Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Victoria - Knut Hamsun (9)

4 HEA
Punktid
„Victoria“
(Knut Hamsun )
Tegelased:
Johannes, Victoria, mölder, Otto, Ditlef, Camilla , Richmond, mõisahärra, Seierite pere,
lossiõpetaja.
Sisu etapid:
I
*Johannes pidi Lossi noorrahva paadiga saarele viima.
*Johannes tahtis Victoriat saarele kanda, kuna tal olid väiksed pandlaga kingad jalas , kuid
linnahärra Otto jõudis ette.
*Kõik peale Johannese , kes jäeti paati valvama, läksid saarele linnumune otsima .
*Johannes tahtis noortele näidata kus on mune, viia koobaste juurde, näidata kus võib nirke näha,
kuid ta sai noomida ja läks tagasi.
*Ta läks üksi saarele uitama ning korjas mütsitäie mune (rohkem kui keegi teine), ta tahtis need
Victoriale anda aga Otto polnud nõus.
*Johannes viib Victoria graniidimurdu koopaid vaatama.
*Enne koju minekut ütleb Victoria Johannesele, et ükski naine ei armasta teda nii nagu tema.
II
*Möldri poeg oli kaua ära, ta käis koolis ja õppis palju.
*Johannes saabus koos Lossi poja Ditlefiga (sama laevaga )
*Õhtul kohtab ta metsas jalutades Victoriat, kes on talle võõraks jäänud, nagu ka ümbritsev
kodukant.
*Järgmisel päeval koju minnes kohtab ta taas Victoriat ning nad vahetavd paar sõna Johannese
ära oleku kohta
*Pühapäeval tahtis Ditlef, et Johannes saarel kaasa tuleks, kui sõudja.
*Oodates lossirahvast märkab Johannes kuidas noor tütarlaps vette kukub.
*Ta sukeldub ning päästab tüdruku elu.
*Lossis oli suvepidu ning külalisi oli ka linnast.
*Noored läksid metsa ratsutama .
*Mehed panid veski tööle, mõlder kutsus Johannese appi, kes avas veskivärava, mis pani veski
seisma.
*Victoria tahtis, et Johannes oma isa ees Otto eest vabandaks.
III
*Johannes sõitis jälle linna ja kogus kuulsust luuletajana.
*Septembripäeval kohtas Johannes kõrvalisel tänaval Victoriat.
*Victoria oli eksinud ja küsis teed kammerhärra juurde.
*Johannes lubas saata, ning neiu oli nõus.
*Victoria istus pingile, nad hakkasid rääkima.
*Johannes avaldas talle armastust ning ütles, et enamus oma luuletusi on ta kirjutanud just talle.
*Jõudes kammerhärra ukse taha avaldas ka Victoria Johannesele armastust.
IV
*Johannese naaber tuleb viimast noomima, kuna too oli öösel kõva häälega aknast välja laulnud.
*Johannes jutustab talle loo oma imelisest õhtust.
*Johannes järgenb Victoriale, kes läks teatrisse. Nad ei saa Otto tõttu eriti rääkida.
*Õhtul ootab Johannes tüdrukut kammerhärra maja ees.
*Victoria näeb teda ja ütleb, et nende armastus on võimatu.
*Johannes läheb koju ja tunneb vajadust asju lõhkuda.
*Ta saab kutsekaardi Seieritelt, kuid ta keeldub, kuna seal on Victoria, kes pidi seletama miks
nende armastus on võimatu.
V
*Oli saabunud sügis ning Victoria oli koju sõitnud.
*Johannes kirjutas linnas teost, mis rääkis kodukohast, lossiaiast.
*Ta kirjutas enda ja Victoria võimatust armastusest.
*Johannes viis oma käsikirja ära ning sõitis välismaale.
VI
*Johannese teoseid saatis suur edu.
*Victoria läks möldri juurde, et hoiatada neid, kuna kevadel pidi tulema tema peigmees , kes
hakkab kurvitsaid laskma .
*Tegelikult tahtis Victoria teada kas Johannesest on mida kuulda.
*Mölder läheb lossi, et Victoriale öelda, et Johannes tuleb koju ning teepeal leiab ta preili
taskurätiku.
*Victoria näitab uudise vastu ükskõiksust.
VII
*Johannes saabus tagasi kodukohta.
*Ta kohtab Victoriat kes oli tulnud metsa lilli korjama.
*Victoria kutsub Johannese peole ning ütles, et tal on mehele üllatus.
*Johannes võttis kutse vastu.
VIII
*Johannes saabus Lossi.
*Victoria avaldab oma üllatuse, milleks oli Camilla.
*Lauda sööma istudes võttis Victoria Johannese nimekaardi ja paigutas selle laua teise otsa.
*Johannes võttis lauas sõna ning Victoria hüüdis tema kõnele vahele.
*Victoria tahtis Johannesele tänutäheks sirelioksa saata, kuid leitant (Otto) ei lubanud.
*Otto taipas , et Victoria ja Johannese vahel toimub midagi, kuid Victoria hajutas need kahtlused.
*Victoria ja Camilla räägivad Johannesest ja see vihastab Ottot.
*Otto tahtis samal õhtul koos mõisahärraga kurvitsajahile minna.
*Enne minekut tuli Otto tuppa ja andis Johannesele kõrvakiilu.
IX
*Camilla läheb veski juurde, et näha kuidas on lood Johannese silmaga.
*Camillale tutvustati veski tööd.
*Camilla ja Johannes käisid koos kivimurrus koos jalutamas
*Johannes küsis Camilla kätt ning viimane on nõus.
*Enne ärasõitu ütleb Camilla Johannesele, et otto lasti eilsel jahil maha.
*Õhtul läheb Vicoria Johannese juurde ning avaldab talle tõe, miks ta Ottoga abielluma pidi.
*Victoria avaldas Johannesele jälle armastust, kuid see polnud Johannese kihluse tõttu võimalik.
X
*Järgmisel päeval pandi Otto surnukeha kodu poole teele.
*Hobuseid mõisa tagasi viies, märkas mölder, et kõik uksed on kinni ja keldris põleb tuli.
*Lossihärra märkas möldrit, lähenes aknale ja lõpuks taganeb ähvardades keldri sügavikku.
*Lossihärra põrkas vastu tooli, küünal kukkus maha ning kelder läks põlema.
*Mölder kutsus kiiresti Johannese appi, kuid oli juba liiga hilja .
XI
*Camilla läheb Johannese juurde, et rääkida oma ballist.
*Johannes teeb märkuse, et äkki on Camilla Richmondisse armunud, kuid saab selle eest
noomida.
*Johannes lubad kirjutama hakata teost „Suguselts“.
*Järgmisel hommikul ütleb Camilla, et ta armastab nii Johannest kui ka Richmondi.
*Johannes saatis Camillat koos Richmondiga koju, ootas maja ees, kuid otsustas poole teel peal
koju tagasi minna, et armunud omavahele jätta.
XII
*Vanas eas naine ütleb mehele, et mehe nägu on nii ilus ning mees otsustas endale hapet näkku
valada, et tõestada oma armastust naisele.
XIII
*Johannes näeb Camillat, kes ütleb, et Victoria on haigeks jäänud.
*Kodu ukse ees näeb Johannes Lossi endist koduõpetajat.
*Koduõpetaja räägib, et vahepeal on palju juhtunud, et ta on abielus ning tal on kasupoeg.
*Õpetaja annab Johannesele Victoria kirja.
*Oma kirjas räägib Victoria,et kui ta seda kirja loeb, siis on tema juba surnud. Victoria selgitab
Johannesele miks ta pidi Ottoga abielluma (isa sundis) ning, et ta armastas teda kogu aeg. Ta
püüdis teda Camillaga kokku sobitada ainult sellepärast, et ta oleks õnnelik.
Victoria - Knut Hamsun #1 Victoria - Knut Hamsun #2 Victoria - Knut Hamsun #3 Victoria - Knut Hamsun #4
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-01-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 302 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 9 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor blueeye Õppematerjali autor
Kokkuvõte on tehtud iga peatüki kohta.

Sarnased õppematerjalid

Knut-Victoria
4
docx

Knut „Victoria“

Knut „Victoria“ Otto - domineeriv,tugev,mehelik Johannes - endasse tõmbunud 1.ptk - Teose peategelane on 14-aastane talupoiss nimega Johannes,kellele meeldis 10-aastane tüdruk mõisast Victoria.Ühel päeval Johannese isa käseb tal sõidutada inimesed saarele.Johannes küsib Victorialt,kas ta võib teda sülle võtta ja maismaale viia.Victorial pole selle vastu midagi, kuid siis sekkub Otto,võtab Victoria paadist sülle ning viib maismaale.Johannesest ei peetud lugu ning kõik arvasid end temast üleolevat.Hiljem Victoria ja Johannes lähevad kivimurrule. Johannes näitab tüdrukule tema välja graveeritud nime kividel ja tunnistab,et tunneb midagi Victoria vastu,kuid too ei vasta samaga. 2.ptk - Johannes sõidab linna.Seal ta õpib,kirjutab luuletusi ning 19-aastaselt tuleb tagasi.Laeva pealt ta märkab,kuidas üks tüdruk on uppumas.Johannes koheselt sukelub vette,et aidata abitut

Kirjandus
Victoria-Knut Hamsun - kokkuvõte
2
doc

"Victoria" Knut Hamsun - kokkuvõte

Knut Hamsun ,,Victoria" (Ühe armastuse lugu) Kokkuvõte Teose peategelane oli 14-aastane möldri poeg Johannes Møller. Oli suur unistaja, seikles koduümber metsas ja kivimurrul, teadis ümbruskonnas kõike lindudest ja loomadest jne. Tahtis saada tuletikumeistriks või tuukriks. Oli üks vahva poiss no. Talle meeldis 10-aastane Victoria mõisast. I. Isa teatas Johannesele (lihtsuse mõttes edaspidi Joh), et ta peab mõisa lapsed(Victoria ja ta sõbrad) paadiga saarele sõidutama. Johi ideid ei võetud seal eriti vastu ega peetud temast lugu, kuigi Joh oleks osanud neile kõike ette näidata saarel. Isegi kaldale ei võinud ta Victoriat(edasipidi Vic) kanda, seda tegi Otto. Hiljem käisid Vic & Joh niisama kivimurrul, kus Joh oma koobast näitas talle. II

Kirjandus
Knut Hamsun-Victoria- Ühe armastuse lugu
3
rtf

Knut Hamsun „Victoria” (Ühe armastuse lugu)

Knut Hamsun ,,Victoria" (Ühe armastuse lugu) Kokkuvõte Teose peategelane oli 14-aastane möldri poeg Johannes Møller. Oli suur unistaja, seikles koduümber metsas ja kivimurrul, teadis ümbruskonnas kõike lindudest ja loomadest jne. Tahtis saada tuletikumeistriks või tuukriks. Oli üks vahva poiss no. Talle meeldis 10-aastane Victoria mõisast. I.Isa teatas Johannesele (lihtsuse mõttes edaspidi Joh), et ta peab mõisa lapsed(Victoria ja ta sõbrad) paadiga saarele sõidutama. Johi ideid ei võetud seal eriti vastu ega peetud temast lugu, kuigi Joh oleks osanud neile kõike ette näidata saarel. Isegi kaldale ei võinud ta Victoriat(edasipidi Vic) kanda, seda tegi Otto. Hiljem käisid Vic & Joh niisama kivimurrul, kus Joh oma koobast näitas talle. II

Kirjandus
Knut Hamsun - Victoria
3
rtf

Knut Hamsun - Victoria

Knut Hamsun "Victoria" Ühe armastuse lugu Knut Hamsun (kodanikunimi Knud Pedersen) sündis Kesk-Norras vaeses peres Peder ja Tora Peterseni neljanda pojana. Üles kasvas ta Põhja-Norras Hamarøys, saamata peaaegu mingisugust haridust. Oma esimese teose kirjutas Hamsun kaheksateistaastasena. 1878. aastal kolis Hamsun Kristianiasse (praegune Oslo), kus ta elas mõnda aega vaesuses, kirjanduslik edu jäi tulemata. Aastail 1882­1888 käis ta USAs ja töötas seal juhutöölisena. Läbimurre kirjanduses tuli aastal 1890 romaaniga "Nälg". Hamsunist sai kiiresti tunnustatud kirjanik. Ta abiellus Bergljot Gopfertiniga, mis inspireeris teda kirjutama ainsat helgeloomulist teost "Victoria". Aastal 1906 Hamsun lahutas ning abiellus 1909 näitlejanna Marie Anderseniga. Aastal 1911 lahkus Hamsun

Kirjandus
Nõiduse õpilane-Karl Ristikivi
7
docx

"Nõiduse õpilane" Karl Ristikivi

NÕIDUSE ÕPILANE I Dominikaalane koos kahe valvuriga suunduvad alla keldrisse, kus istub vang, keda peetakse olevat kuradiga ühenduses ja kellele määrati surmanuhtlus. Tema nimi oli Johannes Faber. Vang on saanud elamiseks veel 5 lisapäeva, et jutustada dominikaalasele oma lugu. Samuti olid nad otsustanud kõik selle üles kirjutada, teistele õpetuseks ja hoiatuseks. Nad läksid treppidest üles ja istusid ühte suurde tuppa maha, et alustada. Vang sõi leent ja leiba kehakinnituseks ning kõrvale veini,segatud äädikaga. See pidavat kõige paremini janu kustutama. Seejärel hakkas vang jutustama täiesti algusest, oma varasest lapsepõlvest. Ta kasvas üles juutide juures, rabi Esra majas Praha vanalinnas. Ühel sügisõhtul olid Esrad leidnud oma ukse tagant korvi, milles oli paksult riietesse mähitud laps. Lapsel olid sinised silmad, mis kõnelesid, et ta on kristlase laps. Rabi Esra oli juba 60-aasta

Kirjandus
Mees-kes teadis ussisõnu
8
doc

Mees, kes teadis ussisõnu

,,Mees, kes teadis ussisõnu" Andrus Kivirähk November 2009 1. Leemet oskas ussisõnu. Ta oli üks viimastest meestest nende soos. Leemet elas metsas. Tal oli viis aastat vanem õde Salme. Kuueaastaselt oli Leemet olnud Manivaldi matustel. Manivald oli olnud niivõrd vana ja tark, et ta oli isegi Põhja Konna näinud. Põhja Konn oli suur madu, kes oskas lennata ja inimesi vaenlaste eest kaitses. Nüüd aga Põhja Konn magas ja tema äratamiseks oli vaja mitmekümne tuhande inimese suust lausutud ussisõnu. Kuid neid, kes ussisõnu oskasid, oli vähe. Manivald põletati. Leemet jooksis mere äärde, sest ta ei olnud kunagi seal käinud. Ta kohtas lesivat Meemet, kes näris kärbseseent. Meeme andis Leemetile kotikese, milles oli sõrmus. Leemet läks onu Vootelega koju. 2. Leemet oli külas sündinud. Isa oli ema Lindale peale käinud

Kirjandus
Mees kes teadis ussisõnu
9
odt

Mees kes teadis ussisõnu

1. Leemet oskas ussisõnu. Ta oli üks viimastest meestest nende soos. Leemet elas metsas. Tal oli viis aastat vanem õde Salme. Kuueaastaselt oli Leemet olnud Manivaldi matustel. Manivald oli olnud niivõrd vana ja tark, et ta oli isegi Põhja Konna näinud. Põhja Konn oli suur madu, kes oskas lennata ja inimesi vaenlaste eest kaitses. Nüüd aga Põhja Konn magas ja tema äratamiseks oli vaja mitmekümne tuhande inimese suust lausutud ussisõnu. Kuid neid, kes ussisõnu oskasid, oli vähe. Manivald põletati. Leemet jooksis mere äärde, sest ta ei olnud kunagi seal käinud. Ta kohtas lesivat Meemet, kes näris kärbseseent. Meeme andis Leemetile kotikese, milles oli sõrmus. Leemet läks onu Vootelega koju. 2. Leemet oli külas sündinud. Isa oli ema Lindale peale käinud, et nad külla koliksid. Isale meeldisid raudmeeste kombed. Nad hakkasid körti ja leiba sööma. Linda oli aga selle vastu. Ta tahtis elada metsas, süüa liha. Linda käis metsas jalutamas ja kohtas ühte karu

Kirjandus
Mees-kes teadis ussisõnu
56
docx

Mees-kes teadis ussisõnu

Mees, kes teadis ussisõnu – märkmed *minategelane = mt. = Leemet 1. - mets on vaikseks jäänud, vaevu kohtab kedagi, kui minna allikale vett tooma - minategelane oskab ussisõnu ehk loomadekeelt, uued loomad on kartlikud ja pelgavad teda tema oskuse pärast, eelistaksid põgeneda, kuid ussisõnad ei luba - mt. sisistas neid nimme korduvalt, et loomi enda juurde kutsuda ja nendega vanadele kommetele vastavalt rääkida, ussisõnu aga uued loomad ei teadnud ning see vihastas mt.-d nii, et ta sõnu veelgi tugevamini sisistas ja loomad pingest lõhki läksid, ta polnud oma teo üle uhke - ühel korral oli aga teisiti, kui allikalt tulles mt. põtra nägi ja teda ussisõnadega kutsus, reageeriski loom sellele ja tuli aupaklikult mt. juurde nagu vanadel headel aegadel, mil niiviisi perele toitu hangiti – kutsudes sõnadega looma alistunult enda juurde ja lõigates tal kõri läbi - mt.-le tundus naeruväärne, kuidas külainimesed jahti pidasid, vahel koguni päevi, kui oleks

Kirjandus




Kommentaarid (9)

s2mmike profiilipilt
Kärol Valk: hea lühike ülevaade

kui oled lugenud, siis see on väga hea meelde tuletamiseks:)
17:37 09-02-2011
kr1st1n2 profiilipilt
kr1st1n2: Kui oled raamatut lugenud, on sellest palju abi
20:48 05-06-2009
superkristi profiilipilt
superkristi: sisukokkvõtte esitluse sain 4
18:54 18-02-2010



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun