse toiduaineid ilma rasvaineteta (nt pähklite röstimine). Denatureerumine Igasuguse toiduvalmistamise juures toimuvad proteiinidega muutused. Ainult õigesti töödeldes saadakse proteiinirikastest toiduainetest heakvaliteediline ja maitsev toit. Kui proteiinirikkaid toiduaineid kuumutatakse, käsitletakse mehaaniliselt või segatakse tugevasti koos happe-või soolalahusega, siis nende sisemised sidemed rikutakse ja proteiinid denatureeruvad. Molekulide ehitus puruneb ja suurem osa veesidumisvõimest hävib ning proteiinide lahustuvus väheneb. Praktikas avaldub see: • pihvi praadides – küpsetamata poolele tekivad vedeliku piisad; • liha keetmisel kui liha pannakse keema külma vette – moodustub vaht; • liha ahjus küpsetades – praepannile moodustub praeleem; • heeringat soolates – kala muutub kõvaks ja ohtralt eraldub vedelikku (osmoosi mõjul). Passeerimine
Bioloogia ( lk 10- 46) BIOLOOGIA UURIB ELU Elu omadused · Elu määratlemine on võimalik vaid mitme tunnuse koosesinemise kaudu. · Väljaspool organisme ei eksisteeri sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped, vitamiinid jne. Neid aineid nimetatakse biomolekulideks. · Elu iseloomustav organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul, talituslikul ja regulaarsel tasandil. · Molekul on väiksem osake, millel on säilinud kõik selle aine keemilised omadused. · Biomolekulide esinemist loetakse elu üheks tunnuseks. · Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksus, millel on kõik elu omadused. · Organismide moodustumine jaotab nad kahte rühma: üherakulised(bakterid) ja hulkraksed. · Hulkraksed ilmusid umbes 700-900 milj. aastat tagasi. · Rohelised taimed kasutavad sünteesiprotsessideks anorgaanilisi ühendeid. Loomad aga ei saa hakkama toidust omastatavate orgaaniliste aineteta. · Organi...
agregatsioon, kui ei toimu vere liikumist ja nn raharullide teke. Kui panna veri liikuma ja 4 ja seda ühtlaselt kiirendada, hakkavad rakkudevahelised tõmbejõud vähenema ja pinge tõttu, mis tekib suspensioonis, hakkavad erütrotsüütide agregatsioonid lagunema kuni lõpuks jõuavad täieliku dispersioonini. Samal ajal väheneb vere viskoossus umbes viiekordselt algsest väärtusest. Kõrgmolekulaarsed proteiinid nagu fibrinogeen ja mitmed immunoglobuliinid, olles passiivselt absorbeeritud punaliblede membraanile, aitavad kaasa makromolekulaarsete sildade tekkele rakkude vahel. Kui erütrotsüüdid suspendeerida valguvabas lahuses, ei moodusta nad komplekse ja voolavad suhteliselt hästi ka madalatel kiirustel. Teine oluline omadus on see, et reoskoobi või viskomeetri pöörleva kiiruse kasvades muutub punalible kaksiknõgus kuju. Seoses erütrotsüütide deformeerumisvõimega
TAIME JA LOOMA FÜSIOLOOGILISED ERINEVUSED: Autotroofsus: taimed kasutavad biosünteesiprotsessides peamiselt valguskiirguse energiat (fotosüntees). Prototroopsus: asendamatute orgaaniliste ainete süntees. Liikumatus: taimed on liikumatud ja saavad kasutada kasvuks ja arenguks vaid piiratud ruumi. Jääkained kogutakse vakuooli ning muundatakse kasutatavaks (sekundaarne ainevahetus). Tselluloosne rakukest ümbritseb taimerakku ning seda läbivad arvukad palasmodesmid Närvisüsteemi ja hormonaalsete organite puudumine taimedel. Kasvu iseärasused: mitmeaastased taimed kasvavad loomadega võrreldes kogu elu ja ainult kindlate kasvuvööndite vahendusel TAIMEFÜSIOLOOGIA AJALUGU: Taimefüsioloogia on teadus taimeorganismi, tema organite, kudede ja rakkude talitlusest. Jaguneb üld- ja eritaimefüsioloogia. Uurimistasemed: molekulaarne, organelli, raku, organi või organismi tase. 17...
margariini?Punane vein?Reservatrooli on ju ka ja C) - komplementaarsed. DNA naaberahelaid viinamarjade VALGUD (EHITUS) Erinevaid valke kaksikspiraalis hoiavad koos vesiniksidemed. (A ja on looduses lõpmata (?) palju, inimese rakkudes on T) - 2 vesiniksidet (G ja C) - 3 vesiniksidet. DNA 500 000 (?)Igal valgul (molekulil) on oma, ainult sekundaarstruktuuris pole ahelad ühesugused DNA üks ülesanneValgud, ehk proteiinid on polümeerid, molekuli ülesanded organismis Kromosoomide mille koostisosadeks on aminohapped Valkude põhiline koostisosa Päriliku info säilitamine ja selle struktuuridEsimest järku struktuuri hoiavad täpne ülekanne tütarrakkudele (mis on tekkinud raku peptiidsidemed. Teist järku struktuur onkeerdumine jagunemise käigus). RNA ehitusRNA esmane (nõrgad sidemed).Kolmandat järku struktuuron struktuur - primaarstruktuur
Nahaalune lipiidide kiht kaitseb keha mahajahtumise eest. Veelindudel kaitseks märgumise eest. Rasvkoes võivad talletuda kehavõõrad ained (mürgid) Lahusti veres olevad lipoproteiinid kannavad rasvlahustuvaid vitamiine organismi kõikidesse kudedesse. Kiire dieedi korral vabanevad mõrkained organismi. Bioregulatoorne hormoonid reguleerivad ainevahetuslikke protsesse. · Valgud ehk proteiinid polüpeptiidid, mis koosnevad aminohappejääkidest. Valkude koostises on 20 erinevat aminohapet. · Ehitus: Orgaanilised ühendid, mille monomeerideks on aminohappejäägid. Kõigi aminohapete koostisse kuuluvad aluseliste omadustega aminorühm ja happeliste omadustega karboksüülrühm. STRUKTUURID: · Primaat aminohappeline kett · Sekundaar spiraal · Tertsiaar gloobul (ensüümid, antikehad) · Kvatemaarstruktuur on ühinenud, mitu gloobulit.
- MG2 päritolu: süljenäärmete seroosrakud Roll: hüdrofiilse elastse geeli teke kaitseks mehhaanilise kahjustuse eest, suuõõne niisutamine, antimikrobiaalne kaitse (S.sanguis, S.mitis, S.gordonii, A.actinomycetemcomitans), happevastane keemiline kaitse, CaF sadenemise takistus Laktoferiin Päritolu: PMN leukotsüüdid, näärmed, piim Roll: loomulik immuunsus Fe-iooni transpordi teel (fagotsütoosis sekreteerib NOS) Pro-rikkad proteiinid (PRP) Päritolu: parotiid- ja submandibulaarnäärmed Roll: CaF sadenemise takistus, remineralisatsioon Sülje kitinaas Päritolu: sülg ja seerum Roll: epiteelirakkude pärmidevastane kaitse, kitiini hüdrolüüs 4) Sülje ensüümid · Alfa-amülaas (Ca-vahendatud) Päritolu: kõrvasüljenäärmed ja alalõua-aluse näärme serossed rakud Roll: polüsahhariidide lõhustumine disahhariidideks (tärklise (1-4) sidemete
Minu arvates on korras tervis õnne alus. Minu referaat räägib täpsemalt valkudest, mis on üheks põhiliseks toitaineks. Töö eesmärgiks on ammendada teadmisi valkude, nende ehituse, koostise, kasutuse jne kohta. Et õpitaks õigesti tundma ja tarbima valke. Töö koosneb neljast peatükist, mis arutlevad kõigepealt valkude ehituse ja koostise üle ning hiljem nende ülesannete, vajalikkuse ja tarbimise kohta organismis. Valgud ehk proteiinid on aminohapetest moodustunud polümeerid. Valgud on kõige tähtsamad toitained, milleta ei saa hakkama ükski rakk. Keemiliselt on valgud keerukad ühendid. Valgud jagunevad kaheks: loomse ja taimse päritoluga valgud. Valgupuudusel organismi kasv ja suguline arenemine pidurdub ning organismi vastupanuvõime haigustele kahaneb. Kuna organismi valguvarud pole suured, peab toit igal söögikorral küllaldaselt valku sisaldama. Proteiinind ehituvad umbes 20 aminohappest, mis liituvad üksteisega
petrifikatsioon lubjasoolade ladestumine trombi 5. Infarkt kiire ummistava trombi ja aeglase kollateraalistiku arengu korral tekib kahjustuse piirkonnas isheemia 6. Emboolia verevool võib rebida trombi küljest lahti tükikesi, mis hakkavad verega edasi liikuma DIC- mitteimmunoloogiline mehhanism, kiirendab trombotsüütide tarbimise kiirenemist, areneb trombotsütopeenia. Disseminated intravascular coagulation- Levinuim veresoonte hüübimine. See on tõsine haigus, mille korral proteiinid, mis kontrollivad vere hüübimist, muutuvad üliaktiivseteks. Kui sa saad vigastada, siis proteiinid veres hakkavad formuleerima vere hüübimist vigastatud kohas, et aidata kaasa verejooksu peatamisele. Kui need proteiinid muutuvad ebanormaalselt aktiivseks kogu kehas, siis tekib DIC. Põhjuseks võib olla põletik, infektsioon või vähk. Mõndade DIC juthumite puhul väikesed vereklombid formuleeruvad veresoontes. Mõned
Sissejuhatus Värv on värvainet või pigmenti ja sideainet sisaldav pastataoline, vedel või tahke aine. Värvaineid ja pigmente võib klassifitseeerida vastavalt päritolule, värvusele, keemilisele koostisele. Nende lähteaineteks on mullad, mineraalid, oksiidid, soolad, samuti taimsed ja loomsed ained. Vanad naturaalsed värvained on näiteks sinerõigas ja indigo, karmiin ja krapp, safran ja värvireseeda, safloor jt. Väga kaugest ajast pärinevad pigmendid on maavärvid(kollased, punased ja pruunid), süsinikmust, kriit, malahhiit ja asuriit, kinaver, punane ja valge tina jpt. Vanaaegsed meistrid valmistasid enamasti kõik vajaminevad materjalid ise ette, siis tänapäeval kunstnikud võtavad värvide või kruntide valmistamisest harva osa. Kõik värvid koosnevad peamiselt värvainest (pigmendist) ja sideainest. Värve saab jaotada vastavalt nende füüsikalistele omadustele, tooraine päritolule või selle järgi, kui...
· Pruun rasvkude, kus toimub aktiivne rasvhapete lõhustumine on oluline imikute soojusregulatsioonis, samuti talveunest ärkavatel loomadel aga ka talisuplejatel. Lahusti funktsioon Veres olevad lipoproteiinid kannavad rasvlahustuvaid vitamiine organismi kõikidesse kudedesse. Kiire dieedi korral vabanevad mürkained organismi. Bioregulatoorne funktsioon Hormoonid VALGUD Valgud ehk proteiinid polüpeptiidid, mis koosnevad aminohappejääkidest Aminohapped koosnevad aminorühmast ja karboksüülrühmast. Valkude koostises on 20 erinevat aminohapet. Valkude süntees toimub ribosoomides. VALKUDE JAOTUS Lihtvalgud koosnevad aminohappejääkidest nt munavalge. Liitvalgud koosnevad valgulisest ja mittevalgulisest osast nt kromosoomid (nukleoproteiinid) ja hemoglobiin. VALGUSTRUKTUURID
· katioonidest on organismides olulisel kohal H, NH4, K, Na, Ca, Mg, Fe (2+) ja Fe(3+) · anioonidest on olulised hüdroksüül (OH), karbonaat (HCO3 ja CO2), fosfaat (H2PO4 ja HPO4), kloriid (Cl) ja jodiidioonid (I) Orgaanilised ained (ühendid) peamiselt iseloomulikud elusloodusele · Biomolekulid orgaanilised ühendid, mis moodustuvad organismide elutegevuse tulemusena. Bioaktiivsed ained põhiliselt ensüümid, vitamiinid ja hormoonid · VALGUD ehk proteiinid on biopolümeerid, mille monomeeriks on aminohappejäägid (~14%). Moodustavad põhilise organismi tahke osa. Inimese organismis ~ 50 000, eluslooduses 10^12 erinevat valku. Koostises 20 erinevat põhiaminohapet Aminohapped on amfoteersed ühendid, koostisse kuuluvad aminorühm ja karboksüülrühm. Peptiidsideme moodustumine , kahe aminohappe omavahelisel reageerimisel moodustub ribosoomis nende vahele kovalentne side
Makrotoitained Toiduaine ja toitaine Toiduained on toiduks kasutatavad ained või ainesegud, mis on kas loomse (piim, liha, kala), taimse (teraviljad, köögiviljad, puuviljad) või üksikjuhtudel mineraalse (keedusool) päritoluga. Toitained on toiduainete koostisosad, mis vabanevad seedimisel ja toidavad organismi (valgud, rasvad, süsivesikud, mineraalained, vitamiinid). Makrotoitained Vajatakse päevas kümnetes või sadades grammides. Siia kuuluvad valgud, süsivesikud, lipiidid ja vesi. Neid vajatakse energia tootmiseks, kasvuks, asendamatute aminohapete ja rasvhapete allikana jne. Valgud 1 Sisaldavad lämmastikku ja kuuluvad kõige keerukamate orgaaniliste ühendite hulka. Valkude ülesanded organismis: Peamine ehitusmaterjal, millest luuakse lihas, närvi, ajukoed, veri, kuulub juuste, küünte ja luude komponentide hulka. Valgud moodustavad mitmesuguste kudede massist 30%. Li...
aminoatsyyl-tRNA süntentaas sünteesib aminoatsyyl-tRNAd. 29. Aminohapete lühiiseloomustus. Aminohapped on orgaanilised ühendid, mis sisaldavad funktsionaalsete rühmadena amino- (-NH2) ja karboksüülrühma (-COOH) ning aminohappespetsiifilist kõrvalahelat. Nii amino- kui ka karboksüülrühm aminohappes on võimelised amiidsete sidemete tekitamiseks ja tänu sellele saavad erinevad aminohapped omavahel reageerida moodustamaks dipeptiidi. 30. Valkude lühiiseloomustus. Valgud ehk proteiinid on polüpeptiidid, mis koosnevad aminohappejääkidest. Valkude koostises on 20 erinevat aminohapet, aminohapped koosnevad aminorühmast ja karboksüülrühmast . Valkude süntees toimub ribosoomides. Valkude funktsioon on eluksvajalike biokeemiliste reaktsioonide katalüseerimine!!! Jagunevad: 1) Lihtvalgud (nt. munavalge) 2)Liitvalgud (koosnevad valgulisest ja mittevalgulisest osast. Nt. kromosoomid ja hemoglobiin) Valgustruktuurid primaar-, sekundaar-, tertsiaar-, kvaternaarstruktuur
haigusega lapsed (reumaatiline palavik, glomerulonefriit). Esineb aastaringselt, aga… Farüngiit ja seonduv reumaatiline palavik, glomerulonefriit on sagedasem külmadel kuudel, püodermia ja seonduv glomerulonefriit soojadel kuudel. Virulentsus. • Antifagotsütaarne kihn. • Epiteeliga seonduv lipoteihhoiinhape. • M-proteiin käitub adhesiinina, vahendab internalisatsiooni peremehe rakkudesse, on antifagotsütaarne, degradeerib C3b. • M-laadsed proteiinid seovad IgM, IgG, on antifagotsütaarne. • F-proteiin vahendab internalisatsiooni ja kinnitumist epiteelile. • Pürogeensed eksotoksiinid – pürogeensus, võimendavad hilistüüpi ülitundlikkust ja vastuvõtlikkust endotoksiinile, tsütotoksilisust, T-rakkude mittespetsiifilist mitogeensust, B-rakkude funktsiooni immuunsupressiooni, sarlakilööve. • Streptolüsiin S – mitteimmunogeenne, lüüsib leukotsüüte, trombotsüüte, erütrotsüüte, vabastab lüsosomaalseid ensüüme.
Väga väikestes kogustes mõjuvad. Reguleerivad ainevahetust ja kogu org talitlust. Kolesterool moodustub organismis, kui toit sisaldab palju rasva ja suhkrut. Kolesteroool on samuti üks steroididest. Kolesterool kuulub kõigi membraanide koostisesse(muudab elastseks??!?!). Liigne kolesterool võib koos rasvhapete ja kaltsiumisooladega ladestuda arterite seintele ja põh veresoonte lupjumist e ateroskleroosi. 3. Valkude lühiiseloomustus. Valgud ehk proteiinid on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid. Organismis on 20 erinevat aminohapet. Väheste valkude koostisest leiame aga kõik 20 aminohappe jääki. Aminohapped on amforteesed ühendid, sest iga aminohappe koostisesse kuulub aluseliste omadustega aminorühm (NH2) ja happeliste omadustega karboksüülrühm (COOH) Aminohappejäägid on valgu molekulis omavahel ühendatud peptiidsidemetega.
On teada mõningaid õnnestumisi transplantaadi ülekandmisel loomalt loomale. Transplantatsiooniantigeenid Kudede individuaalse erinevuse uurimine algas juba dr. Karl Landsteineri töödega veregruppidest 1901. aastal. Inimesed võib jagada nelja rühma vastavalt A, B antigeenide sisaldusele nende erütrotsüütides. Tänapäeval tuntud A, B, 0 ja 1902. aastal avastati AB grupp. AB0-süsteemi antigeenid on proteiinid või lipiidide küljes olevad karbohüdraadid. AB0- süsteemi antigeene leidub veel ka trombotsüütidel, epiteelrakkudel ja lahustunud kujul ka erinevates kehavedelikes (sülg, maomahl). Need alloantigeenid määratakse geneetiliselt AB0-geeni poolt, millel on kolm alleeli A, B ja 0. A ja B on dominantsed geenid, 0 retsessiivne. Teiseks tähtsaks erütrotsüütide alloantigeenide süsteemiks on reesussüsteem. Avastati 1940. aastal.
Vesi võib olla vaba või seotud vesi seotud kas füüsikaliselt või keemiliselt. Keemiliselt seotud vett ei saa ka mikroobid kasutada. Vee sidumisvõime on tähtis kvaliteedinäitaja liha, külmutatud konservide, geelilaadsete ainete puhul. Süsivesikuterikkas keskkonnas sõltub vee sidumisvõime polüsahhariitidest. Vee sidumisvõime on seotud ka teatud ainetega keedusoolal, sahharoosil hea sidumisvõime 4. Toiduvalkude ehitus, esmatähtsad aminohapped. Valgud ehk proteiinid on ,L-aminohapetest koosnevad biopolümeerid, milles aminohapped on ühendatud peptiid (amiid) sidemetega. Primaarne struktuur peptiidsidemete abil seotud aminohapete järjestus ja üldarv polüpeptiidahelas, mummukesed mängivad üksikud aminohapped. Selle määrab ära aminohapete järjestus missugune aminohape missuguse kõrval on. Olulised on järjekord, arv, molekulmass. Sekundaarne struktuur vesiniksidemega
Gram-negatiivsete rakuseina ehitus: Välismembraan. Lipopolüsahhariidid (LPS), 3 komponenti: 1) hüdrofiilne 0-antigeen (polüsah.) 2) üldine (core) polüsahhariid, 3) hüdrofoobne lipiid A-toksilisus Välismembraanis rohkelt proteiine: Integraalproteiinid – välismembraani terviklikkus, Ainete transport, poriinid – hüdrofilsete suhkrute, ioonide mitteselektiivne difusioon rakku Transportproteiinid (ainespetsiiflised), Translokatsiooni proteiinid – suured hüdrofiilsed molekulid (B12, Fe-kelaadid), Välismembraani proteiinretseptorid – bakteriofaagidele, sex-pilide retseptorid. 3. Bakterigeneetka. Geneetlise informatsiooni horisontaalne ülekanne: transformatsioon, transduktsioon, konjugatsioon. Bakterirakus sisalduvat pärilikku informatsiooni kandvat DNA-d nimet. genoomiks. Genoom- koosneb üksikust ringjast komosoomist, mille moodustab DNA kaksikspiraal
maitsmiselund - keele maitsmispungad 7. Mis on iseseisev väikseim Rakk struktuuriüksus? 8. Millised rakud on kõige suuremad? Munarakk ja närvirakk 9. Millised rakud on kõige Vererakud - lümfotsüüdid väiksemad? 10. Nimeta 3 erinevat raku tüüpi! 1. Epiteelkoe rakk, 2. lihaskoe rakk, 3. närvikoe rakk, 4. sidekoe rakk 11. Nimeta 2 raku peamist osa! Vesi ja proteiinid e valgud 12. Mis on rakumembraani põhilised Lipiidid, valgud, süsivesikud osad? 13. Nimeta 3 rakumembraani Tähtsaim funktsioon 1. Isolatsioon e mehaaniline tõke. 2. Valikuline läbilaskmine. 3. Ainete põhifunktsiooni! transport 14. Mis on organellid? Raku peenstruktuurid. Igal organellil on oma ülesanne. 15. Nimeta tsütoskeleti 2 põhifunktsiooni! 1
o Koosnevad aminohappejääkidest ning peptiidsidemetest o Primaarstruktuur- valgu kindel aminohappeline järjestus ja disulfiidsiemete (kahest väävlist koosnev side struktuuride vahel) asukoht Valkude erinevaid jaotusi: (lihtvalgud, liitvalgud (mis on prosteetiline rühm); täisväärtuslikud valk, väheväärtuslikud valgud) o Lihtvalgud- proteiinid o Liitvalgud- proteiidid, sisaldavad mitevalgulisi e. prosteetilist rühma Prosteetiline rühm- koensüüm, mis on kogu reaktsiooni vältel tugevalt ensüümi külge seotud, kas kovalentselt või paljude nõrkade interaktsioonidega. Valkude struktuuritasemed osata selgitada. Millisel tasemel avaldub biotoime (aktiivtsenter)
biofunktsioon. Nad jaotuvad: ◦ lihtbiomolekulid (väikesed orgaanilised molekulid) ◦ oligomeersed biomolekulid (koosnevad väikestest ehitusüksustest nagu näiteks oligosahhariidid jt) ◦ biomakromolekulid (ehitusüksuste arv on suur nagu näiteks valgud, nukleiinhapped jt) ◦ Katabolism – ainete lammutamisprotsess, osa ainevahetuses ◦ Anabolism - ainete sünteesiprotsess VALGUD VALGUD Valgud ehk proteiinid on inimese elutegevuseks vajalikud polüpeptiidid (makromolekulaarsed orgaanilised ühendid), mis koosnevad aminohappejääkidest. Elusaine tähtsamad koostisosad, rakkude põhilised struktuursed osad, nende peamised ehitusmaterjalid. Valkude süntees toimub ribosoomides. Ööpäevas lammutub organismis u. 400 g kehavalke. Valkude sisaldus ja jaotumine organismis
4. Valkude adsorptsioonivõime Valgud võivad oma pinnale adsorbeerida mitmesuguseid aineid ja ioone (vitamiine, hormoone, rasvhappeid, bilirubiini, rauda, ravimeid jt.). Sellega muutuvad need lahustuvateks või blokeerub nende toksiline toime. Valgud transpordivad erinevaid aineid vere vahendusel kudedesse, kus need lülituvad metabolismi või tehakse kahjutuks. Valkude klassifikatsioon 1. Struktuurne klassifikatsioon Eristab: lihtvalgud ehk proteiinid (koosnevad ainult aminohapete jääkidest) ja liitvalgud ehk proteiidid (sisaldavad peale aminohapete jääkide ka mittevalgulist komponenti ehk prosteetilist rühma; kr.k. prostheto = lisa). Lihtvalke jaotatakse valgumolekuli kuju ehk konformatsiooni alusel omakorda - fibrillaarsed ja globulaarsed. Liitvalke eristatakse prosteetilise rühma loomuse järgi.
32) 1. Bioelemendid. Bioloogilised makromolekulid. Looduses leidub 90 keemilist elementi. Kõige suurema osa 98%- moodustavad H(vesinik), O(hapnik) ja C(süsinik). Inimese organismi kõigist aatomitest moodustavad 99% H,O,C,N,P,S. Just need elemendid on sobivad, sest moodustavad kovalentseid sidemeid. ELEMENT % Vesinik 63 Hapnik 25,5 Süsinik 9,5 Lämmastik 1,4 Bioelemendid moodustavad erinevaid molekule, need biomolekulid jagunevad nelja klassi: 1. Valgud ehk proteiinid 2. Nukleiinhapped (DNA,RNA) 3. Süsivesikud ehk suhkrud 4. Lipiidid ehk rasvad (AINUKESED, MIS EI OLE BIOPOLÜMEERID!) Polümeerid - väga suured molekulid, mis koosnevad tuhandetest väiksematest omavahel ühendatud molekulidest ehk monomeeridest. Valgud ehk proteiinid on lineaarsed, hargnemata biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid (20 aminohapet). Valkude süntees toimub ribosoomides. Valkudel on organismis elutähtis roll, sest osalevad põhimõtteliselt
Nt: männiokaste vaha, mesilasvaha) · Liitlipiidid tekivad lihtlipiidide ühinemisel teiste keemiliste ühenditega. Nt: fosfolipiidid. · Steroidid vees lahustamatud tsüklilised ühendid, mis esinevad looma kudedes. Nt: meessuguhormoon, naissuguhormoon, neerupealiste hormoonid, kolestorool. Lipiididel on lahustavfunktsioon. Näiteks mõnda vitamiini ei saa ilma lipiidideta omastada. Valgud e proteiinid on aminohapetest moodustunud polümerid. Organismis on 20 aminohapet. Valkude omadused tulenevad molekuli koostisse kuuluvate aminohappejääkide järejestusest ja nende hulgast. Valgumolekulis on aminohapped ühendatud peptiidsidemega. Missuguse struktuuriga on valgu molekulid? Primaarstruktuur Valgu aminohappelist järjestust nimetatakse esimest järku struktuuriks. Näiteks insuliini molekuli algusosa: Phe-Val-Asn-Gly-His-Leu-Cys-Gly-Ser-His-Leu-Val- Gly-..... (Joon 3)
Regulatoorne ülesanne – rasvkude naha all hoiab sooja organismist Valgud AIDS – omandatud immuunpuudulikkuse sündroom. HIV toimel lakkab inimese vere rakkudes antikehade teke Valgud e. proteiinid on kõrgmolekulaarsed ühendid (polümeerid), mis 7) Liikumisfunktsioon – lihas- e. kontraktsioonivalgud moodustavad on moodustunud aminohapetest ja mille molekulmass ületab 5000 lihased Koostises on 20 erinevat aminohapet, mis koosnevad aminorühmast ja 8) Energeetiline funktsioon – valkude lagunemisel vabaneb energiat karboksüülrühmast 17,6 kJ/g
Rakubioloogia ja geneetika kordamisküsimused FT I 1. Valkude, nukleiinhapete, süsivesikute ja lipiidide mõisted ja ehitus. Teada ka nende monomeeride ehitust. Valgud - Nimetatakse ka polüpeptiidid, proteiinid, kõrgmolekulaarsed biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohapped- o Ehitus: Valgud koosnevad 4 struktuuritasemest. 1. Primaarstruktuur - aminohapped ühinenud peptiidsidemega 2. Sekundaarstruktuur - heeliksikujuline, lisaks vesiniksidemed 3. Tertsiooarstruktuur - valgu ahelad omavahel ühinenud vesinik-, iooniliste, hüdrofoobsete ja S-S tüüpi sidemetega 4
voodid. · Väga sageli on elamutolmu lestad lapsepõlves algava atoopilise astma põhjustajad, kuid võivad põhjustada vaevusi ka silmade, nina ja naha poolt. RISTUVAD ALLERGEENID JA NENDE TÄHENDUS RISTREAKTSIOON- on reaktsioon antikeha ja mitmete erinevate allergeenide vahel nende allergeenide antigeensete determinantide e. epitoopide sarnasuse tõttu Ristreaktsioonide determinante on kaks tüüpi: · proteiinid · suhkur ( CCD) · taimsed proteiinid-profiliin, taumatiin (õun, kirss, maasikas), LTD, heveiin, papaiin, bromelaiin,aktidiin · loomsed proteiinid-tropomüosiin,paramüosiin,glutatioon-S-transferaas Allergeenide grupid, mis annavad ristreaktsioone: · Inhaleeritavad 1. õietolmud (puud,kõrrelised,umbrohud) 2. hallitusseened(aastaringsed, sessoonsed) 3. loomsed allergeenid (karvloomad,linnud, selgrootud)
teisega seotuks spet- siaalse erinevatest kor- 1.3 Valkude süntees, geneetiline kood dus-DNA järjestustest ja valkudest koosneva Kromosoome moodustava DNA olulisim ülesanne on säilitada ja edasi anda infot kromosoomipiirkonna valkude moodustamiseks. Valgud e proteiinid on raku olulisemad ehituskivid, tsentromeeri kaudu. See samas sünteesitakse valkude kaasabil omakorda väga paljusid muid aineid. on ka ainus piisavalt Valgud koosnevad omavahel ahelaks ühendatud sadadest või isegi tuhandetest tihedalt pakitud kro- aminohapetest
MULLA ORGAANILINE AINE-kujuneb lagund.kiiremini kui t°C tõuseb 10 kraadi võrra 3)füüsikaliselt seotud vesi: a)hügroskoopsusvesi- mullatekkeprotsessis.Roheline taim sünteesib org suureneb taimejäänuste lagun.kiirus 2-3 korda. tugevasti seotud vesi. Adsorbitsioon- aineit,päikeseenergia abil lihtsatest mineraalsetest Mulla org aine mineraliseerimisel jäävad mulda molekulaarjõududega take aine pinnale ühenditest(CO2,H2O ja mineraalsoolasid) osad toitaineid. MULLA org aine kvaliteet näitab kinnitumine Hüdroskoopsus-mulla omad mulla org ainest pärineb loomade ja huumusfitseerumise adsorbeerida õhust veeauru.Maksimaalne mikroorganismide kehadest.Org aine 1)satub aste:C(huumusained)/C(üldine) hüdroskoopsus-Wmh. Kilevesi e. mulda 2)muundub mullas Liigniisketes t...
) Raud 0,01-0,015% (hemoglobiin) Jood (kilpnäärme hormoonide sünteesiks) Fluor (hamba email) Anorgaanilised ained meie organismis Vesi 80 % Vee ülesanded kehas: ainevahetus, temp reguleerimine (higistmaine, vereringe, joomisel jahutamine), jääkide eemaldamine kehast, tagab nahale elastsuse, tagab raku siserõhu, kaitse (nt vesikeskkonnas areneb loode), viljastumine. Soolad 1,5 % Orgaanilised ained Valgud 14% ehk proteiinid on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid. BIOLOOGIA 2010 Aminohapped on amfoteersed ühendid. Kahte aminohapet seob peptiitside. Valkude omaduste erinevused tulenevad aminohappejääkide järjestusest ning nende hulgast valgumolekulis. VALGU STRUKTUURID · primaarstruktuur aminohappeline järjestus · sekundaarstruktuur keerdumine ehk voltumine (küüned, juuksed)
Sellises vanuses lapsed kasvavad väga kiiresti ja vajavad üha suurematest kogustes vajalikke toitaineid, nagu valgud, süsivesikud, rasvad, vitamiinid ja mineraalid, et nende organism töötaks õigesti ja suudaks end taastada. 2.2 Mida lapsele anda Nagu öeldud, vajavad sellises vanuses lapsed päris suurel hulgal toitaineid ja on oluline, et iga päev oleks tagatud vajalik hulk toitaineid. Kindlasti peaks lapse menüüse kuuluma: · piim ja piimatooted need tagavad vajalikud proteiinid ja vitamiinid; · liha, kala, munad, oad, herned ja läätsed need toiduained on väga rikkad valkude, vitamiinide ja mineraalide poolest; · leib, ja teised teraviljatooted, nagu riis, pasta ja hommikuhelbed, kartul, jamss ja maguskartul need tagavad vajaliku hulga kaloreid, vitamiine, mineraale ja kiudaineid; · puu- ja juurviljad need sisaldavad C vitamiini ja teisi vajalikke mineraale ja kiudaineid. 2
Kirjeldab elusorganismidele ühiseid tunnuseid. 1. Millised tunnused on iseloomulikud elusorganismidele ehk, mis eristab elus ja eluta loodust. Tuleb tuua välja vähemalt 8 erinevat märksõna 8 erinevat elusa ja eluta looduse märksõna: 1.biomolekulid- ained, mis väljaspool organisme ei moodustu, nt sahhariidid eh Lipiidid ehk rasvad, valgud ehk proteiinid., Nukleiinhapped ehk DNA ja RNA, vitamiinid ja teised. 2. Neil on rakuline ehitus: ainuraksed ja hulkraksed. 3. Toimub ain Troofid ehk taimed, kes toodavad anorgaanikast orgaanikat ning heterotroofid, kes toodavad energiat toidus sisalduva orga Oksüdatsioonil. 4. Toimub paljunemine: mittesuguline ning suguline. 5. Arenevad ja kasvavad: otsene ning moondega(kah 6. Stabiilne sisekeskkond: kõigusoojased: kalad, kahepaiksed ning roomajad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
