Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Lubikrohv (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Viljandi Ühendatud Kutsekeskkool
Lubikrohv
Referaat
Vana-Võidu 2009
SISSEJUHATUS
Lubikrohvi võib kasutada nii sise- kui välistingimustes.
Enamus vanu paekivi- ja tellisseinu on krohvitud lubikrohviga. Lubjal ja liival põhinev helehalli tooniga krohvisegu on Eestis kasutatud juba sadu aastaid. Lubikrohvi võib kasutada ka niisketes ruumides, kuid päris veekindel see krohv siiski ei ole, seepärast näiteks vannitoapõrandad on soovitav katta plaatidega, kraanikausside pealispind tadelaktiga ( looduslik veekindel krohvisegu ).
Kõige tavalisem lubikrohvi segu on vahekorras 1:3.
Välistingimustes sobib kõige paremini traditsiooniline lubikrohv. Sisetingimustes sobib kõige paremini nn lubikrohv restaureerimistöödele.
Lubjamört ja lubjavärv kivistuvad õhus oleva süsihappegaasi toimel. Lõplikult kivistunud lubjarikas krohv imab endasse hästi vett, see jaotub ühtlaselt ning kuivab takistamatult välja. Lubikrohv hingab, seega takistab mädaniku teket krohvitud puitpindadel.
Lubikrohv puhastab õhku ja tasakaalustab õhuniiskust, seega tagab tervisliku elukeskkonna.
KASUTAMINE
Kasutatakse erinevatest mineraalsetest ehitusmatejalidest seinte tasandamiseks ja krohvimiseks.
Paekivist , dolomiitsest kivimist ja tellistest müüride ladumiseks. Igasuguste vanade müüritiste ja krohvipindade renoveerimiseks.
ETTEVALMISTUD TÖÖDEKS
  • Puhastada pind – tolm, lahtine krohv ( kui tehakse krohviparandusi), värv.
  • Panna valik kogus segupulbrit segamisnõusse.
  • Lisada vett 16-22 % segu kaalust ( 4 – 5,5 liitrit 25 kg koti kohta).
  • Segada mehhaniliselt või käsitsi kuni segu täieliku märgumiseni.
  • Lasta segul veidi seista ja siis uuesti segada.
  • Valmissegu on kasutatav 8 tundi.

LUBIKROHVI KASUTAMINE
  • Lubikrohviga krohvimisel ja müüri ladumisel kasutada klassikalisi meetodeid krohvi ja müüritöödel.
  • Krohviparanduste tegemisel ja müüritiste remondil saad kasutada „kindakrohvi“ meetodit ( pätsikesed ), mis säilitab seina ja müüritise iidse väljanägemise.
  • Krohvikihi paksus lauskrohvimisel ( terve sein vms ) normaalselt 5 – 15 mm. Krohvi paranduste tegemisel kuni 30 mm.

KIVINEMINE
  • Lubikrohvi kivinemise aeg oleneb aluspinna niiskusest ja veeimavusest, õhu niiskusest, aluspinna ja õhu temperatuurist. Kivinimist kiirendavad ja aeglustavad veel paljud muud tegurid nagu tuul, päike, vihm jne.
  • Enne järgmise tasanduskihi pealekandmist peab olema eelmine kiht kuivanud.

PIIRANGUD
  • Lubikrohviga töötamisel peab nii õhu kui ka aluspinna temperatuur olema / püsima pluss-kraadides.
  • Ka lõplikult mitte kivinenud krohvipindu võib järsk temperatuuri langus rikkuda.
  • Lubikrohv on kergelt söövitava toimega. Silma või nõrgale limaskestale sattunud krohv pesta maha rohke puhta veega.

SÄILITAMINE
  • Kottides segupulbrit hoida kuivas ruumis.
  • Segupulbri säilimisaeg kuivades tingimustes 1 aasta.

KULUNORM KROHVIMISEL
  • Lauskrohvimisel kulub keskmiselt 10 kg lubikrohvi 1m² seina krohvimiseks.

TÖÖRIISTAD
  • Kellu
  • Müürihaamer
  • Silur
  • Hõõruti
  • Lood
  • Vuugiraud

SISE- JA VÄLISKROHVI ERINEVUSED
Mõlemaid krohve tuleb seina visata mitmes kihis, nii on materjal püsivam ja ilmastikukindlam. Välisfassaadid nõuavad kuni viies kihis lubikrohvimist, siseruumides aitab paarist-kolmest kihist . Krohvikiht ei tohiks olla üle paari sentimeetri paks. Liiga paksu kihi korral tekivad krohvis pinged , mis viivad varem või hiljem pragude tekkeni.
VALMISTAMINE
Lubikrohv koosneb kvaliteetsest lubjapastast ja krohviliivast, mis sobib nii välis- kui sisetöödeks. Sellisele segule tuleb lisada ainult vett.
KASUTATUD KIRJANDUS

SISUKORD
  • Sissejuhatus 2
  • Kasutamine ( Pille- Riin ) 3
  • Ettevalmistused töödeks ( Pille-Riin ) 3
  • Lubikrohvi kasutamine ( Kristiina ) 4
  • Kivinemine ( Kristiina ) 4
  • Piirangud ( Sirli ) 5
  • Säilitamine ( Sirli ) 5
  • Kulunorm ( Sirli ) 5
  • Tööriistad 6
  • Sise- ja väliskrohvi erinevused 6
  • Valmistamine 6

KORTERIPLAAN
Magamistoa krohvimine :
  • Esmalt eemaldan lahtise tolmu ja kui on vana krohv, siis lahtise osa.
  • Kasutan kolmekihilist krohvi ( nakke-, täite- ja viimistluskrohv ).
  • Enne kui krohvi viskama hakkan, niisutan aluspinna.
  • Siis hakkan krohvi seina viskama.
  • Eemaldan liigse segu latiga.
  • Seejärel ootan , et segu natuke taheneks.
  • Siis hakkan lihvima, tühjad kohad täidan seguga . ( päris siledaks ei ole vaja, kuna peale tuleb veel 2 kihti krohvi) .
  • Iga järgneva kihiga tuleb toimida samamoodi nagu esimesegagi, kuid viimistluskiht tuleb siluda VÄGA korralikult.
  • Krohvitud pinnale on võimalik paigaldada tapeet või värv, kuid enne värvi pealekandmist tuleb pind üle pahteldada.

9
Vasakule Paremale
Lubikrohv #1 Lubikrohv #2 Lubikrohv #3 Lubikrohv #4 Lubikrohv #5 Lubikrohv #6 Lubikrohv #7 Lubikrohv #8 Lubikrohv #9
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-03-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 72 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor ESYIceMan Õppematerjali autor
referaat

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Fassaaditooted-krohvid
13
doc

Fassaaditooted (krohvid)

FASSAADITOOTED ( KROHVID ) Referaat Juhendaja: 2012 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Mineraalsed fassaadikrohvid 2.1 Nõuded mineraalsetele fassaadikrohvidele 2.2 Mördid 2.3 Lubimördid 2.4 Lubi -ja tsementmördid 2.5 Tsementmördid 2.6 Mördilisandid 2.7 Valmismördid-kuivsegud 2.8 Aluspind 2.9 Aluspinna eeltöötlus 2.10Värvilised fassaadi ( viimistlus ) krohvid 3. Polümeersed fassadikrohvid 3.1 Ajalugu 3.2 Polümeerkrohvid sise- ja väistöödeks 2 Sissejuhatus Sõna fassaad tuleneb prantsuse keelsest sõnast facade, mis tähendab esikülge ja nägu.

Ehitusviimistlus
Lõputöö - Lastetuba
30
doc

Lõputöö - Lastetuba

värvidega. Sobib kasutamiseks betoon-, kergbetoon-, kivi- ja eelnevalt krohvitud pindadel. Aluspinnaga naket nõrgendavad ained tuleb eemaldada. Krohvipulbrile lisada vett 17-22%. Väga kuivi ja poorseid aluspindu on soovitav eelnevalt niisutada. Lauskrohvimisel normaalne segukihi paksus seinal 4- 8 mm, osakisel krohvimisel kuni 1 cm. Käsitsi krohvimisel soovitav 9 kanda krohv seinale 60- 80 cm pikkuste terassiluritega. Enne järgmise krohvikihi seinale kandmist peab eelnev kiht olema kuivanud vähemalt 6- 8 tundi. Krohvimisel peab aluspinna, krohvi ja ruumi temperatuur olema üle +5°C. Kuivas keskkonnas krohvimisel on soovitav krohvitud pinda niisutada. Segu on kivinenult kuuma- ja külmakindel. Kulu: 1 m2 krohvimiseks käsitsi 5 mm paksuse krohvikihiga kulub 6- 7 kg segupulbrit. Pritskrohvi korral 3-5 kg. Krohvisegu koostis: paekivijahu ca 30%, kvartsliiv ca 50%,

Ehitusviimistlus
Maalritöö eksamipiletid
9
docx

Maalritöö eksamipiletid

Läikiv värv on pesu- ja kulumiskindel ning ei määrdu nii kergesti. Oluline on ka teada, et läikiv värv toob esile väiksemagi aluspinna ebatasasuse. Täismatt värvikile ei kannata tavaliselt pesemist ja seetõttu sobib hästi kuivade ruumide laevärviks. Pilet 4 1. Krohvisegude valmistamine Segu segamiseks kasutada drellpuuri otsa kinnitatud visplit. Segu lisada veele ühtlase joana, samal ajal pidevalt segades. Lasta 5 min seista ja uuesti korralikult läbi segada. Valmis krohv peab olen ühtlane ja ei tohi kleepuda töövahendite külge. Krohvisegu valmistamiseks vajalikud töövahendid on drellpuur + vispel, mördiämber, vajadusel kellu. Tervishoiu tagamiseks vispeldamisel kasutada respiraatorit ning muidugi tööriideid, -jalanõusid, kindad. 2. Põrandatasandussegude liigid ja omadused Põrandatasandussegud jagunevad peamiselt nelja gruppi: 1. Käsitasandussegud Olulisem erinevus on see, et segu ei voola ära, nii on võimalik teha ka kaldeid ja

Maalritööd
Ehitusviimistleja eksamipiletite küsimused ja vastused
82
odt

Ehitusviimistleja eksamipiletite küsimused ja vastused.

Väga hea töödeldavusega ja kergesti lihvitav Keskmine kulu 0,1-0,2 kg/m2 kipsplaatide vuukimisel, lauspahteldamisel kulu ca 0,5-1,0 kg/m2 Veekulu 8-9L/25 kg kott Kuivamisaeg 3 tundi – 1 ööpäev Kihipaksus 1-3 mm Eksamipilet Nr. 2 1. Krohvisegude valmistamine Segu segamiseks kasutada drellpuuri otsa kinnitatud visplit. Segu lisada veele ühtlase joana, samal ajal pidevalt segades. Lasta 5 min seista ja uuesti korralikult läbi segada. Valmis krohv peab olen ühtlane ja ei tohi kleepuda töövahendite külge. Krohvisegu valmistamiseks vajalikud töövahendid on drellpuur + vispel, mördiämber, vajadusel kellu. Tervishoiu tagamiseks vispeldamisel kasutada respiraatorit ning muidugi tööriideid, -jalanõusid, kindad. 2. Tasandussegude liigid ja omadused Isetasanduvad, remondisegud,erisegud. 1. Käsitasandussegud Olulisem erinevus on see, et segu ei voola ära, nii on võimalik teha ka kaldeid ja üleminekuid.

Ehitus
EHITUSMATERJALID
472
pdf

EHITUSMATERJALID

Algul olid ehitusmaterjalideks puit, looduslik kivi, liiv, savi, pilliroog jne. Neid kasutati ilma töötlemata. Esimene tööriist oli kivikirves. Selle abil tükeldati puutüvesid ja saadi uus ehitusmaterjal – palk. Kui palke hakati ehitusel kasutama, väljus inimene koopast. Palkidest ehitati eluasemetel seinu ja lagesid. Metallriistade kasutusele võtmisega sai hakata materjale töötlema. Algul hakata kasutama kivimaterjale. Esimesed ehitusmaterjalid olid:  lubi,  kips,  keraamika,  metallid kinnitusosadena jne. 9 1.3. Ehitusmaterjalide arengusuundadest tänapäeval Kaasajal on ehitusmaterjalide arengus järgmised suunad:  jätkub monteeritavate detailide ja konstruktsioonide areng;  on välja töötatud uusi raudbetooni liike – kiudbetoon, raudbetoonkoorikud;  üha rohkem kasutatakse alumiiniumi ja selle sulameid;

Ehitus
EHITUSMATERJALID-04 11 13
236
pdf

EHITUSMATERJALID-04 11 13

Algul olid ehitusmaterjalideks puit, looduslik kivi, liiv, savi, pilliroog jne. Neid kasutati ilma töötlemata. Esimene tööriist oli kivikirves. Selle abil tükeldati puutüvesid ja saadi uus ehitusmaterjal – palk. Kui palke hakati ehitusel kasutama, väljus inimene koopast. Palkidest ehitati eluasemetel seinu ja lagesid. Metallriistade kasutusele võtmisega sai hakata materjale töötlema. Algul hakata kasutama kivimaterjale. Esimesed ehitusmaterjalid olid:  lubi,  kips,  keraamika,  metallid kinnitusosadena jne. 9 1.3. Ehitusmaterjalide arengusuundadest tänapäeval Kaasajal on ehitusmaterjalide arengus järgmised suunad:  jätkub monteeritavate detailide ja konstruktsioonide areng;  on välja töötatud uusi raudbetooni liike – kiudbetoon, raudbetoonkoorikud;  üha rohkem kasutatakse alumiiniumi ja selle sulameid;

Kategoriseerimata
Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga
638
pdf

Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga

EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Ehituskonstruktsioonid Ehitusfüüsika Tehnosüsteemid Sisekliima Energiatõhusus Tallinn 2011 EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Targo Kalamees, Endrik Arumägi, Alar Just, Urve Kallavus, Lauri Mikli, Martin Thalfeldt, Paul Klõšeiko, Tõnis Agasild, Eva Liho, Priit Haug, Kristo Tuurmann, Roode Liias, Karl Õiger, Priit Langeproon, Oliver Orro, Leele Välja, Maris Suits, Georg Kodi, Simo Ilomets, Üllar Alev, Lembit Kurik

Ehitusfüüsika




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun