Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Prantsuse keele algajate sõnavara (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas sul läheb ?
  • Kuidas teil läheb ?
  • Kel nasionalitee?
  • Mis rahvusest ta on ?
  • Kust te tulete ?
  • Kuhu te lähete ?
  • Kell e votrö no preno ?
  • Keskö see Mis see on ?
  • Keskö vu-z-emee ?
  • Mis teile meeldib ?
  • Keski vu-z-änteress ?
  • Mis teid huvitab ?
  • Keskö vu-z-emee feer ?
  • Mis teile meeldib teha ?
  • Keskö vu nemee pa feer ?
  • Keskö vu preferee u ?
  • Kell lag Mis keeli te räägite ?
  • Kui palju see teeb on maksab?
  • Kuidas seda kirjutatakse ?
  • Kes kil di Mis ta ütleb ?
  • Kes kö vu dit ?
  • Mis te ütlete ?
LE VOCABULAIRE (lö vokabüleer) ­ SÕNAVARA Bonjour! ­ bozuur - Tere päevast ! Bonsoir! ­ bosuaar ­ Tere õhtust ! Je m'appelle ... - zö mapell ... - Minu nimi on ... Il s'appelle ... - il sapell ... - Tema nimi on ... Je suis ... - zö süi ­ Mina olen ... Je suis estonien. ­ zö süi-z- estoniä ­ Ma olen eestlane. Je suis estonienne. ­ zö süi-z-estonienn ­ Ma olen eestlanna. Moi, c'est ... - mua see ... - MINA olen ... ( Comment ) ça va ? ­ (Komoo) sa va ? ­ Kuidas läheb ? Comment vas-tu ? ­ Komoo va tü ? ­ Kuidas sul läheb ? Comment allez- vous ? ­ Komoo-t-alle vuu ? ­ Kuidas teil läheb ? Tu vas bien ? ­ Tü va bia ? ­ Läheb sul hästi ? Vous allez bien ? ­ Vu-z alee bia ? ­ Läheb teil hästi ? Oui, merci ! ­ Ui, mersii ! ­ Jah, aitäh ! Ça va, merci! ­ Sa va, mersii ! ­ Läheb (hästi), aitäh! Je vais bien, merci. ­ Zö vee bia, mersii. ­ Mul läheb hästi, aitäh. Et vous / toi ? ­ E vuu / tua ? ­ Ja teil / sul? Je vous présente ... - Zö vu presat ... - Ma tutvustan teile ... Très heureux / heureuse! ­ Tre-z-öröö / örööz ! ­ Väga rõõmustav ! Enchanté (e) ­ Asatee ­ Väga meeldiv. Vous connaissez ... ? ­ Vu konessee ... ? ­ Kas te tunnete ... ? Oui, très bien ! ­ Ui, tre bia ! ­ Jah, väga hästi ! Non, pas du tout ! ­ No, pa dü tu ! ­ Ei, üldsegi mitte. Non, je ne crois pas. ­ No, zö nö crua pa. ­ Ei, ma ei usu. Pardon ? ­ Pardo ? ­ Vabandust ? Excuse-moi ! ­ Eksküüz mua ! ­ Vabanda mind ! Excusez-moi ! ­ Eksküze mua ! ­ Vabandage mind ! S'il te plait ! ­ Sil tö ple ! ­ Palun ! Merci ! ­ Mersii ! ­ Aitäh ! Je ne sais pas. ­ Zö nö se pa. ­ Ma ei tea. Je suis désolé (e). ­ Zö süi desolee. ­ Mul on kahju. Il / Elle est de quelle nationalité ? ­ Il / El e dö kel nasionalitee? ­ Mis rahvusest ta on ? Je crois que ... ­ Zö crua kö ... - Ma arvan, et ... Je viens de (Kuressaare). ­ Zö viä de (Kuressaare). - Ma olen (Kuressaare)st. Je suis d'Estonie. ­ Zö süi d'estonii. ­ Ma olen Eestist. 2 Vous venez d'où ? ­ Vu vönee duu? - Kust te tulete? Tu viens d'où ? ­ Tü via duu ? ­ Kust sa tuled ? D'où venez vous ? ­ Duu vöne vu ? ­ Kust te tulete ? Où allez-vous ? ­ U alee vu ? ­ Kuhu te lähete ? Quel est votre nom / prénom ? ­ Kell e votr(ö) no / preno ? ­ Mis on teie (perekonna)nimi / eesnimi ? Dites ... - dit ­ Öelge ... Qu'est-ce que c'est ? ­ Keskö see ? ­ Mis see on ? Qui est-ce ? ­ Kii ess ? ­ Kes see on ? C'est qui ? ­ Se kii ? ­ See on kes? (Non,) pas du tout ! ­ (No) pa dü tu! -(Ei,) üldsegi mitte ! Vous aimez ... ? ­ vu-z-emee ? ­ Teile meeldib ... ? Qu'est-ce que vous aimez ? ­ keskö vu-z-emee ? ­ Mis teile meeldib ? Qu'est-ce qui vous intéresse ? ­ Keski vu-z-änteress ? ­ Mis teid huvitab ? Qu'est-ce que vous aimez faire ? ­ Keskö vu-z-emee feer ? ­ Mis teile meeldib teha ? Qu'est-ce que vous n'aimez pas faire ? ­ Keskö vu nemee pa feer ? ­ Mis teile ei meeldi teha ? Qu'est-ce que vous préférez, ... ou ... ? ­ Keskö vu preferee, ... u ... ? ­ Mida te eelistate, ... või ... ? Oui, bien sûr ! ­ Ui, bia süür ! ­ Jah, loomulikult ! Non, ça ne m'intéresse pas ! ­ No, sa nö mänteress pa ! ­ Ei, see ei huvita mind ! C'est amusant ! ­ Se amüza ! ­ See on lõbus ! Vous parlez français ? ­ Vu parlee frasee ? ­ (Kas) te räägite prantsuse keelt ? Oui (un peu). ­ Ui, (ä pöö). ­ Jah (natuke). Non, pas du tout. ­ No, pa dü tu. ­ Ei, üldsegi mitte. Un peu seulement. ­ Ä pö sölmo. ­ Ainult natuke. Vous parlez quelles langues ? ­Vu parlee kell lag ? ­ Mis keeli te räägite ? Je suis estonien(ne) : je parle (l')estonien bien sûr, (l')anglais, (le) russe et un peu (le) français. ­ Zö süi-z-estonia / estonienn : zö parl (l)estonia bia süür, (l) aglee, (lö) rüss e ä pö (lö) frasee. Combien ça fait ? ­ Kombia sa fe? ­ Kui palju see teeb (on / maksab)? Ça fait ... ­ Sa fe ... - See teeb (on / maksab) ... Comment ça s'écrit ? ­ Komoo sa sekrii ? ­ Kuidas seda kirjutatakse ? C'est compliqué ! ­ Se komplikee ! ­ See on keeruline! Pardon, vous pouvez épeler ? ­ Pardo, vu puvee epölee ? ­ Vabandust, kas te saaksite täht haaval öelda ? 3 Il y a ... - Il i a ... - Seal on ... / ... on ... Allô ... - aloo ­ Hallo ... Je voudrais parler à ..., s'il vous plait. ­ Zö vudree parlee a ... sil vu plee . ­ Ma sooviksin rääkida ...ga. Je pourrais parler à ..., SVP ? ­ Zö purree parlee a ... sil vu plee ? ­ Kas ma saaksin rääkida ...ga ? Désolé (e), il / elle n'est pas là. ­ Desolee, il / el ne pa la. ­ Vabandust, ta ei ole siin. Ne quittez pas, SVP. ­ Nö kitee pas, sil vu plee. ­ (Ärge lahkuge, palun.) Palun oodake. Vous pouvez répéter, s'il vous plait ? ­ Vu puvee repetee sil vu plee ? ­ Kas te saate palun korrata ? Je ne comprends pas. ­ Zö nö kompra pa. ­ Ma ei saa aru. Qu'est-ce qu'il dit ? ­ Kes kil di ? ­ Mis ta ütleb ? Qu'est-ce que vous dites ? ­ Kes kö vu dit ? ­ Mis te ütlete ? Vous pouvez parler plus lentement, s'il vous plait ? ­ Vu puvee parlee plu latöma, sil vu plee ? ­ Kas te saaksite rääkida aeglasemalt, palun ? oui ­ ui - jah non ­ no - ei si ­ si ­ jah (vastus eitavale küsimusele) ; tingimuslause ees - kui et ­ e - ja ou ­ u ­ või j' adore + + + zadoor aussi ­ ossi ­ ka j' aime beaucoup + + zemm bokuu mais ­ mee ­ aga j'aime / j'aime bien + zemm bia où ­ u ­ kus je n'aime pas beaucoup ­ zö nemm pa bokuu dans ­ da ­ sees (seesütlev) je n'aime pas - - zö nemm pa sur ­ süür ­ peal, (alalütlev) je déteste / je n'aime pas du tout - - - sous ­ suu ­ all zö detest / zö nemm pa dü tuu derrière ­ derieer - taga devant ­ döva ­ ees à ­ a ­ sisseütlev/seesütlev/alaleütlev/alalütlev de ­ dö ­ seestütlev/alaltütlev étranger / étrangère ­ etrazee / etrazeer - välismaalane un homme ­ omm - mees un mec ­ mek - kutt une femme ­ famm ­ naine (ka naine-abikaasa) une nana ­ nanaa - tibi peut-être ­ pöt etrö ­ võib-olla 4 (un) Monsieur ­ mösjö - härra (une) Madame ­ madam - proua (une) Mademoiselle ­ madmuazell - preili un téléphone ­ telefonn - telefon un voyage ­ vuajaaz - reis un opéra ­ opera - ooper au contraire ­ o kontreer - vastupidi regarder la télévision ­ rögarde la televizio ­ televiisorit vaatama une information ­ ün äformasio - informatsioon les informations ­ le-z-äformasio - uudised un film ­ film - film un reportage ­ reportaaz ­ reportaaz, saade le sport ­ spoor - sport la pub(licité) ­ püb(lisitee) - reklaam écouter la radio ­ ekute la radioo ­ raadiot kuulama lire le journal (des journaux) / un livre ­ liir lö zurnal (de zurnoo) / ä liivr(ö) ­ ajalehte (ajalehti) / raamatut lugema manger au restaurant ­ maze o restora ­ restoranis sööma visiter les musées (un) ­ vizite le muzee ­ muuseume külastama le cinéma ­ sinema - kino jouer aux cartes ­ zuee o kart ­ kaarte mängima aller au théâtre ­ alee o teatr(ö) ­ teatris käima, teatrisse minema la musique classique ­ la müzik klassik - klassikaline muuska beaucoup ­ bokuu - palju une voiture ­ vuatüür - auto une pizza ­ pitza - pizza la démocratie ­ demokrasi - demokraatia un café ­ kafee - kohvi une montre ­ motr(ö) - kell une chemise ­ sömiiz - särk les vacances ­ väkaas ­ puhkus, vaheaeg un écriture ­ ekritüür ­ (käe)kiri un voisin / une voisine ­ vuazä / vuazin ­ naaber / naabrinna une langue ­ laag - keel un fromage ­ fromaaz - juust le transport (en commun) ­ transpoor (a koma) ­ (ühis)transport 5 la couleur ­ kulöör - värv un parfum ­ parfä ­ parfüüm, lõhn une page ­ paaz - lehekülg naturel ­ natürell ­ loomulik, looduslik, naturaalne un pays ­ peij ­ riik, maa plus ­ plü(s) ­ rohkem, pluss moins ­ mua ­ vähem, miinus un travail ­ travajj - töö un métier ­ metjee - amet ici ­ issii - siin là-bas ­ labaa - seal une ville ­ vill - linn un village ­ vilaaz - küla une rue ­ rüü - tänav maintenant ­ mätöna ­ nüüd, praegu une voiture ­ vuatüür - auto une famille ­ famijj - perekond une mère ­ meer ­ ema maman ­ mama - emme un père ­ peer ­ isa papa ­ papaa - issi une soeur ­ söör - õde un frère ­ freer - vend une fille ­ fijj - tütar un fils ­ fiss - poeg une grand -mère (des grands -mères) ­ gra-meer - vanaema un grand-père (des grands-pères) ­ gra-peer - vanaisa un enfant ­ afa - laps des petits-enfants ­ pöti-z-afa - lapselapsed un petit-fils ­ pöti fiss ­ poja/tütrepoeg une petite-fille ­ pötit fijj ­ poja/tütretütar une tante ­ tat - tädi un oncle ­ oklö - onu une nièce ­ niess ­ venna/õetütar un neveu ­ növöö ­ venna/õepoeg un cousin ­ kuzä ­ nõbu (M) 6 une cousine ­ kuzinn ­ nõbu (N) une demi -soeur ­ dömisöör - poolõde un demi-frère ­ dömifreer - poolvend un beau -père / -frère ­ boo-peer / -freer ­ abikaasa isa (äi) / abikaasa vend une belle -mère / -soeur ­ bell-meer / -söör ­ abikaasa ema (ämm) / abikaasa õde
je zö moi mua mon / ma mo /ma tu tü toi tua ton / ta to / ta il / elle il / el lui / elle lüi / el son / sa so / sa nous nu nous notre nootr(ö) vous vu vous votre vootr(ö) ils / elles il /el eux / elles ö / el leur löör NIMETAV (tavavorm) NIMETAV (rõhuline) OMASTAV
la France ­ français / française ­ fraas ­ frasee / fraseez ­ Prantsusmaa ­ prantslane , prantsuse (M) / prantslanna , prantsuse (N) le Portugal ­ portugais / portugaise ­ portügal ­ portügee / portügeez la Finlande ­ finlandais / finlandaise ­ fälaand ­ fäladee / fäladeez l'Angleterre ­ anglais / anglaise ­ aglöteer ­ aglee / agleez le Mexique ­ mexicain / mexicaine ­ meksikk ­ meksika / meksikenn les États-Unis ­ américain / américaine ­ etaz-üni ­ amerika / amerikenn l'Italie ­ italien / italienne ­ italii ­ italia / italienn le Canada ­ canadien / canadienne ­ kanada ­ kanadia / kanadienn le Brésil ­ brésilien / brésilienne ­ brezill ­ brezilia / brezilienn l'Europe ­ européen / européenne ­ öropp ­ öropea / örope'enn la Suède ­ suédois / suédoise ­ sueed ­ sueduaa / sueduaaz la Chine ­ chinois / chinoise ­ sinn ­ sinuaa / sinuaaz l'Espagne ­ espagnol / espagnole ­ espanj(ö) ­ espanjol / espanjol l'Allemagne ­ allemand / allemande ­ alemanj(ö) ­ alema / alemand(ö) la Belgique ­ belge ­ belzik - belz la Suisse ­ suisse ­ süiss - süiss la Grèce ­ grec / grecque ­ gress ­ grek / grek la Turquie ­ turc / turque ­ türkii ­ türk / türk l'Estonie ­ estonien / estonienne ­ estonii ­ estonia / estonienn la Russie ­ russe ­ rüssii - rüss
Prantsuse keele algajate sõnavara #1 Prantsuse keele algajate sõnavara #2 Prantsuse keele algajate sõnavara #3 Prantsuse keele algajate sõnavara #4 Prantsuse keele algajate sõnavara #5 Prantsuse keele algajate sõnavara #6
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-01-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 73 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Jurjev Õppematerjali autor
Erinevad sõnad koos näidete ja seletustega.

Sarnased õppematerjalid

Forum 1-Le on 1-Mots et expressions
15
docx

Forum 1. Le on 1. Mots et expressions

8. 17 avoir besoin de vajama 9. 18 un mémento taskuraamat, märkmik 0. 18 le neutre kesksugu 1. 18 ajouter, 1 lisama 2. 18 souvent tihti, sageli 3. 18 un étudiant de français prantsuse keele tudeng 4. 18 une gare jaam 5. 18 une énoncé väljendamine, väljendus 6. 18 consulter, 1 konsulteerima; järele vaatama ; 7. (raamatust) 18 convenir, 3 sobima 8.

Prantsuse keel



Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun