Kuidas mõjutas Rootsi aeg Eesti kultuuri? (6)

Kuidas mõjutas Rootsi aeg Eesti kultuuri?
Rootsi aeg ei saabunud Eestisse korraga, vaid järk järgult. See sai alguse 16. sajandil. Põhja-Eestisse saabus Rootsi võim 1583. aastal Pljussa vaherahuga. 1629 sõlmiti Preisimaal Altmargi vaherahu , millega Lõuna-Eesti läks Rootsile. Saaremaa läks Rootsile 1645. aastal Brömsebro vaherahuga. Rootsi ajal oli Eestis suhteliselt pikk rahuperiood. Eestlaste elujärg kosus. Liivi sõja lõpus oli eestlasi umbes 100 000 ja enne Põhjasõja algust juba umbes 400 000. Rootsi aeg mõjutas suurel määral Eesti kultuuri.
Rootsi aeg mõjutas erinevaid kultuurivaldkondi. Suured muudatused toimusid usu valdkonnas. Jumalateenistused hakkasid toimuma eesti keeles, mis võimaldas nüüd ristiusust aru saada. Eestis süvenes ka luteri usk, toimus lõplik usu omaksvõtt. Hakati tegema ka ettevalmistusi Piibli tõlkimiseks. 1686. aastal Andreas Virginius ja tema poeg andsid välja lõunaeestikeelse Uue Testamendi. Paljud kirikud said endale ka uue välisilme. Eestikeelsed jumalateenistused andsid tõuke ka hariduse arengule. Tõusis kooliõpetuse ja õppekirjanduse tase. Peamiseks ülesandeks sai koolmeistrite väljaõpetamine. 1684. aastal asutati Forseliuse juhtimisel seminar , kus hakati ette valmistama koolmeistreid ja köstreid. Paar aastat hiljem ilmus Forseliuse aabits. Aasta hiljem 1687 otsustas Liivimaa Maapäev, et igasse kihelkonda peavad mõisnikud ehitama kooli ja maksma sealsele koolmeistrile palka. J. Skytte algatusel loodi Tallinnasse ja Tartusse gümnaasiumid 1630. aastal. Paar aastat hiljem aga muudeti Skytte palvel Tartu gümnaasium Tartu ülikoolik.
Suured muudatused toimusid ka eesti keele arengus. 1637. aastal koostas H. Stahl esimese eesti keele grammatika. 1686-1687 toimusid piiblikonverentsid, kus püüti ühtlustada eesti kirjaviisi. Selle vaidluse tulemusel avaldas J. Hornung ladinakeelse eesti keele grammatika. Kirjasõna arengule aitas kaasa ka Forseliuse aabits ja Virginiuste välja antud lõunaeestikeelne Uus Testament . Rootsi aega loetakse ka eesti ajakirjanduse alguseks. 1675. aastal ilmus Eesti esimene ajaleht, paraku ei olnud see eestikeelne, vaid saksakeelne .
Rootsi ajal jõudis Eesti aladele barokkistiil, mis toi uuendusi kunsti ja tänavapilti. Muutusid linnade kirikud. Tänapäeval võib selliseid barokkstiilis ehitisi näha Tallinnas, näiteks Niguliste kirik ja Tallinna reakoda.
Talupojakultuur aga säilitas oma traditsioonilise ilme ja muutus aeglaselt. Elati rehemajades ja söödi endiselt rukkileiba. Muutus riietus, mis oli peamiselt Rootsi päritolu, näiteks pikitriibuline seelik naistel, meestel põlvpüksid. Rootsi ajal hakati ka tegelema viina põletamisega. Hakkasid tekkima kõrtsid, mis muutusid talupoegade seas üpriski populaarseks kohaks. Levis ka tubaka tarvitamine.
Rootsi ajal oli üheks negatiivseks jooneks nõiaprotsesside läbiviimine, mille ohvriteks langesid tihtipeale andekad ja aktiivsed inimesed, näiteks rahvaarstid. Süvenes ka alkoholi pruukimine, eriti kangema kraami. Tubaka pruukimine oli alles algusjärgus.
Üldiselt mõjutas Rootsi aeg eesti kultuuri positiivses suunas. Sel ajal toimusid Eestis suured muudatused, mis eesti talupoegadele tõi juurde palju uusi võimalusi, näiteks oli neil võimalus õppida eesti kirjakeelt, nad hakkasid ka jumalasõnast aru saama, mis mõjus neile positiivselt. Eesti arenes väga palju sel ajal nii välisilmelt kui inimeste hariduse poolest, rahvaarv kasvas.