Elektrokeemia alused (0)

S 2011/2012
18.  Elektrokeemia  1
Elektrokeemia alused
Galvaanielement
Galvaanielement on seadis, milles redutseerumis- ja oks¨udeerumisreaktsioonide
tulemusena tekib  elektrivool .
anood
Zn
Cu
katood
00
11
00
11
00
11
00
11
00
11
00
11
00
11
00
11
00
11
000
111
00
11
00
11
000
111
00
11
00
11
000
111
00
11
00
11
000
111
00
11
00
11
000
111
00
11
00
11
000
111
00
11
00
11
000
111
00
11
00
11
000
111
00
11
00
11
000
111
00
11
00
11
000
111
00
11
00
11
000
111
00
11
00
11
000
111
00
11
00
11
000
111
00
11
00
11
000
111
00
11
00
11
000
111
00
11
00
11
000
111
00
11
00
11
000
111
00
11
00
11
000
111
00
11
00
11
000
111
00
11
00
11
000
111
00
11
00
11
000
111
00
11
00
11
000
111
00
11
00
11
000
111
00
11
00
11
000
111
00
11
00
11
000
111
00
11
00
11
000
111
00
11
000
111
000
111
000
111
ZnSO
000
111
CuSO
4
000
111
4
000
111
poorne vahesein
(–) Zn | ZnSO4 (ℓ) |  CuSO4  (ℓ) | Cu (+)
YKI0020 Keemia alused
Toomas Tamm 2011
S 2011/2012
18. Elektrokeemia 2
Anood ja katood
anood:  elektrood , millel toimub oks¨udeerumine
Zn −→ Zn2+ + 2 e−
katood: elektrood, millel toimub redutseerumine
Cu2+ + 2 e− −→ Cu
Summaarne   reaktsioon :
Cu2+ (ℓ) + Zn (t) −→ Cu (t) + Zn2+ (ℓ)
YKI0020 Keemia alused
Toomas Tamm 2011
S 2011/2012
18. Elektrokeemia 3
Nullvoolupotenstiaal
Uheks peamiseks galvaanielementi iseloomustavaks suuruseks on nullvoolu-
potentsiaal Eg, mis  defineeritakse  kui:
w′
Eg = zF
w′ —maksimaalne t¨o¨o, mida v˜oib saada elemendi t¨o¨otamisel vabaneva energia
kasutamisel ;
z — elementaarprotsessis ¨
ule kanduvate elektronide arv (meie n¨aites z = 2) ;
F —  Faraday  konstant (¨
uhe mooli elektronide laeng kulonites);
F = 96485 C/mol.
T¨o¨o w′ saab t¨aielikult ¨ara kasutada vaid l˜opmata  aeglase  reaktsiooni korral.
Kuni viimase ajani kasutati samas t¨ahenduses m˜oistet “elektromotoorj˜oud”, kuid seda peetakse n¨u¨ud ebasoovitatavaks,
sest  olemuselt  ei ole tegemist “j˜ouga” (emj-i ei m˜o˜odeta njuutonites, vaid voltides).
YKI0020 Keemia alused
Toomas Tamm 2011
S 2011/2012
18. Elektrokeemia 4
Nullvoolupotentsiaal ja  Gibbsi  energia muutus
Nagu eelmises peat¨ukis  juttu  oli, on keemilise s¨usteemi poolt sooritatav  maksi -
maalne t¨o¨o v˜ordne selle s¨usteemi Gibbsi energia muuduga:
w′ = −∆G
J¨ arelikult
−∆G = zF Eg
Nullvoolupotentsiaali m˜o˜odetakse voltides, Zn|Cu-elemendis on see 1,0934 V
(15 ◦C juures). Saame arvutada, et selle reaktsiooni ∆G=–211,0 kJ/mol.
Nullvoolupotentsiaali m˜
o˜
otmise kaudu saame leida v¨
aga t¨
apseid Gibbsi energia
v¨
a¨
artusi.
YKI0020 Keemia alused
Toomas Tamm 2011
S 2011/2012
18. Elektrokeemia 5
Elektroodipotentsiaalid
Galvaanielemendi v˜oib m˜ottes jagada kaheks osaks, anoodi ja katoodi pooleks,
ja omistada kummalegi neist elektroodipotentsiaali nii, et
Eg = E2 − E1
Selgub , et elektroodipotentsiaalid on konstantsed s˜oltumata sellest, milliste
paaridena  me elektroode kombineerime eri galvaanielementideks.
Kuna galvaanielementides esinevad  elektroodid  alati paaridena (katood ja
anood), ei ole v˜oimalik m¨a¨arata elektroodide “absoluutseid” potentsiaale, vaid
alati suhtelisi mingi teise elektroodi suhtes.
YKI0020 Keemia alused
Toomas Tamm 2011
S 2011/2012
18. Elektrokeemia 6
Vesinikelektrood
Elektroodipotentsiaalide skaala kokkuleppeliseks nullpunktiks loetakse  vesinik -
elektroodi potentsiaali:
Pt 00
11
00
11
00
11
00
11
00
11
00
11
00
11
00
11
00
11
00
11
00
11
00
11
00
11
00
11
00
11
00
11
00
11
00
11
+
00
11
00
11
1M [H ]
00
11
00
11
00
11
00
11
00
11
00
11
00
11
00
11
00
11
00
11
H2
2 H+ (ℓ) + 2 e− −→
←− H2 (Pt)
Plaatina  reaktsioonis ei osale, on vajalik vaid kontakti loomiseks (nn. inertne
elektrood).
YKI0020 Keemia alused
Toomas Tamm 2011
S 2011/2012
18. Elektrokeemia 7
Elektroodi standardpotentsiaal
Elektroodi, mis asub sama metalli iooni lahuses  kontsentratsiooniga  1 M, po-
tentsiaali nimetatakse selle elektroodi standardpotentsiaaliks:
Mz+ (ℓ) + z e− −→
←− M (t)
[ Mz+ ] = 1M
Standardpotentsiaali t¨ahistatakse E◦ .
YKI0020 Keemia alused
Toomas Tamm 2011
S 2011/2012
18. Elektrokeemia 8
Elektroodi standardpotentsiaal
Elektroodide standardpotentsiaalide n¨aiteid:
Elektrood
E◦, V
K+ + e− −→ K
–2,93
Ca2+ + 2 e− −→ Ca
–2,87
Zn2+ + 2 e− −→ Zn
–0,76
Pb2+ + 2 e− −→ Pb
–0,13
2 H+ + 2 e− −→ H2 (Pt)
0
Cu2+ + 2 e− −→ Cu
+0,34
Ag+ + e− −→ Ag
+0,80
Au3+ + 3 e− −→ Au
+1,50
YKI0020 Keemia alused
Toomas Tamm 2011
S 2011/2012
18. Elektrokeemia 9
Metallide  pingerida
Standardpotentsiaalide kasvu j¨arjekorras paigutatud elektroodid (metallid)
moodustavad  pingerea .
Aktiivsem  metall  t˜orjub v¨ahem aktiivse tema soola vesilahusest v¨alja.
Fe2+ + 2 e− −→ Fe
E◦= –0,44 V
Cu2+ + 2 e− −→ Cu
E◦= +0,37 V
Negatiivsema elektroodipotentsiaaliga metall on aktiivsem.
YKI0020 Keemia alused
Toomas Tamm 2011
S 2011/2012
18. Elektrokeemia 10
Nernsti  v˜
orrand
Standardpotentsiaalid kehtivad juhul, kui iooni kontsentratsioon on 1M.
Muu kontsentratsiooni korral saab elektroodi potentsiaali arvutada Nernsti
v˜
orrandist
RT
1
E = E◦ −
ln
zF
Mz+
Nersti v˜orrandist on kasutusel ka plussm¨argiga variant, milles ioonide kontsentratsioon on murrujoone peal. M˜olemad
annavad sama tulemuse.
YKI0020 Keemia alused
Toomas Tamm 2011
S 2011/2012
18. Elektrokeemia 11
Nullvoolupotentsiaali arvutamine
Summaarse reaktsiooni E◦ leitakse kui elektroodide potentsiaalide vahe: posi-
tiivsemast  suurusest  lahutatakse negatiivsem. Fe/Cu elemendi korral on see
0,37–(–0,44)=0,81 V. Summaarse reaktsiooniv˜orrandi saamiseks p¨o¨oratatakse
oks¨udeerumisreaktsiooni v˜orrand ¨umber ja saadud poolreaktsioonid liidetakse.
Fe −→ Fe2+ + 2 e−
Cu2+ + 2 e− −→ Cu
Fe + Cu2+ −→ Fe2+ + Cu
Reaktsiooni summaarse nullvoolupotentsiaali p˜ohjal saab arvutada reaktsiooni
∆G vastavalt eeltoodud valemile −∆G = zF Eg .
YKI0020 Keemia alused
Toomas Tamm 2011
S 2011/2012
18. Elektrokeemia 12
Redokspotentsiaalid
Elektroodipotentsiaaliga saab iseloomustada ka muid lahuses kulgevaid  redoks -
reaktsioone, kus pole tingimata tegemist reaktsiooniga tahke faasi ja lahustunud
iooni vahel. Vajadusel v˜oib lahusesse viia inertse (t¨u¨upiliselt plaatina-) elekt-
roodi .
Selliseid, mistahes redoksreaktsiooni iseloomustavaid potentsiaale nimetatakse
redokspotentsiaalideks. ¨
Uldkujulise reaktsiooni
Oks + ze− −→
←− Red
jaoks kehtib Nernsti v˜orrand kujul
RT
[Red]
E = E◦ −
ln
zF
[Oks]
kus standardpotentsiaal E◦ vastab olukorrale, kus nii oks¨udeerija kui  redutseerija
kontsentratsioonid on 1M v˜oi esinevad nad puhta tahke v˜oi  gaasilise  faasina.
YKI0020 Keemia alused
Toomas Tamm 2011
S 2011/2012
18. Elektrokeemia 13
Redokspotentsiaalid
Redokss¨usteemide standardpotentsiaalide n¨aiteid (Pt-elektroodi pinnal):
Sn4+ + 2 e− −→ Sn2+
0,15 V
Fe3+ + e− −→ Fe2+
0,77 V
Cr2O2−
7
+ 14H+ + 6e− −→ 2Cr3+ + 7H2O 1,33 V
F2 + 2e− −→ 2 F−
2,87 V
Redoksreaktsioon  kulgeb suunas, kus k˜orgema redokspotentsiaaliga  komponent
on oks¨udeerija ja madalama redokspotentsiaaliga komponent on redutseerija.
Kuna ainete kontsentratsioonid ¨uldjuhul ei ole ¨uhemolaarsed, tuleb konkreetse
juhu jaoks arvutada  redokspotentsiaal  Nernsti v˜orrandi abil.
Segatakse kokku neli lahust, mille kontsentratsioonid on v˜ordsed ning mis
sisaldavad vastavalt Sn2+, Sn4+, Fe3+ ja Fe2+ ioone. Millises suunas hakkab
toimuma  reaktsioon ?
YKI0020 Keemia alused
Toomas Tamm 2011
S 2011/2012
18. Elektrokeemia 14
Elektrol ¨
u¨
us
Elektrol¨u¨us on  elektrokeemiline  reaktsioon ala-
-
+
lisvoolu m˜ojul, mis reeglina viib aine lagune-
misele.
H2
Cl2
Katoodil  (—): 2H+ + 2e− −→ H2
Anoodil  (+): 2 Cl− −→ Cl
+
2 + 2e−
H
Elektrol¨u¨usi v˜oib l¨abi viia ka sulas  soolas . See
-
Cl
v˜oimaldab v¨altida vee elektrol¨u¨utilist lagune-
mist, mis algab 1,7 ... 1,8 voldi juures ja v˜oib
HCl (aq)
takistada muude reaktsioonide  kulgemist .
Elektrol¨u¨usi kasutatakse mitmete ainete (Li, Na, Al, Cl2) tootmisel, pinnakatete
valmistamisel (galvaanika), metallide (Cu) puhastamiseks, jm.
Erinevalt elektrivoolust metallides, kus laengukandjateks on elektronid ( elektron -
juhtivus), on elektrol¨u¨utide lahuses laengukandjateks  ioonid  (ioonjuhtivus).
YKI0020 Keemia alused
Toomas Tamm 2011
S 2011/2012
18. Elektrokeemia 15
Keemilised vooluallikad
Keemilised vooluallikad on praktilises kasutuses olevad galvaanielemendid, mida
kasutatakse elektrivoolu saamiseks.
Head vooluallikat iseloomustab:
• suur erimahtuvus ( toodetava  energiahulga ja massi v˜oi ruumala suhe)
• nullvoolupotentsiaali ( klemmipinge ) konstantsus vooluallika t¨uhjenemisel
• madal sisetakistus (v˜oimaldab saada tugevat voolu)
• hea s¨ailivus
Kui tegemist on  akuga  ( korduvat  laadimist ja t¨uhjendamist v˜oimaldava gal-
vaanielemendiga), siis on olulised veel:
• maksimaalne laadimis- ja t¨uhjendamiskordade arv
• v¨aike  iset ¨uhjenemine
YKI0020 Keemia alused
Toomas Tamm 2011
S 2011/2012
18. Elektrokeemia 16
Keemilised vooluallikad
Pikka aega j¨aid  akude  erimahtuvused ¨uhekordse kasutusega elementide omadele
alla. Viimastel aastatel on aga akude erimahtuvused ¨uha kasvanud ja sageli
¨uletavad sama suurusega akude mahtuvused  tavaliste  “patareide” oma.
Nominaalne  klemmipinge (nullvoolupotentsiaal) iseenesest ei n¨aita ¨uhe v˜oi teise
keemilise vooluallika t¨u¨ubi headust.
K˜orgema summaarse pinge saamiseks
v˜oib alati ¨uhendada mitu elementi j¨arjestikku (n¨aiteks 9 V  patareid  sisaldavad
t¨u¨upiliselt 6 elementi nullvoolupotentsiaaliga 1,5 V).
Konkreetse vooluallika klemmipinge on aga seotud temasse j¨a¨anud energiahul-
gaga . Seda seost kasutatakse n¨aiteks mobiiltelefoni aku laetuse indikaatorites.
Vooluallikate asendatavuse ja ¨uhilduvuse huvides on hea, kui sama kujuga
patareide ja akude nullvoolupotentsiaalid on l¨ahedased (t¨u¨upiliselt 1,5 V v˜oi
selle kordne).
YKI0020 Keemia alused
Toomas Tamm 2011
S 2011/2012
18. Elektrokeemia 17
Mangaan -tsinkelement
(“odav” taskulambipatarei)
C
Zn
0000000000
1111111111
0000000000
1111111111
Anoodil (—):
0000000000
1111111111
0000000000
1111111111
0000000000
1111111111
0000000000
1111111111
0
II
0000000000
1111111111
0000000000
1111111111
2+
0000000000
1111111111
0000000000
1111111111
Zn −→ Zn
+ 2 e−
0000000000
1111111111
0000000000
1111111111
0000000000
1111111111
0000000000
1111111111
0000000000
1111111111
0000000000
1111111111
0000000000
1111111111
0000000000
1111111111
0000000000
1111111111
0000000000
1111111111
Katoodil (+):
0000000000
1111111111
0000000000
1111111111
0000000000
1111111111
NH  Cl,
0000000000
1111111111
0000000000
1111111111
4
0000000000
1111111111
IV
III
0000000000
1111111111
0000000000
1111111111
C, MnO
0000000000
1111111111
2 MnO
0000000000
1111111111
2
2 + 2 NH+
4 + 2e− −→ Mn2O3 + 2 NH3 + H2O
Moodustuv ammoniaak (NH3) seotakse:
Zn2+ + 4 NH3 −→ [Zn(NH3)4]2+
Sellise elemendi klemmipinge on umbes 1,5  volti .
Eelised: lihtne toota; odav.
Puudused: s¨ailivusaeg aasta-paar; v˜oib lekkida; pinge langeb kasutamisel  pide -
valt.
YKI0020 Keemia alused
Toomas Tamm 2011
S 2011/2012
18. Elektrokeemia 18
Leeliselement
(“alkaline” patarei)
Konstruktsioon  analoogne mangaantsinkelemendiga, ka oks¨udeerija ( MnO2 ) ja
redutseerija (Zn) on samad. Erinevus on elektrol¨u¨udis, milleks on tugev  leelis ,
n¨aiteks KOH:
Anoodil: Zn + 2OH− −→ ZnO + H2O + 2e−
Katoodil: 2MnO2 + H2O + 2e− −→ Mn2O3 + 2OH−
Klemmipinge samuti umbes 1,5 volti.
Eelised:
suurem erimahtuvus (ained kasutatakse t¨aielikumalt ¨ara); pikem
s¨ailivusaeg (leelis ei korrodeeri  tsinki  sama tugevasti kui happeline NH4Cl);
¨uhtlasem klemmipinge kasutamisel (OH− kontsentratsioon on p¨usiv)
Puudused:  keerukam  toota ( ranged  n˜ouded lekkekindlusele); kallim.
YKI0020 Keemia alused
Toomas Tamm 2011
S 2011/2012
18. Elektrokeemia 19
Liitiumelement
(liitiumpatarei)
Anoodil: Li −→ Li+ + e−
Katoodreaktsioone on kasutusel mitmeid. N¨aiteks
Katoodil: MnO2 + Li+ + e− −→ LiMnO2
v˜oi:
FeS2 + 4 Li+ + 4 e− −→ 2 Li2S + Fe
Erinevate katoodreaktsioonide t˜ottu v˜oivad eri tootjate nominaalselt sama t¨u¨upi
patareide omadused m¨argatavalt erineda.
Klemmipinge, s˜oltuvalt katoodist, 1,8–3,5 volti.
Eelised: kerge (liitiumi tihedus on v¨aike), v¨aga pika s¨ailivusajaga. Sobib kasu-
tamiseks kohtades, kus voolutarve on v¨aike, aga voolu on vaja pika aja v¨altel.
Puudused: kallis; pinge on “mittestandardne”, mist˜ottu laiatarbekaubana ei
m¨u¨uda standardset m˜o˜otu (AA, AAA, jne) liitiumpatareisid, sest need ei oleks
kasutatavad 1,5 V patareide asemel.
Pinge langeb kasutamisel v¨aga aeglaselt ja l˜opuks, t¨uhjakssaamisel, kiiresti. See
raskendab j¨arelej¨a¨anud energiahulga hindamist klemmipinge alusel.
YKI0020 Keemia alused
Toomas Tamm 2011
S 2011/2012
18. Elektrokeemia 20
Pliiaku
( autoaku )
Pb
PbO2
00000
11111
0000
1111
00000
11111
0000
1111
Anoodil (—):
00000
11111
0000
1111
00000
11111
0000
1111
0
II
00000
11111
0000
1111
00000
11111
0000
1111
Pb + HSO−
4 −→ PbSO4 + H+ + 2 e−
00000
11111
0000
1111
00000
11111
0000
1111
00000
11111
0000
1111
Katoodil (+):
00000
11111
0000
1111
H  SO
IV
II
2
4
PbO2 + HSO−
4 + 2e− + 3H+ −→ PbSO4 + 2 H2O
Aku  laadimisel  toimuvad reaktsioonid vastassuunas, nimetused “anood” ja “ka-
tood ” vahetavad kohad.
Klemmipinge umbes 2 volti. T¨u¨upilises autoakus on 6 j¨arjestikku ¨uhendatud
elementi summaarse pingega 12 volti.
Eelised: suur mahtuvuse/ruumala suhe; suur laadimiskordade arv; v˜oime anda
v¨aga tugevat voolu; vastupidavus p˜orutustele, kuumusele, jne.
Puudused:
suur mass; happe lisamise vajadus (v¨alditav konstruktsiooni
t¨aiustamisega); plii on m¨urgine ja v¨a¨avelhape korrodeeriv; raske kasutada oludes,
kus on v˜oimalik aku kummulip¨o¨ordumine.
YKI0020 Keemia alused
Toomas Tamm 2011
S 2011/2012
18. Elektrokeemia 21
Anood ja katood  akudes
NB! Osad kirjandusallikad  vaatlevad  akude anoode ja katoode  laadimise  seisuko-
hast, teised t¨uhjenemise  seisukohast . Sellest tulenevalt v˜oivad nimetused ja
reaktsioonide suunad olla antud erinevalt.
K¨aesolevas konspektis on k˜oik reaktsioonid toodud t¨uhjenemisreaktsioonidena.
YKI0020 Keemia alused
Toomas Tamm 2011
S 2011/2012
18. Elektrokeemia 22
Nikkel -kaadmiumaku
( NiCd  aku)
Anoodil: Cd (t) + 2OH− (ℓ) −→ Cd(OH)2 (t) + 2e−
Katoodil: 2NiO(OH) (t) + 2H2O (v) + 2e− −→ 2Ni(OH)2 (t) + 2OH− (ℓ)
Klemmipinge umbes 1,2 V
Eelised:
annab suhteliselt tugevat voolu, mist˜ottu on eelistatud n¨aiteks
akut¨o¨oriistades.
Puudused: kaadmiumi m¨urgisus; “m¨alu”  effekt .
K¨aesoleval ajal on NiCd akude kasutusala ¨uha ahenenud.
Uheks oluliseks
p˜ohjuseks on kaadmiumi m¨urgisus, aga ka  konkureerivate  s¨usteemide (vt.
allpool) paremad omadused.
YKI0020 Keemia alused
Toomas Tamm 2011
S 2011/2012
18. Elektrokeemia 23
Nikkel-metallh¨
udriidaku
(NiMH aku)
Anoodiks  on nikli (Ni)  sulam  mitme teise metalliga; sulamit ¨uheskoos
t¨ahistatakse M. Selline materjal suudab  kristalliv ˜ore t¨uhimikes s¨ailitada vesiniku
aatomeid (H).
Katoodiks on nikli h¨udroksiidoksiidi ja h¨udroksiidi segu.
Anoodil: MH (t) + OH− (ℓ) −→ M (t) + H2O (v) + e−
Katoodil: NiO(OH) (t) + H2O (v) + e− −→ Ni(OH)2 (t) + OH− (ℓ)
Klemmipinge umbes 1,2 V.
Kasutusel mitmesugustes akuga t¨o¨otavates  seadmetes  (n¨aiteks elektrit¨o¨oriistad).
Saadaval on ka tavaliste patareide (AA jms) m˜o˜otmetega NiMH  akud , mis re-
gulaarse kasutamise korral on palju ¨okonoomsemad ¨uhekordsetest patareidest.
Eelised: suur erimahtuvus; suhteliselt kerge; v¨ahem toksiline kui NiCd aku.
Puudused: suhteliselt kiire iset¨uhjenemine, suhteliselt kallis.
YKI0020 Keemia alused
Toomas Tamm 2011
S 2011/2012
18. Elektrokeemia 24
Liitium - ioonakud
(liitiumaku)
Anood: Li sisaldav s¨usinik
Katood: Li sisaldav  sulam  v˜oi ¨uhend, n¨aiteks LiCoO2
Anoodi ja katoodi vahel on spetsiaalsest pol¨umeerist eralduskiht, mis sisaldab
orgaanilist elektrol¨u¨uti. M˜onede konstruktsioonilahenduste puhul nimetatakse
akut ka liitium-pol¨umeer akuks.
T¨uhjenemisel ja laadimisel liiguvad Li+ ioonid l¨abi eralduskihi ¨uhelt elektroodilt
teisele.
Anoodil: Lix/ grafiit  −→ Li+ + e− + Lix−1/grafiit
Katoodil: Li+ + e− + Li1−xCoO2 −→ LixCoO2
Uks Li- ioon  aku element annab 3,7 V klemmipinge, seet˜ottu paljudes rakendustes
piisab  ¨uhestainsast elemendist. Umbes sama pinge annavad kolm NiCd v˜oi NiMH
elementi.
YKI0020 Keemia alused
Toomas Tamm 2011
S 2011/2012
18. Elektrokeemia 25
Liitium-ioonakud
Eelised: kerge; ei sisalda toksilisi materjale; puudub “m¨alu” effekt; suurim eri-
mahtuvus  siin vaadeldud vooluallikatest.
Puudused: kallis; liitium ja selle ¨uhendid on keemiliselt agressiivsed; vajab aku-
sisest ¨ulelaadimise ja ohutuskontrolli elektroonikat; puudulikult valmistatud akud
v˜oivad plahvatada.
YKI0020 Keemia alused
Toomas Tamm 2011
S 2011/2012
18. Elektrokeemia 26
M˜
oned sageli segi minevad terminid
Elektrol¨
u¨
us: aine lagundamine elektrivoolu toimel.
el.
2HCl (ℓ) −→ H2 + Cl2
H¨
udrol¨
u¨
us: aine reaktsioon veega, mille k¨aigus vee molekuli osad (H+, OH−)
¨uhinevad reageeriva molekuli v˜oi selle osadega.
CH3COONH4 + H2O −→  CH3COOH  + NH3 · H2O
Dissotsiatsioon  (elektrol¨u¨utiline dissotsiatsioon): aine jagunemine, enamasti vee
toimel, ioonideks. Vesi loob vaid tingimused jagunemiseks, aga ise keemiliselt ei
muundu.
H2O
NaCl (t) −→ Na+ (ℓ) + Cl− (ℓ)
Dissotsiatsioon laiemas m˜oistes on igasugune jagunemine, ka n¨aiteks kuumuse,
valguse, vm. m˜ojul.
YKI0020 Keemia alused
Toomas Tamm 2011