+ lapsepõlvemälestused Eevi + Villuga laps. + töökas, Villu armastas teda - ta oli vaene ning temaga elades pidi Villu tööd tegema Tegelaste iseloomustused: Villu: Töökas, kohati sant, tahtejõuline( olid unistused ja tahtis neid ellu viia), joomamees, tugeva iseloomuga(pärast haiglat), jäärapäine(ei andnud järele ning lõhkus kive edasi ka peale seda, kui isale see ei meeldinud) , kergesti ärrituv. * Elas Katkul Anna: Pikk preili, kindla haridusega, abivalmis, kindla eesmärgiga( Villu Kõrbojale( tahtis Villut, kuid Villu Kõrbojale ei soovinud ) ) * Tuli linnast Kõrbojale Rein: Eelarvamustega( Ei taha Villut Kõrbojale ), unistav( raamatust lk. 31), kannatlik(premehe suhtes lk 26), illusioonidega(mõtles ideaalse Kõrboja peale) * Anna isa Jüri: Otsekohene( Ei pea Villut meheks), oma arvamustega( Kivimäe suhtes ), ei näita välja
Need nimed viitasid otseselt nende loomade väljanägemisele. Kuna Louis XIV oli väga lühikest kasvu, siis selle varjamiseks hakkasid parukad kasvama ka kõrgustesse (3) Parukaid hakati eristama ka vastavalt seisusele. Vaimulikel olid keskmise tiheduse ja ümara kujuga parukad, kõrgetel ametnikel kõrged, kandilise kujuga. Sõjaväelaste parukad seoti tagant lindiga kinni. (3) 17. sajandi 60. aastast levis naiste seas tanuga teostatud kõrge soeng, mis püsis moes kolmkümmend aastat. Preili Angelique de Fontange`i juuksed puhus tuul jahi ajal sassi. Ta võttis vääriskividega ehitud sukapaela ning sidus juuksed pealaele kokku. Kuna kuningale selline song meeldis, siis asuti teda otsekohe jäljendama. Fontanges`ina tuntuks saanud soeng sai peagi uue abivahendi, traadist raami, mis hoidis 15-20cm kõrgusel lokikuhilaid üleval. (3) 1.2 Riided Materjalidest kasutatud siidi, sametit, pitsi, linast ning raskeid kangaid. Värvid olid üldiselt tumedad
SUUR PRANTSUSE REVOLUTSIOON Revolutsiooniks nimetatakse muutust kultuuris ja ühiskondlikus elus, see on järsk üleminek ühelt kvaliteedilt teisele. See tekib kellegi või millegi rahulolematusest, midagi on valesti ja ei toimi hästi ning see vajab muutust. Prantsusmaal oli absolutistlik monarhia ja seda valitses kuningas Louis XVI. Kuningakoja eluviis Prantsusmaal oli toretsev ja luksuslik ning riigi üldine majanduslik seis halvenes seetõttu kiiresti. Ühiskond jagunes seal kolmeks seisuseks, nendeks olid eelistatud vaimulikud ja aadlikud kes ei pidanud makse maksma ning kolmandaks seisuseks kellele langes kogu maksukoorem. See polnud minu arvates just parim ja oli ebaaus, et teatud inimesed pidid makse maksma kuid ,,tähtsamad" mitte. Prantsuse revolutsiooni põhjusteks olid suured riigivõlad, kehv viljasaak, kolme seisuse erimeelsused, kuningakoja kergemeelne eluviis jne. Ma arvan, et need olid piisavad põhjus...
mitte ei vaiki seal kus teised valetaks, vaid tuleb ja ytleb kohe näkku mis ta asjast arvab). Keiser oli selle vande talt ise välja nõudnud (Lisaks teab sellest ka Laming, kes seda ära yritab kasutada ja räägib Timoga nagu oleks tema keiser Aleksander ja nõuab, et Timo oma tegemisi yles tunnistaks -see mäng käib seoses Timo hullusega). *Sellal kui Eeva õpib Masingu juures räägitakse Timole, et Eeva on teda petnud, Eevale räägitakse aga, et Timo on Peterburis mingi uhke preili kätt palunud, aga korvi saanud - see viimane on natuke tõsi, sest see uhke preili oli keisri sohilaps, keda too tahtis oma lemmiku, Timoga, paari panna, aga kuna Timo Eevat tahtis, siis maskeeriti ta keeldumine korvisaamiseks. *Võisiku mõis oleks sellal kui Timo vangis oli peaaegu haamri alla läinud, kuna Timol olid varem võlad, aga keesgi võlausaldajatest loobus tohutusuurest nõudest, mis Eevale ka mõisa alles jättis. Hiljem selgus, et selle loobuja isiku taga oli tegelikult keiser.
*Ta kirjutas enda ja Victoria võimatust armastusest. *Johannes viis oma käsikirja ära ning sõitis välismaale. VI *Johannese teoseid saatis suur edu. *Victoria läks möldri juurde, et hoiatada neid, kuna kevadel pidi tulema tema peigmees, kes hakkab kurvitsaid laskma. *Tegelikult tahtis Victoria teada kas Johannesest on mida kuulda. *Mölder läheb lossi, et Victoriale öelda, et Johannes tuleb koju ning teepeal leiab ta preili taskurätiku. *Victoria näitab uudise vastu ükskõiksust. VII *Johannes saabus tagasi kodukohta. *Ta kohtab Victoriat kes oli tulnud metsa lilli korjama. *Victoria kutsub Johannese peole ning ütles, et tal on mehele üllatus. *Johannes võttis kutse vastu. VIII *Johannes saabus Lossi. *Victoria avaldab oma üllatuse, milleks oli Camilla. *Lauda sööma istudes võttis Victoria Johannese nimekaardi ja paigutas selle laua teise otsa.
kontserte. Ta teosed valmisid sel ajal uskumatu kiirusega 1719. aastal valminud ooperi "Tito Manlio" partituuri juures märkus et see valmis viie päevaga. 1720. aastal viis elu Vivaldi taas Veneetsiasse, kirjutades oopereid Sant' Angelo teatrile, tutvus ta laulja Anna Giraud'ga ja nad kolisid kokku. Vivaldi väitis, et tüdruk pole tema jaoks enamat kui majahoidja ja sõber, nagu Anna õde Paolina, elades kõik samas majas. Carlo Goldoni sõnul treenis helilooja preili Gireaud'd lauljaks. Nad elasid koos kuni Vivaldi surmani. 1718. aastas sagenesid reisid teistesse Itaalia linnadesse, käies seal, kus parajasti ta teoseid ette kanti. Tihti dirigeerides neid või olles viiulisolistiks. 1725. aastal anti Amsterdamis välja kogumik "Il cimento dell' Armonia e dell' Invenzione" kaheteistkümne kontserdiga, millest seitse olid programmilised: "Neli aastaaega" "Torm merel", "Rõõm" ja "Jaht". 1730
Teose lõpus pidi valima kas minna isa surivoodile, aga ta ei teinud seda. Ta oleks võinud minna oma isa valima, mitte ei oleks pidanud tähtsaks muid toimetusi teha, sest isa on ainult üks. Ta ei läinud isa surivoodile, sest samal ajal olid tal tülid ka oma mehega, ta mees ei lubanud tal ka oma isa surivoodile minna, sest see oleks ka alandav olnud. Juba enne isa Goroti tütred häbenesid teda, sest ta oli lihtsast perekonnast ja et ta oli olnud nuudlikaupmees. 8. Preili Michonneau – Pidi valima, kas anda Vautrin politseile ülesse või mitte.Kuna nad kõik elasid ühes pansionis, siis oleks eetiliselt õige olnud, et ta seda ei oleks tohtinud teha ja nö.pealekaebajaid ei sallita. Kui Michonneau oli üles tunnistanud, siis see pansioni elanikele ei meeldinud, sest ta reetis kõigi nende ühtsust. Ta visati pansionist välja. Seda arutati kaua, kas visata välja teda või mitte, aga ikkagi seda tehti. Temaga
Peigmees oli tisler, kes oli paremast jalast vigane ja kes jällegi ei olnud Andresele meelejärele, sest ei olnud peremees. Lõpuks andis Andres siiski järele. 27. Indrek (XXXVIII ptk.) Indrek käis talviti noore köstri juures koolis. Mõnikord juhtus nii, et ta üldse ei vaadanud, mis teised liumäel tegid, vaid süvenes mõne raamatu lugemisse. Kaks esimest aastat köstri juures koolis käies oli Indrek vana lese kirikumehe juures korteris. Neil oli tütar Milli, kes oli päris preili. Indrek sai temaga sõbraks. Teise kooliaasta kevadel, kui Andres läks poega köstri juurest koju tooma, ütles köster Andresele, et ta paneks poisi linna kooli. Kui kord vallakirjutaja endale abilist otsis, siis soovits köster Indrekut. Indrek läks mõneks päevaks sinna proovile. Siis läks Andres Hundipalu Tiidult nõu küsima ja see arvas ka, et Indrek tuleb kirjutaja juurde tööle lubada. Rukkilõikuse ajal sai vana
alatooniga konfliktid; pateetilisus ja heroilisus. Beethoven oli oma aja muusikamaailmas üks mässajaid. Oma poliitilistelt vaadetelt oli ta uue aja inimene, kes ei tunnistanud seisuslikke vahesid. Ema surma pärast (1787) läks Beethoven tagasi Bonni linna, kus ta pärast veel tükiks ajaks jäi õppima. Muusikasõber, krahv Waldstein võttis ta lahkesti oma perekonda vastu, kus ta toonitööde loomises palju äratamist sai. Noore preili Leonore von Breuningiga oli ta väga sõber ja oli kord koguni arvatud, et ta selle noore neiuga paari heida. Oli neli aastat vabakunstnikuna Viinis, kus ta umbes aasta õppis Haydni juures. Kuid lähedast kontakti neil ei tekkinud, kuna isiksustena olid nad liiga erinevad. Viinis elatus Beethoven peamiselt kontserttegevusest ja teoste honoraridest. 1795. aastal esines ta esimest korda menukalt Viini avalikkuse ees (siiani oli tegutsenud aadliringkondades) oma 1.sümfooniaga
Von Krahli teater Henrik Ibseni "Hedda Gabler" Lavastaja Mara Kimele tõlgendus Ibseni draamast "Hedda Gabler" oli Von Krahli teatritudengite esituses energiline ja tempokas, eriti kuna kõiki rolle oli kaks (v.a. Berte). Noored näitlejad tulid oma rollide veenva esitamisega väga hästi toime, ning ehk just tänu nende noorusele on eriti selgelt näha, et Ibseni kaasaja inimese psühholoogilised vastuolud on ka tänapäeval aktuaalsed. Lavastuse nimikangelanna, Hedda Gableri puhul on tegemist on väga jõulise naiskarakteriga, kuulsa kindral Gableri tütrega, kes olles pärit nn. aristokraatlikust lastetoast ei ole rahul nii oma uue ebaprestiizika mehe kui ka nende majandusliku olukorraga. Ilmselt ongi sellepärast näidendis kasutatud tema neiupõlvenime, kuna naine oli oma akadeemikust abikaasast üle ja seega oli pigem oma isa tütar kui mehe naine. Hedda, kas siis igavusest või trööstitusest...
2005. aastal ja pisitütar Bailey Linda Olwyn Willis 2006. aastal. Stella armastus ilu ja moedisaini vastu sai alguse juba õige varajases nooruses ning keskmisest kodanikust suuremate võimalustega ja ka andega neiul õnnestus juba 15aastaselt töötada vanameistri Christian Lacroix’ juures ning järgnevatel aastatel täiendada ennast Savile Row’ käe all. Stella McCartney nimi sööstis moetaevasse 1995. aastal, mil preili McCartney lõpetas maineka Londoni kunstikooli (Central St. Martin’s College of Art and Design) ning tema lõpuetendust kajastasid meediaväljaanded üle terve maailma. Oma osa selles mängis kindlasti ka Stella looming, kuid alahinnata ei tohiks ka kõike seda vahtu, mis noore McCartney šõud ümbritses: pealtvaatajate rollis kuulsad vanemad ning modellidena üles astunud Naomi Campell ja Kate Moss. Ja seda muidugi tasuta! Kuigi ka ennemalt polnud Stella nimi
HELISTAMINE Telefon on suhtlemisvahenditest kindlasti populaarseim. Käepärased mobiiltelefonid võimaldavad suhelda igal hetkel kellega tahes kogu maailmas. Mobiiltelefonidega on võimalik luua oma väike infopunkt või büroo, et olla kursis kõigega, mis toimub; teha äri ja pangaoperatsioone või sooritada kasvõi igapäevaseid sisseoste. Ent see suurepärane sidevahend võib mõne inimese käes tekitada ebaviisaka olukorra. Mobiiltelefoni kutsung või valjuhäälne jutt ebasobivas kohas võib häirida kaasinimesi ning jätta kasutajast halva mulje. Teatris, kontserdil, konverentsil helisev telefon solvab nii esinejaid kui ka saalisviibijaid. Koolis helisev telefon häirib õpetaja kui ka kaasõpilaste tööd. Koos suhtlusvahendite uute tehniliste võimalustega on viimastel aastatel arenenud välja ka täiesti uus telefonietikett. ERAKÕNED ...
Ajaloo kontrolltöö: 17. - 18. sajand Absolutism Prantsusmaal Absolutism – kuningal on piiramatu ja jagamatu võim Põhjused, miks tekkis: → kristlust asendas rahvsriigi idee → riikides sooviti stabiilsust, sooviti, et üks inimene juhiks riiki → rahvuskeelte tähtsus tõus, rahvusliku erpära teadvustamine → pärast reformatsioone lisandusid ka usulised vastuolud Absolutismi teoreetiliseks põhjendajaks on Jean Bodin. Uskus, et vaid piiramatu kuningavõim saab tagada elanike turvalisuse ja heaolu Tunnused: → riigivõim on jagamatu ja valitseja on riigivõimu ainuõiguslik teostaja → valitseja on võimu saanud jumalalt ja jumala asemikuna pole kohust aru andma ei kiriku ega rahva ees → pürgimine ühtsuse poole → üleminek linnamajanduselt riigi juhitud rahvamajandusele → alaliste armeede loomine (sõ...
Saatan palub nõial teha jooki, mis teeb Fausti kolmkümmend aastat nooremaks. Faust pannakse seisma pärdikute ringi keskele, nõib aga pomiseb midagi raamatust. Nõid valad jooki karikasse. Kui Faust selle suule tõstab, tõuseb kerge leek. Nõid laseb Fausti tingist välja ja hüvastijätkuks soovib talle õnne. Mefistofeles ja Faust lahkuvad tänavale. Tänav Faust ja saatan näevad Margaretat, kui ta tuli kirikust välja. Kui Margareta läheb mööda, palub Faust olla kauni preili saatjaks. Margareta ütleb, et ta ei ole ei preili ega ilus nind kiskudes end lahti, läheb minema. Faust palub Mefistofelest teda aidatam et ta saaks juba täna olle selle neiuga. Faust annab Mefistofelesele kingitust, mida ta peab Margaretale edasi andma. Mefistotelese arust Faust kiirustad, kuid Faust ütleb saatanale, et kui ta ei saa juba täna öösel tüdruku juurde, Mefistoteles võib kohe minna oma rada. Õhtu Margareta meenutab härrasmeest, keda ta kohtas täna tänaval
,,Wikmani poisid" (Jaan Kross) 1988 Raamatu sisu 1937-1944. a, vahetult enne II maailmasõda, Tallinn, Wikmani Gümnaasium (poiste erakool), õppemaks: igal poolaastal 40 kr., käidi palja peaga või gümn. Karmiinpunase mütsiga , 10 klass (40 õpilast) 10 klassi õpilased 1) Trull - väike, fantastiline inglise keele oskus, atasee (madalaima ametiastme läbirääkija) poeg, st halb läbirääkimisoskus, hästikasvatatud poiss, kooliajal elas onu perekonnas, vanemad elasid oma talus (nägi välja mõis) 2) Jaak Sirkel (klassi priimus, isehakanud ja järjest komistav diplomaat (läbirääkija, suhtleja), poeet, elas vanas puumajas, 17-aastane, masinavabrikandi poeg, isa 250 kr kuus, tumehall veluurkaabu ja palitu, käinud ainult Soomes, usaldas mälu, õnne, improvisatsiooni (nt tunnis vastamisel), isa lootus (lk 259 all vana), oli avastanud sõna võimalused (lk 260 all vana), tundis ...
Ta aitas isa Rouaultil jala terveks ravida, käies haiget regulaarselt külastamas. Seal kohtus Charles ka patsiendi tütre Emmaga. Charlesil meeldis seal külas käia, aga pr. B ei meldinud see ning ta lõpetas külaskäigud. Veidi aja pärast, aga Heloise suri. Üks päev külastas leske isa Rouault ning kuuldes kaotusest lohutas teda ja kutsus arsti endale külla. Charles võttis nõuannet kuulda ja läks Les Bertaux'si, edaspidi käis seal nii tihti kui soovis. Preili Emma ja tohter said igakorraga lähedasemaks. Charles otsustas neiu kätt paluda ning sai nõus oleku tüdruku isalt. Pulmad peeti järgmisel kevadel pruudi kodus, kui Charlesil leina aeg läbi sai. Pärast pulmi sõitis noorpaar oma uude koju Tostes'i. Charles oli lõpuks õnnelik ja kõigega rahul, aga Emma tõukas meest endast eemale. Ta lootis elult midagi paremat ja unistas alalõpmata paremast elust kuskil mujal. Alates sellest ajast kui
1942 16-aastane Norma Jean abiellub 21-aastase naabripoisi, lennukitehase töölise James (Jim) Doughertiga. Abielu kestab neli aastat, sedagi peamiselt formaalselt. Punapäine Norma Jean teeb modellitööd ning temast saab mitmete ajakirjade kaanetüdruk. 1946 filmistuudio 20th Century Fox sõlmib Norma Jeaniga lepingu. Norma Jean võtab nimeks Marilyn Monroe. Lahutus Jim Doughertyst. 1947 esimene pisiroll filmis "Sokeeriv preili Pilgrim" (The Shocking Miss Pilgrim). Järgneb paar kõrvalosa, kuid Fox keeldub lepingut pikendamast ja Marilyn jätkab modellitööd ning õpinguid draamakoolis. 1949 legendaarne aktifoto kalendris, viis pisirolli filmides. 1950 uus leping Foxiga. Soosiv kriitika rollide eest filmides "Asfaldidzungel" (The Asphalt Jungle) ja "Kogu Tõde Evast" (All About Eve). Marilyni draamaõpetajaks saab Natasha Lytess, kes jääb tema kõrvale seitsmeks järgnevaks aastaks. Esimene kohtumine
Ja sealt ei lugenud ta välja häid uudiseid. Nimelt oli isa jäänud halvatuks ja ta tahtis oma poega näha. Hannes sõitis koos oma naisega rannaküla poole. Kui mõned päevad seal oldud, siis naine läks tagasi oma koju ja Hannes jäi kauemaks Turjale. Mees tundis ennast seal väga hästi ja rahulikult. Käis merel ja jalutas mööda küla. Mõnikord nägi ta ka Taalit ning Niidat. Endisest korralikust linnatüdrukust Niidast oli saanud suitsetav mittekorralik preili. Taalist aga kena töökas tüdruk. Üheks põhjuseks, miks Hannes tahtis tagasi koju minna oli Taali laps. Mees arvas, et see võib olla tema oma. Taali seda küll talle ei ole öelnud, aga Hannes siiski tundis, et see on tema poeg. Ja ta oli rõõmus selle üle. Hiljem Taali ütles, et see on Hannese peog. Otse ta seda nüüd küll välja ei öelnud, aga märku andis küll. Hannes ei läinud tagasi oma naise juurde Tondiojale. Ta jäi koju isa juurde.
Suhteid mõjutavad tegurid: Kandev roll laste omavahelises suhtlemises oli kindlasti ka koolil, sest sealt pärineb suurem osa sõpru samuti kujundab kool lapse esmased arusaamad, tõekspidamised ja väärtushinnangud elust. Kuna Darkode lapsed käsid sama kooli erinevates klassides, siis olid neil üsnagi sarnased arusaamad. Samanthat mõjutas kindlasti mingil määral tema vanatüdrukust kehalise kasvatuse õpetaja Kitty Farmer, kes on ühtlasi ka tema tantsutrenni juhendaja. Preili Farmeril on elust, laste kasvatamisest ning õpetamisest oma kummaline arusaam. Ta on äärmiselt kitsarinnaline inimene, kes püüab lastele juba maast madalast seda enda ainuõiget elutarkust ette sööta. Donnie polnud inimene, kes laseks end keskkonnal väga kujundada, pigem kujundas ta keskkonda enda ümber. Tema arusaamad elust olid suuresti erinevad eakaaslaste omadest, oma laia silmaringi ning teravate ütlemistega teenis ta tihti kaaslaste tunnustuse, kuid sageli ka viha.
MUUSIKAAJALUGU RENESSANSS 14.-17. saj 1. RENESSANSS Mõiste: ,,renessanss" tuleneb itaalia keelest ja võeti kasutusele 16. Sajandil. Tähistas tagasipöördumist vanakreeka kultuuri juurde. 2. AJASTU SAAVUTUSED Maalikunst: Da Vinci ,,Mona Lisa" ja ,,Püha õhtu söömaaeg", Sixtuse katedraali laemaal, Arhitektuur: Peetri kirik Roomas, Bramante väike kabel Tempietto, Chanlordi jahiloss, Louvre loss Skulptuur: Michelangelo detailsed skulptuurid (Mooses ja Taavet), J.Goujoni ,,Nümfid" Kirjandus: Boccacio ,,Dekameron" Teadus: nooditrüki leiutamine, teadvustati heliotsentrilisest maailmapildist, hakati surnuid lahkama, leiutati kompass, püssirohi, helikopter jpm Humanistlik iluideaal: Väärtustati meelelist ilu, seda, mis inimesele kuulates või vaadates ilus ja harmooniline näib. Keskaegne oli mõistuslikum. Kuna muusika...
Manners in Estonia Kevin Pillau Hierarchy in Estonian Society Estonia is a hierarchical society. Age, experience and position earn respect. Older people are generally viewed as wiser and as a result revered and honoured. Elders are introduced first and in general are treated much like royalty. Those in senior positions bear the responsibility to make decisions in the interest of the group. Due to seniority titles are very important when addressing people. It is expected that you will use a person's title and their surname until invited to use their first name. Cultural Traditions Estonian culture as an identity is very strong. Oral traditions especially have played a key role in preserving traditions, stories and customs during Soviet administration. Singing is a very Estonian activity and the Estonians are known to have sung their way to freedom during the "Singing Revolution" of 1989-91. Manners Estonians on the whole a...
Isa ei näinud enam oma tütart kunagi, sest suri aastal 1746. Sophie ema- reisi ajal nimega Krahvinna von Rheinbeck – alustasid oma viis nädalat kestvat reisi Venemaale, et keisrinnat heategude eest tänada. 3 Katariina II valitsejana 20.veebruaril jõudsid ema ja tütar Moskvasse, kus neid tervitas keisrinna Jelizaveta isiklikult. Seal kohtus ka ta oma tulevase mehe – Peetriga, kes tunnistas ausalt, et on armunud hoopis preili Lopuhhinasse, kuid täidab tädi soovi, abielludes Sophiega. Sophie elas kiirelt oma rolli sisse. Ta õppis usinalt vene keelt, ajalugu ja kultuuri – seda kõike Jelizaveta ja õukonna rõõmuks. Sophie õigeusku astumine oli määratud 1745.aasta 28.juunile. Siis võttis Sophie vastu uue usu juba sisemisest veendumusest, osaledes tseremoonial loomuliku väärikusega, pälvides sellega keisrinna ja õukonna tunnustuse.
kombeõpetus? Aga loomulikul sellepärast, et kaasinimesi austada ja nendega arvestada ning respekteerida eluruumi. Käitumise kuldvara moodustub erinevatest seaduspärasustest ja reeglitest, millest üks on kindlasti oskus inimesi esitleda ning üksteisele tutvustada. Esitlemisel, tutvustamisel kui viisakusavaldusel lähtutakse vanusest, soost, nii ametialasest kui sotsiaalsest positsioonist. Esitletakse: … nooremat vanemale. Näiteks: „Proua Lepp, kas ma tohin teile tutvustada preili Metsa.“ … meest naisele. Näiteks: „Proua Lepp, lubage esitleda härra Metsa.“ … alluvat ülemale. Näiteks: „Härra direktor, saage tuttavaks härra Lepaga, kes täna alustab tööd personaliosakonnas.“ … kaptenit kindralile. Kuid tähelepanu! Daami, olenemata tema vanusest, esitletakse alati presidendile, ministrile, saadikule ja teistele kõrgemalseisvatele isikutele. Näiteks: „Härra minister, lubage esitleda proua Metsa.“
pälvis Eesti ajakirjanduses nii leebet tähelepanu kui ka ägedat kriitikat. Film läks erinevatel andmetel maksma umbes 25 000 – 30 000 Eesti krooni, mida finantseerisid Päevaleht, Theodor Lutsu Filmiproduktisoon ja Suomi-Filmi. Filmi stsenaristideks olid Alfred Rüütli, Theodor Luts ja Aksella Luts. Linateos räägib maalikunstniku Arno ja tantsijanna Helja suveromansist Eesti pankranniku maalilise looduse taustal. Nende romanssi sekkub ootamatul rikas preili Margot, kes meelitab Arno Pärnusse lõbusat kuurordielu nautima. Helja jääb aga pankrannikule armsama järele igatsema. Pärast „Päikese laste“ edukat läbilööki töötas Luts Eesti Kultuurifilmis. 1928 – 1930 tulid ekraanile suured dokumentaal- ja õppefilmid „Noorsõduri esimesed päevad“, „Kas tunned maad…“, „Gaas! Gaas! Gaas!“, „Meie läänerannik ja saared“, „Kihnu“ ja „Ruhno“. Mõnesse neist
IMPRESSIONISM Aeg: u.1839 a. Tunnused: *Komataolised pintslitõmbed. *Vaba kompositsioon. *Edastati hetke emotsiooni. *Tööd olid elurõõmsad ja valgusküllased. Kunstnikud ja maalid: *Claude Monet(1840- 1926) ,,Tõusev päike" ,,Mooni väli" *Edouard Manet (1832- 1883) ,,Rõdu" ,,Emil Zola" *August Rodin(1840- 1917) ,,Mõtleja" ,,Jumala käsi" NEOIMPRESSIONI SM Aeg: u. 1885 a. Tunnused: *Välja võrsunud impressionismist. *Divisionism. *Püantilism. Kunstnikud ja maalid: *Camille Pissarro(1830- 1903) -,,Sild Rouenis" *Georges Seurat(1859- 1891) -,,Seine jõgi" *Konrad Mäg(1878- 1925) -,,Merikapsad" -,,Norra mäestik" POSTIMPRESSION ISM Aeg: u. 1886 a. Tunnused: *Säravad värvid. *Puhtad värvid. *Loodusvormid on geomeetrilised kujundid. Kunstnikud ja maalid: *Paul Cezanne(1839- 1906) ,,Suured suplejad" *Vincent van Gogh(1853- 1890) ...
Ühepoolne tehing testament, lepinguvälise võlasuhte element (konkurss). Ei eksisteeri vastastikuseid tahteavaldusi. NT: kahju õigusvastase suhte tekkimiselmaja maha põletamine sigaretiga Lepinguväline võlasuhe võib muutuda lepinguliseks võlasuhteks (maja põlema paneminemaja omanik nõuab ühte summat ja sigareti viskaja ei ole sellega nõussõlmitakse ka kompromissleping, maja omanik nõustub summat vähendama ja preili maksab ära vähendatud summa ära ja tunnistab end süüdiüks pool nõuab maksmist ja teine pool maksab) ja vastupidi. Lepinguline võlasuhe võib muutuda lepinguväliseks võlasuhteks. Kui nüüd see majaomanik vaatab et preili on noor inimene ja kogemata juhtus ja võib-olla ei nõutagi minema, preili palub, et majaomanik teeks selle asja kirjalikus vormis võlasuhe on lõppenud ja lepinguväline võlasuhe on saanud lepingulise vormi ja asi on lahendatud. Lõpetab võlasuhte tervikuna.
Lk 152 Lk 155 Taillefer pärib homme oma isa armastuse ja varanduse. Lk 155 Lk 156 Isa Goriot ja Delphine olid Eugene'le korteri ostnud. Lk 156 Lk 157 Isa Goriot tahab selle korteri peale kolida. Tänu Eugene'ile on Delphine jälle õnnelik. Lk 157 Lk 165 Eugene, kes vajub ära, liigse alkoholi tagajärjel magab Victorine'i õlal. Lk 165 Lk 169 Salapolitsei juht loodab, et Collin (Vautrin) vahistamisel vastu hakkab, et nad saaksid Lk 169 ta tappa. Lk 170 Preili Michonneau (töötab koos salapolitseiga, nuhk) kallab vedeliku Vautrini Lk 170 hõbepeekrisse. Lk 171 Pr de Nucingen saadab Eugene'ile kirja. Tuleb teade, et Victorine'i vend on Lk 171 kahevõitlusel surma saanud. Lk 173 Vautrin/Collin kukub kokku. Lk 173 Lk 174 Vautrinil on fataalsed tähed, ta on kindlalt Collin. Lk 174 Lk 179 Collin annab alla rahumeelselt. Lk 179 Lk 183 Pansionärid ähvardavad kõik lahkuda kui Michonneau seal edasi elab. Lk 183
Coelho sõnum on lihtne, kuid fundamentaalne: ärge lükake elu edasi! Püüdke võimalikult ruttu teha seda, mida te tahate teha - sest ei või ju teada, millal Elu teie jalge alt ära tõmmatakse. Inimesel on mõnikord nii raske iseendaga tuttavaks saada. «Oh, kui vaid inimesed võiksid tunda ja elada koos oma sisemise hullusega! Kas maailm oleks siis halvem? Ei, inimesed oleksid ausamad ja õnnelikumad.» P.Coelho "Kurat ja preili Prym" "The Devil and Miss Prym" (2000) Õpetlik lugu inimese muutumisest, valikutest, hirmudest, kiusatustest ning ahnusest, mis pannakse proovile pidevas võitlustes Hea ja Kurja vahel. Maailm on tulvil täis ahvatlusi rikkusest, lunastusest ja piiritust armastusest. Kuid inimesed ei märka, et sel kõigel on oma hind. Ühed kujutlevad, et võivad välja anda mis tahes lubadusi, teised on valmis uskuma ükskõik mida, mis neile paremad päevad tagaks.
Kui ta oli nii mõndagi ära teinud, läks ta Kivimäele, sest seal oli hea viljakas muld. Kahjuks oli seal ka palju kive, tänu millele ei saanud sinna põldu rajada. Ta puuris kividesse augud ja siis lasi kivid õhku, et lihtsam neid ära vedada oleks. Isa oli sellise töö vastu, sest ta arvas, et sellest ei tule midagi välja. Ka isa oli kunagi proovinud Kivimäge kividest tühjaks teha kuid see ebaõnnestus. Kõrboja Anna oli tulnud tagasi Kõrbojale. Anna isa anus, et preili jääks tema juurde perenaiseks, sest ta õde on nüüd pool-pime ja pool-kurt ning ta isegi on jäänud vanaks. Anna palus kaks nädalat aega mõtlemiseks, kas ta hakkab seal perenaiseks või mitte. Kui Anna kahe nädala jooksul ei olnud linnast tagasi tulnud, hakkas ta isa muretsema, kas ta veel tuleb tagasi. Kuid õnneks ta siiski naases ja ütles isale, et ta on nõus jääma sinna perenaiseks, juhul kui ta saab endale võtta peremeheks Katku Villu
" Lapsep õlves ei tekita n u d kas ut a mi s k õlbmat u jalg häbit u n n e t. Alan suu tis k õike teha ja teised poisid olid uudis hi m ulik u d ja jooksid ümber poisi. Lastevane m a d polnu d selles väga kindlad, kas ikka lasta oma lapsi Alaniga mängim a. Alan läks kooli koos Joe Carmichaeliga, Freddie Hawkiga ja Maggie Mulliganiga. Kooliõpetajad olid härra Tucker ja preili Pringle. Härra Tuckerile meeldis hirm u t a m i n e ja pahategijatele vastu n äppe and mine. Preile Pringel ei olnud selline, talle meeldis korrat a vanu õppetük ke uues ti ja uues ti. Vahetu n dide ajal m ängisid poisid klaas k u u lidega ja vaheta sid sigaretikaa r te. Alanil tekkis Steve McIntyre' iga s õnavahet u s , mis mu u t u s edasi tüliks. Järgmisel päeval toimu s nende vahel võitlus.
rikkunud. Heloise haigestub ja sureb, Charles jääb üksi. Emma Roualt oli atraktiivne üliõpilane kloostrikoolis, kes unistas kirglikust armastusest, bravuursetest kangelastest ja elust kõrgemas seltskonnas, millest kirjutatakse romaanides. Kui ema sureb, Emma lõpetab kooli ja tuleb tagasi oma isa tallu les Bertaux Normandias. Ühel päeval isa Roualt murrab oma jala ja kutsutakse dr Bovary, kes sõidab 18 miili Les Bertaux,et teda ravida.Talle hakkab meeldima preili Emma ja ta hakkas seal käima väga tihti. Lõpuks ta kosibki Emma. Charles Bovary ja Emma Roualt abielluvad, Emmast saab teine Madame Bovary. Esimene madame Bovary on ikkagi Charlesi ema, Emma ämm. Nad asuvad elama Tosteis. Emma on majapidamises tubli, ämm vahel pole kulutamistega rahul.Emma avastab oma mehe lihtsuse, saab aru et too soovib elada vaikselt Tosteis ega soovigi teda mõista. Ta saab aru,et ta ei armasta seda meest üldse, mees on tema jaoks igav, ebahuvitav
Konspekt 11.klass: SKANDINAAVIA MAADE KIRJANDUS 19. JA 20.SAJANDI VAHETUSEL Maailmakirjandusse tulid Skandinaavia maad 19.sajandi lõpus. 1870-80ndaid nimetatakse läbimurdeaastaiks, romantism oli hääbumas, tekkis vajadus uue kirjanduse järgi. Tekkisid ja segunesid realism, naturalism, sümbolism ja romantism. Nende suundumuste vahel oli teatud võitlus, täheldatav ka ühinemise printsiip. S.Kierkekaard, kes mõjutas oma vaadetega näiteks Ibsenit, aga ka 20.sajandit NORRA KIRJANDUS B.Björnson (1832-1910) - Norra sõltumatuse ja iseseisvuse eest võitleja.(1859.a. kirjutas Norra rahvushümni sõnad). B. tegutses teatri- ja kirjanduskriitikuna, teatri juhatajana, organiseeris rahvuskoolide tööd. Avaldas oma esimesed luuletused ja talupojateemalised jutustused 1850ndate lõpul ja säilitas loomingulise viljakuse elu lõpuni. Oma jutustustes kujutas kodukandi rahva elu, kirjutas ka ajaloolisi näidendeid. HENRIK IBSEN ...
ROMAANI "Isa Goriot" ANALÜÜS 1.Romaan algab täpse ajalise määratlusega. Millal? 1819. aastal. 2. Tegevuspaik: proua Vauquer pansion. a) kirjelda seda miljööd, too näiteid teosest. Asub Neuve-Sainte-Genevieve'I tänava lõpus. Kolm korrust. Pansioni fassaad on aiakese poole. Piki fassaadi, maja ja aiakese vahel, on süllalaiune nõgus kivisillutis, mille ees asub liivane jalgtee. Muretuimgi inimene hakkab seal nukrutsema. Majad on mornid ja müürid lõhnavad vangla järgi. Ükski kvartal pole hirmsam ja tundmatum. Kolmekorruseline fassaad ühes mansardkorrusega on ehitatud liivakivist ja õle võõbatud jõleda kollase värviga. Hoone tagaon umbes kahekümne jala laiune õu, kus elavad põrsad, kanad ja kodujänesed. Alumine korus koosneb esimesest ruumist, millest hoovab pansionihõngu. See lehkab umbuse, hallituse ja kopituse järgi. Söögituba mõjub selle kõrval elegantse ja lõhnavana. "Siin valitseb viletsus ilma poeesiata, ko...
Baluster fiaal mansard Ristlillik ristvõlv palmett vööndkaar Voluut joonia samba kapiteel sarkofaag e kirst siir e kiri Lodza roosaken konsool e kaunistus silindervõlv Ülesanne 1.mõisted tunda ära pildi järgi.See mis ülal. Ülesanne 2.Mõisted, vajadusel kokku viia pildiga. Fresko (itaalia keeles a fresco, al fresco, affresco sõnast fresco 'värske') on seinamaaliliik ja tehnika. Tegu on arhitektuuriga seonduv monumentaalmaaliga. Ikoon on märk, mille puhul esitis ja objekt on seotud sarnasussuhte kaudu. Külm koloriit tekib siis kui valime kõikide värvide külmad toonid. Punane ja roheline asuvad värvide neutraalsuse piiril ja kuuluvad seetõttu vastavalt olukorrale kas soojade või külmade värvide hulka. Koloriit värving, kunstis süsteemipärane värvikäsitlus,värvitoonistik. Kollaaz on kunstiv...
Ma soovitan seda kigile, kes ei pelga pikka lugemist. Krahv Monte-Cristo I Alexander Dumas Karmen Vainu Romaani tegevus toimub 1815.aastal Prantsusmaal. Peategelaseks on Edmond Dantes, kes oli kaubalaeva ,,Pharooni`` trimees. Ta sattus heksateistkmne aastaselt vangi, teda sdistati Prantsusmaa reetmises. Edmondil oli vaenlasteks Fernand ja Danglars. Fernand oli Edmondi kallima Mercedese nbu, kes tahtis Mercedesega abielluda, kuid preili oli oma kallimale truu, kui Dantes kolm kuud merel oli. Dantese teine vaenlane oli Danglars, kes oli kaubalaeva Pharaani raamatupidaja. Ta oli Dantese peale kade, sest kui nad merel olid, suri laevakapten ajupletikku ning trimees Dantes sai laeva kapteniks. Dantes kihlus Mercedesega ning nende kihlumispeol veti Dantes kinni ning viidi Ifi kindlusesse. Kik arvasid, et Dantes hukatakse, kuid ei hukatud - ta viidi Ifi kindlusesse, mis asus inimthjal saarel, kus ta oli mitukmmend aastat. Nende
Saatan palub nõial teha jooki, mis teeb Fausti kolmkümmend aastat nooremaks. Faust pannakse seisma pärdikute ringi keskele, nõib aga pomiseb midagi raamatust. Nõid valad jooki karikasse. Kui Faust selle suule tõstab, tõuseb kerge leek. Nõid laseb Fausti tingist välja ja hüvastijätkuks soovib talle õnne. Mefistofeles ja Faust lahkuvad tänavale. Tänav Faust ja saatan näevad Margaretat, kui ta tuli kirikust välja. Kui Margareta läheb mööda, palub Faust olla kauni preili saatjaks. Margareta ütleb, et ta ei ole ei preili ega ilus nind kiskudes end lahti, läheb minema. Faust palub Mefistofelest teda aidatam et ta saaks juba täna olle selle neiuga. Faust annab Mefistofelesele kingitust, mida ta peab Margaretale edasi andma. Mefistotelese arust Faust kiirustad, kuid Faust ütleb saatanale, et kui ta ei saa juba täna öösel tüdruku juurde, Mefistoteles võib kohe minna oma rada. Õhtu Margareta meenutab härrasmeest, keda ta kohtas täna tänaval
saada. Ja kui me ei ürita kelleltki midagi saada, siis ei saa me ka solvuda nende peale, kui me neilt midagi ei saa. Kuid andes, näeme vaid enda ümber rõõmsaid nägusid. Iga meie liigutus on heategu ja seeläbi on ka kogu elu palju rohkem päikseline ja taevasse minnes ei jää meil nahku tuppa ligunema. III Marie Underi ballaad „Porkuni preili“ 1. Selgita ballaadi ideed. (3-4 lausega) Ballaadi idee oli see, et Porkuni preili ootas oma venda sõjast tagasi, kuna vend oli tema ainuke pereliige ja ta hoolis temast väga. Selle pikka ootamise ajal kohtas preili aga ilusat meest, kellega ta abiellus ning seetõttu unustas ta ka oma venna ära. Hiljem kui vend tuli sõjast tagasi, siis see oli Porkuni preili jaoks ootamatu ning tagajärjed olid veelgi halvemad. 2. Mis on autori sõnum? Sõnasta see. Autori sõnum oli see, et inimesi, keda sa armastad ei saa asendada. Isegi kui sa arvad, et sa
......................................................................................... .................. ......................................................................................................... ............. teoorjus - .......................................................................................................... ......................................................................................................... ............. 3) Miks Adelheid Heidegg vihkas preili Marchand'i? ......................................................................................................... ......................................................................................................... ......................................................................................................... ......................................................................................................... ................................................................
Lerru oli ka juba raudselt kodus ja puhkas. Lõpuks laenasin ma ühelt laagri poisilt telefoni isale helistamiseks. Issi ei võtnud vastu. Kuulsin, et metsa nurga pealt pöörab auto. Olin kindel, et see on mu isa, aga ei olnud. Sealt tuli hoopis üks pikk ja ilus, musta värvi limusiin. See peatus täpselt minu ees. Limusiin oli nii ilus. See säras täpselt nagu oleks see just tulnud poleeringust. Esi aken avanes ning sealt vaatas mulle otsa nägus mees."Kas siin leidub mõni preili nimega Mirjam Monk?" küsis tundmatu mees. ,,ikka leidub. Selleks olen mina." vastasin. ,,Istu peale. Su ema juba ootab sind." Ma ei teadnud kas minna või mitte minna limusiini peale, kuid kui ma piilusin aknast sisse nägin, et kõige tagumisel istmel istub mu ema. Ma läksin ruttu auto uksest sisse ning kallistasin kõvasti oma ema. Me sõitsime Brüsselisse, kus elas mu ema ja kus elan nüüd minagi.
1.Werther lahkub oma kodukohast ja tutvub, linnas kuhu ta elama asub paljude tema jaoks huvitavate inimestega. Teel tantsupeole tutvub Werther Lottega ja armub temasse. Wertheri päevad mööduvad mõeldes Lottele ja leides ettekäändeid tema külastamiseks. Kui saabub Albert Lotte kihlatu, soovib Wether, et sauudaks teda vihata, kuid Albert ei anna talle selleks põhjust, kuna suhtub temasse liigagi hästi. Werther lahkub Lottest, minnes koos saadikuga teise linna, kus ta tutvub krahv C-ga ja preili B-ga, kellega tal tekib usalduslik suhe ja ta räägib talle oma armastusest Lotte vastu. Krahv C juures külas olles tuleb Wertheril taluda kõrgseltskonna poolt alandust ja ta otsustab naasta Lotte juurde. Tagasi jõudes taipab Werther, et tema viibimine Lotte seltskonnas ei ole enam soovitatav ja lõpuks peale pikka armuvalu kannatamist otsustab ta surma minna. 2.Põhiprobleem-Armastus on kõige võimsam tunne siin ilmas ja keegi ei saa
tähelepanu võita. Kuningannal Annal ei tulnud poissi kaitsta mitte ainult naiste eest, vaid kahtlustas ka Mazarini. Selleks, et vältida ,,itaalia pattu" lasti kuningal vabalt daamidega suhelda. Viieteistkümne aastane Louis sai armastuse esimese õppetunni neljakümne kahe aastase kuninganna peakammerpreiliga. (Breton, 1972) Naised ei ihanud kuningat mitte ainult tema seisuse tõttu, vaid seetõttu, et ta oskas nende südamed ära võluda. Kuniga kuulsamaid armukesi oli noor preili de La Vallière. Hiilguse allakäik Usuküsimus Henri IV oli vastu võtnud Nantes'i edikti, mille alusel võisid hugenottid pidada oma jumala- teenistusi ja enese kaitseks väesalku ja kindlustusi pidada. Hugenottid, kes olid ka rikkamad, olid aga kuningavõimule ohtlikud. Kui Louis XIII oli andnud täieliku usuvabaduse ning ka Mazarin ei üritanud protestante rünnata, siis Louis XIV ei sallinud teiseusulisi. Tal oli kindel siht: üks kuningas, üks rahvad ja ühel päeval ka üks usk.
......................................................................................... .................. ......................................................................................................... ............. teoorjus - .......................................................................................................... ......................................................................................................... ............. 3) Miks Adelheid Heidegg vihkas preili Marchand'i? ......................................................................................................... ......................................................................................................... ......................................................................................................... ......................................................................................................... ................................................................
Ai oli küll natuke kurb sest Hilde oli juba ära sõitnud. Aga kõrtsis käis pidu edasi. Paljud laulsid ja rääkisid niisama juttu. Kätte jõudis sügis. Mõlemal pool mõisaid võeti kartuleid. Aegamööda jõudsid kartulivõtjad teele lähemale, korraga läks üks läikiv tõld mööda edasi, teine ja komas ja veel mitu kõik sõitsid mõisa või pöörasid sealt tagasi linna. No miss eal täna ometi on küsis üks tööline teiselt. Täna on ju preili pulmad vastati talle. Ah pulmad, kui ruttu preili saksamaalt peiu leidis ütles üks töötaja. Nii nad arutasid veel tükk aega pulmadest ja pulma külalistest. Varsti tulid kaks tõlda. Nende ees vilets hobune ja taga puust talu vanker. Mõne aja pärast tuli neile vastu veel üks vanker ja nad põrkusid tee pealt välja. Vankris olevad Jaan ja Kadri aga läksid mõisa poole jalgsi tagasi lõpuks nad jõudsidki kohale. Õu ja aed oli väga ilusasti kaunistatud.
Nad jalutasid järjekorda ja siis hakkas Jim jälle Holmsist jutustama. ´´Kui juba rääkida Holmsi oskustest...Kui ta esimest korda kohtas oma abilist Watsoni siis ainult ühe käe raputusega teadis ta, et Watson on olnud sõjadoktor. Täpselt nagu nii...´´ ja ta võttis enda ees olevalt preililt käest kinni. Keegi ei saanud aru mis toimub, kuid Jim jätkas rääkimist. ´´Sa oled hästi treenitud gümnist jah?´´ küsis Jim. ´´Kus sa teadsid´´ vastas preili. ´´Kas ta on sinu sõber, Päive?´´Küsis preili sõber. Segaduses Ann vaatas ringi ja siis rääkis Jim edasi. ´´See on sellepärast et tal on villid kätel. Kui naisel on palju ville kätel siis peab ta tihti metalli kangidest kinni hoidma või midagi selle lähedast.´´ ´´Aga...Sa saad villid ka siis kui tennist mängid´´päris Ann ´´Tegelikkus on, et natuke aega tagasi puhus tuul ta seeliku ülesse ning siis ma kogematta nägin, et
à a sisseütlev/seesütlev/alaleütlev/alalütlev de dö seestütlev/alaltütlev étranger / étrangère etrazee / etrazeer - välismaalane un homme omm - mees un mec mek - kutt une femme famm naine (ka naine-abikaasa) une nana nanaa - tibi peut-être pöt etrö võib-olla 4 (un) Monsieur mösjö - härra (une) Madame madam - proua (une) Mademoiselle madmuazell - preili un téléphone telefonn - telefon un voyage vuajaaz - reis un opéra opera - ooper au contraire o kontreer - vastupidi regarder la télévision rögarde la televizio televiisorit vaatama une information ün äformasio - informatsioon les informations le-z-äformasio - uudised un film film - film un reportage reportaaz reportaaz, saade le sport spoor - sport la pub(licité) püb(lisitee) - reklaam écouter la radio ekute la radioo raadiot kuulama
„Uus aeg“ I 1.Peeter I reformid Venemaal. Peetri-eelne Venemaa oli Euroopast ära lõigatud. Ka ühiskond oli oluliselt erinev Lääne-Euroopast. Seisused koos kohustustega puudusid. Kõik olid allutatud tsaarivõimule. Nii linna- kui maainimesed ei tohtinud oma elupaikadest mujale kolida. Nad olid sunnismaised. Muutused algasid kui sai võimule Peeter I (1689). Esmalt suundus ta koos oma delegatsiooniga välismaale (Euroopasse). Ta asus koguma liitlasi sõjaks Türgi vastu. Kuid neid ei leitud. Poola pakkus välja, et Venemaast võiks saata liitlane sõjaks Rootsi vastu. 1700 algas Põhjasõda. Samas palgati Venemaale mitmeid asjatundjaid erinevatelt aladelt. Põhjasõda algas, aga kaotusega ning Peeter I alustas oma reformidega. Esmalt värvati uus sõjavägi nekrutitest. Uus relvastus saadi kui võeti kasutusele Uurali rauamaagivarud. Samuti rajati riidemanufaktuure. Tööjõuks kasutati pärisorjastatud talupoegi. Kuna kõik vajas raha loodi eraldi ametkon...
“ (lk.10). Luise oli ka väga hella südamega „“Aga Luise, kust te ometi sellise kleidi olete võtnud! See oleks nagu minu vanaema oma, oo jaa, selliseid kannavad tänapäeval veel ainult väga vanad inimesed! Ja pealegi on ta must nagu surirüü! Luise, ma keelan teil selliste õuduste kandmise!“ Siis oligi Luise oma tuppa tormanud, voodile kummuli viskunud ja ohjeldamatult nutnud häbist ja kadedusest, sest ta oli ka ise märganud, kui palju kaunimad on noore preili rõivad vana parunessi tagant näpatud hilpudest.“(lk. 69-70) Nagu teised külaelanikud oli ka Luise ahne „Kuid siis oli talle tulnud parem mõte – siit mõisast pole küll enam võimalik endale uusi riideid hankida, aga kes keelab tal võtta võlupudru abil ette retki teistesse parunimajadesse ning tuustida sealsetes riidekappides? Luise otsustas seda kindlasti teha, ning käis nüüd ringi seda mõtet haududes ja kujutledes, kuidas ta hangib endale uued, imeilusad ja
Kubjas heitis Miinale ka silma peale. Kubjas oli eestlane ja julm tööle sundija. Nö reetur. Miina isa aga pooldas abielu Kubjasega. Trööstitu pilt talupoja elust. Kirjeldab eestlasi malbete ja töökaena. Teine tegevusliin toimub mõisas Parun Rüdiger ei mõista talupoegade muret. Paruni poeg tuleb Euroopast tagasi. Tahab kergendada elu. Mõisas on koduõpetajaks preili Marchand, keda poeg ja pereisa tahavad. Ei mõista, miks lastakse talupeogi peksta. Poja ja preili vahel armulugu. Parun viib preili teenijate hulka, ei kuulu koduõpetaja kõrgseltskonda. Mahtra sõda tekib uue seaduse alusel. Vastuseis eesotsas Päärniga. Algul saadab edu, parun kutsub sõjaväe ja talupojad kaotavad. Enamiku talupoegade karistuseks oli peksmine. Lõppeb karistusega, hiljem saadetakse Siberisse.
Siin teoses pontus nülgis nahku teiste seljast mis ei ole teiste suhtes inimvääärikas ja selepärast saadetigi ta taeva väravate tagant tagasi otse põrgusse. Nii on ka tänapäeval, et kui näiteks varastad kellegi tagant siis mingi aeg tehakse ka sulle midagi halba. Nii lihtsalt on see karma teooria mis toimib ka tänapäeval. III Loe läbi Marie Underi ballaad ,,Porkuni preili" 1. Selgita ballaadi ideed. (3-4 lausega) Ballaad räägib kuidas preili oma venda igatseb ja ka sellest kuidas ta üht meest armastab. Ballaadi idee seisneb selles, et armastust on raske takistada. Sa võid ju seda keelata igat pidi aga see jääb ikka kestma. 2. Ei ole võimalik lahutada seda mis on loodid koos olema. IV Sonettide analüüs Vali kaks sonetti 1. Analüüsi üht sonetti järgmiste pidepunktide abil. Ekstaas Ah! toredaim on elamine maine ja vägev vere surematu püüd! Mind võidab Rõõmu ihar, hõiskav hüüd, ma iial pole kaaluv ega kaine.
Healoomulik Rasvarull tegi ära selle. Kõikidel aega, et süüa osta, Rasvarullil polnud aega. Kui Rasvarull jagas kõikidele süüa, siis temale ei pakkunud vastu sööki keegi. Sellised need väikekodanlased on. ,,Preili Fifi" pole üldse naine, vaid on ühe Preisi ohvitseri hüüdnimi. Kiitsakas, pedantne mees. Loss, mille asukad on Preisi ohvitserid, on vallutanud küla ja lõhuvad lossis asju ja otsustasid korraldada peo, aga mis pidu on ilma naisteta. Tuuakse prostituudid kohale, preili Fifi korraldajate hulgas. Lauas söödi õhtust ja preili Fifi hakkas mõnitama neid naisi, mitte ameti pärast, vaid et teie, prantslased, olete niisugused, niisugused ja niisugused. Üks prostituutidest vihastab niivõrd, et torkab ohvitserile kõrri. Teine teema on talupoegade teema. Ütleb, et talupoeg peab vastutama oma elu eest, talle ei saa lõpmatuseni kaasa tunda. Niisugune novell ,,Ristsed". Üsna õõvastav lugu. Lugu sellest, kuidas ühte väikest beebit minnakse talveajal ristima
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
