Knut Hamsun ,,Victoria" (Ühe armastuse lugu) Kokkuvõte Teose peategelane oli 14-aastane möldri poeg Johannes Møller. Oli suur unistaja, seikles koduümber metsas ja kivimurrul, teadis ümbruskonnas kõike lindudest ja loomadest jne. Tahtis saada tuletikumeistriks või tuukriks. Oli üks vahva poiss no. Talle meeldis 10-aastane Victoria mõisast. I. Isa teatas Johannesele (lihtsuse mõttes edaspidi Joh), et ta peab mõisa lapsed(Victoria ja ta sõbrad) paadiga saarele sõidutama. Johi ideid ei võetud seal eriti vastu ega peetud temast lugu, kuigi Joh oleks osanud neile kõike ette näidata saarel. Isegi kaldale ei võinud ta Victoriat(edasipidi Vic) kanda, seda tegi Otto. Hiljem käisid Vic & Joh niisama kivimurrul, kus Joh oma koobast näitas talle. II
Ta abiellus uuest ja kolis uue naisega maale elama.Vananedes süveneb põlgus linnaelu, tsivilisatsiooni vastu.Hamsun muutub kultuurikriitikuks ja moralistiks.Pärast Esimest maailmasõda valitseb kirjaniku hinges sügav pessimism.Oma hoiaku tõttu saksaokupatsiooni aastatel sai temast traagiline kuju.Asudes sakslaste poolele kutsus ta oma kaaslasi üles loobuma sakslastele vastupanu osutamast.Oma käitumise motiive püüab Hamsun selgitada oma mälestuste raamatus"Rohtukasvanud rajad".Knut Hamsun suri 1952. aastal. Looming: Knut Hamsuni looming on jätnud kahtlematta sügava jälje Norra ja kogu maailma kirjanduslukku .Romaanis "Nälg" toob kirjanik meieni nälja ja viletsuse okkalise argipäeva.Nälg ei ole teoses sotsiaalne probleem,me ei kohta teoses hala ega arveteõiendamist ühiskonnaga vaid vaid hoopis viletsuses vohavat fantaasiat,inspiratsiooni võimu,nälgivat geeniust. "Victoria" see raamat räägib traagilisest armastusest, inimeste individualistlikkest
Knut Hamsun ,,Victoria" (Ühe armastuse lugu) Kokkuvõte Teose peategelane oli 14-aastane möldri poeg Johannes Møller. Oli suur unistaja, seikles koduümber metsas ja kivimurrul, teadis ümbruskonnas kõike lindudest ja loomadest jne. Tahtis saada tuletikumeistriks või tuukriks. Oli üks vahva poiss no. Talle meeldis 10-aastane Victoria mõisast. I.Isa teatas Johannesele (lihtsuse mõttes edaspidi Joh), et ta peab mõisa lapsed(Victoria ja ta sõbrad) paadiga saarele sõidutama. Johi ideid ei võetud seal eriti vastu ega peetud temast lugu, kuigi Joh oleks osanud neile kõike ette näidata saarel. Isegi kaldale ei võinud ta Victoriat(edasipidi Vic) kanda, seda tegi Otto. Hiljem käisid Vic & Joh niisama kivimurrul, kus Joh oma koobast näitas talle. II
Tema näidendite põhikonflikt tekib võltsillusioonide purunemise taustal, kirgedel ega kannatustel pole kohta. Tema huumor ja paradoksidest tulvil stiil on jäljendamatu.1925. aastal sai G. B. Shaw Nobeli kirjanduspreemia. Tema ja näitlejatar Patric Campbelli kirjavahetusele toetudes kirjutas Jerome Kitly näidendi "Armas luiskaja" (1960). George Bernhard Shaw suri 2. novembril 1950. aastal 94-aastasena. Knut Hamsun (1859 1952) Nobeli kirjanduspreemia laureaat (1920) K.Hamsun (kodanikunimega Pedersen) on sündinud Norra sisemaal Lomi kirikukülas Gudbrandsdalis. Ta vanemad põlvnesid talupojasuguvõsadest samast paikkonnast, isa teenis leiba külarätsepana. 1862 kolisid vanemad Nordlandi Hamarøy saarele. Põhjamaine loodus, heledad lõõskavad suved, kirkad sügispäevad, metsad ja mäed äratasid noores Hamsunis erksa loodustaju. Eneseväljendusvajadus tekkis varakult, 18-aastaselt kirjutas ta juba
Knut Hamsun "Victoria" Ühe armastuse lugu Knut Hamsun (kodanikunimi Knud Pedersen) sündis Kesk-Norras vaeses peres Peder ja Tora Peterseni neljanda pojana. Üles kasvas ta Põhja-Norras Hamarøys, saamata peaaegu mingisugust haridust. Oma esimese teose kirjutas Hamsun kaheksateistaastasena. 1878. aastal kolis Hamsun Kristianiasse (praegune Oslo), kus ta elas mõnda aega vaesuses, kirjanduslik edu jäi tulemata. Aastail 18821888 käis ta USAs ja töötas seal juhutöölisena. Läbimurre kirjanduses tuli aastal 1890 romaaniga "Nälg". Hamsunist sai kiiresti tunnustatud kirjanik. Ta abiellus Bergljot Gopfertiniga, mis inspireeris teda kirjutama ainsat helgeloomulist teost "Victoria". Aastal 1906 Hamsun lahutas ning abiellus 1909 näitlejanna Marie Anderseniga. Aastal 1911 lahkus Hamsun
koduõpetajaks. · 1936 Kuningal on külm oluline näidend draamaajaloos · 1939 Põrgupõhja uus vanapagan - oluliseks saab piibli temaatika, vanapagan on tulnud maa peale lunastust otsima, tulevad mängu Vanapagana ja Kaval Antsu lood. Tammsaarelik: psühholoogilise realismi meister 1920.-1930. aastatel. Tammsaaret mõjutas Dostojevski (tõlkis tema ,,Kuritöö ja karistus"), mõjutas maaarmastuse poolest Knut Hamsun. Kirjutas haiglaseid armastuslugusid, haigus põimib sisse (nt Kõrboja peremees Villu oli pime). Maa poetiseerija, tuleb eriti välja Kõrboja peremehes. Oluline maa ja inimese suhe, armastuslugu. Iseloomulik isade ja laste teema, eriti isa ning poja suhe. Omased pikad ja keerutavad laused, on küll rahvakeelne, kuid tegeleased kipuvad filosoofiliselt rääkima. Talupoegliku kultuuri vahendaja. Tõde ja õigus romaanisari, kus iga romaan on iseseisvalt loetav, kuid nad moodustavad
kasvas üles Põhja-Norras, saamata peaaegu mingisugust haridust ●Esimese teose kirjutas 18aastaselt pseudonüümi Knut Pedersen Hamsund all ●Juhutööline USAs ●Läbimurre kirjanduses roomaniga “Nälg” ●1917 ilmus tema kuulsaim teos “Maa õnnistus” ●1920 Nobeli auhind ●1945 viibis Oslo psühhiaatriakliinikus ravil Tuntumad teosed: ●Romaanid:(“Nälg”; “Victoria”; Sügistähe all”) ●Näidendid:(“Kuningriigi väravatel”; “Õhtupuna”) Knut Hamsun 86 aastasena Tegelased: ●Victoria ●Johannes ●Ditlef ●Otto ●Lossihärra ja lossiproua ●Camilla ●Richmond ●Mölder ●Koduõpetaja Põhisündmused: ●Paadisõit saarele (esimene armastus) ●Camilla päästmine ●Ilmub luuletus “ Armastuse keerdkäigud” (Johannes saab tuntuks) ●Salaarmastus Victoria vastu ●Kirjutab luuletusi ja annab välja luulekogusid, mis on mõeldud tema armastatule
,,Victoria" Knut Hamsun Teose peategelaseks on möldripoeg Johannes, kellele meeldib rikas mõisapreili Veronica. Johannes oli looduslaps: unistaja ja seikleja, teadis kõike ümbruskonna loomadest ja lindudest. Raamat algab sellega, kuidas noor Johannes viib 10-aastase Victoria ning tema sõbrad parvega paadile. Poisist suurt midagi ei peeta ning Johannes on veidi pettunud. Hiljem, kui Johannes vanemaks sai, läks ta linna õppima ning temast sai suur kirjanik. Algul kirjutas ta luuletusi ning hiljem ka raamatuid. Kõik tema kirjutised olid Victoriale, kes oli talle muusaks ja inspiratsiooniks. Kord kohtus Johannes linnas Victoriaga, kus ta oma armastust avaldas. Victorial oli põues üks Johannese kirjutatud luuletus ning ta tunnistas, et armastab ka teda
kui oled lugenud, siis see on väga hea meelde tuletamiseks:)
Kõik kommentaarid