TÖÖÜLESANDED - Napoleoni langus Pt. 18 (1)

5 VÄGA HEA

Lõik failist

TÖÖÜLESANDED Napoleoni langus Pt. 18
I Täida tabel Euroopa riikide seotuse kohta Prantsusmaaga:
Vallutatud riigid
vasallriigid
liitlased
sõltumatud riigid
Belgia, holland , osa itaaliast, illüüria, looda-saksamaa
Paljud euroopa riigid
Austria, preisimaa , venemaa ja taani
Inglismaa, rootsi, portugal ja türgi
II ülesanne. Koosta lühikokkuvõtted ( 5-6 lauset)järgmiste teemade kohta:

Prantsuse-Vene suhted- Tilsti sõlmitud ’’ igavene sõprus’’ oli ajutine, kuigi mõlemale meeltmööda. Venemaa võttis seda kui lüüasaamist ja alandust. Prantsusmaa ei olnud rahul sellega, et venemaa rikkus kontinentaalblokaadi. Vastuolude süvenemine viis sõjani, mis algas 1811. a. Sõjaliste ettevalmistustega. Venemaa sõlmis küll liidulepinguid, aga Napoleon koondas Suure Armee - üle 650 000 armee ja nendest pooled oli Prantsusmaa vasall-ja liitlasriikide sõdurid.

Suure Armee häving Venemaal- 1812 aasta 24.juunil alustasid Napoleoni väed sõjakäiku venemaale 450000 mehelise armeega ja venemaal oli neid vastu võtmas veel ~300 000 meest. Eesmärgiks oli purustada vene armee põhijõud, vallutada moskva ning esitada rahutingimused. 1812.a augustis määras Aleksander I enda asemele armee ülemjuhatajaks Mihhail Kutuzovi, kes otsustas Napoleonile lahinguga vastu astuda, Borodina küla juures. Lahingu järel jäi lahinguväli prantslastele, kuid see ei tähendanud vene armee purustamist. Kutuzov taganes ja koondas väed laagrisse, et täiendada jõuvarusid. Napoleoni väed läksid moskvasse, kus puhkes hiigeltulekahju, vene sõdurite poolt põlema pandud linnas hävis ligi 2/3 hoonetest. Ta soovis sõda lõpetada, kui aleksander lükkas rahuettepanekud tagasi, 1812. A detsembru lõpuks oli napoleoni armee häving ilmselge.
Sõda Euroopas 1813 - 1814 - 1813. Ületasid vene väed impeeriumi piiri. Ida- Preisimaal vallandus sõda Prantsuse ülemvõimu vastu. 1813. Kevadel suutis napoleon kokku kutsuda uue äärmislet tugeva armee. Prantsusmaa vastu moodustati järjekornde koalitsioon,(preisimaa, hispaania , portugal, rootsi,austria) Napoleon saavutas mitmeid võite, ent kokkuvõttes jäi ta siiski alla. Rahvastelahingus sai ta lüüa. Ta loobus troonist ning läks elba saarele , mis anti talle eluaegseks valduseks. Ta säilitas keisri-tiitili ning iga-aastane pension. Ta ei rahuldunud sellega.
Sada päeva-Napoleon jälgis huviga kõike toimuvat. Ta nägi selles kõiges enda jaoks uut võimalust. Ta lahkus koos lähikondlaste ja sõduritega(1100 meest) Elba saarelt ja maabus 1815a märtsi algul Prantsuse rannikul. Väeosad läksid tema poolele üle. 20.märtsil saabus napoleon pariisi. Sõlmiti uus seitsmes prantsusmaa-vastane koalitsioon. Napoleon suutis kokku ajada vaid 200 000 meest. Liitlased purustasid seegi kord napoleoni väed Waterloo lahingus. Ta sai võimul olla vaid 100 päeva. Ta saadeti püha helena saarele, mis oli peaaegu unustatud, kus ta 1821 - aastal suri. 1840.a toodi ta surnukeha pariisi ja pandi pariisi invaliidide kirikusse sarkofaagi.

III ülesanne. Millal toimusid ja kuidas lõppesid järgmised lahingud:

Borodino lahing –
Rahvaste lahing - 1813-1814 a. Napoleon loobus troonist ja ta saadeti Elba saarele, mis anti talle eluaegseks valduseks. Talle määrati ka iga-aastane pension, aga ta ei rahuldunud sellega.
Waterloo lahing-1815.a juulis. Napoleon oli võimul olnud sada päeva, ta loobus uuesti troonist nind ta saadeti inimtühjale ja unustatud Püha Helena saarele, kus ta 1821.a. suri.

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

TÖÖÜLESANDED - Napoleoni langus Pt-18 #1

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis

2012-09-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti

18 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

nnetukas Õppematerjali autor

Napoleoni langus ajalugu Sada päeva Waterloo Borodino lahing Rahvaste lahing

Sarnased õppematerjalid

doc

Euroopa Napoleoni sõdade ajal

Euroopa Napoleoni sõdade ajal. Viini kongress 1. Revolutsiooniliste sõdade ja vallutussõdade erinevus. Revolutsioonisõdade eesmärk on revolutsiooni kaitsmine, vallutussõdade eesmärgiks on aga uute alade vallutamine. 2. Napoleoni tee esimesest konsulist imperaatorini. Kui võim koondus esimese konsuli Napoleoni kätte tegi ta ulatuslikke ümberkorraldusi, mis kindlustasid sisemist korda ning parandasid riigi majanduslikku olukorda, tugevnes keskvõim. Napoleoni hakati rohkem austama ning 1802.a valiti ta eluaegseks konsuliks ning 1804.a kuulutas Senat ta imperaatoriks. 3. Napoleoni sõjalised ja majanduslikud katsed põhivastase Inglismaa purustamiseks. Võitluse tulemus. Napoleon kaotas Trafalgari merelahingus ning meredel jäi valitsema Inglismaa. Napoleon otsustas murda inglased majandusblokaadiga ükski Euroopa riik ei tohtinud Inglismaaga kaubelda, see ei avaldanud loodetud mõju vaid halvenes hoopis Prantsusmaa ja tema

Ajalugu

doc

Napoleon

Ajalugu 1. Viini kongress (millal? Osavõtjad, otsustajad, mida arutati?, tulemus). 1814-1815a suveni. Osavõtjad- 216 esindajat enamikust Euroopa riigist, peamisteks otsustajateks olid Inglismaa, Austria, Venemaa, Preisimaa, suurematest riikidest ei osalenud Türgi. Läbirääkimistel ilmnesid suuriikide omavahelised vastuolud, nii et Euroopa poliitilise kaardi ,,korrastamisel" ähvardasid puhkeda uued sõjalised konfliktid. Napoleoni Sada päeva lükkas aga vastuolud tagaplaanile, liitlased asusid taas Prantsusmaa vastu sõtta. Päras Napoleoni purustamist pandi paika ka sõjajärgse Euroopa uus poliitiline korraldus. 2. Napoleoni sada päeva (millal? Mida tähendas? Tagajärjed) Napoleon lahkus saladuskatte all koos oma lähikondlaste ja umbes 1100 mehega Elba saaralt ja maabus 1815 a . märtsis Prantsuse rannikul .Pariisi saabudes oli kuningas Louis XVIII koos oma kaaskonnaga pealinnast pagenud .

Ajalugu

docx

Euroopa Napoleoni sõdade ajal

Euroopa Napoleoni sõdade ajal Riigipöörde järel, mis oli toimunud 1799. aastal, jäi Prantsusmaa endiselt vabariigiks ja võim koondus Napoleon Bonaparte'i kätte. Keskvõim tugevnes ja Napoleoni autoriteet kasvas. 1802. aastal valiti ta eluaegseks konsuliks ning kaks aastat hiljem kuulutati ta prantslaste keisriks ehk imperaatoriks. 1804. aastal võeti vastu Napoleoni ,,Tsiviilkoodeks", mis sätestas inimeste võrdsuse seaduse ees. Ta sõlmis Rooma paavstiga kokkuleppe ehk konkordaadi ja katoliku usk kuulutati enamiku prantslaste usuks. Napoleon rajas endale õukonna, et olla võrdväärne teiste Euroopa monarhidega. Tema abielu lahutati ning uuesti abiellus ta alles 1810. aastal Maria-Luisega, Austria keisri tütrega. Abielust sündis poeg, kes suri 1832. aastal tuberkuloosi.

Ajalugu

docx

Ajaloo kt. küsimused

1. Reini Liit 1806. Aasta suvel moodustatud liit Prantsuse kontrolli all olevatest 16 Saksa riigist. Reini liidu eestkotjaks ehk protektoriks sai Napoleon. Reini liit kohustus osalema impeeriumi vallutussõdades. Reini liiduga liitunud riigid lahkusid Püha Rooma riigist. 2. Kontinentaalblokaad Napoleoni keeld importida inglise kaupu Prantsusmaale ja temast sõltuvatesse riikidesse. See pani tugeva matsu ka Prantusmaa majandusele, kus hinnad tõusid ligi 300% ning ka inglismaa majandusele oli see tugevaks hoobiks. Inglismaa suutis sellest üle saada, suurendades kaubavahetust oma ülemerekolooniatega. 3. Tilsiti rahu 1807. Aasta juulis Prantusmaa (Napoleon) ja Venemaa (Aleksander I) poolt sõlmitud rahu, kus Venemaa nõustus Prantsusmaa vallutustega ja tunnistas nende

Ajalugu

doc

Napoleon

Keila Gümnaasium 8.a klass Imre Kuldjärv NAPOLEON 2009 Sisukord Sisukord Sissejuhatus · Isikuomadused · Napoleoni osa ajaloos · Prantsusmaa ülemvõim Euroopas · Sõja lõpp Euroopas · Sada päeva Kokkuvõte Sissejuhatus Napoleon Bonaparte sündis Korsikal väikeaadlik Carlo Maria di Buonaparte ja tema naise Matia Letizia Ramolino (Maria Laetitia Ramolino) pojana 15. augustil 1769. Lapsepõlves oli ta Korsika tuline patrioot, kuna saar oli alles mõni aasta enne tema sündi langenud Prantsusmaa kätte. Kuid hiljem loobus ta nendest põhimõtetest ning temast sai hoopis prantsuse sõjaväelane. 1786 lõpetas ta sõjakooli ning temast sai suurtükiväe ohvitser. Ta pidi tegelema ka oma

Ajalugu

pptx

Napoleon

Korsika Buonaparted pärinesid itaalia väikeaadli hulka kuulunud suguvõsast, mille esindajad olid 16. sajandil Liguuriast Korsikale asunud. Napoleoni isa nobile Carlo Buonaparte oli jurist, kes 1777. aastal oli määratud Korsika vabariigi esindajaks Louis XVI õukonda. (pildil) Napoleoni peamine mõjutaja lapsepõlves oli tema ema Letizia Ramolino, kelle range distsipliin talitses ohjeldamatut last. • Napoleon sündis 15. augustil 1769 kaheksalapselise pere teise lapsena Korsika saarel Ajaccio linnas. Tulevane keiser ristiti Napoleone di Buonaparte nime all; kahekümnendatel eluaastatel vahetas ta selle välja prantsuspärasema . Isikuomadused • Napoleon oli terava mõistuse ja väga hea mäluga, seetõttu suutis ta vastaseid lahingus üllatada ja keerulisi olukordi kiirelt lahendada, samuti teadis ta peast

Ajalugu

doc

Prantsusmaa 1780 - Ajaloo kordamis küsimused.

Prantsusmaa revolutsioon sai tõeliseks murranguks maailma ajaloos.Revolutsioon oli murdnud feodaalsüsteemi, kaotanud aadli ja vaimulike eesõigused, kukutati monarhia ja loodi vabariik.Revolutsiooni üheks kaugeleulatuvaks tagajärjeks oli võimas rahvustunde tõus.Prantsuse revolutsioon aitas kaasa valgustusideede levikule paljudes riikides.Kuid revolutsioon tõi kaasa ka endaga vägivalla ja poliitiliste vastaste massilise hävitamise. 8. Kirjelda Prantsumaad Napoleoni võimu ajal? 1799.aasta riigipöörde ajal jäi Prantsusmaa ikka vabariigiks .Kõik võim koondus ühele isikule esimesele konsulile Napoleon Bonpartele.Alustati suuri ümberkorraldusi, mis kindlustasid sisemist korda ning parandasid riigi majanduslikku olukorda.Napoleon autoriteet rahva hulgas kasvas 1802.aastal valiti ta eluaegseks konsuliks ning kaks aastat hiljem kuulutati ta prantsalaste keisrik ehk imperaatoriks.Tugevnes isevalitsuslik võim.Võeti kasutusele

Ajalugu

doc

Euroopa Napoleoni sõdade ajal

Euroopa Napoleoni sõdade ajal I Napoleoni Prantsusmaa (lk 84) 1804. aastal kuulutati Napoleon Prantsuse keisriks, parlament saadeti laiali. Napoleoni ümberkorraldused: 1) Kaotati revolutsioonikalender ja pöörduti tagasi kristliku ajaarvamise juurde 2) Prantsusmaast sai taas monarhistlik riik 3) Võeti vastu ,,Tsiviilkoodeks", mis sätestas inimeste võrdsuse seaduse ees, eraomanduse puutumatuse ning kiriku lahutamise riigist. 4) Katoliku usk kuulutati enamiku prantslaste usuks. II Reini Liidu loomine (lk 85) See on liit, mis moodustati 1806

Ajalugu

Rohkem sarnaseid