anioonvahetajad - kvaternaarsed amiinid. katioonvahetajad sulfonaatrühmad. môlemad rühmad dissotseeruvad täielikult ja sôltuvus pH-st puudub. laialt kasutatav anioonide määramiseks vee analüüsil, (näit. Elektrijaamades) Statsionaarsel faasil on ioonselt laetud pind, laeng on vastupidine määratavale komponendile. Eksklusioonkromatograafia põhimõte ja rakendusi- kasutatakse makromolekulide molekulaarkaalu jaotuse analüüsil kolonni täidised on poorsed materjalid: silikageel, poorne klaas, stüreendivinüül polümeer, kolonni täidise poorsus varieerub suurtes piirides (4 m 250 m) , väga suured molekulid ei sisene pooridesse elueeruvad kiiresti, väikesed molekulid jäävad kinni paljudesse pooridesse ja elueeruvad aeglaselt , vahepealse suurusega molekulid sisenevad osadesse pooridesse ja osadesse nad ei mahu ning nende retentsiooniaeg on suurte ja väikeste molekulide vahepealne eluent: pH < 9, peab lahustama analüüsitavaid aineid, detektor: HPLC detektorid
Fotograafia ning mitmesuguste elektroonsete vastuvõtjate tulekuga on vaatleja-astronoomi vahetu kontakt teleskoobiga ühe vähenenud. Nüüdisaegne teleskoop on keerukas instrument , kus kasutatakse palju tipptehnoloogiat. Et valmistada suuri teleskoobipeegleid mis poleks liiga rasked, selleks on kaks lahendust: Esimesel juhul tehakse peegel küll paks, kuid mitte täisklaasist vaid kärgstruktuuriga. Peamine peegelduv kiht on ühtlane klaasikiht, ülejäänud osa on aga poorne. See vähendab oluliselt kogumassi, kuid peab olema nii tugev, et ei tekiks läbipaindeid ja peegli kuju säiliks igas teleskoobi asendis. Teisel juhul tehakse peegel üpris õhuke, kuid selle tagakülg varustatakse vastavate mehhanismidega ehk aktuaatoritega, mille abil saab peegli kuju muuta vastavalt vajadusele. Sellist süsteemi nimetatakse aktiivseks optikaks. Monoliitse peegli maksimaalne läbimõõt on praegu 8,4 meetrit ning paistab et see on ka piir.
Töökoha põhimõtted: Töövahendid: harjad, lapats, käärid, nurgik, tapeetimislaud, pliiatsid, lood, mõõdulint, vann, Materjalid: krunt, seinakattematerjal, värvid, liimid, Kaitsevahendid: Kvaliteeti kontrollitakse visuaalset. Et ei oleks värvi erinevusi, et ei paistaks ühenduskohad, 30. võrdle silikaat ja lubivärvi Silikaat: väga püsiv ja pika ajaline. Võib värvida kõiki mineraalseid aluspindu: krohv, betoon, kivi. Väga poorne, kuid kaitseb siiski aluspinda vee sisse tungimise eest. Puudused: söövitab klaasi ja metalle, (sest sisaldab vesiklaasi) . Lubivärv; kaitseb niiskuse eest, desinfitseerib. Värvitakse neli kuni kuus õhukest kihti. 31. seinte ja avakülgede krohvimine tsement krohviga (vaata punkt 25) Avaküljed: kasutatakse juhtlaudu. Valmistame sablooni (võib valmistada puidust) tehakse sisselõige ja kantakse segu külgedele . Sablooniga ühtlustatakse segukiht
Kuna koepaksus ei saa olla üle 100-200µm, on pakutud välja, et tuleks kasutada verevarustuse süsteemi, mis imiteeriks normaalse keha verevarustust. Selleks saaks kasutada sünteetilisi sooni, mis kannaks sisse toitaineid ja välja jääkaineid. Praegu on aga selle süsteemi kasutamine raske, kuna see ei anna suurt hulka lihasmassi. Toetusvõrgu matejal võib söödavatast olla näiteks sellised polümeerid, nagu kollageen, tselluloos ja alginaat. Nende poorne helmeste struktuur võib olla võimeline toime tulema muutustega erinevate pH-de ja temperatuuride juures ja olla võimeline toime tulema lihaste kokkutõmmetega. Söödamatud polümeerid võivad aga anda teisi eeliseid. Varem mainitud lainelise struktuuriga pinnad võivad aidata lihasrakkude paigutuse ja tekkimisega. Nende kasutuseks on vaja aga häid võrgu eemaldamise võimalusi. Seda saab teha kas ensüümidega või mehaaniliselt, mis võivad kahjustada rakke ja ka toetusvõrku
väga suur omavahel ühendatud pooride sisaldus, mis võimaldab vee ja õhu tsirkulatsiooni, millega tekiks tihe, dreenivate ja mürasummutusomadustega katendikiht. Mustsegu – Vedelbituumenist või bituumenemullsioonist, liivast ja killustikus või purustatud kruusast või kruusast koosnev asfaltsegu. 2. Milliseid tähiseid ja lühendeid kasutab standard nende tähistamiseks ? AC – asfaltbetoon (TAB tihe asfaltbetoon, PAB poorne asfaltbetoon, KAB kergasfaltbetoon) ; SMA – killustikmastiksasfalt; MA – valuasfalt, PA – dreenasfalt; RA – korduvkasutatav asfalt; MSE - mustsegu 3. Mida kasutatakse asfaltsegude sideainena ? Asfaltsegude sideaine on teebituumen või modifitseeritud bituumen. Lisada võib loodusliku bituumenit. 4. Millistes kihtides kasutatakse asfaltbetooni. Nimetage need ja kuidas neid tähistatakse lühendatult ?
materjalist väikeplokke: keramsiitbetoonist väikeplokke (Fibo ja Talotiplokk); mullbetoonväikeplokke ( Silbeti plokid ); autoklaavitud kergbetoonplokke ( Aeroc’i plokid); pressitud betoonkive ( Columbia-kivi ). Keramsiitbetoonist väikeplokkidest seinad Keramsiitbetoonist väikeplokkidest (kergplokke) seina struktuur on poorne, mille tõttu isoleerib ta hästi soojust ( betooniga võrreldes 5-kordselt). Nad on vastupidavad külmale, neisse imendub vähe vett ja nad kuivavad kiiresti. Müüritis on tulekindel. Kergplokke kasutatkse müüritiste ladumiseks nii peal- kui ka allpool maapinda. Sobivad välis- ja siseseinte ehitamiseks. Kasutatakse ka garaažide ja vähekorruseliste hoonete vundamentide ehitamiseks. Plokke valmistatakse kolmes tugevusklassis: nõrgemad tugevusega 2 ja 3 MPa betooni tihedusega 600..
kui tahetakse võtta põhjavett üle 5 m3 ööpäevas või kui võetakse vett kambrium-vendi või ordoviitsium-kambriumi põhjaveekihist. Viimasel juhul tuleb taotleda luba sõltumata võetava vee kogusest nagu ka mineraalvee võtmise korral. Põhjavee all mõistetakse maakoores sisalduvat vaba vett. Põhjavesi paikneb põhjaveekihtides ja -lademetes ehk maapõue vettsisaldavates ja -andvates kihtides. Karstunud ja lõheline lubjakivi, poorne liivakivi ning liiv, kruus ja teised purdsed setted sisaldavad põhjavett. Savikad kivimid ja setted on väiksema veejuhtivusega ning moodustavad vettpidavaid kihte, mis isoleerivad vettandvaid kihte üksteisest. Savikad vettpidavad kihid veepidemed on tavaliselt ka looduslikuks kaitseekraaniks põhjavee reostumise vastu. Erinevates põhjaveekihtides ja -lademetes paiknev põhjavesi erineb nii oma kvaliteedilt kui ka koostiselt
ehitatud ka biopuhastuseks ehitatud. Märg süsteem töötab kõige efektiivsemalt siis, kui süsteemile eelneb heitvee kogumismahuti ning taimerile sätestatud pump, mis toimetab kontrollitud doosidega. Märgalasüsteemide septikud on tavaliselt ehitatud madalate kraavide moodi, 30-45 cm sügavused ning on vooderdatud, et vältida lekke tekkimist. Süsteemi väljavool on ehitatud nii, et säitlitada vee taset määratud sügavusel. Poorne materjal, näiteks peene kruus, paigutatakse kaevetöödel määratud veetasemest kõrgemale. Kui auk on vooderdatud ning kruusaga täidetud, juhitakse sinna heitvesi. Kruusa vahel kasvavad taimed. Kuna materjali pind on heitveest üleval pool, siis on üsna ebatõenäoline, et võiks tekkida kontakt inimeste, loomade või putukatega. Heitvesi juhitakse märgalalt seadmesse. Käitlemine märgalal esineb, kui heitvesi liigub kruusast läbi. Kuna kruus ehk material on
rühmad. Tsentrid on neutraliseeritud vastasioonidega; analüüdi ioonid tõrjuvad välja vastasioonid. Kasutatakse ioonsete komponentide eraldamisel või vahetamisel; anorgaaniliste ja orgaaniliste ühendite vahetamisel; laetud bioloogiliste proovide puhastamisel. 32. Eksklusioonkromatograafia Kasutatakse makromolekulide molekulaarkaalu jaotuse analüüsil. Kolonni täidised on poorsed materjalid - silikageel, poorne klaas. Eluent - kus lahustub analüüt. Kasutatakse bioloogiliste molekulide lahutamisel, molekulkaalu määramisel. Kolonni täidise poorsus varieerub ja väga suured molekulid ei mahu pooridesse, seetõttu elueeritakse ruttu välja,väikesed molekulid difundeeruvad pooridesse ja nad elueeruvad välja analüüsi lõpus, vahepealse suurusega molekulid sisenevad suurtesse pooridesse ja väikestesse pooridesse nad ei mahu ning nende retsensiooniaeg on suurte ja väikeste molekulide vahepealne. 33
mistõttu leek on kuumem. Kui hapnik on enne süttimist segatud gaasiliste või suspendeeritud põlevainetega, tekib plahvatus, millega võib kaasneda detonatsioon. Eriti ohtlik on selles suhtes vedel hapnik. Vedela hapnikuga immutatud põlevaineid nimetatakse oksülikviitideks ja neid kasutatakse lõhkeainetena: nende eeliseks on see, et kui nad ei lõhke, siis aurab hapnik aja jooksul ära ja plahvatusoht kaob. Oksülikviite moodustab ka asfalt kui poorne orgaaniline aine. Need on mehhaaniliselt tundlikud, nii et vedela hapnikuga märjaks saanud asfalt võib detoneeruda ülesõitmise või pealeastumise tagajärjel. Et hapniku keemistemperatuur on kõrgem kui õhu teisel põhikomponendil lämmastikul, kondenseerub ta õhu vedeldamisel kergemini: õhk hakkab kondenseeruma temperatuuril 191 Celsiuse kraadi, ja tekkiv vedelik on rikastatud hapnikuga, mida seal on 48%. Mis tahes koostisega vedela õhu auramisel aurab
· 2) uudissegud siia võib klassifitseerida killustikmastiksasfaldi KMA, mis tavasegudest tehnoloogilises mõttes üsna vähe erineb; · 3) erisegud - valuasfalt VA, erineb eelnevatest nii ülesehituse kui ka tehnoloogia poolest; · 4) eksootilised segud. Siia võiks paigutada dreenasfaltbetooni DAB, aga kindlasti paigaldamise käigus sisserullitava killustikuga asfaltbetooni KPA (kuumpinnatud asfaltbetoon). · TAB tiheasfaltbetoon · KAB kergasfaltbetoonsegu · PAB poorne asfaltbetoonsegu · DAB dreenasfaltbetoonsegu · KMA killustikmastiksasfaltsegu · VAS valusafaltsegu · KPA kuumpinnatud asfaltbetoonsegu 26) Pindamine · Kasutatakse sõidutee katte ilmastiku- ja erosioonikindluse tõstmiseks, teepinna tolmuvabaks muutmiseks, kulumiskihi moodustamiseks, haardeindeksi parandamiseks. · teekatte puhastamine, · sideaine valamine, · killustiku puistamine · lahtise killustiku eemaldamine. 27) Nimetage rajatisi ja mis need on
Loomulik konvektsioon juhul kui konvektsioon toimub ainult temperatuuri erinevuse tõttu Sundkonvektsioon kui soojaülekanne on tingitud välisest mõjust (tuul, ventilaator või muu) Laminaarne kui osakesed liiguvad üksteisega paralleelselt Turbulentne kaootiline osakeste liikumine 23. Kus esineb konvektsioon hoones? · läbi tarindi- in ja eksfiltratsioon (õhurõhkude erinevus, lekkiv õhutõke) · läbi tuuletõkke (liiga poorne plaat, paigaldusvead) · tarindi sees (temperatuuri erinevus, geomeetria, soojustuse õhujuhtivus, õhukanalid soojustuses) · tarindi pinnal (temperatuur) 24. Kuidas jaguneb kiirgus? Lühilaineline kiirgus otsene päikesekiirgus ( = 0,1...4 m) Pikalaineline kiirgus soojuskiirgus ( > 4 m), atmosfääri ja aluspinna soojuskiirgus 25. Selgita pika ja lühilainelise kiirguse mõju hoonele? Kus seda esineb?
ja toita. Tõelised, terved juured on neil alati kaetud käsnja, poorse valkja katte, velameniga (velamen radicum troopilise epifüütide juurenahk). See moodustab surnud, poorsetest rakkudest, mis imavad endasse vett ja säilitavad seda. Vesi imendub neisse kui käsna ja võimaldab orhideedel elada epifüüdina. (1) Terrestrilistel ehk maas kasvavail orhideedel (geofüütidel) on velamen (valkjas poorne nahk) asendunud pinnases olevate juurte juurekarvadega. Juuretipud on alati siledad ja tavaliselt lihakad. Õhujuured, mis moodustavad kaks kolmandikku taimede massist, on siledad ja ümarad, nende tipp on roheline või kollane, mõnikord punakas. Roheline sisaldab klorofülli. Rohelised juuretipud kasvavad valguse poole ning vajavad nii õhku kui valgust. Soojus nende ümber tõhustab kasvu. Külmad tingimused, kaasa arvatud külm niiskus, mis enamasti on
Bioloogiline murenemine on eriti oluline mullatekke protsessis. See algab lihtsate elusorganismide, näiteks vetikate ja samblike kinnitumisega kivimi pinnale. Nende mõju on eelkõige biokeemiline (ainevahetuse jääkained ja juureeritised). Hästi arenenud juurekavaga taimede puhul lisandub ka mehaaniline murenemine, juurte kasvava läbimõõdu tõttu. Mulla teke. Kivimilist pinda, millele muld hakkab tekkima, nimetatakse lähtekivimiks. Mineraalne materjal peab olema piisavalt poorne, et hoiaks kinni hoida vett ja õhku. Keemiline murenemine vabastab toitained, mida saavad oma elutegevuseks kasutama hakata taimed ja mikroorganismid. Muld on eelkõige tänu bioloogilise murenemisele murenemiskooriku kõige maapinnalähedasem ja aktiivsem osa. Taimede kasvuks on lisaks mineraalainetele vaja ka orgaanilist ainet. Orgaanilise aine kogunemine on parasniisketes tingimustes seotud kahe vastandliku, kuid paralleelselt toimuva protsessiga: mineraliseerumise ja humifitseerumisega.
kivimiteri tihedalt kokku pakkida. Kui segu on juba jahtunud ei aita vajalikku tihedust saavutada ka paljud rullikäigud, siis jääb kate poorseks ja võib enneageselt puruneda või liikluse all järeltihenedes ebatasaseks formeeruda. Eriti jäiga asfaltsegu tihendamine Tähtis: · püüda laoturiga hästi tihendada- · kõrge segutempeatuuri rullimisel · rullida võimalikult katkestamatult. Kildmastikasfalt ja poorne asfalt: · esmajärjekorras rullida raske siledavaltsilise rulliga · vibrorulliga rullides teha kõige rohkem 3 käiku vibratisooniga · poorset asfalti mitte rullida kummiratastega rulliga kuna on hädaoht, et pealispinna tühimikud vähenevad Erinevused vibrorulliga rullimisel: · manööverdamisel lülitada välja vibroseade õigeaegselt. · Laoturiga vähese tihendamise korral teha eelrullimine ilma vibratsioonita.
· Lülipuit kahaneb vähem kui maltspuit. 25. Puidu ebaühtlane kahanemine ja välispinna kuivamine sisepinnast kiiremini, põhjustab ristlõikes ebaühtlast niiskuse langust. Puidu kahanemisel tekkinud sisejõud ületavad puidutugevuse piiri ning toimub puidu lõhenemine. Kaardumine on kuju muutumine pikisuunas ja ristisuunas seoses niiskuse muutumisega. 26. Tihedus aine mahuühiku mass st. Materjali massi ja mahu suhe. Puit on poorne materjal. Puidu loomulikus olekus tähistatakse puidu tihedust mahukaaluga, ühe mahuühiku massina. Puitaine massi ja selle kompaktruumala (ruumala, kui puidust väljapressitud õõnsused) suhet nim. Puitaine tiheduseks. Puiduaine põhiline osa on koondatud tselluloosist ja ligniinist koosenvatesse rakuseintesse. Puitaine täpne tihedus määratakse puitmaterjali heeliumi sisse asetamisel- 1530 kg/ruutm. Tiheduse mõõtmine :
Talub suuri temperatuurikõikumisi. Vett mitteimav. Ei deformeeru. Materjal on hügieeniline, kuna tal puudub seentele, vetikatele, bakteritele jt mikroorganismidele ja taimedele sobiv elukeskkond Kasutatud materjal: http://www.tarmatrade.ee/tooted.php?cat=234 Kivivill Hea soojuspidavus, suur tulekindlus, säilitab oma mõõtmed ka temperatuuri ja niiskuse suure muutumise korral, helisummutus, hea töödeldavus, keskonnale ohutu Vahtpolüstüreen väikese tihedusega poorne soojusisolatsioonmaterjal, mis koosneb 98% õhust. EPS soojusisolatsioonplaadid koosnevad paisutatud polüstüreeni graanulitest, mis on veeauru toimel omavahel tihedalt kokku ühendatud. EPS´i graanulid on osaliselt avatud mikropooridega, millesse vesi ei tungi, kuid veeauru liikumine nendes toimub. Kasutatud materjal: http://www.estplast.ee/et/misoneps Ekstruuderpolüstüreen Hea soojusisolatsioonivõime
gümnaasium Tundmatu JUUSTE VÄRVIMINE Referaat Tallinn 2020 Sisukord Värvipigment Värviring Vastandvärvid Värvi liik ja toime Aktivaator ehk vesinik perotsiid Juuste heledaks värvimine Juuste tumedaks värvimine Blondeerimine Hallid juuste värvimine Eelpigneteerimine Värvieemaldus ehk blondeeriv pesu Juuksevärvi ülevärvimine Juuste värvimise protseduur Ettevalmistused Triibutamine Juuksevärvi maha pesemine Abivahendid Kasutatud allikad Värvipigment Värvipigmenti toodavad kehas kindlad rakud – melanotsüüdid. Need rakud muudavad kehale omased aminohapped värvilisteks pigmentideks. leidub kahte liiki pigmenti: • eumelaniin – annab juustele musta ja pruuni tooni. Eumelaniin on oma struktuurilt teraline. • pheomelaniin – annab juustele punase pigmendi, kuid määrab ära ka heleblondi ja blondi tooni. Oma ehituselt on ta märksa väiksem ja peenem kui eumelani...
Loomulik konvektsioon – juhul kui konvektsioon toimub ainult temperatuuri erinevuse tõttu Sundkonvektsioon – kui soojaülekanne on tingitud välisest mõjust (tuul, ventilaator või muu) Laminaarne – kui osakesed liiguvad üksteisega paralleelselt Turbulentne – kaootiline osakeste liikumine 23. Kus esineb konvektsioon hoones? • läbi tarindi- in ja eksfiltratsioon (õhurõhkude erinevus, lekkiv õhutõke) • läbi tuuletõkke (liiga poorne plaat, paigaldusvead) • tarindi sees (temperatuuri erinevus, geomeetria, soojustuse õhujuhtivus, õhukanalid soojustuses) • tarindi pinnal (temperatuur) 24. Kuidas jaguneb kiirgus? Lühilaineline kiirgus – otsene päikesekiirgus (λ = 0,1…4 μm) Pikalaineline kiirgus – soojuskiirgus (λ > 4 μm), atmosfääri ja aluspinna soojuskiirgus 25. Selgita pika ja lühilainelise kiirguse mõju hoonele? Kus seda esineb?
111 000 111 CuSO4 000 111 poorne vahesein () Zn | ZnSO4 () | CuSO4 () | Cu (+) YKI0020 Keemia alused Toomas Tamm 2011 S 2011/2012 18. Elektrokeemia 2 Anood ja katood anood: elektrood, millel toimub oks¨udeerumine Zn - Zn2+ + 2 e- katood: elektrood, millel toimub redutseerumine
Radooni tekkimise aluseks on looduslik radioaktiivne lagunemine, mille käigus maapinna sees tekkiv gaasiline radoon võib levida kümnete meetrite kaugusele, jõudes maapinnale ja hoonete siseruumidesse. Mõnikord võib kõrge radoonisisaldusega olla ka põhjavesi ning looduslikud ehitusmaterjalid. [7] Kõrget radoonisisaldust võib leiduda peaaegu kõikjal Eestis. Peamiselt on radooniohtlik Põhja- Eesti, kus uraanirikka diktüoneemaargilliidi peal asetseb poorne ja lõheline paekivi. Uraani lagunemise käigus tekkiv radoon saab sellisel juhul vabalt maapinnale tõusta. [7] Radooniohtlikud on ka piirkonnad Lääne-Virumaal ning Tartumaal, kus kõrge radoonisisalduse tekitajateks on jääajal Skandinaaviast siia kandunud setted. [7] Radoon pääseb majja ehituse halva kvaliteedi ning hoone vananemisel tekkivate pragude tõttu. Radoonirikka õhu sissehingamisel suureneb kopsuvähki haigestumise risk. Seetõttu on äärmiselt
Mõraline viimistlus Mõraline viimistlus ehk kraklee on eriviimistlusviis, mille puhul kasutatakse spetsiaalset lakki (krakleelakk), mis kuivades praguneb, andes esemele vanaaegse mulje. Aluspinna toon valitakse selline, mis sobib kokku pealispinnaga. Aluspind võib olla isegi kontrastsem, sest siis pealispinda (soovitav kasutatada lateksvärve) tekivad mõrad toovad nähtavale aluspinna värvi. Mõralist viimistlust ei saa kasutada poorsete pindade puhul, sest poorne pind imab esimese lakikihi endasse ning pragusid ei teki. Lakikiht peab olema kiirelt ja ühtlaslt peale kantud, et kuivaks ühtlaselt. Kui värvikiht kanda peale märjale lakile, siis tekivad ebaühtlased, ilmetud mõrad. Mida pikem on kihtide pealekandmise vahele jääv aeg, seda vähem mõrasid tekib. Krakleelakk 59ml Kunstitarbed / Hind: 4,40
kask (Ühtlase struktuuriga, aastarõngad vaevu eristatavad. Seetõttu hästi töödeldav. Kasutatakse palju vineeri tootmiseks) tamm (on Eesti puudest kõige raskem ja tugevam. Väga jämedakoeline. Võrdlemisi dekoratiivne. Tamme kasutatakse peamiselt viimistlustöödel ja parketina). saar (kõva ja ilusa mustriga. Hästi töödeldav. Kasutatakse samades kohtades kus tammegi) haab (Eestis kasvavatest puudest kõige kergem. Ta on pehme, poorne ja hästi töödeldav. Haavast tehakse laudu, mis ei kuumene liialt (sauna leiliruumides), ka katuselaaste) Puidu vead Loetakse kõiki nähtusi, mis kahjustavad tema tugevust, rikuvad struktuuri ja välimust või raskendavad töötlemist. Lõhed, praod, oksakohad, mädanemine, putukakahjustused, külmalõhed, kasvuvead. Puitmaterjalid ja -tooted jagatakse: --ümarmaterjaliks (palgid), --saematerjalideks ja --pooltoodeteks, --hööveldatud profiiltoodeteks,
Kihi cm MPa MPa MPa MPa MPa Kraad C nr. K3 1 Killustikmastiksasfalt - 5,0 3200 1800 4500 SMA 2 Kuum poorne 7,0 1400 800 2200 1,1200 1,1188 asfaltbetoon - AC base 3 Tsementstabiliseeritud u 600 kiht asfaldipurust teel 1 segat 5,0 4 Tard- või 20,0 280 paekivikillustik (LA <35)
tekitatakse selle sama metalli või sulami oksiidikiht. Seda tehakse elektrivoolu laskmisel läbi vaadeldatava materjali, mis on anoodiks. Selle tulemusena moodustuvad positiivsed ioonid, mis reageerivad elektrolüüdis oleva veega ja moodustavad oksiidikihi. Kõige enam oksüdeeritakse alumiiniumi, kuna oksüdeerimata Al ei pea looduskeskkonnas eriti kaua vastu põhjuseks on atmosfääris alumiiniumi pinnale tekkiv poorne Al(OH)3 kiht, mis ei kaitse materjali sügavamaid kihte korrosiooni eest. Seetõttu tekitatakse alumiiniumpindadele paks oksiidi kiht, et ta oleks vastupidavam. Selleks kasutatakse kahte meetodit: a) tekitatakse alumiiniumi pinnale värvitu oksiidikiht, mida töödeldakse värvainelahusega, mis adsorbeerub oksiidi osakeste pinnale. Võib valmistada mistahes värvi, ent väike püsivus ja värvumine ei ole ühtlane. b) värvaine on juba elektrolüüdi sees, sellest
heaolu ja õnnetunne; energiline, närviline ja rahutu; 3 Crack Kõige rohkem kümne minuti pärast tabab kasutajat tugev masendus ja vastupandamatu soov saada järgmine annus.Kokaiini jääkaine, mida suitsetatakse ja mille toime on kokaiinist tugevam. Väga ohtlik uimasti, mis ülikiiresti tekitab tugevat sõltuvust. Kuidas välja näeb? Umbes rosina suurused heledad tükid, mille pind on poorne. Kuidas tarbitakse? Suitsetatakse. Cracki mõju algab sekundite jooksul pärast suitsu sissehingamist ning kestab kuni 10 minutit. Miks tarvitatakse? Cracki toime on samasugune nagu kokaiinil, tarvitaja tunneb ennast enesekindla, tugeva ja energilisena. Mõju on aga tugevam kui kokaiinil ning kestab lühemat aega. Tarvitajad tunnevad ka väga tugevat mõnu- ja erutuslainet. Miks on kahjulik? crack tekitab ülikiiresti tugeva vaimse sõltuvuse ning ka füüsilise sõltuvuse
Siin Kui ese on umbes nädala kuivanud, läheb see edasi eelpõletusele. Selleks et esemeid saaks muretult glasuurida ilma, et peaks väga muretsema purunemise pärast, kuumutatakse neid 700º-800º C juures. Sellisel temperatuuril toimuvad savi struktuuris pöördumatud muutused: savist põleb ära süsinik ja väävel ning savi struktuur muutub tugevamaks ja püsivamaks ning ei lahustu enam vees. Peale eelpõletust on savi struktuurilt ometi poorne ja vett-imav, kuid vesi ei põhjusta enam savikeha paisumist. Eelpõletuselt tulnud eset on juba ohutu glasuurida. Glasuurid on ained, mis kõrgel temperatuuril sulavad eseme pinnal klaasjaks kihiks. Glasuure kantakse eelpõletatud esemele vedelikuna kas pintsliga, sissekastes, pihustades või muul moel. Eseme põhi jäetakse glasuurimata kuna ahjus põletusel kleepuks see alusele kinni. 4
Suure levila tõttu, eriti Kambriumis ja Ordoviitsiumis, olid trilobiidid olulised stratigraafias. Eesti Kambriumist on tuntud 1 perekond, Ordoviitsiumist üle 75 perekonna ja Silurist 19 perekonda (kokku üle 450 liigi). Arheotsüaadid olid Vara-Kambriumi meredes laialdaselt elutsenud käsnade grupp, kellel oli lühike, kuid kirev elu. Esimesed arheotsüaadid ilmusid juba Kambriumi alguses ja muutusid kooslustes väga oluliseks grupiks. Neil oli lubiainest koosnev kaheseinaline poorne, enamasti kooniline toes, mille kõrgus ulatus kuni 40 cm-ni (joonis 1). Nad evolutsioneerusid kiiresti ning olid esimeseks riffe moodustavaks grupiks Maa ajaloos. Vaatamata oma edukusele ja arvukusele jäi arheotsüaatide eksistents ikkagi lühikeseks, nad surid välja juba Kesk- Kambriumis. Ordoviitsium Ordoviitsiumis jätkas Baltika manner liikumist ekvaatori poole ning lähenemist Laurentiale (Põhja-Ameerika). Samal ajal kui Baltika liikus ekvaatori poole, praegustest lõunapooluse
· Kuusk küpsepuiduline, sisaldab männist vähem vaiku (vähem vastupidav kõdunemisele) · Kask levinuim lehtpuu, maltspuiduline. Värvus valge, õhu käes muutub roosakaks · Tamm Eesti puudest raskeim ja tugevaim. Lülipuiduline. Väga jämedakoeline, dekoratiivne. · Saar lülipuiduline, kõna ja ilusa mustriga. · Sanglepp pehme, ühtlase struktuuriga ja hästi töödeldav. · Haab Eesti puuliikidest kergeim. Pehme, poorne ja hästi töödeldav. PUIDU OMADUSED · Värvus enamikel puidu liikidel valge, kollakas, pruunikas või punakas. Puidu värvus võib aastatega tumeneda. PUIDU FYYSIKALISED OMADUSED Niiskus · Puidus olev niiskus jaguneb vabaniiskuseks ja hüdroskoopseteks niiskustest. Vabaniiskus asub puu soontes ja rakuõõntes, hüdroskoopne niiskus aga rakuseintes. Kuivamisel vabaneb niiskus kiiremini. · Värskelt langenud puidu niiskus ületab 35%
Looduslikest poorsetest kivimitest leiavad kasutamist pimskivi, vulkaaniline tuff, lubituff, karp-lubjakivi jne. Neid kasutatakse peamiselt jämetäitematerjalina. Eestis selliseid kivimeid ei leidu. Poorsetest tehismaterjalidest kõige enamkasutatav on kergkruus, mida on kirjeldatud keraamiliste materjalide peatükis. Keramsiitbetoon on peamine Eestis kasutatav kergbetooni liik. Kergbetoonide omadustest tähtsamad on tugevus, tihedus ja soojajuhtivus. Segamisel vajavad nad rohkem vett, kuna poorne täitematerjal imeb palju vett endasse. Kergbetoonide koostismaterjalide tihedused erinevad üksteisest rohkem kui raskebetoonide puhul ja seepärast segunevad nad halvemini. Kergbetoon vajab pikemat segamise aega Korebetoon on kergbetooni eriliik, milles puudub peentäitematerjal. Korebetooni kasutatakse peamiselt seinte ehitamisel (plokkidena või monoliitvaluna). Seinad tulevad mõlemalt poolt krohvida, et sulgeda suuri lahtisi poore ja vältida seinte läbipuhutavust. 13
laiguliseks muutumist selgitatakse tingimused kas tuleb mööblit tõsta või on muid lisaülesandeid, millal peab olema ruum kasutusvalmis pannakse valmis kõik vajaminevad töövahendid ja ained. Marmorist põrandad Marmor on lubjakivist moodustunud kivim ja kuulub moondekivimite hulka. Marmoris on mitmesuguseid tugevaid mustreid. Teda leidub mitmesugustes toonides valget, halli, musta, rohelist ja kollast. Marmor on poorne materjal, mille sisse imendub kergesti mustust. Pinda imendunud mustuse saab ära lihvimisega. Marmor ei talu happelisi ja tugevalt aluselisi aineid (happed lagundavad ning tekitavad värvi muutusi, alused võivad muuta värvust). Marmorit tuleb kaitsta uuena, selleks põrand puhastatakse lahjendatud lahustitel põhinevate või nõrgalt aluselise puhastusainega. Peale puhastamist põrand loputatakse hoolikalt.
EBAÜHTLASE SISUGA TOODE • Põhjused: • taigen on kaua kerkinud • taigen on vana, ülehapnenud • liiga vedel taigen • liiga kuiv ja tihe taigen • taigen on halvasti läbi segatud, sisus tekivad tühimikud • küpsetuspõrand on täidetud liiga tihedalt, küpsetuskamber on ebaühtlaselt kuumutatud • kasvanud viljast jahu • täielikult kerkinud taignakute põrutamine NÄTSKE SISUGA TOODE • Õige sisu on ühtlaselt poorne, tühimike ja rebestusteta. • Koorik peab sisuks üle minema ühtlaselt. • Toote normaalne sisu on elastne, st sõrmega vajutades peab sisu taastama oma kuju, ei tohi jääda muljutuks. • Põhjused: • vedel taigen • lühike küpsetusaeg • küpsetuskambri ebaühtlane kuumutamine • värskest viljast jahvatatud jahu (teravamalt ilmneb kõrgema kvaliteediga jahude puhul) • kasvama läinud viljast jahvatatud jahu • tärklise nõrk veesidumisvõime
Tulemuseks on tahmafiltrisse sisenevate heitgaaside kõrgem temperatuur, mis põletabki ära filtrisse kogunenud tahma. Heitgaaside temperatuuri tõstmiseks lülitab BSI plokk tööle ka mõningad elektritarbijad (tingimusel, et aku pinge ei langeks alla 12,8V), et suurendada mootori koormust. Diiselmootori kübemefiltri ehitus ja tööpõhimõte · Filtri element on keraamiline monoliit, · mis on tehtud kõrge kuumataluvusega ränikarbiidist. See on 50% poorne ja kaetud plaatinapõhise katalüseeriva kattega. · See kate alandab tahma süttimistemperatuuri ja seega tagab tahmaosakeste filtrile head regeneratsiooni omadused. · BENSIINIMOOTORITE HEITGAASID · Vastavalt keskonnakaitse karmidele nõuetele pööratakse kaasajal väga suurt tähelepanu mootori heitgaaside puhtusele. Selleks on mootorit ja tema toiteaparatuuri oluliselt täiustatud ning heitgaaside väljalaskesüsteemile
1 Muld- maakoore pindamist kobedat kihti, mida aktiivsemad kas. kõrg. taimed ja mikroorg ning mida muudetakse organismide ja nende jäänuste lagunemisproduktide poolt (moodustavad settekivimid, kujundavad taimed, arenevad kliima, lähtekivim, reljeef, inimene) Viljakus- iseloomulik tunnus. Omadust varustada taimi toidelementide ja veega, taimejuuri hapnikuga ja kinnitamine. Väärtus. Aine ja ülesanded- oodusteaduse haru. uurib muldade kujunemist, arenemist, omadusi, viljakust ja selle parandamise võtteid. mullageneetika uurib muldade kujunemist, arenemist. mullafüüsika uurib muldade füüsikalisi omadusi, vee, õhu ja soojusreziimi mullas. mullamineroloogia uurib mineroloogilist koostist. mullakeemia uurib mulla keemilist koostist, toitereziimi. mullabioloogia uurib elus organisme, nende laguprodukte...
Loomsete lõhnaainete kasutamine väheneb, kuna neid lõhnaaineid saab haruldastelt ja raskesti püütavatelt loomadelt. Üldiselt peetakse neid seksuaalselt erutavateks lõhnadeks. Loomseid lõhnaaineid valmistatakse ka sünteetiliselt. Loomseid lõhnaaineid kasutatakse parfümeeriatööstuses fiksatiividena ehk teisi sõnu ainetena, mille ülesanne on muuta lõhnad püsivaks. Ambra AMBERGRIS EXTRACT Ambra on kaseloti vaalade soolestikus moodustuv halli värvi, poorne ja rasvataoline eritis. Kuna kaselottvaalad on looduskaitse all, on ambra saamine keeruline. Seetõttu valmistatakse tänapäeval ambrat sünteetiliselt. Ambral, mida peetakse üheks parimaks fiksatiiviks, on seksikas, aistinguid erutav lõhn, mis muudab teised lõhnad sügavamaks ja soojemaks. Parimaks peetakse nn halli ambrat (gray amber). Muskus MUSK R1/ Muskusroti muskus Himaalajas elavatel muskushärgadel on munandite lähedal näärmed, mis eritavad muskust.
1 Munade koostis * makrotoitained (vesi, proteiin, aminohapped, rasv) * makromineraalained (kaltsium, fosfor, magneesium, naatrium, kaalium, kloor, väävel) Mikromineraalained (vask, tsink, seleen, koobalt, mangaan, raud), vitamiinid ning rasvhapete sisaldus varieerub sõltuvalt nende sisaldusest söödas. Munade vitamiinisisaldus (eriti A, D ja mõned B rühma) oleneb otseselt nende imendumisest lindude seedetraktis Kui sööt sisaldab liigselt küllastunud rasvhappeid, siis väheneb küllastamata rasvhapete (linool- ja linoleenhape) ladestumine munasse ja halveneb embrüonaalne areng. Haudemunade saamiseks peavad karjad olema vabad: 1. nakkushaigustest 2. munajuhahaigustest 3. sooltrakti probleemidest, mis võivad mõjutada toitainete imendumist ja seega ka toitainete sisaldust munades 4. respiratoorsetest haigustest, mis mõjutavad vere pH ja selle kaudu toitaine...
Tabel.1 Temp. Külg. Üles. Alla 80 50 150 - 140 150 250 50 350 500 600 250 600 1000 1200 1000 P.2.3 Pottsepatöös kasutatavad kivimaterjalid ja mördid, materjalide arvutamine. Põletatud savitellis. Kasutatakse ahjude, pliitide ja korstnate ehitamiseks, mis ei pea kannatama kõrget kuumust. Samott tellis. Seda kasutatakse kohtades, kus ulatab tuli, kolle ja esimene lõõr. Põletatud savi segatakse uuesti toor saviga ja pannakse uuesti ahju. Nii saadakse poorne materjal . Tulekindlus vajab poorsust. Valge silikaat tellis. Seda kasutatakse korstna pitsis, välikaminates. Korstna jalga ei tohi silikaadist teha. See kivi hakkab kuuma käes lagunema. Pigi ja lubi reageerivad. Looduslikud kivid. Paekivi, graniit - välikaminad, korstnapitsid Tehiskivi, tsementkivi, kolumbia kivi, betoonkivi Ahjupotid, täitekivi. Pottahjudel Mördid. Savimört ahjude seinad Samott segu. Samott tellistele. Tulekindel plaadisegu
analyte or stats.phase), kõrge puhtusastmega (no water, no O2), detektoriga ühilduvad (MS-i puhul peab gaasiks olema He), ökonoomne, ohutu, efektiivne (ajaliselt). H2, N2, He Ei vaja pumpasid, kuna ballooni rõhust piisab. Võib-olla voo regulaator Voolukiiruse mõõtmiseks kasutatakse kolonni alguses rotameetrit või seebimulliga voolumeetrit kolonni lõpus. Täidiskolonnid - 2-4 mm siseläbimõõt, reeglina 1-2 m pikkused. Täidiseks poorne materjal. Gaas-adsorptsioonikromatograafia (täidis on stats.faas), gaas-vedelikkromatograafia (täidis on kandja stats.faasile). Kapillaarkolonnid - 0,1-0,5 mm siseläbimõõt, piikkuseks 5-100 m. Materjaliks polüimiidiga kaetud kvartskapillaarid. Vedelikukile on stats.faasiks, mis kantakse 0,1 - 5 μm paksuselt kapillaari siseseinale. GC stats.faas peab olema termiliselt stabiilne ja hea eristusvõimega. Siloksaanid on head. CH3-rühmaga modimine vähendab polaarsust,
jäikus. Al.liigitatakse: hästi (konstruktsioonide valmistamiseks), piiratud ja keevitamiseks sobimatud. Al keevitust raskendab oksiidikihi (Al2O3) teke pinnale: - oksiid on kõva ja elastne - oksiid on raskem kui puhas metall - oksiidikile tükid vajuvad keevisõmblusse ja tekitavad keevitusvigu - oksiidi sulamistemperatuur on tunduvalt kõrgem Al:660 C ja Al2O3 : 2050 C)- mistõttu see ei sula keevisõmbluses - oksiid on hüdroskoopne, tekib Al (OH)3 poorne kile, mis seob niiskust ja eraldab vesinikku keevisõmblusse - oksiidikile on elektritakistuseks, mis raskendab keevitamist. Al´l on suur soojusjuhtivus, kuni 4-5 x suurem kui Fe, väiksem elektritakistus (kuni 3 korda). Suur soojusjuhtivus 1) suurendab keevitamisel vajaminevat soojushulka, mis on samas suurusjärgus kui terase keevitamisel. 2) lisab liitevigade ja pooride tekkimise ohtu, kuna soojust ei piisa metalli piisavaks soojendamiseks ja läbisulatamiseks
topeltkorrosioonitõrje. Torude ümber mähitakse suure tihedusega polüetüleenist kile ning lisaks pannakse torudele katoodkaitse välise vooluallikaga: kaitstav objekt ühendatakse vooluallika miinus-klemmiga ja torust saab katood. Vajalik on vooluringi saavutamine. Kui tekib selline vooluring, siis toru ei korrodeeru, kuna katood ei hävi (katoodile antakse elektrone juurde). Kile on oma olemuselt vähesel määral poorne. Aja jooksul hakkab läbi pooride imbuma vett, aeglaselt hakkab korrodeeruma teras. Kile all tekivad mikromahud lahust. Sellisesse lahusesse hakkab osmoosi tõttu vett juurde tulemas. Lahuse maht suureneb, osmoose rõhu tõttu surutakse kilet torust eemale, korrodeeruv pind suureneb. Samuti kui katoodkaitse puhul kasutatav voolutugevus pole õige, siis teatud juhtudel võib katoodkaitse vooluring hoopis soodustada korrosiooni.
rühma: looduslikud poorsed kivimid,räbud, poorsedtehismaterjalid ja orgaanilised materjalid. Looduslikest poorsetest kivimitest leiavad kasutamist pimsskivi,vulkaaniline tuff, lubituff,karplubjakivi jne.Neid kasutatakse peamiseltjämetäitematerjalina. Räbud jagunevad metallurgiliseks- ja katlaräbudeks. Metallurgilistest räbudest peamine on kõrgahjuräbu,mis tekib malmi tootmine kõrvalproduktina.See on poorne mineraalaine , mis granuleeritakse (peenestatakse) tavaliselt kohe peale kõrgahjust väljumist. Eestis metallurgiatööstust ei ole. Poorsetest tehismaterjalidest kõigi enam kasutatav on keramsiit kergkruus.Keramsiitbetoon on peamine Eestis kasutatav kergbetooni liik. Orgaanilistest materjalidest kasutatakse kõige enam saepuru (soovitavalt okaspuu). Saepuru peab olema sõelutud. Puidu suhkur peab olema lagunenud,seepärast ei tohi puitolla liiga värske
Intrussiivsed e. süvakivimid: tekkinud magma aeglasel jahtumisel sügaval maakoores surve all. Kristalsed, tihedad, suure survetugevusega, kulumiskindlad, tahutavad, hästipoleeritavad, ilmastikukindlad (kvarts, graniit, vilk). Efusiivsed e. purskekivimid: tekkinud magma voolamisel maapinna lõhedest, jahtunud kiiremini ja väikese surve all, seetõttu poorsemad, peeneteralisem, nõrgemad (basaldid, porfüürid, trapüüdid). Purdsed kivimid: tekkinud magma tardumisest purskumisel. Poorne sõmer puru (liivad, tuhad, pimsskivid). Settekivimid: tekkinud kivimite lagunemisel või moodustunud loomsete organismide või taimse päritoluga jäänuste settimisel (katavad 3/4 maakooorest). Jagunevad mehaanilisteks-, keemislisteks- ja orgaanilisteks seteteks. Mehaanilised: sõmeraid kasut. põhiliselt täitematerjalidena (kruus, liiv). Keemilised: anhüdriit (siseviimistlus), kipskivi (siseviimistlus, ehituskipsi ja
Gröönimaa jääkilbile langevaist sademeist jõuab maasse väga vähe, mujal aga, nagu fotolt näha, võib ojagi otse põhjavette voolata! Osa maasseimbunud veest võib jääda maapinnalähedasse kihti pidama ning kaldast välja nõrgudes vooluveekogusse pääseda. Osa veest võib 8 sügavamale vajuda ja põhjaveekihti jõuda. Kui põhjaveekihi kivim on nii poorne, et vesi seda mööda vabalt liikuda saab, võivad inimesed sellesse kihti puurkaeve puurida ja sealt vett võtta. Vesi võib maa sees kaugele voolata või sinna pikaks ajaks pidama jääda, enne kui ta jälle maapinnale tõuseb või pinnaveekogudesse või ookeani nõrgub. Põhjavesi Suurem osa maa sees olevast veest pärineb maasse imbunud ja allapoole vajuvast sademeveest. Kui sademevesi maasse imbub, satub ta tavaliselt algul
Keraamika Tehnokeraamika Tehnokeraamika kasutus Oksiidkeraamika Konstruktsioonikeraamika · Al2O3-keraamika · Kuumuskindel keraamika · MgO-keraamika · Termokindel keraamika · ZrO2-keraamika · Kulumiskindel keraamika · Al2O3-keraamika · Antifriktsioonkeraamika · MgO-keraamika · Poorne keraamika · ZrO2-keraamika jt. · "Sitke" keraamika Mitteoksiidkeraamika · Biokeraamika · Karbiidikeraamika Tööriistakeraamika · Nitriidikeraamika · Ülikõva keraamika · Boriidikeraamika · Lõikekeraamika · Silitsiidikeraamika jt. · Kermised Segakeraamika Elektrokeraamika · Oksinitriidikeraamika · Dielektrikud
o eraldussaarega kitsendused; o teekitsendused; · tähelepanu äratavad vahendid: o vibropinnad; o termoplastikust teekattemärgistus; o lihtne teekattemärgistus; o ülekäiguraja valgustus. Liiklussagedust reguleerivad vahendid võib omakorda jagada: · liiklusvoogu suunavad/keelavad: o teesulg; o poolsulg; o diagonaalne sulg; o keskpiirded; · kombineeritud vahendid. Loetlege katendi kihte (vähemalt 3) Killustikmastiksasfalt - SMA Tihe kuum asfaltbetoon - ACsurf; ACbin Kuum poorne asfaltbetoon - ACbase Mustkillustikust kiht - MUK Optimaalse terastikuga killustiksegu (graniit või lubjakivi) Kruusliiv ja jämeliiv Peenliiv tolmne saviliiv, raske tolmne saviliiv, tolmne kerge liivsavi Mis on pendelmigratsioon - inimeste regulaarne liikumine oma alalise elukoha ja töökoha või haridusasutuse vahel. Lisaks sellele hõlmab see ka teisi regulaarseid või sageli korduvaid reisimisi ühest kohast teise, mis ei ole töö ega õppimisega seotud.
Kajastuma peab segu projekteerija ja tootja, segukoostis komponentide kaupa, terakoostis, bituumenisisaldus, segu mahumass, erimass, skeleti- ja jäävpoorsus, kivimaterjalide päritolu, sideaine päritolu, mark ja viskoossus, lisandite nimetused ja kogused. 256. Mis on tihe asfaltbetoon Sobin katete ehitamiseks seotud ja sidumata alustele teedel, tänavatel, õuedel, parklates, jalgratta- ja kõnniteedel, tööstuspõrandatel ning spordirajatistel. 257. Mis on poorne asfaltbetoon Sobib kahekihiliste asfaltbetoonkatete alumise kihi ehitamiseks seotud ja sidumata alustele, aluste ehitamiseks kahekihiliste tihedast asfaltbetoonist katete alla, ning aluste tasanduskihiks. 258. Mis on kergasfaltbetoon Sobib tavalise koormusega teedel ja tänvatel, õuedel, parklates, jalgratta- j akõnniteedel, lao- ja tootmisplatsidel ning ajutistel teedel. Sideainena
Nt on Zn-Cu toim-se tegelikust viisist ega vaheetappidest. maksim-lt lah-da. Küll-nud lahuse kontsentratsiooni nim. aine galvaanielemendis Zn plaat ZnSO 4 lahuses j a Cu plaat Liitaine tekkesoojus. (võrdne 0ga). Aine põl-soojuseks nim. ühe lahustuvuseks. Enamiku tahkete ainete lahustuvus suureneb temp-i CuSO 4 lahuses. Nende vahel on poorne vahesein, mis võimald mooli aine täielikul põl-l esin-t soojusefekti. Mittepõlevate ainete tõusuga. Kuuma küll-nud lahuse jahut-l eral-b lah-d aine ülehulk tav-lt ioonide liik-st,-kuid takistab lahuste segun-st. Zn kui akt-sem põl-soojused on võrdsed 0ga. Hessi seadusest järeldub: 1) keem krist-dena. Kui jah-da ettevaatlikult ei pruugi krist-d eral-da ja saad met, saadab lahusesse rohkem ioone kui Cu ja Zn plaadil tek reakts
Kihi cm MPa MPa MPa MPa MPa Kraad C nr. K3 1 Killustikmastiksasfalt - 5,0 3200 1800 4500 SMA 2 Kuum poorne 7,0 1400 800 2200 1,1200 1,1188 asfaltbetoon - AC base 3 Tsementstabiliseeritud u 600 kiht asfaldipurust teel 1 segat 5,0 4 Tard- või 20,0 280 paekivikillustik (LA <35)
Keskkonna ja osakeste agregaatoleku järgi: 1.Aerosool- gaasiline dispersioonikeskkond. Näiteks suits, tolm- tahke aine pihustunud gaasis; udu ja pilved- vedelik gaasis. 2.Sool- vedel dispersioonikeskkond (hüdrosoolid, organosoolid) Näiteks: emulsioonid- vedelikutilkadel on kolloidosakeste mõõtmed; 3.Vaht- gaas vedelikus, ka tahke vaht (vahtplast), gaasi või vedelikku sisaldav poorne aine (aktiivsüsi, mineraalid), tahke kolloidlahus (värviline klaas). VÕI 1.Hüdrofoobsed (ka lüofoobsed) (omavad vees laetud pinda, moodustavad nn. elektrilise kaksikkihi), nõrgas vastastiktoimes keskkonnaga, liiguvad vabalt, võivad liituda üksteisega. Liitumine võib põhjustada nende eraldumist keskkonnast- koagulatsiooni. Pole püsivad. Näiteks savid. 2
langevast vihma- ja lumeveest maasse ja kivimeisse. Kui palju imbub, oleneb mitmest tegurist. Gröönimaa jääkilbile langevaist sademeist jõuab maasse väga vähe, mujal aga, nagu fotolt näha, võib ojagi otse põhjavette voolata! Osa maasseimbunud veest võib jääda maapinnalähedasse kihti pidama ning kaldast välja nõrgudes vooluveekogusse pääseda. Osa veest võib sügavamale vajuda ja põhjaveekihti jõuda. Kui põhjaveekiht on nii õhuke ja selle pinnas nii poorne, et vesi seda mööda vabalt liikuda saab, võivad inimesed sellesse kihti puurkaeve puurida ja sealt vett võtta. Vesi võib maa sees kaugele voolata või sinna pikaks ajaks pidama jääda, enne kui ta jälle maapinnale tõuseb või pinnaveekogudesse või ookeani nõrgub. Põhjavesi Suurem osa maa sees olevast veest pärineb maasse imbunud ja allapoole vajuvast sademeveest. Kui sademevesi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
