Eosed valmivad kübara alaküljel paiknevate eoselehtede või torukeste pindadel. Hallitus ei koosne alati ühest seeneliigist. Enamasti moodustunud mitmest hallikust. Kottseente hulka kuuluv pintselhallik- eraldati esimene antibiootikum penitsiliin. Hallikud eritavad mükotoksiine. Leidub ka üherakulisi seeni- pärmseened nt. Seenerakk. Seeneraku tsütoplasmas samad organellid, mis loomarakus. Kuna neile on omane toitumine, siis puuduvad neil plastiidid, samuti vakuoolid- need on taimes. Membraanis väljapoole jääb rakukest- kitiinist. Enamik seeni toitub osmoosi teel. Tuum on kahe membraaniga eraldatud. Mitokondrid varustavad seent energiaga. Valkude süntees toimub ribosoomides- erineb taime ja looma omast. 18.Taimeraku ehitus. Rakukest. EHITUS: Koosneb peamiselt tselluloosist, nigniinist, pektiinist, samuti veel ka muid keeruka ehitusega orgaanilisi ühendeid.
Enamik taimerakke on lisaks membraanile ümbritsetud tiheda rakukestaga. 34.) Taimeraku kesta koostisaine ja taimeraku ülesanne Taimeraku kesta põhiline koostisaine on tselluloos. Lisaks sellele on kesta ehituses mitmeid teisi biopolümeere (nt ligniini, pektiini) ja muid keeruka keeruka ehitusega orgaanilisi ühendeid. Ülesaned: · tugifunktsioon · kaitsefunktsioon · transportfunktsioon 35.) Milliseid pigmente sisaldavad plastiidid? Rohelisi kloroplaste, kollased või punaseid kromoplaste ja värvusetuid leukoplaste. 36.) Kloroplasti ehitus ja ülesanne Kloroplast on mõnevõrra sarnane mitkokondriga. Ta on ümbritsetud kahe membraaniga. Kloroplasti sisemuses paikenvad membraanidest moodustunud kotjad moodustised lamellid. Need on paigutatud üksteisega kohakuti ja moodustuvad lamellide kogumikke. Lamellide membraanides on klorofülli molekulid. Lisaks sellele on kloroplasti sisemuses DNA, RNA ja valgu molekule
tagasi). Neil oli oma algeline keel, koopamaalingud. Nendega samal ajal eksisteerisid ka neandertaallased, kuid neid ei seotsata perekonda homo. Homo sapiens pani aluse tänapäeva inimesele, keda nimetatakse ka homo sapiens sapiens ehk mõtlev inimene. Selgitage endosümbioosi hüpoteesi? Endosümbioosi hüpoteesi järgi liitusid amögoidsete prokarüootidega aeroobsed prokarüoodid ja fotosünteesivad prokarüoodid. Esimesel juhul tulid mitokondrid ja teisel juhul plastiidid (kloroplastid). Oluline on see sellepärast, et hakkasid välja kujunema looma- ja taimerakud. Endosümbioosi hüpotees seletabki seda, kuidas prokarüootide asemel tulid eukarüoodid. Ja kuna eukarüootide puhul tulid veel mitoos, meioos, siis tekkis rakus parem tööjaotus ning elu hakkas edasi arenema. Millega seletatakse liikide väljasuremist? Seda võib seletada sellega, et ükski liik ei sa lõpmatult evolutsioneerida. Lõplik kohastumine pole võimalik,
BIOLOOGIA UURIMISVALDKONNAD 1. Eluslooduse organiseerituse tasemed 1. Molekuli tase- biomolekulid (valgud, süsivesikud, rasvad), pole elu tunnuseid 2. Organelli tase- moodustuvad molekulidest, kindel ehitus ja ül. (nt. taimeraku organell kloroplast) 3. Raku tase- kõik elu tunnused 4. Koe, elundi ja organite tase ( koed koosnevad rakkudest, elundid kudedest ja elundkond koosneb elunditest). Nt hingamiselundkonda kuuluvad kopsud ja hingamisteed. 5. Organismi tase isend, nt üherakuliste organism on rakk 6. Liigi tase- isendid on üksteisega ehituslikult, talituslikult, geneetiliselt, ökoloogiliselt ja päritolult sarnased ja annavad omavahel viljakaid järglasi 7. Populatsiooni, koosluse ja ökosüsteemi tase Populatsioon- üks liik isendeid, kes elavad korraga samas kohas nt kogred ühes tiigis Kooslus- kõik elusolendid elavad korraga samas kohas, nt tiigis elavad bakte...
On palju lineaarseid Histoon-valke pole kromosoome. Neis ka histoonid. DNA hulk suur kaksikmembraaniga Pole On tuum, mitokondrid - rakuorganellid kõigis rakkudes ja plastiidid taimerakkudes sisemembraanistik Pole eristunud, võib olla sopistisi Hästi arenenud: ümber tuuma, Golgi kompleks, EPR, lüsosoomid rakkude mõõtmed Läbimõõt 0,5 - 5 mikromeetrit. Läbimõõt 20 - 40 Suurim 1 cm. Erinevaid rakutüüpe mikromeetrit. Eri rakke 10-kond u. 250 tüüpi
Terve rakk on vastavaid siledat toruvõrgustikku täis ja selles liigub aine täpselt sinna, kuhu vaja. Tsentrosoomi läheb vaja raku paljunemise momendil, mil selle organelli tõmbevalgud transpordivad DNA kokkukeeratud üksusi- kromosoome. Loomarakk. Loomarakul ei ole kesta, vakuoole, plastiide. Loomarakk peab liikuma, kest ja suured mahutid seda ei võimaldaks. Kuna loomarakk ei fotosünteesi, siis milleks talle plastiidid? Peamine seesmine erinevus on Golgi kompleksi olemasole. See kompleks jaotab ja suunab mistahes molekulide transporti ja selle kaudu määrab raku piiramatu ainevahetusvõime. Loomarakk on 100% õgard ja just sellepärast, et tema Golgi kompleks laseb tal sedasi toimida. Seenerakk. Tema on loomaraku ja taimeraku ning ka osaliselt bakteri sümbioos. Taimest tuleb eelkõige kest, bakterist selle kesta imifunktsioon. Erinevus on selles, et bakteril ei ole imitorusid, on lihtsalt avatud kanal
Botaanika eriharud: taime- Morfoloogia;- anatoomia; -tsütoloogia; -embrüoloogia. Süstemaatika: florograafia; Taimegeograafia; (Taime-)ökoloogia; Taimefüsioloogia; Paleobotaanika Rakk: cellula raku kest tekitab kambrikesi mungakonge (Hooke) Parenhüümsed ehk isodiameetrilised(ühemõõdulised igas suunas) rakud ja prosenhüümsed ehk erikülgsed(pikkus ületab tunduvalt laiuse). Membraan struktuurid, kahemembraaniga: plastiidid(tekivad algkudedes olevatest läbipaistvatest proplastiididest) , mitokondrid, tuumad(kõigis neis on DNA-d). Kloroplast on ümbr. kaksikmembraaniga sisemine ümbritseb põhiainet- stroomat selle sees membraanimoodustised tülakoidid, mile kogumik on graan. Kromoplast, Amüloplast- säilitustärklise ladestamine. Ühemembraanilised- lüsosoomid, plasmalemm, ER. Vakuool. Hoiukoht- suurim, võib olla ka mitu ühes rakus, toit ja jääk ainete säilit, lagundamine, regulats. Seemnetesse kogunev varuvalk- aleuroon. Ainevahetuse lõpp-prod...
Bioloogia eksam: 1.Mitmekesine ja ühtne elu 2.Elu organiseerumise tasemed - Elutud: Aatom, (mikro)molekul, üsna elusad: makromolekul, organell, elusad: rakk, kude, organism, populatsioon, kooslus, biosfäär. 3.Elus ja eluta loodus Elus loodus hakkab rakust 4.Elule vajalikud lihtsamad molekulid C,H,O,N(99%),P,S. 5.Elu makromolekulid Cl,Na,Mg,K,Ca olulisel kohal sisekeskonna loomisel. 6.Raku ehitus - Looma rakk- membraansed organellid- kahemembraansed- mitokondrid. Golgi kompleks- valgusüntees, ühe membraaniga. Lüsosoom- raku sisene ainete lagundamine, ühe membraaniga. Mitokonder- raku energiaga varustamine aeroobselt. Ilma membraanita- ribosoomid- valgusüntees. Tsentriool- raku jagunemisel tagada kromosoomide jõudmine tütarkromosoomidesse. Taime rakk- Plastiidid- peamine ül kloroplastil- fotosünteesida. Vakuool-suur tsentraal vakuool- sisekeskond elutu. ül olla varude, kaitseainete ja jääkainete paigutamise koht. Taimerakku ümbrit...
Hulkraksed või enamik ainuraksed Hulkraksed ainuraksed 19. Taime, seene, bakteri ja looma raku ühised omadused ja peamised erinevused loomsest rakust tunnus loomarakk taimerakk seenerakk Rakukest on vaid koosneb tselluloosist koosneb membraan kitiinist iseloomulikud - plastiidid, vakuool, rakukest organellid rakukest tsütoskelett olemas olemas - rakkude piiratud piiramatu piiramatu jagunemisvõime raku läbimõõt 0,02-0,04mm 0,02-0,04mm 0,02-0,04mm 20. Viiruste olemus, peamised ehituslikud komponendid ja toimimine rakus Viirused on rakusisesed parasiidid.
In eukaryotes the mRNA transcribed on the chromosomes passes through the nuclear pores into the cytoplasm. Here it forms complexes with ribosomes, which synthesize proteins. Thus translation usually begins only after transcription is completed. 6. Kataboliitne aktivaator (CAP-valk) seondub: (1p) c. DNA-le ÕIGE 7. Võrrelge taime- ja loomarakku. 5 erinevust, 5 sarnasust. Loomarakul puudub 1) tsentraalvakuool 2) rakukest 3) plastiidid 4) rakkude vahel pole selliseid polüsahhariide nagu pektin, selle asemel kollageen 5) turgor
3) taimegeograafia (annab flooradele tähenduse) 4) (taime-) ökoloogia 4 & 5 = ökofüsioloogia 5) taimefüsioloogia 6) paleobotaanika (väljasurnud taimed) Seosed teiste teadustega: - botaanika – meditsiini eriharu, täpsemalt farmaatsia (rohud-ravimid; rohuteadus) - agronoomia (maamajandus ja põlluteadus) - looduskaitse 2. Kes on taim? Biosüstemaatika mõttes taimeriigi esindaja. Primaarsed plastiidid, ühendav tunnus (va pruunvetikatel). Veepõhine fotosünteesiv organism. Taimeriiki kuuluvad hulkraksed päristuumsed fotosünteesivad organismid, kellel on plastiide ja suuri vakuoole sisaldavad tselluloosse kestaga rakud ning kes kasutavad varuainena tärklist. Päristuumsed organismid, mis erinevalt heterotroofsetest loomadest ja seentest elavad autotroofselt ning toodavad kasvamiseks ja eluks vajalikke orgaanilisi aineid päikesevalguse abil fotosünteesi teel. Erandiks
1.Tähtsamad momendid geneetika ajaloos: *1865-99-geneetika sünd, pärilikud alged *1900-43 areneb klassikaline geneetika, mis põhineb mendelismil ja morganismil *1944-70- molekulaargeneetika *1971-areneb geenitehnoloogia 2.Mendel- pani aluse geneetikale, ettekanne taimede hübriididest (1865) De Vries-1901 mutatsiooniteooria looja (1901) Johannsen- tõestab, et muutlikus võib olla pärilik ja mittepärilik, mõisted geno- ja fenotüüp, geen ja populatsioon. Vavilov- formuleerib päriliku muutlikkuse homoloogiliste ridade seaduspärasuse (1922). Kultuurtaimede tekkekolded ehk tsentrumid (1927) Morgan- pärilikkuse kromosoomiteooria (geenid asuvad kromosoomides) 1911 Watson-Crick- desifreerivad DNA molekuli (DNA biheeliks) 1953 3. Geneetika peamised meetodid: Hübridoloogline (Mendelism)- järglaste saamine isenditest, kes erinevad teineteisest kardinaalselt või mitme tunnuse poolest (ristamine) Tsütoloogiline- seisneb raku iseärasuste ja organismi t...
Tuumapiirkond e. Nukleoid Selles on 1 rõngakujuline kromosoom Kromosoomistik on haploidne Plasmiid DNA väikesed rõngasmolekulid Võimaldavad jääda ellu antibiootilises keskonnas Limakapsel Kaitsev kuivamise eest Sisaldised Tärklis Glükogeen Polüfosfaadid Jne Puuduvad Mitokonder Plastiidid Golgi kompleks Tsentrioolid'tsütoplasmavõrgustik Lüsosoomid Viburid Liikumiseks Karvakesed Kinnitumiseks Gaasivakuoolid e. Aerosoomid Tsüanobakteritel Reguleerivad vastavalt veerõhule Reguleerivad erikaalu Nad on eeltuumsed e prokarüoodid · Kuju Kera Kokid Pulk Batsillid Spiraalsed Spirillid
53. Geenide otsese ülekande meetodid: *süstlaga rakku süstimine-mikroinjektsioon *biolistika-raku "tulistamine" raskmetallidega *elektroporatsioon 54.Geenide ülekanne vektorite abil: Vektorid on vahendajad. Nende abil saab organisme geneetiliselt muundada.(Uus geen või selle product võib muuta org.ainevahetust, mille tulemusena võib tekkida kahjulikke aineid). nt bakterite plasmiidid- need võtavad võõrast DNAd keskkonnast kergesti sisse. Sellised plastiidid on agrobacteriumites. 55. Agrobacterium`i liigid kui vektorid geenide ülekandel taimedel: *agrobacterium tunefacieusTi plasmid * agrobacterium rhizogenesRi plasmid * agrobacterium rubi Maailmas geneetiliselt muundatud organisme; juhtivriigid on USA(mais, sojauba, puuvillapõõsas) Hiina, Lõuna-Aafrika Vabariik(puuvillapõõsas). 56.Polüploidsus- indiviidi (raku) kromosoomikomplektide paljukordsus; gameetides on kromosoomikomplekte rohkem kui üks (n >
Et eosed paiknevad raku sees siis nim. neid endospoorideks. Eose kuju on kas ümar, ovaalne või veidi välja venitatud, peaaegu kepikujuline. Eos võib batsillis paikneda ekvatoriaalselt raku keskosas, terminaalselt raku otstes, subterminaalselt raku keskosa ja otste vahel. 14. Eukarüootide riigid ja nende peamised tunnused Eukarüootide riigid ja nende peamised tunnused · Taimed -autotroofsed organismid -olemas plastiidid (koroplastid) - rakukest koosneb tselulloosist · loomad - rakukest puudub - heterotroofse toitumisega organismid - hulkraksed päristuumsed organismid · protistid - tavaliselt üherakkulised organismid (puudub liitsruktuur) - võivad olla nii heterotroofsete kui ka autotroofsete organismidena - mõnedel protistidel puuduvad mitokondrid - tavaliselt elavad vees, niisketes paikades ja loomadekehas - erinevad kehavormid
päristuumsed fotosünteesivad organismid, kellel on plastiide ja suuri vakuoole sisaldavad tselluloosse kestaga rakud ja kes kasutavad varuainena tärklist) Raku ehitus rakukest, plastiidid, puuduvad vakuoolid Ainevahetus Autotroofne Heterotroofne Varuaine Tärklis Rasvad Keha pindala Suur välispind Liigestatud välispind Kasv Piiramatu Piiratud
päristuumsed fotosünteesivad organismid, kellel on plastiide ja suuri vakuoole sisaldavad tselluloosse kestaga rakud ja kes kasutavad varuainena tärklist) Raku ehitus rakukest, plastiidid, puuduvad vakuoolid Ainevahetus Autotroofne Heterotroofne Varuaine Tärklis Rasvad Keha pindala Suur välispind Liigestatud välispind Kasv Piiramatu Piiratud Närvisüsteem Puudub Olemas Hormonaalsed organid Puuduvad Olemas
1. ELU OLEMUS 1) Nimetage 4 elusorganismidele iseloomulikku tunnust. Elusorganismidele iseloomulikud tunnused: rakuline ehitus, aine- ja energiavahetus;stabiilne sisekeskkond, kasv ja areng,paljunemine, reageerimine ärritusele. 2) Reastage eluslooduse organiseerituse tasemed alates lihtsamast. Tärklis, kloroplast, taimerakk, põhikude, leht, kartul. 3) Reastage antud näited vastastavalt eluslooduse organiseerituse tasemetele alates lihtsamast. Glükoos, mitokonder, loomarakk, lihaskude, maks, inimene. 2. ORGANISMIDE KEEMILINE KOOSTIS 1) Nimetage peamised keemilised elemendid, anorgaanilised ja orgaanilised ained organismides. Kõige rohkem leidub organisimis keemilistest elementidest hapnikku, süsinikku, vesinikku ja lämmastikku. Anorgaanilised: vesi ja teised anorgaanilised ühendid ehk happed, alused, soolad. Orgaanilised: valgud, lipiidid, sahhariidid, nukleiinhapped. 2) Selgitage Ca, Fe ja I tähtsust organismids. Ca omastamiseks on v...
Bioloogia Elu omadused: 1) Aine- ja energiavahetus 2) Biomolekulide esinemine 3) Sisekeskkonna stabiilsus 4) Reageerimine ärritustele 5) Paljunemine Bioloogia uurimistasandid: 1) Molekulaarne tasand (Süsivesikud, valgud, nukleiinhapped) 2) Rakuline tasand (närvirakud, lihasrakud jne) 3) Organismitasand (Paljunemine, pärilikkus) 4) Populatsioonitasand (Ühte liiki kuuluvate loomade rühm kindlal maa alal) 5) Liigi tasand 6) Ökosüsteemi tasand (Tiik, vihmamets) 7) Biosfääri tasand (terve maa elustik) Teaduslik uurimismeetod 1) Püstitada uurimisküsimus (mida uurime?) 2) Hankida taustinformatsiooni 3) Hüpoteesi sõnastamine (Oletatav vastus) 4) Hüpoteesi kontrollimine (Meetodid, reaalne töö) 5) Andmete analüüs ja järelduse tegemine Põhi bioelemendid Esinevad aatomitena Esinevad ioonsel kujul 1) Süsinik C...
2. Osmoregulatoor Ei ole On Ei ole ne vakuool Bakterite tähtsus 3. Rakukest Ei ole Tselluloosis Kitiinist t Bakterite tähtsus looduses: 4. Kuju Ei ole On On Tähis roll kõigis ükosüsteemides 5. Plastiidid Ei ole On Ei ole Lagundavad jääkaineid ja surnud organisme 6. Ainevahetus Heterotroof Autotroofne Heterotroofn Oluline osa mulla kujundamisel ne e Oluline osa mulla kujundamisel Sarnasused: 1. Rakutuuma olemasolu 2. Suur osa sarnaseid rakustruktuure
TAIME JA LOOMA FÜSIOLOOGILISED ERINEVUSED: Autotroofsus: taimed kasutavad biosünteesiprotsessides peamiselt valguskiirguse energiat (fotosüntees). Prototroopsus: asendamatute orgaaniliste ainete süntees. Liikumatus: taimed on liikumatud ja saavad kasutada kasvuks ja arenguks vaid piiratud ruumi. Jääkained kogutakse vakuooli ning muundatakse kasutatavaks (sekundaarne ainevahetus). Tselluloosne rakukest ümbritseb taimerakku ning seda läbivad arvukad palasmodesmid Närvisüsteemi ja hormonaalsete organite puudumine taimedel. Kasvu iseärasused: mitmeaastased taimed kasvavad loomadega võrreldes kogu elu ja ainult kindlate kasvuvööndite vahendusel TAIMEFÜSIOLOOGIA AJALUGU: Taimefüsioloogia on teadus taimeorganismi, tema organite, kudede ja rakkude talitlusest. Jaguneb üld- ja eritaimefüsioloogia. Uurimistasemed: molekulaarne, organelli, raku, organi või organismi tase. 17...
TAIMERAKK · plastiidid kloroplast (isepaljunev) intensiivsus oleneb fotosünteesist · vakuool jääkained eralduvad vakuooli; täidetud rakumahlaga; annab taimele maitse; külmad toonid taimede puhul; võib sisaldada mürkaineid; nooremates rakkudes on vakuoole rohkem, raku vananedes väheneb vakuoolide arv ja vakuool surub tuuma membraani vastu · rakukest tselluloosist; kaitseb; annab kuju; toetab LOOMARAKK
lähtuvad neist valgulised fibrillid kääviniidid. Need osalevad kromosoomide või kromatiidide jaotamises tütarrakkude vahel. Bakterite ja kõrgemate taimede rakkudes tsentrosoom puudub. Tsentriooliga sarnanevad algloomade viburid Tsütoskeleti koostisse kuuluvad valgud võimaldavad rakkudel muuta oma kuju. ° Amööbi liikumine, närvirakkude jätkete moodust. Mõnedele rakkudel annab pinotsütoosi ja fagotsütoosivõime. 3.7 TAIMERAKK Taimerakkude iseärasus: ° Plastiidid ° Vakuoolid ° Tihe rakukest Rakukesta ehitus ° Taimeraku kesta põhiline koostisaine tselluloos. ° Mitmed teised bipolümeerid ligniin, pektiin jt. ° Noore taimeraku kest on suure veesisaldusega, õhuke, elastne. > Võimaldab rakul kasvada ja areneda > Kesta läbivad poorid > Vesi ja selles lahustunud gaasid ning madalmolekulaarsed ühendid saavad difusiooni ja osmoosi teel kesta vabalt läbida, kuid suured makromolekulid pooridest läbi ei pääse.
1. RAKU EHITUS JA TALITUS 1.1. RAKUTEOORIA KUJUNEMINE Tsütoloogia e. rakuteaduse sünniks võib lugeda XVII saj keskpaika - valgusmikroskoobi leiutamist Robert Hook'i poolt. MILLES SEISNEB RAKUTEOORIA? * Kõik organismid on rakulise ehitusega (avastas Theor Schwann). * Iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel (sõnastas Rudolf Virchow). - rakud tekivad ainult rakkudest - uued rakud tekivad üksnes jagunemise teel - organismide kasv ja areng põhinevad rakkude jagunemisel * Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas. - avaldub selles, et teatava talitusega organite ja kudede rakkudel on neile iseloomulik kuju ja ehitus KUIDAS RAKKE UURITAKSE? Tänapäeval kasut. tihti binokulaarseid mikroskoope, mis lubavad uurijal vaadelda preparaati kahe silmaga. Mõnikord on otstarbekas kasut. stereomikroskoopi kasut. enamasti su...
· CH, CO, N, NH, CO, H · Kõrge temp · Ere valgus · Tugev vulkaaniline tegevus · UV kiirgus · Meteoriitide rünnakud Abiootilise sünteesi kahtlejate vastuväited: · Atmosfääris võis olla O-te, see võis tekkida ürgsel Maal veest UV kiirguse toimel · UV kiirgus võis lõhkuda moodustunud keemilisi sidemeid Tõendeid endosümbioosi hüpoteesile: · Mitokondritel ja kloroplastidel on oma genoom rõngaskromosoom (nagu bakteritelgi) · Mitokondrid ja plastiidid sisaldavad omi ribosoome, mis on prokarüootset tüüpi Elusorganimide kolm suurt doneemi: · Eukarüoodid · Arhed ehk arhebakterid - prokarüoodid · Bakterid ehk eubakterid prokarüoodid Bakteri nimi peaks sisaldama infot tema: · Kuju · Elupaiga · Biokeemia · Värvuse · Ainevahetuse vms kohta Prokarüootide kirjeldamisel ja süstematiseerimisel kasutatavad tunnused: (6) · Morfoloogilised e ehituslikud (9) Kuju Suurus
Eeltuumne rakk Päristuumne rakk Tuuma asemel on tuumapiirkond Esineb selgelt eristuv tuum, tuumake Puudub tuumake Ei ole tuumamembraani Haploidne kromosoomistik Üks haploidne rõngaskromosoom Palju lineaarseid kromosoome DNA üldhulk väike DNA üldhulk suur Histoonid puuduvad On histoonid Puuduvad kahekordse membraaniga Mitokondrid kõikides rakkudes organellid (mitokondrid) Plastiidid on vaid taimerakkudes Sisemembraanistik puudub Sisemembraanistik (tuumamembraanid, lüsosoomid, tsütoplasma võrgustik, Golgi kompleks) on hästi eristunud Ribosoomid erinevad eukarüootse Ribosoomid kareda pinnalisel ER-l raku ribosoomidest On rakukest, mis võib pinnale eritada Loomarakul kest puudub, seene ja
- Luidete (rannikuluited) taimestu; - Liivikute (sisemaaluited) taimestu; Kultuur- ja ruderaaltaimkond: Kultuur-rohumaad, Põllud, Pargid ja aiad, Õued, teeservad ja prahipaigad, Karjäärid. Assimilatsioon organismis toimuvad sünteesiprotsessid. Sünteesitakse organismile vajalikke ühendeid. Dissimilatsioon elusainete lagunemise protsess, vabaneb organismi elutegevuseks vajalik energia. Taime ja looma erinevused: taimedel rakukest, plastiidid ja vakuoolid. Loomadel puuduvad. Taimed autotroofsed, loomad heterotroofsed. Taimedel puudub närvisüsteem ja organid ning kasutavad varuainena tärklist. Loomad kasutavad varuainena rasvasid. Autotroofsed fotosünteesivad, toodavad toitaineid. Heterotroofsed ei suuda ise toitaineid toota, kasutavad autotroofide poolt toodetud toitaineid. Taimerakul on olemas rakukest, plastiidid ja vakuoolid. Loomarakul need puuduvad. Prosenhüümsed rakud pikad, kitsad torukujulised (N: juhtkoed)
Paljunemine: eostega (kandseened, kottseened), seeneniitidega (kandseended), pungumisel (pärms.) Pintselhallikust eraldas Fleming 1929 esimese antibiootikumi penitsiliini. 3 BAKTER JA BAKTERIRAKK Kõigil bakteritel on tuumapiirkonnas vaid üks kromosoom, mis koosneb ühest DNA molekulist, lisaks mõned DNA rõngad plasmiidid. Bakteritel puuduvad mitokondrid, plastiidid, tsentrioolid, tsütoplasma võrgustik, Golgi kompleks, lüsosoomid. Spoorid moodustuvad ebasoodsate tingimuste üleelamiseks. Spooride abil bakter ei paljune. Generatsiooniaega on aeg, mis kulub bakterite populatsioonis rakkude arvu kahekordistumiseks. Looduses on bakteritel asendamatu roll orgaanilise aine lagundajana destruendid. Bakterite tegevuse piiramine: Pastöörimine: lühiajaline kuumutamine 80-90° juures 1 minuti jooksul hävivad spoorideta bakterid.
N: fotosüntees, DNA süntees. Sünteesiks kasutatakse ATP energiat (heterotroofid) või päikeseenergiat(autotroofid) Dissimilatsioon ehk katabolism - elusainete lagunemise protsess. Orgaanilised ained lagunevad, muutuvad lihtsamateks ühenditeks, vabaneb organismi elutegevuseks vajalik energia. N: glükoosi oksüdeerimine hingamisel Taime ja looma põhilised erinevused- taimedel olemas rakukest ja rakumembraan, plastiidid, vakuoolid; loomadel ainult rakumembraan. Taimed autotroofsed, loomad aga heterotroofsed. Taimedel varuaineks tärklis, loomadel aga rasvad. Taimedel kasv piiramatu, loomadel piiratud. Taimedel närvisüsteem ja hormonaalsed organid puuduvad, loomadel olemas. Taimedel suur välispind, loomadel liigestatud sisepind Autotroofne ja heterotroofne toitumine- AUTOTROOFID - Organismid, kes sünteesivad elutegevuseks vajalikud
Ökoloogilised tegurid: *biootilised-seotud elusorganismidega(liigikaaslased,vaenlased,parasiidid,toiduobjektid) *abiootilised-temperatuur,valgus,niiskus,kekkond,õhuliikumine(kõik eluta tegurid) *antropogeensed-seotud inimesega(saastus,soode kuivatamine,metsaraie,liikide häirimine,võõrliikide sissetoomine) *valguse mõju: *kõige rohkem rohelisi taimi,sest valguse toimel toimub fotosüntees. *loomad oriendeeruvad valguse abil. *fotoperiodism-organismide elurütmid vastavalt valgustingimuste muutumisele(öö ja päeva pikkus) Nt:lindude ränne,talvepuhkuse valmistamine loomadel,lühipäevataim alla12h ja pikapäevataim üle 12h. *temperatuuri mõju: Kõigusoojastele rohkem mõju(temp. Sõltub keha keskkonnast) *eluaktiivsuse sõltumine(kohastumine erinevatele temp.) *ränded või talvine puhkuseperiood *optimum-kõige sobivama teguri väärtus ,kus on organismil hea elada.Mõlemale poole jääb taluvuspiir,sellest väljaspool enam elamiseks ei sobi. *Ökoloogiline ...
6. Valgu süntees Valgusüntees ehk valgu biosüntees on valkude moodustamise protsessrakkudes, milles osalevad RNAd ja ribosoomid. tuum (ingl. Nucleus)- Kromosoome, teatud valke (nt. transkriptsioonifaktorid) ja RNA-d sisaldav eukarüootse raku osa, mis on eraldatud tsütoplasmast kaksikmembraaniga. tsütoplasma (ingl. Cytoplasm)- Rakutuuma ja rakumembraani vahele jääv nn. protoplasma, kus asuvad kõik raku organellid (mitokondrid, vesiikulid, plastiidid jms.), v.a. tuum. 7. Modifikatsioonid 8. Geeni struktuur 9. Kromosoomid Rakk on elusorganismide põhiühik, tema sisekeskkond on väliskeskkonnast eraldatud membraaniga. Kromosoomid on raku struktuurid, mis koosnevad peamiselt DNA-st ja valkudest. Eukarüootidel asuvad kromosoomid kaksikmembraaniga ümbritsetud tuumas, prokarüootidel aga tuum puudub. Eukarüootsetes rakkudes on kompleksne rakusisene membraanisüsteem ning neil on membraansed
võrgustik raku tsütoplasmas, mille otstarve on hoida rakuorganellide paigutust, säilitada raku kuju ning võimaldada raku ja rakujätkete liikumist. Tsütoskelett moodustab rakusisese maatriksi, mis on oluline rakusisesel signaaliülekandel ja rakusisese transpordi organiseerimisel. 37. Milliseid rakke ümbritseb rakukest? Taimerakke, seenerakke, bakterirakke. 38. Eukarüootide riigid ja nende peamised tunnused. TAIMED -autotroofsed organismid -olemas plastiidid (koroplastid, kromoplastid) - rakukest koosneb tselulloosist LOOMAD - rakukest puudub - heterotroofse toitumisega organismid - hulkraksed PROTISTID - tavaliselt üherakulised organismid - võivad olla nii heterotroofsete kui ka autotroofsete organismidena - mõnedel protistidel puuduvad mitokondrid - tavaliselt elavad vees, niisketes paikades ja loomadekehas - erinevad kehavormid SEENED
* Sugukond Familia (F) (SbF; SpF) * Perekond Genus (G) (SbG; SpG) * Liik Species (Sp) (SbSp; SpSp) 3. Eluslooduse riigist kõrgemad taksonid organismi morfoloogiliste tunnuste põhjal (dihhotoomia): 1. Prokarüoodid 2. Eukarüoodid 4. Ribosoomide RNA järjestusel põhinev eluslooduse fülogeneetiline jaotus: 1 . Bakterid 2. Arhead 3. Eukarüoodid 5. Loomsete organismide sarnased tunnused: 1. heterotroofid 2. rakkudel puudub tselluloosne kest 3. rakkudes puuduvad plastiidid 4. hulkraksetel loomadel on elundid ja/või koed 5. hulkraksetel loomadel on teatud sümmeetria (sfääriline, radiaal- või bilateraalsümmeetria) 6. Liigi bioloogiline kontseptsioon: koosneb reaalselt või potentsiaalselt ristuvate isendite populatsioonidest. 7. Liigid ühendatakse kõrgematesse taksonitesse a) ehitusplaani sarnasuse homoloogia alusel ÕIGE b) elundite funktsionaalse sarnasuse analoogia alusel 8
* Sugukond Familia (F) (SbF; SpF) * Perekond Genus (G) (SbG; SpG) * Liik Species (Sp) (SbSp; SpSp) 3. Eluslooduse riigist kõrgemad taksonid organismi morfoloogiliste tunnuste põhjal (dihhotoomia): 1. Prokarüoodid 2. Eukarüoodid 4. Ribosoomide RNA järjestusel põhinev eluslooduse fülogeneetiline jaotus: 1 . Bakterid 2. Arhead 3. Eukarüoodid 5. Loomsete organismide sarnased tunnused: 1. heterotroofid 2. rakkudel puudub tselluloosne kest 3. rakkudes puuduvad plastiidid 4. hulkraksetel loomadel on elundid ja/või koed 5. hulkraksetel loomadel on teatud sümmeetria (sfääriline, radiaal- või bilateraalsümmeetria) 6. Liigi bioloogiline kontseptsioon: koosneb reaalselt või potentsiaalselt ristuvate isendite populatsioonidest. 7. Liigid ühendatakse kõrgematesse taksonitesse a) ehitusplaani sarnasuse homoloogia alusel ÕIGE b) elundite funktsionaalse sarnasuse analoogia alusel 8
Hulkraksed organismid on kõik kalad, kahepaiksed, roomajad, linnud ja imetajad, ka putukad. 86. Mitokondrite ja plastiidide (kloroplastide) esmane ja teisene teke ning kadumine. Mitokondrid on tekkinud pärisbakteritest (on pakutud nii purpurbaktereid kui gramnegatiivseid). Plastiidideks (kloroplastideks) on saanud neelatud sinivetikad (tsüanobakterid) – nagu vetikad, kes elavad zooklorellidena paljudes ainuja hulkraksetes loomades. Mitokondrid ja eriti plastiidid võivad olla ka korduvalt omandatud. Vähestel päristuumsetel (näiteks pisieoselised, Microsporidia) puuduvad mitokondrid. Paljudel päristuumsetel (sh. loomadel ja seentel) puuduvad plastiidid. Ei tea päris kindlasti, kas nad on ikka hiljem kadunud, või pole neid kõigis päristuumsete harudes algselt olnudki. 87. Vendobionta : kes nad olid, ja millal? Viimaseil aastakümneil on leitud mitmelt poolt Aguaegkonna viimase, Vendi ehk Ediacara ajastu kivistisi
maasikas ja inimene vôi muud taimed ja loomad. 4) Mutualism, mis eeldab pidevat kooselu - sümbioos. Nt. maismaa soontaimed (>50% primaarproduktsioonist), kôikidel leherakus tsüanobakter (plastiid). Sümbioosi liigid (toimub tavaliselt suure ja väikese sümbiondi vahel): a) Keha pinnal, nt. inimese naha bakterid, samblik. b) Keha ôônes, nt. herbivooride sooles, inimese soole bakterid. c) Keha ôônes ja rakkudes, nt. ainuôôssetel (korallid). d) Keha rakkudes, nt. soontaimede rakkudes plastiidid. Seenjuur e. mükoriisa: a) Ektomükoriisa, nt. okaspuudel ja puitunud varrege puhmastel. b) Endomükoriisa, nt. rohttaimedel ja lehtpuudel. Arbusklulaarse mükoriisa puhul tungivad seeneniidid haustoritega rakkude sisse. Õhulämmastikku fikseerivad bakterid ja taimejuured. 23. Laguahel. Detritivoorid, lagundajad, nende klassifikatsioon suure järgi ja osatähtsus laguahelas eri kliimavööndites. Detritivoorid - toituvad lagunemata vôi vähelagunenud surnud organismist, nt. seened.
Esimise (0) taseme, ehk eelelulise tasemena võib välja tuua kromosoomse taseme, kus on koos teatav hulk omavahel kooskõlas kromosoome, mis ei taga tervikorganismi tööd, aga võimaldavad soodsas keskkonnas eluavaldustena ilmneda. Siia alla võiks liigitada primaarsed viirused, plasmiidid ja vb ka päristuumsete kromosoomid. Vajab kindlasti teise elusorganismi olemasolu. Järgmine tase oleks eeltuumne tase, eh nö ühikraku tase, kuhu alla saab paigutada kõik bakterid, sinivetikad, plastiidid, mitokondrid, rakutuumad. Kahe membraaniga ümbritsetud ühikute evolutsiooni puu. Kui panna eeltuumseid ühikud kokku, saadakse päristuumne rakk. Edasi tulevad sümbioossed organismid. Kui erinevaid kompleksustasemeid vaadata, siis mida aste edasi, seda autonoomsemaks elemendid seal muutuvad. Tervikorganism on evolutsiooni käigus muutunud üha hägusemaks, aga ka keerulisemaks. BAKTERID 28/09/09 Esimeses 1-2 miljardit aastat valitsesid elu arhebakterid
Rakukest Tsütoplasma Lüsosoomid Kloroplastid Mitokondrid Vakuool Rakutuum Tsütoplasmavõrgustik Ribosoomid Golgi kompleks Rakumembraan Rakukest annab taimerakule tugevuse ja kuju. Läbi rakukesta toimub aine- ja energiavahetus Kloroplastid plastiidid, milles toimub fotosüntees. Neis valmsitatakse orgaanilisi aineid, kasutades päikeseenergiat Vakuool õhukese membraaniga ümbritsetud vee ja selles lahustunud ainete mahuti Tsütoplasma see on raku sees. See sisaldab rohkesti vett ning selles on lahustunud orgaanilisi ja anorgaanislisi aineid Mitokondrid varustavad rakku energiaga. Hapnikku tarbides muunduvad nad süsivesikutes ja rasvades peituva energia rakkudele kättesaadavaks
Üldbioloogia Bioanorgaaniline keemia 13.10.08 - Piiriteadus, mis uurib organismide elementaarkoostist ja seda mõjutavaid tegureid - Organismidest on tuvastatud ~70-90 keemilist elementi Makroelemendid (98-99%) C, H, O, N, S, P 1) Mittemetallid 2) Väikese aatommassiga C elukeskne element: a. C võib moodustada erinevaid keemilisi sidemeid (üksiksidemeid, kaksiksidemeid) b. Sidemed on ensümaatiliselt sünteesitavad ja lagundatavad c. Süsinikühendid võivad moodustada erinevaid struktuure: · Lineaarne ehk sirge · Hargnev · Tsükliline d. Süsinike aatomivaheliste üksiksidemete vahel on lubatud ruumpaigutuse muutus ja see omakorda põhjustab molekuli kuju muutuseid e. Süsinikühendite bioloogilisel lagunemisel vabaneb süsihappegaas. Süsihappegaas ei ole mürgine gaas H biosüsteemides järgm ül: 1) Osaleb vesiniksidemete tekkes (H ja O, H ja ...
esiviburlased, punavetikad, limaseened, erinevad bakterite rühmad... -evolutsiooniline meetod 4. Kes on taim? Taimeriiki kuuluvad hulkraksed päristuumsed fotosünteesivad organismid, kellel on plastiide ja suuri vakuoole sisaldavad tselluloosse kestaga rakud ning kes kasutavad varuainena tärklist. 5. Taime, looma ja seene kui eluvormi omavahelised erinevused. Taim-auto troofne eukarüootne organism, kelle ehituses on plastiidid. Loom-kehasisese seedimisega eukarüootne organism, mis ei fotosünteesi. Bakter- kehavälise seedimisega organism-prokarüoot. eluvorm (puit- või rohttaimed) See küsimus tegelikult vastamata!!! 6. Eukarüootse raku sümbiogeneetiline kujunemine. EUKARÜOOTSUSE KUJUNEMISE ASTMED: 1) Kemolitotroofsete bakterite arengu käigus tõusis bioproduktsioon nii suureks, et osutus võimalikuks obligatoorsete heterotroofide kujunemine. Heterotroofe võis
taimed ja loomad. 4) Mutualism, mis eeldab pidevat kooselu sümbioos. Nt. maismaa soontaimed (>50% primaarproduktsioonist), kõikidel leherakus tsüanobakter (plastiid). Sümbioosi liigid (toimub tavaliselt suure ja väikese sümbiondi vahel): a) Keha pinnal, nt. inimese naha bakterid, samblik. b) Keha õõnes, nt. herbivooride sooles, inimese soole bakterid. c) Keha õõnes ja rakkudes, nt. ainuõõssetel (korallid). d) Keha rakkudes, nt. soontaimede rakkudes plastiidid. Seenjuur e. mükoriisa: a) Ektomükoriisa, nt. okaspuudel ja puitunud varrege puhmastel. b) Endomükoriisa, nt. rohttaimedel ja lehtpuudel. Arbusklulaarse mükoriisa puhul tungivad seeneniidid haustoritega rakkude sisse. Õhulämmastikku fikseerivad bakterid ja taimejuured. 23. Laguahel. Detritivoorid, lagundajad, nende klassifikatsioon suure järgi ja osatähtsus laguahelas eri kliimavööndites. Detritivoorid toituvad lagunemata või vähelagunenud surnud organismist, nt. seened
asemel tuumapiirkond Kromosoomid Esineb 1 Pulkjad kromosoomid, DNA-d ja geene palju. rõngaskromoson, DNA-d ja geene vähe Membraaniga Puuduvad Olemas, nt: tuum, lüsosoomid, Golgi kompleks, mitokondrid, ümbritsetud taimedes veel plastiidid (nt kloroplastid) rakuorganellid Ribosoomid Väikesed, asuvad Suuremad, tavaliselt asuvad tsütoplasmavõrgustikul, palju vabalt tsütoplasmas, vähe. Vakuoolid Puuduvad Puuduvad Tsentraalvakuool Väikesed Tsütoplasma Jäik ja liikumatu Vedelam ja liikuvam Rakukest Esineb. Koosneb Puudub Tselluloosist Kitiinist
Mõlmaid rakke kaitsev rakumembraan. Mõlemas rakutüübis on tsütoplasmakanalid ja tuumas toimub raku elutegevuse juhtimine. Mõlemas rakus on ribosoomid, kus sünteesitakse valke ja mitokendrites on energia. Golgi kompleksis sorteeritakse rakus sünteesitud valgud. Mõlemas rakus on tsütoplasma aine. Mõlemal on rakumembraanis poorid. Loomaraku lüsosoomides toimub ülearuste ainete lagundamine. Mõlema rakutüübi rakumembraani ülesanne on raku kaitsmine ja ainevahetus. Taimerakkudes on plastiidid, tänu millele toimub fotosüntees. SARNASUSED ERINEVUSED mõlemal rakumebraan, TR on kest, tsütoplasma, LR lüsosoomid, tuum, TR vakuoolid, plastiidid: kromopastid Golgi kompleks, (punased, kollased), kloroplastid (rohelised), tsütoplasmavõrgustik, leukoplastid (valged, värvusetud)
olemasolevate rakustruktuuride säilitamiseks. Hapnikku tarbides muundavad nad süsivesikutes ja rasvades peituva energia rakkudele kättesaadavaks. ON KA LOOMRAKUS. Tsütoplasma on raku sees. See sisaldab rohkesti vett ning selles on lahustunud orgaanilisi ja anorgaanilisi aineid. ON KA LOOMARAKUS. Rakumembraan eraldab rakku teistest rakkudest kui ka ümbritsevast keskkonnast. Vakuool on õhukese membraaniga ümbritsetud vee ja selles lahustunud ainete mahuti. Kloroplastid on plastiidid, milles toimub fotosüntees. Neis valmistatakse orgaanilisi aineid, kasutades päikese energiat. Rakukest annab taimerakule tugevuse ja kuju. Läbi rakukesta ja rakumembraani pooride toimub aine- ja energiavahetus. 3. Rakkude jagunemine. Uued rakud tekivad olemasolevatest rakkudest. Rakud paljunevad jagunemise teel. Kõigepealt toimuvad muutused rakutuumas. Enne raku jaguneemist kahekordistuvad kromosoomid. Rakkude paljunemine tagab ainuraksete organismide puhul järglaste
Organismide keemiline koostis Ainete jagunemine: 1. Anorgaanilised ained (eluta loodus) - vesi - anorgaanilised ühendid (happed, alused, soolad) 2. Orgaanilised ained (elusloodus) - valgud - lipiidid - sahhariidi biomolekulid - nukleiinhapped (DNA, RNA) - madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid (aminohapped, vitamiinid, hormoonid) Rakkudes on kõige enam: hapnikku, süsinikku, vesinikku, lämmastikku. Vesi Vee molekulis on polaarne kovalentne side. Vesiniksidemed tekivad ja lagunevad. Kui vesiniksidet poleks, oleks vesi gaasilises olekus. Klaster vesinikside seob omavahel kokku üksikud vee molekulid, mille tulemusel moodustuvad erineva arvuga vee molekulide kogumid. Hüdrofiilsus aine omadus lahustuda vees. Hüdrfoobsus aine omadus mitte lahustuda vees. Hüdratatsioon keemilise ühendi liitumine veega. Deh...
Vetikate hõimkonnad vt. vetikate hõimkonnad tabelist!!! 19. Plastiidi tekkepõhjused ja teed: Vanimad eluolesed olid ainuraksed ilma tuumata organismid-prokarüoodid. Viimaste praegused esindajad on bakterid. 9 2mld a tagasi päristuumsed-eukarüoodid.Eristusid tuum,mitokondrid,plastiidid ja teised membraaniga ümbritsetud organellid. Plastiidid ja mitokondrid paljunevad raku sees pooldudes- andis aluse oletusele, et need organellid on arenennud rakkude sees sümbiootiliselt elama asunud bakteritest. Niisugust päristuumsete rakkude rakkude tekke hüpoteesi nim Endosümbioos- erinevat tüüpi prokarüootide liitumine. Aeroobsed bakterid+tuumaga rakk=mitokonder, fotosünteesivõimelistest bakteritest kloroplastid. Eukarüootne organism neelas sinivetikaraku, mis seejärel sai kõigi plastiidide eellaseks
BIOLOOGIA EKSAMIKS 1. BIOLOOGIA UURIB ELU Biomolekulid-Ained mis ei moodustu väljaspool organismi- sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped, vitamiinid. Elu iseloomustav organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul, talitluslikul ja regulatoorsel tasandil. Elu tunnus: rakuline ehitus, kõrge organiseerituse tase, (biomolekulide esinemine), aine- ja energiavahetus, sisekeskonna stabiilsus(ph), paljunemine, (pärilikkus), reageerimine ärritustele, areng Viirus pole elusorganism! Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talitluslik üksus, millel on kõik elu omadused. Üherakulised: -eeltuumsed-bakterid( arhebakterid, purpurbakterid, mükoblasmad) päristuumsed-protistid(ränivetikad, ripsloomad, munasseened, viburloomad, eosloomad, kingloom) Kõik organismid vajavad elutegevuseks energiat Imetajad ja linnud on ainukesed püsisoojased organismid Üherakulistel toimub paljunemine mittesuguliselt, pooldumise teel. Hulkraksed paljunevad kas mittesug...
Raku sisetoes Annab rakule vormi ja seob sisemuse ühtseks tervikuks Kindlustab rakkude liikumise, kuju muutmise, organellide ümberpaiknemise. 37. Milliseid rakke ümbritseb rakukest? Taimerakke seenerakke 38. Eukarüootide riigid ja nende peamised tunnused. Loomad Taimed Seened Protistid 39. Taimeraku ehitus Ainult taimerakule iseloomulikud organellid: plastiidid, suur vakuool (kindlustab raku siserõhu, säilitab vett, lõhustumisprotsessid), rakukest (annab kuju, kaitseb) 40. Restriktaasid Ehk restriktsoonilised ensüümid. Bakteriaalsed kaitsesüsteemid kaitsmaks baktereid võõraste DNAde eest. 41. DNA kloneerimise etapid 1. Peremeesorganismi ja kloonimisvektori valik. 2. Vektor DNA ettevalmistamine. 3. Kloonitava DNA ettevalmistamine. 4. Rekombinantse DNA sünteesimine ligatsiooni abil. 5
• Mitokonder – toodab energiat (katlamaja) – 2 membraani – mitokondril on enda pärilikkusaine • Lüsosoom – ainete lagundamine • Rakumembraan – reguleerib ainete liikumist • Tsütoplasma – tagab rakuorganellide koostöö, tagab toiteainete laialikandmise • Taimerakk: • Vakuool – sisaldavad varu- ja jääkaineid – veemahutid • Rakukest – annab rakule kindla kuju – koosneb tselluloosist • Plastiidid: • Kloroplastid – seal toimub fotosüntees (2 membraani) (1 münt tülakoid, mündihunnik graan, sisemus strooma) • Kromoplastid – sünteesitakse ja säilitatakse taimedele värvi andvaid pigmente – paiknevad põhiliselt viljades ja õites • Leukoplastid – säilitavad varuaineid – põhiliselt süsivesikuid ja lipiide • Seenerakud: • Seenerakkude kestades on kitiin • Seente sees võivad olla gaasivakuoolid
Kordamisküsimused 1. Assimilatsioon, dissimilatsioon. Assimilatsioon on toitainete omastamine, dissimilatsioon ära andmine. 2. Taime ja looma põhilised erinevused. Autotroofne ja heterotroofne toitumine. Taime- ja loomaraku erinevused. Taimerakul on olemas rakukest, plastiidid, vakuoolid, need loomarakul puuduvad. Ainevahetuselt on taimed autotroofsed ja loomad heterotroofsed. Varukaineks rakkudel tärklis, loomadel rasvad. Taimede kasv piiramatu, loomadel piiratud. Närvisüsteem ja hormonaalsed organid on loomadel olemas, kuid taimedel puuduvad. Taimedel suur välispind, loomadel liigestatud sisepind. Autotroofne- valmistatakse toitaineid süsihappegaasist päikesevalguse kaasabil fotosünteesireaktsiooni käigus. Taimed