Esimene maailmasõda 1914-1918 Põhjused: Vastuolud suurriikide vahel. Näiteks suurbritannia ja saksamaa vahel kuna mõlemad tahtsid olla juhtival positsioonil. Saksamaa ja Prantsusmaa tüli kaotatud territooriumi pärast. Austria-Ungari ja Venemaa Balkani pärast. Alahinnati ohtu ning suurriigid ei oskand oodata maailmasõda. Sõda romantiseeriti ning kujutati heana. Puudusid organisatsioonid mis reguleeriksid rahvusvahelisi kriise. Sõda algas sellega, et Austria troonipärija tapeti Serbia patrioodi poolt. Suurriikide sõjalised plaanid: Saksamaa plaan: kõigepealt purustada Prantsusmaa ja seejärel rünnata vabanenud jõududega Venemaad. Prantsusmaa vallutamine läbi Belgia ja Luksemburgi ning minna seejärel Pariisi ja suruda Prantsuse väed vastu kindulusti Saksa-Prantsuse piiril. Välksõda taheti ehk 39 päevaga, kogu sõda pidi kestma 3-4 kuud. Prantsusmaa plaan: Kokku oli neil üle 20 plaani. Jäädi lootma passiivsele strateegiale ehk kaitselii...
türanlikke seadusi ja saaks endale võtta rõhuja väe ja võimsuse. 9.Nimeta Prantsuse valgustajate Voltaire'i ja Rousseau põhiseisukohti. Rousseau vaated: idealiseeris looduslähedust, pidas rahvast võimu allikaks, esitas rahva suveräänsuse idee. Voltaire'i vaated: võitles katoliku kiriku vastu, poliitilistes vaadetes lähtus nn loodusõiguse teooriast. 10.Kirjelda Friedrich Wilhelm I ja Friedrich II Suure valitsemisaega Preisimaal. Preisimaa kuningas Friedrich Wilhelm I oli kokkuhoiu ja kitsikuse sümbol. Valdava osa riigi sissetulekust kulutas ta sõjaväele. Kokkuhoiu eesmärgil asendati palgasõjavägi nekrutitega. Riigiasjade üle otsustas kuningas ainuisikuliselt, oma korraldused saatis ta ministritele täitmiseks. Friedrich II keelustas oma esimesel nädalal riigis piinamised ning deklareeris usuvabaduse. Tema valitsusajal uuendati kogu õiguskorraldus. Lühendati kohtuasjade
Prantsusmaal Voltaire:Katoliku kiriku vastu,Kui Jumalat ei oleks, tuleks ta välja mõelda,Valgustatud absolutism,Kirjavahetus Friedrich II ja Katariina II – ga. Montesquieu:Konstitutsiooniline / parlamentaarne monarhia,Geograafiline teooria,Võimude lahusus. Rousseau,Rahva võim,Vabariik,Looduslähedus,Entsüklopedistid. Preisimaal Sarnane absolutismiga- alaline armee ja vallutussõjad & merkantilism jm,Erinev- reformid riigi ja rahva heaks& usuvabadus, Friedrich II Preisimaal,Pärisorjuse kaotamine riigimõisates,Usuvabaduse kehtestamine,Kartulikasvatuse juurutamine,Kohtusüsteemi reform,Koolide rajamine,Sancoussi loss,Mängis flööti, kirjutas muusikat,Sõdis edukalt – Friedrich Suur. Austria Maria Theresia Schönbrunni
TALLINNA TÖÖSTUSHARIDUSKESKUS Grissel Kaur 203 SKA I.MAAILMASÕDA Referaat Juhendaja: Silva Kiveste Tallinn 2014 Sisukord Sissejuhatus lk. 1 Põhjused lk. 2 Sõdivate riikide sõjaplaanid lk.3- 4 Sõjakäik lk. 5-7 Tagajärjed lk. 8-9 Kasutatud kirjandus lk. 10 Põhjused Sõja tegelikud põhjused on kaugemas minevikus. 20. sajandi alguseks oli maailm jaotatud põhiliselt Suurbritannia ja Prantsusmaa vahel ning eeskätt Saksamaa taotles senise maailmakorra ümbervaatamist. Teravaid erimeelsusi suurriikide vahel oli ka Lähis-Idas, kus põrkusid Saksamaa ja Suurbritannia huvid. Esimese maailmasõja puhkemise põhi põhjusteks olid imperialistlike suurriikide vastuolud : a) Võitlus turgude, tooraineallikate, kapitali ekspordi võim...
Kuidas mõjutas Rootsi aeg Eesti kultuuri? Rootsi aeg ei saabunud Eestisse korraga, vaid järk järgult. See sai alguse 16. sajandil. PõhjaEestisse saabus Rootsi võim 1583. aastal Pljussa vaherahuga. 1629 sõlmiti Preisimaal Altmargi vaherahu, millega LõunaEesti läks Rootsile. Saaremaa läks Rootsile 1645. aastal Brömsebro vaherahuga. Rootsi ajal oli Eestis suhteliselt pikk rahuperiood. Eestlaste elujärg kosus. Liivi sõja lõpus oli eestlasi umbes 100 000 ja enne Põhjasõja algust juba umbes 400 000. Rootsi aeg mõjutas suurel määral Eesti kultuuri. Rootsi aeg mõjutas erinevaid kultuurivaldkondi. Suured muudatused toimusid usu valdkonnas. Jumalateenistused hakkasid toimuma eesti keeles, mis
Sõja algus ja käik Maris Susi 8.klass Sisukord Sarajevo atentaat ja sõja algus Sõjaplaanid Positsioonisõda läänerindel Idarinna(19141917) Teised sõjatandrid Sõda merel ja kolooniates Sarajevo atentaat ja sõja algus 28. juunil 1914. aastal tapsid Serbia salaorganisatsioonid AustriaUngari troonipärija Franz Ferdinandi. AustriaUngari pealinnas nõuti kohe sõja alustamist Serbia vastu. Sõjaplaanid Saksamaa sõjaplaan Prantsusmaa sõjaplaan Venemaa sõjaplaan Suurbritannia sõjaplaan Positsiooni sõda läänerindel Sõjategevus läänerindel algas Saksa vägede ootamatu sissetungiga Luksenburgi ja Belgiasse.Kuid oodatud kiiret läbimurret ei toiminud, sest Belgia kindlused osutasid Saksa vägedele visa vastupanu. 1915.aasta alguseks oli kujunenud läänerindel välja positsioonisõda. 1915.aasta 22.aprillil kasutasid Saksa väed Ypres`i lahingus mürkgaasi. Verduni lahing 1916.aasta veebrarist novembrini toimus Verduni ...
Katariina II Katariina II (Katariin Suur) oli Venemaa keisrinna aastatel 1762–1796. Ta oli Peeter III abikaasa ning Paul I ema. Sünninimi oli Sophie Friederike, sündis 21. aprillil 1729. aastal Preisimaal, tollase Stettini kuberneri, Anhalt-Zerbsti vürsti Christian Augusti ja Holstein-Gottorpi printsessi Johanna Elisabethi tütrena. 1744. aasta jaanuaris reisis Sophie Friederike Auguste koos emaga keisrinna Jelizaveta Petrovna kutsel Venemaale. Venemaa keisririigi troonipärija, suurvürst Pjotr Fjodorovitši pruudina võttis Sophie 28. juunil 1744 vastu õigeusu, õppis kiiresti selgeks vene keele ja sai nimeks Katariina. Tema soontes ei voolanud tilkagi vene verd. 29
Tema võimuletulekut jälgiti huviga kogu Euroopas kuna esimest korda oli troonile tõusinud valitseja, kes oli tuttav valgustuskirjandusega. Juba esimestel päevadel andis Friedrich II korralduse jagada vesematele odavamalt vilja, keelas kohtutes piinamised ja kuulutas usuvabaduse. Ta pidas ennast rahva esimeseks teenriks ning süvenes ka kõige tühisematesse valitsemisasjadesse. Ta pidas oma ametnikega küll nõu kuid otsustas kõik ikka ainuisikuliselt. 2.2.1 Valgustusajastu majandus Preisimaal Majanduspoliitika oli rangelt merkantilistlik. Kaitsmaks talupoegi nõudis Fredrich II, et nende teokoormistele seataks piirid. Tema enda maadel vähendati teokoormisi seniselt kuuelt päevalt kolmele. Samuti pöörati tähelepanu ka kartulikavatusele, mis polnud veel eriti levinud ning vältimaks näljahädade kordumist rajati üle terve maa viljamagasine, kust võisid talupojad häda korral abi saada. (Tannberg, T 2003) 2.2.2 Friedrich Wilhelm II
Mõlemad vaenupooled kaotasid kokku üle 1,3 miljoni mehe. Edutult lõppes ka inglaste 1917. aasta novembris- detsembris ette võetud tankirünnak Cambrai linna lähistel. 4 IDARINNE (1914- 1917) 1914. aastal oli Vene väejuhatuse eesmärk Ida- Preisimaa vallutamine ja seal tegutseva 8. armee purustamine. Vene väed saavutasidki algul edu, kuid augusti lõpul toimunud Tannenbergi lahingus purustati üks kahest Ida- Preisimaal tegutsevast Vene armeest. Edukamalt tegutses Vene armee Austria- Ungari vastu. Pealetungi käigus Galiitsias vallutasid Vene väed Lvovi. Austria- Ungari väed sunniti taanduma Karpaatidesse. Idarindel jätkusid ägedad lahingud ka 1914. aasta lõpul. Siin ei kujunenud välja positsioonisõda nagu läänerindel. Seda arvestades otsustas Saksa väejuhatus anda 1915. aastal pealöögi just idarindel, et Venemaa lõplikult purustada. Saksa vägede
SISSEJUHATUS Valgusajastu mõiste võttis kasutusele saksa filosoof Immanuel Kant ühes oma 1784. aastal ilmunud artiklis, kuid valgustus kui mõtteviis oli kujunenud välja juba tunduvalt varem. aoliste nimetustega taheti väjendada inimkonna väljumist vaimupimedusest, uue maailmakäsitluse tulekut. Valgustusideoloogiaeelkäijad ja esimesed valgustajad elasid 17. sajandil, selle hiilgeaeg langes 18. sajandisse, mida on nimetatud ka valgustussajandiks, kuid vastav mõtteviis ulatus ka 19. sajandi algusesse. Valgustuse kujunemise eelduseks oli teaduse areng, mis pani kahtlema vanades tõdedes ja tõstis esile inimmõistuse. Mõistuse ja kriitlilise mõtlemise tähtsust rõhutas eriti prantsuse filosoof René Descartes. Seega oli valgustus kirjanduslik ja filosoofiline liikumine, mille juured olid 17. sajandi teadusalastes saavutustes. 18. sajandil mõjutas see liikumine oluliselt viisi, kuidas valitsejad nägid oma kohustusi alamate suhtes, j...
Katariina II Sophie Friedrike Auguste sündis 1729. aastal Preisimaal, tollase Stettini kuberneri, Anhalt-Zerbsti vürsti Christian Augusti ja Hostein-Gottorpi printsessi Johanna Elisabethi tütrena. Saksamaa väike vürsti printsess valis Venemaa keisrinna Jelizaveta Petrovna oma õepojale abikaasaks põhjusel, et väikevürsti riigi printsessina ei olnud Sophie Friedrike Augustusel poliitilisi ambitsioone ning mõju Venemaa keisririigi õukonnale. 1744. aasta jaanuaris reisis Sophie Friedrike Auguste koos emaga keisrinna Jelizvaveta Petrovena kutsel Venemaale
TÖÖÜLESANDED Napoleoni langus Pt. 18 I Täida tabel Euroopa riikide seotuse kohta Prantsusmaaga: Vallutatud riigid vasallriigid liitlased sõltumatud riigid Belgia, holland, osa Paljud euroopa riigid Austria, preisimaa, Inglismaa, rootsi, itaaliast, illüüria, looda- venemaa ja taani portugal ja türgi saksamaa II ülesanne. Koosta lühikokkuvõtted ( 5-6 lauset)järgmiste teemade kohta: · Prantsuse-Vene suhted- Tilsti sõlmitud ''igavene sõprus'' oli ajutine, kuigi mõlemale meeltmööda. Venemaa võttis seda kui lüüasaamist ja alandust. Prantsusmaa ei olnud rahul sellega, et venemaa rikkus kontinentaalblokaadi. Vastuolude süvenemine viis sõjani, mis algas 1811. a. Sõjaliste ettevalmistustega. Venemaa sõlmis küll liidulepinguid, aga Napoleon koondas Suure ...
kiideti Liivimaal heaks keskvalitsuse poolt rüütelkonnas valminud talurahvaseadused. Suurt midagi ei muutunud, ainult et nüüd keelustati talupoegade müük, kinkimine ja pantimine maast lahus. Samal aastal võeti vastu ka Eestimaa talurahvaseadus, mis olid mitmes punktis talupoegadele ebasoodsad: ei näidanud maade mõõtmist. Talurahvaseadused olid oluliseks sammuks mõisnike ja talupoegade vahel, kuid kokkuvõttes ei rahuldanud see ühtki osapoolt. Eeskuju pärisorjuse kaotamiseks võeti Preisimaal läbi viidud agraarreformist. Pärisorjus kaotati Eestimaa kubermangus 1816. aastal. Liivimaal 1819. aastal. Talupoegadest sai vaba talupojaseisus. Nad pidid tegelema üksnes põllumajandusega, nende ostmine ja müümine keelustati lõplikult. Maata vabastamine säilitas talupoegade sõltuvuse mõisnikest. Kuid ka need seadused ei jäänud kauaks ajaks püsima.Ühiskonna kasvav rahulolematus viisid uute talurahvaseaduste vastuvõtmiseni
Rootsi aeg kuldne aeg? Rootsi aeg sai alguse 1629.aastal, kui sõlmiti Preisimaal Altmargi külas vaherahu, millega Poola loovutas kõik Väina jõest ülespoole jäävad alad Rootsile. Sinna alla kuulus ka Eesti. Esialgu jäi Saaremaa veel Taani valdustesse, aga Aastail 1643 1645 peeti Taani ja Rootsi vahel sõda, mille tulemusena kaotaja loovutas Brömsebro rahuga ka Saaremaa Rootsile. Seega oli kogu eestlaste maa läinud Rootsi riigile. Sellega algas Eestis Rootsi aeg. 1645. aastal fikseeriti talupoegade pärisorjus Põhja-Eestis. Kasvasid talupoegade
kiideti Liivimaal heaks keskvalitsuse poolt rüütelkonnas valminud talurahvaseadused. Suurt midagi ei muutunud, ainult et nüüd keelustati talupoegade müük, kinkimine ja pantimine maast lahus. Samal aastal võeti vastu ka Eestimaa talurahvaseadus, mis olid mitmes punktis talupoegadele ebasoodsad: ei näidanud maade mõõtmist. Talurahvaseadused olid oluliseks sammuks mõisnike ja talupoegade vahel, kuid kokkuvõttes ei rahuldanud see ühtki osapoolt. Eeskuju pärisorjuse kaotamiseks võeti Preisimaal läbi viidud agraarreformist. Pärisorjus kaotati Eestimaa kubermangus 1816. aastal. Liivimaal 1819. aastal. Talupoegadest sai vaba talupojaseisus. Nad pidid tegelema üksnes põllumajandusega, nende ostmine ja müümine keelustati lõplikult. Maata vabastamine säilitas talupoegade sõltuvuse mõisnikest. Kuid ka need seadused ei jäänud kauaks ajaks püsima.Ühiskonna kasvav rahulolematus viisid uute talurahvaseaduste vastuvõtmiseni
Esimese maailmasõja lühikokkuvõte ja tagajärjed 28. juunil tapsid serbia salaorganisatsioonid Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi. 28. juulil kuulutas Austria-Ungari Serbiale sõja. A-U poolele asus Saksamaa, kes kuulutas 1.augustil Venemaale ja 3.augustil Prantsusmaale sõja. 4. augustil kuulutas Inglismaa Saksamaale sõja. Ameerika astus sõtta alles 1917. aastal. PLAANID Saksamaa sõjaplaan oli oma olemuselt välksõja plaan. Sõjaplaan töödeldi välja kindralstaabi ülema von Schileffeni eestvedamisel. Prantsusmaa plaan oli suunata kogu jõud kindlustusele. Venemaa soovis purustada Ida-Preisimaal Saksa väed. Inglismaa aga kavatses saavutada oma eesmärgid teiste abiga, toetades oma liitlasi rahaliselt. LÄÄNERINNE algas Saksa vägede tungimisega Luksemburgi ja Belgiasse. 1914.a. augusti lõpus toimus piirilahing. Prantsuse armeed ja üks inglise armee olid sunnitud taganema. Septembris lõid prantslased pariisi tunginud sakslased tagasi lah...
1822. aastal kuulutas Rahvuskogu Euroopa iseseisvaks riigiks ja võttis vastu põhiseaduse. 1830. aastal sõlmisid Venemaa, Inglismaa ja Prantsusmaa omavahel kokkuleppe, millega Kreeka sai täiesti iseseisvaks riigiks. 2. 1848-1849 aasta revolutsioonide põhjused ja tagajärjed? Põhjused: 1. Absolutistlik riigikord 2. Taheti poliitilist võimu aadliga jagada 3. Hakati nõudma põhiseaduslikku riigikorda. Tagajärjed: 1. Absolutistlik riigikord nõrgenes Preisimaal, Sardiinias 2. Föderaaligandite kaotamine põllumajanduses 3. Kodanlusele laiema tegevusvabaduse andmine
2. Sõdivate poolte plaanid: Saksamaa Schlieffeni plaan (vägede ülemjuhataja oma) e. välksõja plaan (ootamatu ja kiire pealetung). Läbi Balkani Prantsusmaalt Suurbritanniasse. AU, Venemaa huvide põrkumine Balkanil. Prantsusmaa rajasid kindlustuste süsteemi PrantsuseSaksa piirile. Belgia piirile seda ei tehtud. Plaan 17. Elsassi ja Lotringi hõivamine ja Saksamaale pealetung. Inglismaa plaan puudus, toetasid Prantsuse armeed. Venemaa armee oli nõrk. Plaan sõdimine kahel rindel Preisimaal ning AustriaUngaris. AustriaUngari Võitlus kahel rindel Serbia ja Venemaa vastu. 3. Kolm lahingut ja nende tähtusus: Ypres lahing Ypres'i lähedal 1915 aprillis, Saksa väed kasutasid Inglise vägede vastu mürkgaasi, inglased kannatasid küll suuri kaotusi kuid suudeti siiski Saksa väed tagasi ajada. tähtusmürkgaasi kasutamine. Vedruni lahing kindluses, mis kaitses sissepääsu Pariisile 1916a veebruris algas kestis 10 kuud.
Seadusandilik võim kuulugu parlamendile, täidesaatev kuningale, ning kohtuvõim olgu sõltumatu kohtu käes. See võimude lahusus on jäänud tänapäevani demokraatia alusmüüriks. 2) Rousseau- Tema meelest pidi olema võim koondatud ühe isiku kätte. Et ellu viia rahva tahet, ning taksitada teisitimõtlejaid. Mõned tema poliitilised vaated leidsid hiljem järgimist kommunistliku riigikorraga maades. 10. Iseloomusta Freidrich II aegset majanduspoliitikat Preisimaal. Juba oma esimestel valitsemispäevadel andis ta välja käsu jagada vaesemale rahvale riigiladudest soodsa hinnaga vilja, keelas kohtutes piinamised ja kuulutas välja usuvabaduse. Ta kuulas haritlaste nõu, kuid otsutas siiski ainuisikuliselt. Majanduspoliitika oli raskelt merkantilitlik. Sissetulekute suurendamiseks toetas kuningas kaubandust ja kodumaist tööndust. 11. Kes lasi oma hauaplaadile kirjutada ,,Siin puhkab Joshep , kellel miski ei õnnestunud"? 12
Teemad: (eeldab pikemat vastamist ja teema valdamist) 1. Absolutism Prantsusmaal 2. Parlamentarism Inglismaal 3. Valgustusajastu 4. Valgustatud absolutism Austrias ja Preisimaal 5. Absolutism Venemaal 6. Seisusliku korralduse muutused 7. Muutused sõjanduses 8. USA sünd 9. Prantsuse revolutsioon 10. Revolutsioonisõjad 11. Napoleoni sõjad 12. Viini kongress 13. Restauratsioon/legitiimsus/solidaarsus 14. Industriaalühiskond Mõisted/sündmused: (lühem vastus) 1. Mekantilism 2. Hugenotid 3. Ratsionalism 4. Empirism 5. Segaduste aeg Venemaal 6. Vene kirikulõhe 7. Hispaania pärilussõda 8
Absolutismi tunnusjooned. Kuidas muutis absolutism ühiskonda? Kes olid absolutistlikud valitsejad? Iseloomusta nende valitsusaega paari lausega. TUNNUSED jagamatu riigivõim, pandi alus alalisele sõjaväele, merkantilistlik majanduspoliitika, kujunes välja professionaalne ametnikkond, rahvuskirik allus absolutistlikule valitsejale, sõditi palju kolooniate saamiseks. Valgustatud absolutism Austrias, Preisimaal ja Venemaal. Katariina II, Joseph II ja Friedrich II nende reformid KATARIINA II üritas muuta Venemaad paremaks riigiks-hästi ei õnnestunud, hariduse parandamine, laiendas aadli omavalitsust kubermangu tasandil, laiendas Venemaa piire Türgi ja Poola arvelt. JOSEPH II ulatuslikumad reformid kogu Euroopas, deklareeris kõigi inimeste vabadust ja võrdsust, kehtestas Austrias usu- ja
Mis saab, kui inimene on olukorras, kus saab öelda, et tal pole südametunnistust? Südametunnistus võib olla ebakindel. Võime seada asju paremuse järjestusse ja langetada otsuseid. Kolmas vahend on intuitsioon võime jõuda teadmiseni sõnade abita tunnetada tõde, ilma et oleks antud selgitusi. Moore (esindaja) väidab, et intuitsioon väljendub heast, mis on hea kõigile. Immanuel Kant (1724-1804) Tema eetika nimetus: Kohus kohuse pärast. Elas Preisimaal Königsbergis (praegune Kaliningrad). K oli väga täpne mees. Tema jalutuskäikude järgi võis kella õigeks keerata. Arvas, et reisida pole vaja. K alustab eetikat (arutelu); ütleb, et vaid hea tahe saab olla hea ilma piiranguteta. Leiab, et hea tahe välistab tahtmise millegi järel kui tahad head, siis see on suurim, mida inimene võib tahta. Arvab, et käituda lihtsalt kohuse pärast ei ole piisav. Meie suhtumine kohusesse võib olla erinev. Sõnastab oma kategoorilise imperatiivi
Napoleon I Napoleon Bonaparte sündis 15 august 1769 Vahemere saarel Korsikal. Napoleon kasutas oma sõjalisi oskusi halastamatult. Napoleon tõusis kindla sihiga saada Prantsuse keisriks. Ta on ajalooline legend. Sündmused tema elust päästsid valla heade kirjanike ja filmiprodutsentide kujutlusvõime kelle töö ongi teinud Napoleonist tõelise legendi. Napoleon teadis lapsest saati ,et ta tahab saada omale sõjaväelise ajaloo. Ta asus sõjaväkke 14 aastaselt ning ta sai stipendiumi väga eeskujuliku suhtumise ja heade hinnete eest. Kogu euroopa oli sokeeritud sellest. Kogu euroopa hakkas kartma teades ,et temast tuleb suur vallutaja. Napoleon oli üks parimatest sõja vägede juhtijast ajaloos. Teda teatakse kui võimunäljas vallutajana, kuigi Napoleon eitas neid süüdistusi. Üks tema suurim saavutus oli koostada Reini liit mis koosnes 16 Saksa riigist. Napoleonist sai Reini liidu eestkostja. Reini liit ko...
ELUKÄIK Katariina, sünnijärgselt printsess Sophia Frederike Auguste. Keisrinna portree järgi Vene 100-rublasel paberrahal nimetatakse teda „Katariinaks“. Sündinud on ta Preisimaal 21.aprillil aastal 1729. 1744. aastal asus elama Venemaale, kus 1745. aastal abiellus troonipärija Peeter Feodorovitšiga. Andekas neiu õppis kiiresti selgeks vene keele ning võttis omaks vene õigeusu, millesse ta 1745. aastal ümber ristiti. Tema uueks ristinimeks sai Katariina (Jekaterina Aleksejevna). Katariina sai väga hea hariduse, mis võimaldas tal pidada kirjavahetust tolleaegse maailma tuntud filoosofidega, näiteks Voltaire’ga. 1754. aastal sündis Katariina ja Peetri poeg, kellele anti nimeks Paul (Pavel Petrovitš). 25. detsembril 1761. a. krooniti Peeter III pärast Jelizaveta surma keisriks. Ta sattus kohe teravasse vastuollu Venemaa valitsevate ringkondadega, kellele ei meeldinud tema preisimeelne hoiak. Aadlike ja kaardiväelaste meelepaha leidis toetu...
I MAAILMASÕDA 5.ESIMESE MAAILMASÕJA PÕHJUSED JA ALGUS Maailmasõja põhjused Maailmasõja puhkemise peamiseks põhjuseks olid 20.saj alguses teravnenud vastuolud maailma suurvõimude vahel, kus ühel pool seisid Prantsusmaa ja Inglismaa ning teisel pool Saksamaa. Saksamaa soovis juhtpositsiooni Euroopas ning sakslased arvasid, et selleks tuleks kõigepealt purustada Prantsusmaa. Balkanil põrkusid aga A-U ja Venemaa taotlused. Maailmasõja puhkemisele aitasid kaasa järgmised asjaolud 1. Alahinnati ohtu- Suurriikide valitsused ei uskunud maailmasõja võimalikkusele ja ei pingutanud selle ärahoidmiseks. 2. Sõda romantiseeriti- 20.saj algul oli levinud kujutelm, et sõda on romantiline, ülev ja hiilgav. 3. Rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine- maailmas polnud 1914. Aastal organisatsioone, mis oleks suutnud kiirelt korraldada näiteks suurriikide liidrite koh...
I MAAILMASÕDA 5.ESIMESE MAAILMASÕJA PÕHJUSED JA ALGUS Maailmasõja põhjused Maailmasõja puhkemise peamiseks põhjuseks olid 20.saj alguses teravnenud vastuolud maailma suurvõimude vahel, kus ühel pool seisid Prantsusmaa ja Inglismaa ning teisel pool Saksamaa. Saksamaa soovis juhtpositsiooni Euroopas ning sakslased arvasid, et selleks tuleks kõigepealt purustada Prantsusmaa. Balkanil põrkusid aga A-U ja Venemaa taotlused. Maailmasõja puhkemisele aitasid kaasa järgmised asjaolud 1. Alahinnati ohtu- Suurriikide valitsused ei uskunud maailmasõja võimalikkusele ja ei pingutanud selle ärahoidmiseks. 2. Sõda romantiseeriti- 20.saj algul oli levinud kujutelm, et sõda on romantiline, ülev ja hiilgav. 3. Rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine- maailmas polnud 1914. Aastal organisatsioone, mis oleks suutnud kiirelt korraldada näiteks suurriikide liidrite koh...
rahvahulk hakkab tegutsema, hukkub kõik". Teine tähtis Prantsuse valgustaja oli Charles Louis de Montesquieu, kes pooldas parlamentaarset monarhiat. Kolmas tähtis valgustaja Prantsusmaal oli Jean Jacques Rousseau. Vastupidiselt tollal levinud arvamusele leidis Rousseau, et kultuuri edenemisega on kaasnenud kõlbluse langus ja temalt on pärit lause ,,Tagasi loodusesse!" Esimene valitseja kes oli tuttav valgustuskirjandusega oli Friedrich II. Tema troonile tulekut Preisimaal jälgiti huviga Euroopas. Ta andis juba oma esimesel valitsemispäeval käsu jagada soodsalt vaesemale rahvale riigi ladudest vilja. Ta riigis oli igaühel kindel ülesanne. Austrias viis ellu palju valgustaja ideid Joseph II. Ta püüdis kehtestada kogu riigis ühesugused seadused. Provintside senine omavalitsus kaotati ning asju hakkasid ajama keskvalitsuse ametnikud. Aadel, kirik ja oma rahvustundes solvatud provintsid ühinesid võitluseks valitsuse vastu.
1 Eesti Ilmasõjas Eesti koht Saksamaa ja Venemaa plaanides. Sõjategevus: Ida- Preisimaa operatsioon 1914, Saksa vägede suurpealetungid 1915, mere- ja õhusõda Eesti ruumis. Eestlased Vene armees: üldmobilisatsioon 1914, maakaitseväelaste ja noorsõdurite mobilisatsioonid, inimkaotused. Meeleolud: patriotismipuhang, germanofoobia, sõjatüdimus. Uued ühiskondlikud struktuurid (sõjatööstuskomitee, linnade liidu komitee, Põhja-Balti komitee). Majanduselu allakäik: tööstus, põllumajandus, inflatsioon, defitsiit, elatustaseme langus Eesti koht Saksamaa ja Venemaa plaanides. Vene sõjaplaanides oli Baltimaadel eriti tähtis koht Petrogradi kaitse seisukohalt. Esimese maailmasõja eel rajati Eestisse rohkesti militaarobjekte: Vene Balti laevastiku sadam ja sõjalaevatehased Tallinnas, suurejooneline Peeter Suure nimeline merekindlusvöönd põhjarannikul. Maailmasõja puhkedes rakendati Eesti majandus täielikult...
· Sai kuulsaks, kuid vastuoluline iseloom viis ta varsti tülli mitmete valgustusliikumise tegelastega, eeskätt Adam Smithi, Diderot ja Voltaire'iga. · Süüdistati barbarismi edendamises ja igasuguse progressi vastasuses. · Pärast "Ühiskondlikust lepingust? (1762) ilmumist hakati teda taga kiusama nii Prantsusmaal kui ka "kodulinnas" Genfis. · Rousseau iseloom, väärtushinnangud, arusaamine elust - kõik valgustusaja mõtlemisega vastuolus. · Reisis palju, püüdis leida varjupaika Preisimaal, Inglismaal. · Inglismaal sai ta hästi läbi David Hume'iga, kuid lõpuks kannatas Rousseau vaimuhaiguse käes ning kahtlustas, et Hume on korraldanud temavastase vandenõu · Suri Pariisi lähistel 1778. Ta tahtis uurida, kas ühiskonnakorralduses võib leiduda mingi reegel, mis tagaks ühiskonna seadusliku ja kindla juhtimise võttes inimesi niisugustena, nagu nad on, ja seadusi niisugustena, nagu nad saavad olla.
Reini Liit pidi osalema vallutussõdades, vastukaaluks Preisimaale ja Austriale. Inglismaast kujunes Prantsusmaa peamiseks vastaseks, sest Inglismaal oli tugev laevastik ning Inglismaa oli saarestik. Napoleonil polnud piisavalt tugevat armeed, et vallutada Inglismaa. Austria ja Preisimaa olid Prantsusmaa liitlased. Hispaania, Reini liit ja Napoleoni kuningriik olid vasallriigid. Võrdsustati Ühiskond - Napoleoni Tsiviilkoodeks. Napoleon õnnestus Austrias, Preisimaal, Hispaanias. Ebaõnnestus Inglismaal. Napoleon tuli 100 päevaks uuesti võimule, kus ta kukutati ja saadeti Püha Helena saarele. Kuidas sattus Napoleon Elba saarele? Pikkade ja raskete sõdadega oli Prantsusmaa keiser Napoleon I üle pingutanud ja kaotas Leipzigi lahingu, mistõttu pidi 1814. aastal troonist loobuma ja kuningas Louis XVIII pagendas ta Vahemeres asuvale Elba saarele, kus ta pidi elu lõpuni elama riiklikust pensionist.
Peale Prantsusmaa vallutamist tuli rünnata Venemaad Välksõda- sõda Läänes pidi kestma 39 päeva SCHLIEFFENI PLAAN Passiivse kaitse strateegia Prantsusmaa sõjaplaan Prantsuse - Saksa piirile ehitati tugev kaitseliin, loodeti, et sakslased jooksevad seal verest tühjaks Sakslaste plaane teati, kuid ei usutud Kokku tegid prantslased enne sõda ligi 20 plaani Venemaa ja Inglismaa plaanid Venemaa soovis lüüa Saksamaad Ida Preisimaal, kasutades ära oma hiiglaslikku sõjaväge (nn aururulli taktika). Vene armees oli ligi 6 miljonit meest Inglismaa lootis sõda pidada võõraste kätega, pakkudes liitlastele peamiselt finantsabi. Mandrile sooviti saata vaid 70 000 meest Mõrv Sarajevos 28.06.1914 Gavrilo Princip mõrvab Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi ja tema abikaasa Gavrilo Principi arreteerimine G. Pricip kuulus salaorganisatsiooni "Must Käsi" koosseisu Must Käsi nõudis Bosnia väljaviimist
Maailmasõda 1.MS mõiste. 1 MS osapooled: Keskriigid (3) ja Antant (4) Maailmasõda – laiahaardeline sõda, millest võtavad osa enamus maailma riikidest ning mille tandriks on peaaegu terve maailm. Iseloomult oli imperialistlik sõda, kuna sõja põhjusteks ja eesmärkideks oli suurriikide vallutuspoliitika ja maailma valitsemise püüdlused. Osapooled: Kolmikliit/keskriigid. Algatajaks Saksamaa koos Itaalia ja Austria-Ungariga; Itaalia sõjas erapooletu, kuid astus sõtta 1915 Antanti poolel. Antant. Vastukaaluks Saksamaale ja Kolmikliidule. Kuulusid Venemaa, Inglismaa ja Prantusmaa. Sõja käigus liitus Jaapan 1914 ja USA 1917. Venemaa lahkus 1917 peale oktoobripööret ja väljus Bresti rahuga 03.03.1918. 2. 1. MS kui imperialistlik sõda: teada suurriikide taotlusi. Saksamaa – Inglismaa: Saksamaa oli kolooniate jagamisele hiljaks jäänud, sai vähe ...
AJALUGU 1. 20. s algusele iseloomulikud jooned. • Tööstuse arengu kiire tempo • Tekkis juurde uusi tööstusharusid (autotööstus,elektrotehnika, raudtee...) • Teaduse ja tehnika saavutused (konveierlint jne) • Teaduse areng • Progress (pilvelõhkujad, linnastumine) • Globaliseerumine e üleilmastumine – riigid sõltusid üksteisest järjest rohkem > pinged, kriisid 2. Oska näidata vastuolusid 20. sajandi alguses. • Majanduse areng oli maailmas ebaühtlane, suured erinevused arenenud suurriikide ja nende koloniaalriikide vahel, nt Suurbritannia ja tema asumaad Aafrikas • Suurriikide vahelised vastuolud – võitlus turgude ja asumaade pärast, nt Inglismaa ja Prantsusmaa • Suurriikides vastuolud valitseva rahva ja vähemusrahvuste vahel, nt soomlased Venemaa kooseisus • Kapitalistlikes riikides vastuolud kapitalistide ja töölisklassi vahe...
pidi teostuma rahvakoosolekuil. Tema mõtteviis oli ka päris hea, täitsa tore ja tark mees tundus olevat. Valgustuste ideede levimise tulemusena suurenes sallivus. Maailma hakati parandama paremuse poole. Näiteks pöörati tähelepanu rahvaharidusele, parandati talupoegade olukorda, kohtumõitmistel kaotati piinamine ja seadused muudeti täpsemaks ja selgemaks. See oli tõesti õige tegu peaks mainima. Monarhi ainuvalitsuslikku võimu nimetati valgustatud absolutismiks. Preisimaal oli selliseks valitsejaks Friedrich Wilhelm, kes on ajalukku läinud karmi ja kitsi valitsejana. Näiteks ta keelas välismaa kangaste sisseostmise,kehtestas sõjaväekohustuse ja põlgas valgustajatest teadlasi. Tema poeg Friedrich teine, oli hoopis teistsuguse valitsemisviisiga kui tema isa oli. Näiteks ta jagas soodsa hinnaga talupoegadele riigi ladusest välja vilja, keelas kohtutes piinamised, kuulutas välja usuvabaduse, toetas kaubandust ja kodumaist tööndust, vähendas teaokoormisi
Sõjandus varauusaegses euroopas Sõda kui ühiskonnale loomulik seisund Sõda oli varauusajal pea igapäevane nähtus. Varem, 16-17 sajandil toimus sajast aastast umbes 95 aastal sõda, 18.sajandil oli sõjaaastaid vähem,vaid 78. Sõda peeti ühiskonna normaalseks ja vajalikuks osaks.Sõda oli põhjendatud, kui seda peeti enesekaitseks,õiguspärase omandi tagasinõudmiseks või karistamiseks. Teistel põhjustel alustatud sõda peeti ebaõiglaseks. Sõjad olid eelkõige suurriikidevahelised või siis nende poolt esile kutsutud.Alates 1495. aastast peeti suurriikideks Prantsusmaad, Inglismaad, Austria- Ungarit, Hispaaniat,1721.aastast Venemaad ja 1740 aastast Preisimaad. Sama sajandi jooksul said Euroopas sõduriks 10-12 miljonit inimest. Palgasõdurite hiilgeaeg 15. sajandil hakkas keskaegse rüütliväe osatähtsus oluliselt vähenema ning asemele astus palgaarmee.Rikkkuse kasv ühiskonnas võimaldas sõdureid palgata ja samal ajal vajas k...
Pilet nr. 5 1) Pärisorjus ja selle kaotamine Eesti ja Liivimaa Euroopas möllanud sõjad ei puudutanud pikka aega otseselt Eestit, alles 1807 jõudis üleeuroopaline sõda eestisse. Napoleoni väed hõivasid 1806 Preisimaa ja jõudsid vene impeeriumi piirile. Venemaal kuulutati välja mobilisatsioon maamiilitsasse. Sellesse võeti Eestimaal 8000 ja Liivimaal 20000 talupoega, kes varustati ja moonastati neid saatnud mõisate poolt. Ohvitserideks olid maamiilitsas mõisnikud. Väljaõpe ja relvastus oli nigel, väeosi laastasid mitmesugused taudid, Kuid õnneks ei tulnud neil lahingus osaleda, sest Aleksander 1. ja napoleon 1. jõudsid Tilsitis kokkuleppele Euroopa mõjusfäärideks jaotamises. Tilsiti rahu tingimused olid siiski rasked, sest venemaa pidi ühinema kontinentaalblokaadiga Inglismaa vastu. Mõisate tulud kuivasid järjekordselt kokku. Prantslaste pool okupeeritud Põhja-Saksamaa riikides, sealhulgas Preisimaal, kaotati pärisorjus. 1808-1809 toimun...
8. Balti ristisõja lõpp ja Liivimaa piiride kujunemine a) Liivimaa ristisõdadega vallutatud Eesti ja Läti alad b) Lõunapiir: 13. sajandi lõpuks alistati kurelased, muinaspreislased ja semgalid ristisõda jätkus veel leedukatega, kes koos semgalitega purustasid Mõõgavendade ordu Saule lahingus 1236 sellest kuuldes tõusid saarlased üles ja sõlmisid uue alistumislepingu alles 1241 Saule lahingu järel liitusid Mõõgavendade ordu riismed Preisimaal tegutseva Saksa orduga, moodustades edaspidi selle omaette haru Liivi ordu Lõuna pool elavad leedu hõimud jõudsid luua oma riigi, liites ka slaavlaste maid idas ja lõunas leedukad võtsid viimase Euroopa rahvana ristiusu vastu alles 1385, kui sõlmiti liiduleping Poolaga 1410 toimunud Tannenbergi lahingus nõrgestas Poola-Leedu ühendvägi oluliselt Saksa ordut
I Maailmasõda Aasta Läänerinne (Sbr-Pr ja Saksa) Idarinne (Vene ja Saksa-AU) Muu (Itaalia, Balkan, Lähis-Ida, Aafrika, Aasia, Okeaania, Kaukaasia) 1914 Marne’i lahing (5-12.09). Saksa vägi Tannenbergi lahing (26-30.08). oli saavutanud edu ja lähenes Venemaa ja Saksamaa otsustav Pariisile. Pr valitsus evakueerus. Pr lahing Ida-Preisimaal. Vene ei ja Abr väed andsid Joffre juhtimisel jõudnud piisavalt ette löögi Saksa vägedele, nurjates valmistada ning saksa armee, nende sõjaplaani ning mujutades eesotsas Hindenburg´iga, lõi ...
ossa: Tartu,pärnud,võnnu.presidentkondadeks hiljem vojevoodkondadeks. Kohaliku aadli Esindusorganiks- maapäev alasid taheti katoliku usuga levitada, ka venemaad, jesuiitide Ordu- tegutses reformatsiooni vastu kogu euroopas(tartu) 7 linnuselääni: tallinn, paide Rakvere,narva,haapsalu,koluvere,lihula. Foogtid- kogusid makse ja mõistsid kohut. Kui 1611 sai rootsi kuningaks gustav2 adolf, sõlmitit poolaga kohe vaherahu, ka venega Rootsi alustas võitlust eesti ja lätiga.1629 preisimaal altmargi vaherahu-poole loovutas Väina jõest põhja asuvad alad kõikrootsile, hiljem vaherahu pikendati. 1643-45taani rootsi Sõda,saaremaa sai rootsi, kogu eestimaa rootsi riigile. ROOTSI AEG: 3 rüütelkonda: 1.eestimaa rüütelkond, 2.liiimaa rüütelkond, 3.saaremaa rüütelkond olid kohaliku omavalit. Organisatsioonid kaitsesid mõisnike huve, 3aasta tahant korraldati maapäevi. Vakuraamat- Pandi kirja talupoegade kohustused millest rohkem ei tohtinud nõuda. Bengt gottfried
SAKSAMAA, PRANTSUSMAA, INGLISMAA, AMEERIKA ÜHENDRIIGID 1. Miks kujunes Preisimaa Saksamaa ühendamise eestvedajaks? Millist rolli etendas Preisimaa Saksa keisririigis? Preisimaal oli tugev armee, väga hästi arenenud majandus ning ka tugev kuningas Friedrich Wilhelm IV. Loodi ülesaksamaaline partei Saksa Rahvusliit, mis seadis eesmärgiks Saksamaa ühendamise Preisimaa juhtimisel ja ilma Austriata. 2. Milles seisnes Bismarcki ,,raua ja vere" poliitika? Otto von Bismarcki poliitika osutus kindlakäeliseks, kus ta ei kasutanud eesmärkide elluviimiseks vahendeid. Tema poliitika oli väga julm ja karm. 3. Võrdle Wilhelm I ja Wilhelm II välispoliitikat. Wilhelm I Wilhelm II Hoida ära Prantsusmaa ja Venemaa Saksamaast maailmariik, kasvõi läbi lähenemist. vallutuste, iga riigi poliitikasse. Kolmikkeisriliit. Kolmikliit (sõjaline). 4. Mil määral väljendab Bernhard von Bülowi ütlus...
pikkuses ja 500 km laiuses vööndis. Läänemere merevaiku nimetatakse ka suktsiniidiks, helmesmänni (Pinus succinifera) järgi. Merevaik on tundlik hapete ja kõrge temperatuuri suhtes. Tuleb kaitsta higi ja päikesevalguse eest. Merevaiku on lihtne ära tunda, sest sarnaseid mineraale ei ole. Kasutus Merevaigust ehteid Merevaiku kasutatakse peamiselt ehtekivina. Tuntud on Peterburi lähedal Tsarskoje Selos asunud merevaigutuba, mille 1701...1709. aastal Preisimaal valmistatud originaal läks Teise maailmasõja käigus kaduma ja pole siiani leitud. Inimesed tundsid merevaiku juba paleoliitikumis. Teda kasutati ehetena ning isegi maksevahendina. Merevaik oli väga hinnatud ka Vana-Kreekas. Talle omistati ravivaid omadusi ning kasutati lõhnavate segude koostisosana, sest põletamisel eraldab merevaik meeldivat lõhna. Merevaik on ka tooraineks merevaikhappe, merevaiguõli, kampoli jms. valmistamisel. Merevaik täitematerjalina
Immanuel Kant Immanuel kant sündis 22.aprillil 1724.aastal Ida-Preisimaal Königsbergi (tänapäeval tuntud kui Kaliningrad) linnas sadulsepa peres. Ristimisel anti tulevasele Saksa filosoofile nimeks Emanuel. Immanueliks muutis ta oma nime ise, olles õppinud Heebrea keelt. Kanti ema oli vaga kristlane, kes nõudis usulises elus ja kõiges muus täpsust ja rangust. Selle puritaanlikkuse ja ranguse pitserit kandis kogu Kanti elu ja ka tema filosoofilised tööd. Tema nooruspõlv ja õpinguaastad olid vaiksed ja silmatorkamatud. 1740. aastal asus ta õppima Leibnizi ja Wolffi filosoofiat ning Newtoni matemaatikat kohalikus ülikoolis Martin Knutseni juhendamise all. 1755 sai ta samas ülikoolis lektoriks ja 1770 professoriks. Kant oli keskajast alates esimene suur filosoof, kes töötas ülikoolis õppejõuna. Kanti peateos on ,,Puhta mõistuse kriitika". Kohe peale ilmumist sai väga kuulsaks. Kant oli lühikese ajaga saav...
Mitteaadlikud olid töökamad kui aadlikud ja nägid rohkem vaeva. Maria Theresa ajal soositi ametnikeks pürgijateks mitteaadlike. Joseph II valitsuse võeti vastu inimesi olenemata sotsiaalsest klassist. Valitsejad hakkasid rohkem erinevaid rahvusi ja religioone taluma. Paljud kuningad hakkasid taluma erinevaid ristiusu voolu suunasi enda riikides ja erinevaid uskusi. Et rahva arvu tõsta või taaskoloniseerida sõjapoolt laastatud alad. Austrias näiteks tolerantsuspatent Joseph II poolt. Preisimaal võeti vastu erinevatest rahvustest ja erinevate uskumistega inimesi. Nagu Friedrich II ütles "kõik religioonid on võrdsed kui inimesed kes nendese usuvad on head ja ausad ja tahavad meie maal elada, olgu nad türklased või paganad me ehitame neile moseesi ja kirikuid". Valitsejad hakkasid taluma erinevatest rahvustest inimesi et enda riiki edasi arendada või et nende riiki tuleks rohkem immigrante, kes maad hariksid nt Friedrich II oli pärast laastavaid sõdasi palju uut ja vaba maad.
Absolutism ja valgustatud absolutism erinevused ja sarnasused Euroopa riikides Eelmine ajajärk ehk keskaeg lõppes ususõdade lepingutega, mis andsid palju võimu uutele valitsejatele. Kogu ilmalik võim sai nüüd koonduda ühe isiku kätte ning vaimulik võim gardinali kätte, siit järeldub, et algas uus ajastu absolutismi ajastu, absolutismi välised toed olid ühtsest keskusest juhitud. Valgustatud absolutismis vabanesid mingil määral maailma vaated. Valgustus ajastul kuulutati absolutism progressi piduriks. Riigi võim oli jagamatu nii absolutismis kui ka valgustatud absolutismis. Absolutistlikku riigikorda iseloomustab kõige paremini Prantsusmaa kuningale Louis XIV'le omistatav lause ,,Riik see olen mina!" Riigivõimu ainuteostajaks oli riigivalitseja. Louis XIV'l õnnestus tegeleda mitme ametiga kuid sellega suurenes ka märgatavalt tema töökoormus. Riigikorra oluliseks toeks sai alaline sõjavägi, mis nõudis märksa keerukamat haldus- j...
"S�ndmused muudavad inimeset" (A. Dumas) Pealkirjas kajastuv Alexandre Dumas v�ide v�ib tunduda k�llaltki labasena, kuid lause on igas m�ttes �ige. Miski muu peale s�ndmuste inimesi ei m�juta ega muuda. Olgu selleks siis kartulihinna t�us v�i kahe suurriigi vaheline s�jaline konflikt. Mis on siis peamised �lemaailmsed s�ndmused, mis avaldavad m�ju k�ige suuremale hulgale inimestele? Ning kuidas v�ivad need inimestele ning nende eludele m�juda? Inimese p�hivajadusteks toit ja vesi. Ilma nende kaheta pole v�imalik p�ramiidist �les poole minna ega r��kida turvalisustundest v�i eneseteostusest. V�iks ju arvata, et t�nap�eva coca cola- ning mcdonaldsi ajastul pole n�ljah�da probleem, kuid on. On arvutatud, et keskmiselt iga sekund sureb �ks inimene maailmas n�lga. Samas, maailmas toodetakse piisavalt toitu, et k�ik inimeseks saaksid korralikult s��nuks. Kuid n�ljah�da pole ainult viima...
Ordumeistri ja piiskoppide vaenulik suhtumine vallandas 1524. a Tallinnas pildirüüste: mitmesajaline sakslastest ja eestlastest koosnev märatsev rahvahulk tungis linna, purustas seal pühapilte ja kujusid, altareid ja reliikviaid, mida peeti vana usu sümboliteks. Sama juhtus ka Tartus,Viljandis, Narvas ja Uus-Pärnus. 1525. a pääases usupuhastuse moodukam suund võidule kõigis linnades. Reformatsioon seadis täiesti uude olukorda Saksa ordu. Preisimaal astus ordu kõrgmeister luteir usku, ja saatis ordu Preisimaa haru laiali. Liivimaa meistrile Plettenbergile pakuti sama võimalust, ta aga jäi oma ordule truuks kuid ta ei suutnud takistada evangeelse õpetuse tungimist ka ordurüütlite hulka. Nii ei viidudki Liivimaal reformatsiooni lõpule. Eestlastest puutusid evangeelse õpetusega kokku eelkõige linnaelanikud. Maal elavad eestlased kuulusid aga autom. samasse usutunnistusse nagu nende mõisnik
koondatud ühe inimese kätte. 1 Rosseau leidis, et kultuuri edenemisega on kaasas käinud kõlbluse langus. Sellest ka ta hüüdlause ,,Tagasi loodusesse". 2 Absolutism on riigivorm, kus kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule. 2 Valgustatud absolutism on riigivorm, kus on monarhi ainuvalitsuslik võim, mis seadis ülesandeks valgustuslike reformide läbiviimise üldise hüveolu saavutamiseks ühiskonnas. 2 Preisimaal keelas kohtudes piinamised, kehtestas usuvabaduse ja jagas vaesematele riigi ladudest soodsalt vilja valgustatud Preisimaa kuningas Friedrich II. Samuti pidas ta ennast rahva teenriks ja ta otsustas ainuisikluliselt. Tema majanduspoliitika on merkantilistlik. 2 Austria valgustatud valitseja Joseph II, aga kaotas pärisorjuse ja nõudis aadlike ja vaimulike kah makse maksma. Samuti kehtetas ka tema usuvabaduse. 2 Valgustatud Venemaa keisrinna Katariina II koostas ise uusi seadusi.
väljapoole kubermangu Vallasvara omamine L&E: Vallasvara omamise õigus Abielu sõlmimine L: ei pidanud olema mõisniku luba E: pidi olema mõisniku heakskiit Kinnisvara omamine L: õigus talupojal osta maad E: ei olnd õigusi Pärisorjusest vabastamine Rüütelkondades toimunud arupidamistel jõuti seisukohale, et järeleandmisi tuleb teha õiguslikul pinnal, säilitades samal ajal mõisnike majandusliku ülemvõimu. Eeskujuks võeti 1807 aasta agraarreform Preisimaal. Uus Eestimaa talurahvaseadus sai Aleksander I kinnituse 1816, ning Liivimaa 1819. Aadelkond loobus kõigist senistest õigustest talupoegade isiku üle. Eesti talurahvas kuulutati pidulikult pärisorjusest vabaks. Samas tunnistati maa mõisniku ainuomandiks. Et oma talus edasi elada tuli maad mõisnikult rentida. Perekonnanimede panek, talu nimele lisandust perekonnanimi ehk priinimi. §31 Talurahva omavalitsus, koosseis ja koormised, usuvahetusliikumise põhjused kust kuhu liikus vms
aastal võimule saanud Preisimaa valitsusjuht, kelle kohta on öeldud ka Raudne Kantsler. 1871.aasta Saksamaa väljakuulutamine Versaille lossis. Wilhelm II 1888.aastal võimule pääsenud viimane Saksa keiser, kelle eesmärk oli muuta Saksamaa tõeliselt suureks riigiks. 1) Mida tähendas ,,uus ajastu Preisimaal"? Et päevakorda hakkas ilmuma rahvusliku ühtsuse idee ning taheti ühendada Saksamaad. 2) Milliseid abinõusid kasutades õnnestus Preisimaal Saksamaa ühendada? Alguses sõjaga, vallutades tagasi Taanilt mitmed endised linnad ning kukutada Austria ülemvõim Saksa aladel. Loodi ka Põhja-Saksa Liit. 3) Saksamaa oli liitriik. Mida see tähendab? Selle kõrgeimaks võimuorganiks oli Riigipäev ja juhiks Preisi kuningas. Liitriik koosneb paljudest väikestest alamüksustest. 4) Miks hüüti Bismarcki raudseks kantsleriks?
kuid asehaldurkonda juhtis kindralkuberner[1]. Seda ajajärku Baltimaade ajaloos nimetatakse asehalduskorra perioodiks ja see lõppes pärast Katariina II surma 1796. 5. juuni 1783. aasta ukaasiga moodustati endise nelja maakonna asemel viis maakonda. Paldiski linnale, milline rajati tänu soodsale asukohale Läänemere ääres, moodustati juurde ka maakond. Tallinna asehaldurkonna haldusjaotus kujunes järgmiselt: · Aadlimatriklid - olid Austrias, Baieris, Kuramaal, Preisimaal, Rootsis, Soomes, Ungaris, Venemaal (sealhulgas Eestis) ja Württembergis aadlisuguvõsade ametlikud nimekirjad. Soomes ja Rootsis pidas aadlimatriklit rüütelkond, Eestis Eestimaa rüütelkond, Liivimaa rüütelkond ja Saaremaa rüütelkond. Preisimaal pidas aadlimatriklit heeroldiamet, Austrias keiserlik ja kuninglik aadliarhiiv siseministeriumis, Ungaris Ungari ministeerium Viinis. Venemaal pidasid aadlisuguvõsade nimekirju kubermangusemstvod.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
