„Victoria“
(Knut Hamsun )
Tegelased:
Johannes,
Victoria, mölder, Otto, Ditlef, Camilla , Richmond, mõisahärra,
Seierite pere,
lossiõpetaja.
Sisu etapid:
I
*Johannes pidi Lossi
noorrahva paadiga saarele viima.
*Johannes tahtis Victoriat
saarele kanda, kuna tal olid väiksed pandlaga kingad jalas , kuid
linnahärra
Otto jõudis ette.
*Kõik peale Johannese , kes
jäeti paati valvama, läksid saarele linnumune otsima .
*Johannes
tahtis noortele näidata kus on mune, viia koobaste juurde, näidata
kus võib nirke näha,
kuid ta sai
noomida ja läks tagasi.
*Ta läks üksi saarele
uitama ning korjas mütsitäie mune (rohkem kui keegi teine), ta
tahtis need
Victoriale
anda aga Otto polnud nõus.
*Johannes viib Victoria
graniidimurdu koopaid vaatama.
*Enne koju minekut ütleb
Victoria Johannesele, et ükski naine ei armasta teda nii nagu tema.
II
*Möldri poeg oli kaua ära,
10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 4 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-01-21
Kuupäev, millal dokument üles laeti
280 laadimist
Kokku alla laetud
9 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
blueeye
Õppematerjali autor
Knut „Victoria“ Otto - domineeriv,tugev,mehelik Johannes - endasse tõmbunud 1.ptk - Teose peategelane on 14-aastane talupoiss nimega Johannes,kellele meeldis 10-aastane tüdruk mõisast Victoria.Ühel päeval Johannese isa käseb tal sõidutada inimesed saarele.Johannes küsib Victorialt,kas ta võib teda sülle võtta ja maismaale viia.Victorial pole selle vastu midagi, kuid siis sekkub Otto,võtab Victoria paadist sülle ning viib maismaale.Johannesest ei peetud lugu ning kõik arvasid end temast üleolevat.Hiljem Victoria ja Johannes lähevad kivimurrule. Johannes näitab tüdrukule tema välja graveeritud nime kividel ja tunnistab,et tunneb midagi Victoria vastu,kuid too ei vasta samaga. 2.ptk - Johannes sõidab linna.Seal ta õpib,kirjutab luuletusi ning 19-aastaselt tuleb tagasi.Laeva pealt ta märkab,kuidas üks tüdruk on uppumas.Johannes koheselt sukelub vette,et aidata abitut
Knut Hamsun ,,Victoria" (Ühe armastuse lugu) Kokkuvõte Teose peategelane oli 14-aastane möldri poeg Johannes Møller. Oli suur unistaja, seikles koduümber metsas ja kivimurrul, teadis ümbruskonnas kõike lindudest ja loomadest jne. Tahtis saada tuletikumeistriks või tuukriks. Oli üks vahva poiss no. Talle meeldis 10-aastane Victoria mõisast. I. Isa teatas Johannesele (lihtsuse mõttes edaspidi Joh), et ta peab mõisa lapsed(Victoria ja ta sõbrad) paadiga saarele sõidutama. Johi ideid ei võetud seal eriti vastu ega peetud temast lugu, kuigi Joh oleks osanud neile kõike ette näidata saarel. Isegi kaldale ei võinud ta Victoriat(edasipidi Vic) kanda, seda tegi Otto. Hiljem käisid Vic & Joh niisama kivimurrul, kus Joh oma koobast näitas talle. II
Knut Hamsun ,,Victoria" (Ühe armastuse lugu) Kokkuvõte Teose peategelane oli 14-aastane möldri poeg Johannes Møller. Oli suur unistaja, seikles koduümber metsas ja kivimurrul, teadis ümbruskonnas kõike lindudest ja loomadest jne. Tahtis saada tuletikumeistriks või tuukriks. Oli üks vahva poiss no. Talle meeldis 10-aastane Victoria mõisast. I.Isa teatas Johannesele (lihtsuse mõttes edaspidi Joh), et ta peab mõisa lapsed(Victoria ja ta sõbrad) paadiga saarele sõidutama. Johi ideid ei võetud seal eriti vastu ega peetud temast lugu, kuigi Joh oleks osanud neile kõike ette näidata saarel. Isegi kaldale ei võinud ta Victoriat(edasipidi Vic) kanda, seda tegi Otto. Hiljem käisid Vic & Joh niisama kivimurrul, kus Joh oma koobast näitas talle. II
Knut Hamsun "Victoria" Ühe armastuse lugu Knut Hamsun (kodanikunimi Knud Pedersen) sündis Kesk-Norras vaeses peres Peder ja Tora Peterseni neljanda pojana. Üles kasvas ta Põhja-Norras Hamarøys, saamata peaaegu mingisugust haridust. Oma esimese teose kirjutas Hamsun kaheksateistaastasena. 1878. aastal kolis Hamsun Kristianiasse (praegune Oslo), kus ta elas mõnda aega vaesuses, kirjanduslik edu jäi tulemata. Aastail 18821888 käis ta USAs ja töötas seal juhutöölisena. Läbimurre kirjanduses tuli aastal 1890 romaaniga "Nälg". Hamsunist sai kiiresti tunnustatud kirjanik. Ta abiellus Bergljot Gopfertiniga, mis inspireeris teda kirjutama ainsat helgeloomulist teost "Victoria". Aastal 1906 Hamsun lahutas ning abiellus 1909 näitlejanna Marie Anderseniga. Aastal 1911 lahkus Hamsun
NÕIDUSE ÕPILANE I Dominikaalane koos kahe valvuriga suunduvad alla keldrisse, kus istub vang, keda peetakse olevat kuradiga ühenduses ja kellele määrati surmanuhtlus. Tema nimi oli Johannes Faber. Vang on saanud elamiseks veel 5 lisapäeva, et jutustada dominikaalasele oma lugu. Samuti olid nad otsustanud kõik selle üles kirjutada, teistele õpetuseks ja hoiatuseks. Nad läksid treppidest üles ja istusid ühte suurde tuppa maha, et alustada. Vang sõi leent ja leiba kehakinnituseks ning kõrvale veini,segatud äädikaga. See pidavat kõige paremini janu kustutama. Seejärel hakkas vang jutustama täiesti algusest, oma varasest lapsepõlvest. Ta kasvas üles juutide juures, rabi Esra majas Praha vanalinnas. Ühel sügisõhtul olid Esrad leidnud oma ukse tagant korvi, milles oli paksult riietesse mähitud laps. Lapsel olid sinised silmad, mis kõnelesid, et ta on kristlase laps. Rabi Esra oli juba 60-aasta
,,Mees, kes teadis ussisõnu" Andrus Kivirähk November 2009 1. Leemet oskas ussisõnu. Ta oli üks viimastest meestest nende soos. Leemet elas metsas. Tal oli viis aastat vanem õde Salme. Kuueaastaselt oli Leemet olnud Manivaldi matustel. Manivald oli olnud niivõrd vana ja tark, et ta oli isegi Põhja Konna näinud. Põhja Konn oli suur madu, kes oskas lennata ja inimesi vaenlaste eest kaitses. Nüüd aga Põhja Konn magas ja tema äratamiseks oli vaja mitmekümne tuhande inimese suust lausutud ussisõnu. Kuid neid, kes ussisõnu oskasid, oli vähe. Manivald põletati. Leemet jooksis mere äärde, sest ta ei olnud kunagi seal käinud. Ta kohtas lesivat Meemet, kes näris kärbseseent. Meeme andis Leemetile kotikese, milles oli sõrmus. Leemet läks onu Vootelega koju. 2. Leemet oli külas sündinud. Isa oli ema Lindale peale käinud
1. Leemet oskas ussisõnu. Ta oli üks viimastest meestest nende soos. Leemet elas metsas. Tal oli viis aastat vanem õde Salme. Kuueaastaselt oli Leemet olnud Manivaldi matustel. Manivald oli olnud niivõrd vana ja tark, et ta oli isegi Põhja Konna näinud. Põhja Konn oli suur madu, kes oskas lennata ja inimesi vaenlaste eest kaitses. Nüüd aga Põhja Konn magas ja tema äratamiseks oli vaja mitmekümne tuhande inimese suust lausutud ussisõnu. Kuid neid, kes ussisõnu oskasid, oli vähe. Manivald põletati. Leemet jooksis mere äärde, sest ta ei olnud kunagi seal käinud. Ta kohtas lesivat Meemet, kes näris kärbseseent. Meeme andis Leemetile kotikese, milles oli sõrmus. Leemet läks onu Vootelega koju. 2. Leemet oli külas sündinud. Isa oli ema Lindale peale käinud, et nad külla koliksid. Isale meeldisid raudmeeste kombed. Nad hakkasid körti ja leiba sööma. Linda oli aga selle vastu. Ta tahtis elada metsas, süüa liha. Linda käis metsas jalutamas ja kohtas ühte karu
Mees, kes teadis ussisõnu – märkmed *minategelane = mt. = Leemet 1. - mets on vaikseks jäänud, vaevu kohtab kedagi, kui minna allikale vett tooma - minategelane oskab ussisõnu ehk loomadekeelt, uued loomad on kartlikud ja pelgavad teda tema oskuse pärast, eelistaksid põgeneda, kuid ussisõnad ei luba - mt. sisistas neid nimme korduvalt, et loomi enda juurde kutsuda ja nendega vanadele kommetele vastavalt rääkida, ussisõnu aga uued loomad ei teadnud ning see vihastas mt.-d nii, et ta sõnu veelgi tugevamini sisistas ja loomad pingest lõhki läksid, ta polnud oma teo üle uhke - ühel korral oli aga teisiti, kui allikalt tulles mt. põtra nägi ja teda ussisõnadega kutsus, reageeriski loom sellele ja tuli aupaklikult mt. juurde nagu vanadel headel aegadel, mil niiviisi perele toitu hangiti – kutsudes sõnadega looma alistunult enda juurde ja lõigates tal kõri läbi - mt.-le tundus naeruväärne, kuidas külainimesed jahti pidasid, vahel koguni päevi, kui oleks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
kui oled lugenud, siis see on väga hea meelde tuletamiseks:)
Kõik kommentaarid