3). Sorbtsioon, kapillaarne konden, veeauru konvek? Sorbtsioon - veeauru molekulkate materjalipooride seintel. Võib pakseneda ja auruda, kuid ei liigu märgatavalt kapilaari seinal. Kapil. kondensioon - peene kapillaari täitmisel veega tekib eriti kõver menisk (adhesioonijõud) (mikroprao korral kuni 10,3m), mis tõstab kiiresti vee pinda. Veeauru konvekt - sooja ülekandumine koos gaasi või vedelikuvooluga. Õhuvool kannab kaasas niiskust ja siirdab seda ühest punktist teise. Toimub pragude, avade ja materjalide pooride kaudu. Seda põhjustab ka meh. väljatõmme ja tuul. Praod ja avad põhjustavad tavaliselt veauru intensiivse konvektsiooni, poorideosatähtsus on tühine. Avas või praos toimub niiskuse vool: g=vQ(kg/s). v- õhu veeauru sisaldus (kg/m3), Q- läbivoolava õhu hulk(m3/s). +joonis sellest, kuidas aur läbi tõkke läheb ja kastepunkti saabudes piirdes kondenseerub. 4). Millistesse klassidesse jaotab EPN ruumid soojusolukorra järgi?
) Juhtronija paigaldab julgestusvahendid ja klikib nendesse köie sarnaselt sportronimisega. Julgestusankrud on kas statsionaarsed või luuakse need julgestusvahendite abil. Kuna rohkem tuleb tegelda julgestuse organiseerimisega ei ulatu traditsioonilisel viisil läbitud radade tehniline raskusaste sportronimise tasemele. Valdav osa traditsioonilisest vabaronimisest on erineva laiusega pragude ronimine kuna need võimaldavad julgestusvahendite paremat paigaldamist. Tehisseintel ronimine on võimalus ronida loodusliku kalju puudumise korral. Vineerist, plastikust või muust sobilikust materjalist pinnale kinnitatakse poltidega erineva suurusega ronimisnukid mida ümber paigutades võib muuta radade raskusastet. Enamasti kasutatakse tehisseinu treeningu eesmärgil ja võistluste pidamiseks. Ronitakse
suurenemisele neis. Õigesti projekteeritud raudbetoontala puruneb siis, kui kriitilises lõikes üheaegselt ammendub tala surve- ja tõmbetsooni vastupanu, s.o. kui tõmbearmatuuri pinge saavutab terase tõmbetugevuse, betooni pinge survetsoonis aga betooni survetugevuse. Sõltuvalt eeskätt armatuuri hulgast võib raudbetoontala kandevõime kümneid kordi ületada vastava betoontala kandevõimet. Mõõdukalt avanenud (kuni 0,1-0,3 mm) pragude esinemine on raudbetoonkonstruktsiooni kasutusseisundis täiesti normaalne nähtus ega pruugi viidata konstruktsiooni ebapiisavale kandevõimele. 2. Pingbetooni olemus Pingbetoon on raudbetooni eriliik, milles valmistamise ajal betoonis tekitatud survepinged vähendavad konstruktsiooni kasutusseisundis tekkivaid betooni tõmbepingeid või väldivad neid. Betooni eelpingestamiseks kasutatakse konstruktsiooni paigaldatavat kõrgtugevat pingearmatuuri. 3. Betooni ja armatuuri koostöö eeldused
· Kellu · Müürihaamer · Silur · Hõõruti · Lood · Vuugiraud SISE- JA VÄLISKROHVI ERINEVUSED 6 Mõlemaid krohve tuleb seina visata mitmes kihis, nii on materjal püsivam ja ilmastikukindlam. Välisfassaadid nõuavad kuni viies kihis lubikrohvimist, siseruumides aitab paarist-kolmest kihist. Krohvikiht ei tohiks olla üle paari sentimeetri paks. Liiga paksu kihi korral tekivad krohvis pinged, mis viivad varem või hiljem pragude tekkeni. VALMISTAMINE Lubikrohv koosneb kvaliteetsest lubjapastast ja krohviliivast, mis sobib nii välis- kui sisetöödeks. Sellisele segule tuleb lisada ainult vett. KASUTATUD KIRJANDUS · http://www.google.ee/search?hl=et&q=lubikrohv&lr=&aq=f&oq= · http://www.savikodu.pri.ee/kasiraamat/krohvimine.html · http://www.majasain.ee/page.php?page=teenused
(m²K). Lõunapoolne asetus ja Päikeseenergia passiivne kasutamine on passiivmaja päikesevarje kasutamine: projekteerimisel olulise tähtsusega. Energiasäästlikud aknaklaasid ja Akende (klaaside ja raamide keskmine) U-tegur ei tohi raamid: ületada 0,80 W/(m²K), päikeseenergia omastamise koefitsiendiga 50%. Välispiirete õhutihedus: Õhuleke hoone pragude kaudu peab olema väiksem kui 0,6 hoone mahtu tunnis (n50 < 0,6 h-1). Sissetõmmatava värske õhu Värske õhu võib juhtida hoonesse läbi maa-aluste torude, eelsoojendus: mis saavad soojust maapinnast. Nõnda soojeneb sissetõmmatav õhk ka külmadel talvepäevadel temperatuurini üle 5°C.
– Põletis – lõikeriista liiga suure hõõrdumise tõttu tekkiv põletus puidu pinnal Kaardumused – Kaardumus – puidu kõvrdumine piki puitu – Kõmmeldumus – kaardumus laiupidi – Keerdumus - propeller Niiskuse, temperatuuri ja hapniku mõju kahjustuste tekkele Niiskuse vähenemisega suureneb puidu tugevus. Temperatuuri tõstmine vähendab puidu tugevust. Suured temperatuuride kõikumised või liigne niiskus võivad põhjustada pragude ja lõhede tekkimist. Pikaajalisel toimel kahjustab UV-kiirgus puitu. Seejuures laguneb ligniin ja vihmavesi uhub selle jäägid välja. Lisaks sellele muutub puit UV-kiirguse toimel halliks. Päikesekiirte mõju on tuntav puidu välimistel kihtidel ja seda annab vältida pigmendirikaste lakkide, ehk siis värvide kasutamisega. Konstruktiivne puidukaitse – hoida puidu niiskussisaldus madal – vältida puidu märgumist – kaitsta puidu pinda otsese vihma ja päikese eest
Teineteisel veerevate detailide pinnaosade kontakteerumisel talub pinnaosa iga punkt koormust ainult kontaktiala läbimisel. See tingib muutuvaid kontaktpingeid, mille tagajärjel detailide pinnakihid väsivad, tekivad mikropraod ning pindadelt murenevad maha väikesed metalliosakesed.Kui detailid töötavad õlis, tungib viimane pragudesse. Kontaktialas praod surve tagajärjel sulguvad ning neis olev õli satub kõrge rõhu alla, mis omakorda soodustab pragude suurenemist. Nii kordub see seni, kuni pragusid sulgevad metalliosakesed ära murduvad. Kui aga kontaktpinged ei ületa praktikaga kindlaksmääratud lubatavat väärtust siis murenemist ei esine.17. Tehted vektoitega- Vektori korrutamine ja jagamine skalaariga-Vektor a ja posit skalaari korutiseks on n vector mille suurus on a * n jam is on suunatud samas suunas kui a. Vektor a ja negat skalaari korrutiseks on n vector jam is on suunatud vastas suunda kui a.
Lamedaid pilastreid kasutati rooma, renessanssi ja klassitsistlikus arhitektuuri seinapindade liigendamiseks. Kontraforss e. tugipillar –tema peamiseks ülesandeks on võlvlae külgsurve vastuvõtmine ja müüri tugevdamine. Tavaliselt paiknevad kontraforsid võlikanna kohal. Deformatsioonivuugid: 1) Temperatuurivuugid – temperatuurist tingitud materjali paisumised ja kahanemised viivad hoone tarindi pragude tekkimiseni. Selle vältimiseks „lõigatakse“ hoone katusest kuni vundamendi pealispinna läbi temperatuurivuukidega. 2) Vajumisevuugid – nende ülesandeks on vältida ebasoovitavate pragude tekkimist hooneosade vahel, mille puhul on oodatud erinevad vajumist. Vajumisvuugiga „lõigatakse“ hoone täielikult läbi – katusest kui ehitise aluseni. Vajumisvuukide ehitamine on kohustuslik:
1. Seina heliisolatsioon Seina heliisolatsiooni all on mõeldud heli tungimist otse läbi kahe ruumi vahel oleva seinakonstruktsiooni. 2. Kaudne heli kandumine Siinkohal peetakse silmas igasugust heli kandumist, mis ei toimu otse läbi ruume eraldava seinakonstruktsiooni, vaid mitmesuguseid erinevaid kaudseid teid pidi. See võib toimuda mööda kandekonstruktsioone, piki ventilatsiooni kanaleid, või soojusvõrgu kaudu. Oma mõju avaldavad ka ripplaed, aknad ja uksed. 3. Helilekked pragude kaudu Heliisolatsioonile negatiivselt mõjuvad praod tekivad kõige sagedamini plaatide paigaldustööde käigus. Nende suurus on millimeetri murdosast kuni mitme millimeetrini. Helilekked pragude kaudu hoitakse ära nende tihendamisega mastiksitega. Tihendamise põhiline eesmärk on muuta ehitis õhukindlaks, mis on kõikide helitehniliselt õigete konstruktsioonilahenduste põhitingimuseks. Kui ehitusmääruses esitatakse nõue (minimaalne nõue) mingi hooneosa heliisolatsioonile, siis
hõlbustab õmbluse töötlemist. Teraste keevitamine Auto paljud detailid valmistatakse keskmise süsiniku sisaldusega või vähe legeeritud terastest mis sageli on ka termiliselt töödeldud nende teraste keevitamisel ja peale sulatamisel tekivad oksiidid legeerivad elemendid põlevad välja ja muutub termo töötlus seda saab vältida elektroodide ja keevitus reziimi valikuga,elektroodide valikul tuleb kasutada tootjate katalooge kõrge kvaliteedilise õmbluse saamiseks ja pragude tekke vältimiseks kuumutatakse detailid ette 200-350c.Pärast keevitamist kuumutatakse detailid ahjus kuni 700c ja jahutatakse seejärel koos ahjuga. Malmi keevitamine Auto detaile valmistatakse hall ja tempermalmist,hall malmist võivad olla valatud kere detailid samuti mootoriplokk,sidurikoda ja käigukasti karter,tempermalmist võivad olla diferentsiaali karb rattarummud ja vedru kandurid,malmi on raske keevitada sest 1
kinni katta. Veel üks mördisegu soovitus: üheksa mahuosa liiva, kolm saepuru, kolm ehituslupja (mitte põllumajanduses kasutatavat), kaks portlandtsementi. Saepuru peaks pärinema kergest ja õhulisest pehmest puidust ning olema sõelutud pooletollise (13 mm) auguga sõelaga. Suurepärased kohad sellise saepuru leidmiseks on saeveskid ja mootorsae puru. Enne kasutamist vees leotatud saepuru töötab käsnana, millest mört niiskust imab, aeglustades sedasi kuivamist ja vähendades pragude teket. Saepuru võib asendada ka spetsiaalse tsemendihooldusvahendiga, ent nii kasvab keskkonnamõju. Ehituslubi muudab seina paindlikumaks, hingavamaks ja iseparanduvaks, sest settib aeglasemalt kui tsement. Portlandtsement seob mördi keemiliselt üheks. Konstruktsioonist/ Puuriithooned Seinte ehitamisel jäetakse puuhalud või -pakud tavaliselt müüritisest veidi välja ulatuma (2-3 cm ulatuses). Seinte paksus on enamasti 30-60 cm, aga Põhja-Kanadas on mõned seinad ka kuni 90 cm paksud
saaks väljast kuiv õhk aknaraamide vahele ja niiske õhk liiguks välja. Muidugi pole akna silikoonimine sellisel kujul mõistlik, sest aknaid pole enam võimalik avada. Targem oleks olnud paigaldada selleks mõeldud tihendid. Tihendeid valmistatakse eelkõige kummist. Mustad ja pruunid EPDM- kummist, valged silikoonist. Silikoontihendid tuleb kinni liimida, teised kinnitatakse kinnitusklambritega. Tihendeid valmistatakse erineva profiiliga erinevate pragude laiuste ja aknatüüpide tarbeks. Prao laiuse mõõtmiseks võib kasutada voolimissavi. Kui tihend on liiga paks, on akent raske sulgeda ja võivad tekkida raami ja klaasi kahjustavad pinged.3 Kokkuvõtlikult saab öelda, et halb tihendusviis võis küll elaniku elutingimusi parandada, kuid asja pikas perspektiivis võttes on tegu rumalusega. Kevade tulekul on aeg alustada vigade parandusega. Silikooni eemaldamise järel on vaja kontrollida eelkõige välimiste
Radoon pärineb maapinnas ning kivimites. Radoonis ka esineb natukene uraani. Uraani radioaktiivsest lagunemisest alguse saanud radioaktiivsete isotoopide lagunemisreas tekib seitsmenda isotoobina radoon. Gaasilise oleku tõttu liigub radoon vabalt pinnases, võib jõuda atmosfääri ning tungida hoonetesse". [5] ,,Radoon satub hoonetesse, kui siseruumidesse jõuab maapinnast pärinev radoon peamiselt põrandas või vundamendis olevate pragude ning avade kaudu. Näiteks avad torustiku või juhtmete jaoks. Kuna rõhk hoonetes on tavaliselt madalam kui väljas, siis soodustab see radooni liikumist hoonetesse. Radoon põhjustab ka tervisekahjustusi. ,,Radoonist põhjustatavad tervisekahjustused tulevad siis kui oled elanud väga kaua suure radoonikontsentratsiooniga hoones, mis võib põhjustab kopsuvähki haigestumise tõenäosuse kasvu
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Materjalitehnika instituut Metallide tehnoloogia õppetool Kodutöö aines 0010 Konstruktsioonimaterjalide tehnoloogia Töö nimetus KEEVITAMINE Töö nr: Ees- ja perekonnanimi: Rühm: Üliõpilaskood: Juhendaja: Töö tehtud: Töö esitatud: Töö arvestatud: F. Sergejev 2.04.13 Töö eesmärk: Koostada põhimõtteline tehnoloogiline protsess keevitatud toote valmistamiseks. Lähtudes detailist, keevitusviisist ja keevitus parameetritest valib töö teostaja kõige otstarbekama viisi toote valmistamiseks. Töö ülesanded: Selgitada tooriku ettevalmistamist Võrrelda kahte erinevat keevitusviisi Põhjendada valitud keevitusviisi ja selle kasulikkust Anda keevi...
Visuaalne kontroll on mittepurustava kontrolli osa mis seisneb toodete visuaalsel hindamisel hea valgustuse tingimustes ja kaugusel kuni 600 mm, kasutades näiteks mikroskoopi. Kasutatakse ka lihtsaid mõõtevahendeid nurkõmbluse mõõdikuid, nihikuid jm. Visuaalsel kontrollil hinnatakse keevisõmbluse kuju ja mõõtmeid vaatluse teel. Kui sellest ei piisa, siis võib kasutada ultrahelikontrolli, et avastata läbikeevitamatust ning pragude leidmiseks magnetkontrolli või kapilaarkontrolli. Keevitamisel on võimalikeks defektideks läbikeevitamatus, praod ja geomeetria defektid.
peavad organismis pikkamööda imenema, kui nad on oma töö teinud ja vigastus paranenud. Mõned kiiresti kõvenevad liimid küllastatakse rõhu all gaasiga või lisatakse liimi koostisse mõnda gaasitekitajat, mille lagunedes liimi kõvenemise ajal eraldub gaas. Liimikiht saadakse 4 sellisel juhul vahtplastitaoline. Selliseid liime ja kitte kasutatakse põhiliselt ehitusel pragude ja vahede tihendamiseks. 5 KOKKUVÕTE Tänu referaadi koostamisele sain ma teada, et kiiresti kõvenevad liimid küllastatakse rõhu all gaasiga või lisatakse liimi koostisesse gaasitekitajat, mis liimi kõvenedes eraldab gaasi. Samuti sain teada, et meditsiinis tahetakse hakata kasutama liimimist, mis on kahjustab elundeid isegi vähem.
ehitistes(reservuaarid, lüüsid, dokid, basseinid, tunnelid, vundamendid). 3.3.Sünteetilised pinnakattematerjalid. Polümeerkrohv Silikoonkrohv Silikaatkrohv Mineraalkrohv Polümeertellis Keraamika 5.4.Tööriistad,vahendid ja seadmed, nende kasutamistingimused ning hooldus Kirves - tellingute valmistamiseks. Täksvasar ja täksmeisel Metallkraap - pooltardunud krohvide vagude tegemiseks Pahtellabidas - väiksemate pragude täitmiseks kipsmördiga Laehari - tsemendipiima ja vee pealekandmiseks Müürimeisel - kivikrohvile erineva faktuuri andmiseks Müürivasar - krohvikonksude naelutamiseks ja pinna puhastamiseks Liivaprits - seinte puhastamiseks tolmust ja mustusest Traathari - seinte puhastamiseks Käsihari - puhastamiseks ja pinna niisutamiseks Märkenöör Vesilood Elektridrell - segu segamiseks, vajalike aukude puurimiseks Krohvinuga Krohvipalett-siluti - mördi pinnale kandmiseks ja tasandamiseks
Deformatsioonivuugid on problemaatilised suure liikluskoormusega pindadel ning seetõttu ei soovitata neid seal kasutada. Deformatsioonivuugi korral kasutatava materjali rebenemistugevus või nakkumistugevus peab olema väiksem kui külgnevatel vuugitäidetel. Deformatsioonivuukide parameetrite arvutamisel tuleb lähtuda minimaalsest temperatuurivahemikust 20 °C kuni +80 °C. Teine variant on pind nii sillutada või katta, et jätta võimalus pragude tekkeks termilise paisumise või kokkutõmbumise tagajärjel ning kasutada neid hiljem deformatsioonivuukide tegemiseks. Praegusel ajal on kasutusel mitmeid erinevate firmade poolt väljatöötatud vuukidesüsteeme. 4 DEFORMATSIOONIVUUKIDE ARVUTAMINE Materjali soojuspaisumine Piirdetarindite ehitusfüüsikaliste karakteristikute sooja- ja tuulepidavuse, mürapidavuse,
TTÜ EESTI MEREAKADEEMIA Üld- ja alusõppekeskus Metallide tehnoloogia, materjalid Kodune töö nr. 2 – Terase termotöötlus Üliõpilane: Ksenia Mund Õpperühm: KS-21 Ülesanne: Määrake alltoodud detailide termotöötluse viisid ja reziimid, kandke tulemused tabelisse ning põhjendage kirjalikult tehtud valikuotsuseid. 1. Reduktori võll pikkusega 300 mm ja läbimõõduga 40 mm, materjal teras C40E. 2. Viil pikkusega 200 mm, ruudukujulise ristlõikega 10 x 10 mm, materjal C125. Kodutöö kirjaliku aruande sisu: Koostage lühiülevaade (maht ca 2 lehekülge A4) terase termotöötlusest kõigil alltoodud teemadel: - karastamise ja noolutamise eesmärk; - kuumutusviiside kirjeldus ja kuumutamise kestuse valik; - kuumutustemperatuuri sõltuvus süsinikusisaldusest; - jahutamiskeskkonna vali...
ületamine. Ennetavad meetmed – Koolitused; Järelevalve; Kiirgusmonitoride soetamine; Kiirgusohutuse riiklik arengukava; Teavituskampaaniad. 30. Radoon, selle levik ja rakendatavad kaitseabinõud - Radooni tekkimise aluseks on looduslik radioaktiivne lagunemine, mille käigus maapinna sees tekkiv gaasiline radoon võib levida kümnete meetrite kaugusele, jõudes maapinnale ja hoonete siseruumidesse. Radoon pääseb majja ehituse halva kvaliteedi ning hoone vananemisel tekkivate pragude tõttu; Tuulutage ruume võimalikult tihti; Hoidke ruumid tolmust ning suitsu- ja tahmaosakestest vabad, sest radooni tütarproduktid kleepuvad nende külge ning liiguvad õhu abil inimeste hingamisteedesse; Ärge suitsetage, sest nii väldite radooni ja suitsetamise sünergilist koosmõju tervisele; Korrastage ventilatsioonisüsteem, puhastage lõõrid ning torud.
(niiskussisaldus 12%). Musta pähklipuu puit on keskmise tihedusega, kõva ja sitke. Mõõdukalt vastupidav kriimustustele. Puit on väga vastupidav ilmastikutingimustele kuid vastuvõtlik putukakahjustustele (Lõuna Illinois’is on mustast pähklipuust leitud üle 300 erineva putukaliigi). Lülipuit on vastupidav puidukaitsevahenditega töötlemisele. Kuivatamine Puitu tuleb kuivatada aeglaselt, vältimaks pinnalõhede ja pragude teket. Puit vajab kuivatamisel hoolikat jälgimist. Kuivatatud puit on küllaltki stabiilne. Kuivamisel on kahanemine radiaalsuunas 5,5 % ja tangensiaalsuunas 7,8 % ja üldmahuliselt 12,8%. Töödeldavus Ameerika pähklit on kerge töödelda nii käsi- kui ka tööstuslike masinatega. Esineb mõõdukas lõiketerade nürimine. Nael- ja kruviühendused on vastupidavad; hea liimida, kuid leeliselised liimid võivad põhjustada plekke. Reageerib hästi auru painutamisele. Töötlemisel eraldab
....................................................................................... 8 2 Ülesanne 1 Kuumutustemperatuuri sõltuvus metallist ja selle süsinikusisaldusest Mida rohkem sisaldab teras süsinikku, seda suuremad on karastamisel mahumuutused ning mida madalamal temperatuuril muutub austeniit martensiidiks, seda suurem on oht deformatsioonide, pragude, pingete ja teiste karastusdefektide tekkeks ning seda hoolikamalt peab valima terase jahutamisrežiimi. Jahutamiskeskkonna valik ja jahutamiskiirus Jahutuskeskkond. Levinum jahutuskeskkond on vesi. Vee jahutusvõimele avaldavad mõju selles leiduvad lisandid (eriti soolad). Nii näiteks destilleeritud vesi või vihmavesi, mis ei sisalda sooli, jahutavad kaks korda aeglasemalt kui kraanivesi. Vees lahustunud gaasid
veega üle loputada. Teine võimalus on aga noaga välja kraapida ja hiljem ära täita kahekovalentse pahtliga. Kruntimine Enne krundi peale kandmist tuleb lihvida pind siledaks ning pühikida tolm, kanaa krunt pintsliga pinnale ja lasta sellel üks kuni kaks tundi kuivada. Kui vaja, et puidu looduslik värv ei muutuks või imiteerida teist puidu liiki siis on ka teine võimalus: pleegitamine, Pahteldamine Kasutatakse väikeste lõhede ja pragude katmiseks ning tuleb kasutada vastavat pahtlit. Pahtlid on pastad mida saadakse pulbrilise täiteaine segamisel kile moodustajatega. Ülesandeks on pinna tasandamine enamuses läbipaistmatul viimistlusel. Laus ja kohtpahteldusel on pahtli viskoossuse erinevus. Kõige kiiremini kuivab nitropahtel. Neid võib pinnale kanda valamise või pneumaatilise pihustusmeetodiga. Avatud süüga puidu korral (näiteks tamm) peaks pahteldamisel olema ettevaatlik, et pahtlit ei satuks liiga palju puidu
Ehitussegud Üldist · Sideaine ja vee segu nimetatakse sideainetaignaks, ka -pastaks. · Sideaine , täitematerjal ning vee segu nimetatakse mördiks. · Sideaine ja vee taigna kivistamisel saadakse sideainekivi(näit tsementkivi , kipskivi). Betoonisegud : · Betoon on põletamata tehiskivi , mis saadakse sideaine, täitematerjali ja vee segu kivinemisel. · Koostisosade segu nim. betoonisegudeks. Beetooni liigitatakse tiheduse järgi: · -raske üle 2600 kg/m3 · -normaalne e harilik , ka tavabetoon 2100..2600 kg/m 3 · -kerge 800-2100 kg/m3 Tavaliselt nomraalse betooni koostiosad on: · sideaine , tavaliselt tsement · peentäitematerjal(harilik kvartsliiv) · jämetäitematerjal(normaalbetoonid graniit-või paekivikillustik) · vesi · lisandid Kasutatakse mitmesuguseid lisandeid näiteks : · Tardumise ja kivinemise kiirendajad või aeglustajad...
Ei soovita kasutada kodudes, kus pereliikmetest on tolmule allergilisi inimesi, tapeet kogub endasse aja jooksul tolmu. · Metalltapeedid- Siledapinnalised, läikivad, kaetud õhukese metallikihiga, valgus-, pesu- ja tulekindlad. · Krobetapeedid- Kahekordne pabertapeet, mille kahe kihi vahel olevad puutükid loovad mustriefekti. · Klaaskiudkangas- Sobib kuivadesse ja niisketesse nuumidesse. Klaaskiudkangas on tule- ja niiskuskindlad. Kasutatakse pinna tugevdamiseks, pragude armeerimiseks, tuleohutuse suurendamiseks. 4. Põrandatasandussegud liigid ja omadused Põrandate otstarbe on kandmine ja selleks on ka erineva kandevõimega (tugevusega) põrandasegud. · Mira 6600 cemplan - Isevalguv, sisetingimustes, kiirkivinev · Mira 6950 expres - Kiirkivinev tasandussegu pindade tasandamiseks, parandamiseks ja kallete ehitamiseks 5. Plaatimissegude liigid ja omadused
150 mm, kui lagi on raudbetoonist, on seina kandva osa min. paksuseks vaja arvestada 200 mm. Vundamendid ja kandvad siseseinad laotakse reeglina 300 ja 350 mm paksused täisvuugiga. Rõhtvuugi nominaalpaksuseks loetakse 15 mm. 100 ja 150 mm seinte ladumisel tuleb mördiga täita ka vertikaalvuugid. Paksemate seinte korral, kui kandvate seinte vahekaugus ei ole üle 6 m võib plokid müüritisse laduda ilma mördita püstvuukides. Vältimaks pragude tekkimist müüritisse, tuleb ta armeerida. Armeerimiseks kasutatakse Bi-armatuuri. Vuuk esimese plokirea kohal ja viimase plokirea all tuleb alati armeerida. Armeeritakse ka akna-aluse rea all olev ja silluste peal olev rõhtvuuk Ülejäänud müüritise osas armeeritakse rõhtvuugid reeglina iga meetri (viienda rea) järel. Armatuur tuleb üleni mördiga katta.
4.survetugevus. 5.Plastsus all mõeldakse betoonisegu omadusi mida iseloomustatavad vee ja täitematerjalide suhtes.kui betoonis on vähe tsementi ja palju liiva,on betoon pudr ja halvasti paigaldatav. 6.Vee lisamine muudab sellest segust saadava betooni tugevuse veelgi madalamaks mistõttu tuleb lisada nii tsementi kui vett või kasutada lisandeid on ette nähtud ka segude lubatud tsemendi sisaldus. Mördid *kasutatakse materjali ülesandmisel mondiidiks pindade tasandamisel pragude täitmisel jne. *ehitusmördid valmistatakse mineraalseteks sideainetest,peenest täitematerjalist ja seguveest mõne juhul kasutatakse ka pigmente. *mördi omadused reguleerimiseks võib kasutada ka vastavaid orgaanilis või mineraalseid lisandeid. Klassifitseeritakse 1.tiheduse järgi -tavaline raskemört 1500-2200kg/m³(kvartsliiv) -kerge ehitusmört>1500 kg/m³(perliit ja kerged täitematerjalid) 2.otstarbe järgi: -müüri -pinnukate!
läbiviidav kuid kindlustab ühtlasi ka vajalikud omadused. Mida keerukama kujuga on termotöödeldav detail, seda hoolikamalt tuleb valida jahutamistingimused, sest keerukamal detailil on tavaliselt suurem ristlõigete erinevus ning seda suuremad sisepinged tekivad tema jahutamisel. Mida rohkem sisaldab teras süsinikku, seda suuremad on karastamisel mahumuutused, ning mida madalamal temperatuuril muutub austeniit martensiidiks, seda suurem on oht deformatsioonide, pragude, pingete ja teiste karastusdefektide tekkeks ning seda hoolikamalt peab valima terase jahutamisreziimi. Tavakarastus ehk ühes keskkonnas (vannis) karastus (vees või õlis) on lihtsamaid karastusviise. Vajaliku temperatuurini kuumutatud detail jahutatakse karastusvedelikus kuni täieliku mahajahtumiseni. Seda viisi kasutatakse süsinik- ja legeerterastest lihtsate detailide karastamisel. Katkendkarastuse ehk kahes keskkonnaskarastuse korral jahutatakse detaili alguses kiirelt,
b)kaks ookeanialust laama liiguvad vastassuundades. Selle tulemusena triivivad mandrid üksteisest kaugemale, tekkinud nõgu täidab maa sisemusest pärinev magma, moodustades ookeanide keskahelikke ja ühtlasi uut maakoort. c)umbes 5% teadaolevatest vulkaanidest asuvad laamade keskel, mitte servadel. Need platookesksed vulkaanid on tekkinud kuumade täppide,ebatavaliselt kuumade piirkondade tõttu sügaval Maa sees. Magma tõuseb pinnale ja purskab laavat läbi maapinna pragude, tekitades vulkaane.Kui platoo liigub aeglaselt üle kuuma täpi, tekib vulkaanide ahel või vulkaaniline saar. Hawaii saarestik on nii tekkinud. d)tekkinud mandrilise maakoorega laama rebenemisel ja osade lahknemisel. 30. Kuum täpp ehk kuum punkt on laamasisene vulkaaniline piirkond, mis on kogenud vulkaanilist tegevust pika ajaperioodi jooksul. 31. Mariaani saared Vaikses ookeanis ( on tekkinud Vaikse ookeani ja Filipiini laamade põrkumisel). Laamade sukeldumis joonele on tekkinud
ning väikesed augud tekkisid kuju sisse. · Miks kaasaegne tsinki sisaldav pronks vähem püsiv kui muistne pronks, mis sisaldas tina? Miks on kuju pind, mis on tehtud väikese tinasisaldusega pronksist, kaetud valgete laigukestega? · Tsink on aktiivsem kui tina, ning välismõjude poolt rohkem mõjutatav. · Tina oksüdatsioonikiht on valge värvusega. · Miks lagunes Callose kuju? · Raudkonstruktsioon avaldas kujule korrosiooni etendavat mõju. Läbi väikeste pragude sai vesi raudkonstruktsiooni peale ning tekkis korrosioon. Seetõttu ei püsinud pronkslehed enam konstruktsiooni küljes ning kukkusid küljest ära. Ajapikku hävines ka raudkonstruktsioon. · Miks kasutatakse suurtes tööstuslinnades kaitsekihi tekitamiseks vask(1)- ja vask (11) nitraate ja sulfaate, kuid mitte hüdroksükarbonaate? · Tööstuspiirkonnas või mere ääres, ei soovitata kasutada karbonaatiooni sisaldavaid paatinasi, kuna see võib
Värvus ja koostis olenevad taimedest ja mesilastõust. Kuuma ilmaga on taruvaik pehme, külmaga kõva. Taruvaik sisaldab taimseid valke ja palsameid 50-55%, vaha 30-40%, eeterlikke õlisid 8-10%, õietolmu 5-10%. Sulamistemperatuur on taruvaigul 80ºC ja erikaal 1,27, ja ta lahustub 4 piirituses. Mesilased kasutavad taruvaiku kärjekannude puhastamiseks ja desinfitseerimiseks, pragude täitmiseks, lennuava kitsendamiseks ja tarru sattunud kahjurite katmiseks (palsameerimiseks). Taruvaigu valmistamiseks koguvad mesilased taime pungadelt. Korje tüübid Elatuskorje on korjevaene periood, mil mesilased kasutavad kogutud nektari kogu ulatuses ära haudme ja täiskasvanud mesilaste toitmiseks. Produktiivkorje Korjeperiood, mil mesilased toovad tarru rohkem nektarit kui haudme- ja täiskasvanud mesilaste toitmiseks ära kulub. Kontrolltaru kaal tõuseb ööpäevas kuni 1,5 kg
Hoonepiirete õhulekkeid mõõdeti vastavalt standardile EVS EN 13829:2001, milles kasutati Minneapolis Blower Door Model 4 aparatuuri. Hoonepiirete õhulekete mõõtmiseks suleti kõik välispiirdes olevad suletavad avad. Mõõteseadme ventilaator tekitas sise-ja väliskeskkonna vahele soovitud õhurõhkude erinevuse. Katse käigus mõõdeti ära õhuvoolu hulk, mis oli vajalik tekitatud rõhuerinevuse hoidmiseks. Õhuhulk, mis läbis ventilaatorit, pidi tulema hoonesse piirete ja pragude kaudu. Lekkeõhu hulka mõõdeti nii ala-kui ka ülerõhu tingimustes 10 Pa sammuga, 0 ... ± 60 Pa. Ala-ja ülerõhu mõõtmistulemuste trendijoonelt loetakse lekke õhuvooluhulk 50 Pa juures, millest avutati keskväärtus. Katsemajas mõõdeti esmalt ära kogu hoone õhupidavus (nurgad avatud) ja väljendati see kõikide piirete keskmise õhulekkena. Seejärel paigaldati nurkade avade ette PVC-kile, mille sisse lõigati 110 mm suurune avaus,
Liimi lõplik tahkumine toimub paari minuti jooksul ja selle aja vältel soovitatakse hoida liimitavaid pindasid surve all. Liimipüstolitel kasutatakse nii erinevaid otsikuid kui ka erineva koostisega liimipulkasid. Liimipüstoliga saab liimida puitu, paberit, sünteetilisi materjale, metalle, keraamikat, tekstiili, nahka jne (Joonis 1). Suurema pinna liimimisel on soovitatav kanda liim pinnale kiiresti punktide või joana. Liimipüstolit saab kasutada ka vuukide ja pragude täitmiseks. Juba liimitud ühenduste lahtisulatamiseks piisab pinna soojendamisest puhuriga. Ülearuse liimi saab ära lõigata sooja noaga. Joonis 1. Liimipüstoli kasutamine vaiba liimimisel. Ohutusjuhised: 1. Kasuta liimipüstoliga liimimisel alusmaterjali, millel toimub liimimine. 2. Jälgi, et kuum liim ei tilguks kätele või riietele. 3
poorse keskkonna. Valem: kw – materjali veejuhtivus, m2; ηw – vedeliku dünaamiline viskoossus, N*s/m2; χw – niiskusläbivus, kg/(m*s*Pa) Niiskusjuhtivus – sõltub materjali niiskussisaldusest. Seega võib niiskusvoo potentsiaaliks kasutada ka niiskussisaldust. Valem: Dw – niiskussisalduse juhtivus (ehk niiskussisalduse muutumise kiirus). 25. Konvektiivne niiskusvool, õhuvool läbi homogeense materjali ning läbi pragude ja aukude Konvektiivne niiskusvool – konvektsiooni korral liigub niiskus piirdes õhuvoolu mõjul läbi poorse materjali või pragude ja aukude kaudu. Põhjused: õhu tiheduse erinevused (korstna efekt); õhusurve; tuul; ventilatsiooni õhuvooluhulkade erinevus. Valemid valemilehel! Õhuvoolu läbi poorse materjali iseloomustab Darcy seadus – massi vool läbi materjali on võrdeline rõhu erinevustega. Va – õhuvoog, m3/(m2s); ηa – õhu dünaamiline viskoossus, N*s/m2;
olema hilisemale õhuniiskusele lähedase niiskusega, samuti peab paigaldatavatel laudadel olema hilisemale tasakaaluniiskusele lähedane niiskus. Tavaliselt tähendab see seda, et ruum peab olema köetav, aluspõrand kuivanud ja põrandalaudu hoitakse enne paigaldamist mõni aeg selles ruumis. Ainult nii on võimalik põranda kuivamisel pragude teket vältida. Voodrilauad on sellise profiiliga, et nende kuivamiskahanemist enamasti ei märka. Maja karkassimaterjali niiskus peaks olema alla 24%, välisvoodrilaudadel alla 18%, sisevoodril alla 16% ja põrandalaudadel alla 10%. Kogu materjal peaks olema kambris kuivatatud niiskus on siis ühtlasem ning sine ja seenkahjustuste tekkimise risk väiksem. Niiskus imendub puitu kõige enam pikikiudu, seepärast tuleb välistingimustes kaitsta eelkõige materjali otspindasid
või kuurist. Aeg on edasi läinud ja sisemise tulekolde rajamisel, kus välimus pole enam nii oluline, võib kasutada kaasaegseid kuumakindlaid samottkive. Vanasti kasutati selleks tumedamaid kauem põletatud telliseid. 2.1 [H2] Müürisegud Vanade ahjude juures kasutati savist, liivast ja veest segatud müürisegu, mis kannatas hästi ja pragunemata kuumust ning kuivamist. Savisegu paisub kuumuse mõjul umbes samal moel kui tellisedki ja nii saab ära hoida pragude teket kütmisel. Tulekolde juures kasutati vanasti musta, tulekindlat savi, teine võimalus oli savi enne kasutamist põletada ja siis uuesti peeneks jahvatada. Saviseguga ehitatud ahju on kerge ka lammutada. Tänapäevalgi võiks vanade ahjude juures savi kasutada, mida saab ehitusmaterjalide poest. Savile võib veidi, kuid mitte üle 10% lisada tsementi, nii tegid pottsepad Eestis alates XX sajandi algusest. 3 [H1] KROHVITUD AHJUD
g/m3 = massina õhu ruumala kohta 15. Miks tuleb ruumide sisekliima kujundamisel arvestama kiirgusliku asümmeetriaga? Sest kiirguslik asümmeetria põhjustab madalaid pinnatemperatuure suurematel aladel, mis vähendavad soojuslikku mugavust. 16. Mis on radoon? Radoon lõhnatu, värvitu inertne gaas, mis tekib looduslikult uraani radioaktiivsel lagunemisel 17. Kuidas satub radoon siseõhku? Siseruumidesse jõuab maapinnast pärinev radoon peamiselt põrandas/vundamendis olevate pragude ning avade (nt avad torustiku või juhtmete jaoks) kaudu. Kuna rõhk hoonetes on madalam kui väljas, siis soodustab see radooni liikumist hoonetesse. 18. Miks ja millise kontsentratsiooni juures on radoon inimese tervisele ohtlik? Radoon on oluline kopsuvähi riskitegur. Radooni sisaldus hoones ei tohi ületada 200 Bq/m3. 19. Milliste meetmetega saab tõkestada radooni sattumist hoonesse? · radooni tõkkekile kasutamine · piirete tihendamine · ventileerimine · radoonikaev 20
oksiidide teket. Nikkel: süsinikuvaestes terastes 0,2...0,3%, konstruktsiooniterastes 1...5%, legeerterastes 18...35%. Mõnes sulamis on niklit kuni 85%. Nikkel suurendab terase plastsust ja tugevust ning annab peeneteralise struktuuri, halvendamata keevitatavust. Molübdeen: terastes 0,15...0,8%. Mo suurendab teraste vastupidavust löökkoormustele ja kõrgele temperatuurile ning annab peeneteralise struktuuri. Mo soodustab pragude teket pealesulatatud metallis ja termomõju piirkonnas. Keevitamisel oksüdeerub Mo kergesti ja põleb välja. Vanaadium: eriterastes 0,2...0,8%, stantsiterastes 1..1,5%. Vanaadium soodustab teraste karastatavust, halvendades sellega keevitatavust. Keevitamisel oksüdeerub vanaadium intensiivselt ja põleb välja. Volfram: tööriista ja stantsterastes 0,8...18%. Kõrgetel temperatuuridel suurendab wolfram
suurt survetugevust nõudvad kohad; • mõlemal müüritisel armeeritakse horisontaalvuuk vastavalt tootja juhendile (iga 3 – 4 rida) spetsiaalse 5 mm müürivõrguga ; • täisvalatud õõntega plokkidel armeeritakse vertikaalõõned enne betoneerimist vastavalt juhendi nõudele üle ühe õõne igas õõnes 2 armatuuri. Täpsemalt määrab armeerimise projekteerija; • õõnesplokkidest müüritise ladumisel on väga oluline teha pragude vältimiseks temperatuurivuugid ettenähtud vahemaa järel; • õõnesplokist müüritis laotakse ühes tsüklis kõrgusega maksimaalselt 8 rida ning seejärel betoneeritakse täis järgmisel päeval; • sillused tehakse monoliitbetoonist või spetsiaalsest sillus- ja sarrusplokist;. • plokke lõigatakse ketaslõikaja ja erilõikurite ning teemantkettaga;
15. Miks tuleb ruumide sisekliima kujundamisel arvestama kiirgusliku asümmeetriaga? Sest kiirguslik asümmeetria põhjustab madalaid pinnatemperatuure suurematel aladel, mis vähendavad soojuslikku mugavust. 16. Mis on radoon? Radoon – lõhnatu, värvitu inertne gaas, mis tekib looduslikult uraani radioaktiivsel lagunemisel 17. Kuidas satub radoon siseõhku? Siseruumidesse jõuab maapinnast pärinev radoon peamiselt põrandas/vundamendis olevate pragude ning avade (nt avad torustiku või juhtmete jaoks) kaudu. Kuna rõhk hoonetes on madalam kui väljas, siis soodustab see radooni liikumist hoonetesse. 18. Miks ja millise kontsentratsiooni juures on radoon inimese tervisele ohtlik? Radoon on oluline kopsuvähi riskitegur. Radooni sisaldus hoones ei tohi ületada 200 Bq/m3. 19. Milliste meetmetega saab tõkestada radooni sattumist hoonesse? • radooni tõkkekile kasutamine • piirete tihendamine • ventileerimine • radoonikaev 20
vedelikus). Adhesiooni jõud jõud vedeliku ja pinna osakeste vahel. Adhesiooni- ja kohesioonijõu vastastikusest suhtest sõltub pinna margamine. Märgamine tekib vedeliku ja tahke keha molekulide vastastikmõjul ja põhjustab vedeliku pinna kõverdumise tahke keha lähedal. 41. Niiskuse konvektiivne liikumine Konvektsiooni korral liigub niiskus piirdes õhuvoolu mõjul läbi poorse materjali voi tarindis olevate pragude ja aukude kaudu. Konvektsioon sõltub: · õhurõhkude erinevusest; · materjali õhujuhtivusest; · pragude olemasolust 42. Veeauru difusioon, Ficki seadus. Difusioon füüsikaline nähtus, mille mõjul erinevad gaasid või gaasi erinevad kontsentratsioonid moodustavad homogeense gaasisegu; Difusiooni teel liigub gaas kõrgemast kontsentratsioonist madalamale suurema osarõhu poolt madalama osarõhu suunas.
Peamiselt on radooniohtlik Põhja- Eesti, kus uraanirikka diktüoneemaargilliidi peal asetseb poorne ja lõheline paekivi. Uraani lagunemise käigus tekkiv radoon saab sellisel juhul vabalt maapinnale tõusta. [7] Radooniohtlikud on ka piirkonnad Lääne-Virumaal ning Tartumaal, kus kõrge radoonisisalduse tekitajateks on jääajal Skandinaaviast siia kandunud setted. [7] Radoon pääseb majja ehituse halva kvaliteedi ning hoone vananemisel tekkivate pragude tõttu. Radoonirikka õhu sissehingamisel suureneb kopsuvähki haigestumise risk. Seetõttu on äärmiselt oluline kaitsta ennast radoonist tekkiva ülemäärase kiirituse eest. [7] Värvitu ja lõhnata radoon kuulub intertgaaside hulka, see tähendab ta ei osale keemilistes reaktsioonides. Vees võib ta lahustuda, samuti ka veres ja koevedelikes. Gaasiline olek teeb ta eriliseks teiste uraanirea elementide hulgas, andes talle suurema liikuvuse. Seega, tekkides uraani
Reaktsiooni käigus tekib betooni poorides ja kapillaarteedes lahustumatu kristallstruktuur, mis peatab vee ja muude vedelike igasuunalise liikumise."[9] 9 2.2.4 MC-Injekt GL-95 Tegemist on madala viskoossusega akrüülbaasil geeliga vee sissetungi tõkestamiseks, mida kasutatakse maa-alustel töödel konstruktsioonide täielikuks isoleerimiseks survega injektsioonimeetodil. Sobib müüritise, betooni ja pinnase pragude ja tühimike isoleerimiseks vee sissetungi vastu. GL-95 suudab tungida pragudesse laiusega < 0,1 mm, on kõrge keemikalikindlusega, paigaldatav ka madalatel temperatuuridel, muudetava reaktsiooniajaga vastavalt segule ning omab suurt deformatsioonivõimet ja paindlikkust. GL-95 ei ohusta põhjavett, on keskkonnasõbralik. [10] 10 3. RADOON Radooni tekkimise aluseks on looduslik radioaktiivne lagunemine, mille käigus maapinna sees
võtmine (uhteproovid) toiduained · Koristamise plaanid · aknavõred- marli, võrk (hoolduskoristus, suurpuhastus, 2. Prussakad( toituvad mustusest, perioodiline puhastus) toiduainetest) · Pesuaine peaks olema 95% · Pragude kinnitoppimine ulatuses bioloogiliselt lagunev · Pakitud toiduained · Kanalisatsiooni korrasolek · Kuuma veega pinna töötlemine Võitlus kahjuritega · Booraks 1. Kärbsed · Ruumide õhutamine 15
suurem kui 0,15 W/(m²K). Lõunapoolne asetus ja Päikeseenergia passiivne päikesevarje kasutamine on passiivmaja kasutamine: projekteerimisel olulise tähtsusega. Energiasäästlikud Akende (klaaside ja raamide aknaklaasid ja raamid: keskmine) U-tegur ei tohi ületada 0,80 W/(m²K), päikeseenergia omastamise koefitsiendiga 50%. Välispiirete õhutihedus: Õhuleke hoone pragude kaudu peab olema väiksem kui 0,6 hoone mahtu tunnis (n50 < 0,6 h-1). Sissetõmmatava värske Värske õhu võib juhtida hoonesse õhu eelsoojendus: läbi maa-aluste torude, mis saavad soojust maapinnast. Nõnda soojeneb sissetõmmatav õhk ka külmadel talvepäevadel temperatuurini üle 5°C. Väljatõmmatava õhu Enamus väljatõmmatava õhu
Kõige enam kasutatakse 4130 terast, mille tõmbetugevus on 590–760 Mpa. Üldiselt on hakatud lennukites aina vähem terast kasutama, et lennukit kergemaks saada. Legereerivateks elementideks on Cr ja Mo. Pilt 3 lennuki terasest raam 6 2.3 Titaanium Titaaniumi põhilised omadused on tema kõrge tõmbetugevus, kõrge vastupidavus korrosioonile, kõrge väsimustugevus, pragude suhtes väga vastupidav ja kannatab mõõdukalt kõrgeid temperatuure ilma deformeerumata. Titaanium sulam alumiiniumi, zirconiumi, vanaadiumi ja teiste elementidega leiab kasutust paljudes kriitilistes struktuuriosades, näiteks tulemüüris, telikutes, väljalaskesüsteemides ja hüdrosüsteemides. 2/3 kogu toodetud titaaniumist kasutatakse lennuki mootorites ja raamides. Näiteks kasutatakse Boeing 777 tootmisel 59tonni titaaniumi, Boeing 747
puitkonstruktsioone renoveerida ning kaitsta. Töös on kasutatud erinevaid interetimaterjale. 3 1. PUITKONSTRUKTSIOONIDE KAHJUSTUSED 1.1 KAHJUSTUSTE LIIGID Puidul on tähtis osa ehitises. Puit välistingimustes aga nõuab hoolikat konstruktiivset, keemilist ja ka füüsilist kaitset. Kõik konstruktiivsed abinõud, mis takistab vee ja niiskuse tungimist puitu tema lõikepindade, vuukide, otspindade, pragude, liimipindade kaudu pikendavad tohutult puitkonstruktsioonide ja pinnakatete eluiga. Peamised kahjustuste liigid on järgmised: Puidu keemiline ja bioloogiline kõdunemine Tähtsamad puitu hävitavad või puidu omadusi mõjutavad tegurid on päikese soojus- ja ultraviolettkiirgus, bakterid, hallitus, sine, mädanikuseened ja puitu hävitavad putukad. Päikese soojus- ja ultraviolettkiirgus Päikeseenergia jõuab puidu pinnale kahte moodi: valguse ja soojusena.
Kipsplaat on oma mahukaalu kohta elastne, nii et plaadist on kerge ehitada õhuheli isoleerivaid konstruktsioone. Heliisolatsiooni omadusi mõjutavad plaadi paksus, plaadikihtide arv ja karkassiruumi sügavus. Heliisolatsiooni saab parandada karkassiruumi paigaldatud mineraalvillaga ja vahelduva kinnitusega karkassikonstruktsiooniga. Hea heliisolatsiooni kindlustamiseks tuleb lisaks konstruktsiooni valikule pöörata erilist tähelepanu ka ühenduste ehitusviisidele ning vuukide ja pragude tihendamisele. Tulepüsivus Kipsplaadis on põlevaks aineks ainult kartong. Kuna kartongipinna ja kipsikihi vahel ei ole õhku, siis kartong ei põle vaid söestub aeglaselt. Kipsikristallid sisaldavad keemiliselt seotud vett umbes 17% plaadi kaalust. Kuumenedes kristallid lagunevad ja vabanenud vesi aeglustab tule levikut. Plaat takistab tule levimist selle taga olevatesse konstruktsioonidesse kuni kogu vesi on aurustunud ja plaat kaotanud oma jäikuse
- betoonis olevad ebapuhtad side- või inertained, muu hulgas väävel, rauaühendid, alumiiniumoksiidid; reaktiivne täitematerjal; Betooni lagundavad jõud - hüdrauliline rõhk; - jääkristalli kasv; - osmootne rõhk; - soolade kristalliseerumine; - soojuspaisumistegurite erinevus; - temperatuurigradient (erinevus) ja selle tagajärjel tekkivad sisepinged; - "soojašokk” 28. Mida tuleks määrata betooni kahjustuste uurimisel? Praod ja pragude moodustumine, ebatihedad vuugid ja liited, liited, mõranemised, lõhestumised, vajumised, kruusa pudenemiskohad, paikamiskohad, värvitööd, taimkate, seisev vesi ja ebatihedused, mustumine ja hallitus. 29. Betooni karboniseerumine, kuidas see toimub ja selle mõju materjalile või konstruktsioonile Kivimaterjalide puhul tekivad. - väliste mõjurite tagajärjel, CO2, SO2, SO3 jne. materjalide sisemistel põhjustel (ebasobivad koostisosad).
- betoonis olevad ebapuhtad side- või inertained, muu hulgas väävel, rauaühendid, alumiiniumoksiidid; reaktiivne täitematerjal; Betooni lagundavad jõud - hüdrauliline rõhk; - jääkristalli kasv; - osmootne rõhk; - soolade kristalliseerumine; - soojuspaisumistegurite erinevus; - temperatuurigradient (erinevus) ja selle tagajärjel tekkivad sisepinged; - "soojasokk" 26.Mida tuleks määrata betooni kahjustuste uurimisel? Praod ja pragude moodustumine, ebatihedad vuugid ja liited, liited, mõranemised, lõhestumised, vajumised, kruusa pudenemiskohad, paikamiskohad, värvitööd, taimkate, seisev vesi ja ebatihedused, mustumine ja hallitus. 27.Betooni karboniseerumine, kuidas see toimub ja selle mõju materjalile või konstruktsioonile Vastus: Karboniseerumine tekib õhus oleva süsinikdioksiidi ja betooni põhimineraalide reageerimisel, kus kaltsium hüdroksüüd reageerimisel CO2-ga muutub kaltsiumkarbonaadiks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
