tõmmatakse sissepoole, siis hakkab ajamihoova see osa, mis toetub lahutusplaadile, suruma seda sissepoole ja sellega seoses surutakse eesmist piduriklotsi vastu trumlit. Kui see piduriklots toetub täielikult vastu piduritrumlit ja enam edasi liikuda ei saa, siis nö kangi põhimõttel hakkab tagumise piduriklotsi ülemine osa liikuma trumli poole, kuni täieliku toetumiseni. Taoliselt on piduritrummel kinni pidurdatud ning vabaneb siis, kui ühendustrossid vabanevad pingest. 7. Millistel juhtudel on vaja pidurisüsteemist õhk eemaldada? Kirjeldage pidurisüsteemist õhu eemaldamise protsessi ja üldpõhimõtteid! Vastus : Näiteks kui piduripedaal tundub käsnjas või ebamäärane. Kirjeldus :. Tõstke sõiduk õhku ning eemaldage kõik neli ratast. tegelikult võib seda teha ka rattaid eemaldamata, kui mahute mutrivõtmega vaheltvõtuventiilide juures töötama. Imege vana vedelik ja sete peamisest silindermahutist suure pipeti või pritsi abil välja.
ning alles jätta vajalik. Töölt jõudes liiga väsinud, koolist tulles liiga palju õppida. Vabaaja puudus on meil. Nõnda kuhjuvad need iga päevased ,,teadmiste süstid" üheks suureks ,,mulliks" meie sees, mis paisub ning hakkab tekitama stressi, masendust ja teisi tänapäeval levinuid mentaalseid haigusi. Isiklikust kogemusest olen tundnud seda ja avastanud, et aeg- ajalt tõmbudes iseendasse, lülitades kinni välismaailma ja sorteerides oma ajus vahepealseid sündmusi, vabastab sellest pingest. Olles isenda ja enda mõttetega suudan ma need sorteerida, pahana likvideerida ning mured, probleemid muuta positiivsemaks või üldse ära kaotada. Tervislik tegevus see iseendaga olemine, peaks tõdema. Iga inimene elaks palju täisväärtuslikumat elu, kui ta suudab leida päeva 10 minutit enda jaoks, et olla enda maailmas! Me elame ühes kiires maailmas, mis areneb veel kiiremin. Unustades neid pealisülesandeid, mis meid elus hoiavad. Samas tempos jätkates ootab meid varsti lõpp
Luuletuse lõpp on alati tugev ja läbimõeldud ning luuletuse lõpetab puänt. Alveri 1930. aastate luuletvõib kujundlikult nimetada küsiva inimlapse looks. Tema inimene ei karda lapse kombel küsida olemisega seotud suuri ja keerulisi küsimusi, vaid läheb julgelt maailma avastama. Alveri minategelane on vastuoluline. Ta laseb end ahvatleda elu tumedast poolest, kuid sama tugev on ka tema püüd üleva vaimse kõrguse poole. Kunstilooming sünnib Alveri jaoks samuti vastandite pingest, see on ühtlasi vastuolusid üle tavaks ning ühendavaks jõuks. Kunst on ka ,,Tolmu ja tule" keskseid teemasid. Alveri looming ei paista tingimata kuuluvat naiskirjanikule. Tema 1930. aastate luulet on nimetatud lausa mehelikuks ja arukaks. Kuid hoolikalt otsides võib naiselikke jooni siiski leida- nt tujukust ja edevust. Kui otsustada autorihoiaku järgi on Alver ,,sinisukk"-iseseisev vaimutegevust eelistav naine. 1930.-40
SISSEJUHATUS Minu referaadi peamisteks teemadeks on minu rüht, kehatüüp ja toitumine. Need on minu jaoks olulised asjad minu elus, kuigi ma ei saa väita, et mu toitumisharjumused ideaalsed oleksid või ka muud asjad. All järgnevas vaatan enda probleeme ning räägin üldiselt toitumisest, kehatüüpidest ja rühist. KEHATÜÜBID Kehatüüp on meie geenide ja elustiili otsene tulemus. Kuid alati on võimalus end muuta. Kehatüübi võti seisneb peamiselt siiski toitumise ja aktiivsuse tasemes. Kehatüübid jagatakse kolme peamisse rühma: endomorf, ektomorf ja mesomorf. Umbes 20% inimestest on puhtad tüübid, enamus on siiski segatüübid. Järgnevalt siis mõned naiste kehatüüpide täpsemad alajaotused ja neile mõeldud treeningutest: A-kuju A-kuju on tuntud ka kui lusika-kuju. A-kujule on iseloomulik lisaraskus alakehas, peamiselt puusadel, reitel ja tuharatel, samal...
Kõver r vastab rikkevoolukaitselüliti tüüpilisele rakendusmistunnusjoonele. Kinnihoidva voolu suuruse sõltuvus sagedusest 100 80 Vool, mA 60 40 20 0 5 10 50 100 500 1K 5K 10K Sagedus , Hz Voolutiheduse jaotus inimese kehas sõltuvalt tekkinud elektriahela asukohast Inimese keha takistuse sõltuvus pingest 0 [kaitse]klassi elektriseade Põhiisolatsioon L (liin, line) N (neutraal, neutral) 0 klassi elektriseade pistik Seadme korpus ja selle metallist osa 0 kaitseklassi loetakse elektriseade, milles kaitse elektrilöögi eest põhineb üksnes põhiisolatsioonil
Kõver r vastab rikkevoolukaitselüliti tüüpilisele rakendusmistunnusjoonele. Kinnihoidva voolu suuruse sõltuvus sagedusest 100 80 Vool, mA 60 40 20 0 5 10 50 100 500 1K 5K 10K Sagedus , Hz Voolutiheduse jaotus inimese kehas sõltuvalt tekkinud elektriahela asukohast Inimese keha takistuse sõltuvus pingest 0 [kaitse]klassi elektriseade Põhiisolatsioon L (liin, line) N (neutraal, neutral) 0 klassi elektriseade pistik Seadme korpus ja selle metallist osa 0 kaitseklassi loetakse elektriseade, milles kaitse elektrilöögi eest põhineb üksnes põhiisolatsioonil
* Vahelduvvoolu ahela aktiivtakistuseks R nimetatakse takistust, mis on olemas ka alalisvoolu korral. Aktiivtakistusel muundub elektrienergia soojuseks * Induktiivtakistust X = ?L avaldab vahelduvvoolule juhtmepool, mille induktiivsus on L. Seejuures on ? vahelduvvoolu ringsagedus * Mahtuvustakistust Avaldab vahelduvvoolule kondensaator, mille mahtuvus on C * Aktiivtakistusel on pinge ja voolutugevus samas faasis. Induktiivtakistusel jb voolutugevus faasis maha pingest, mahtuvustakistusel aga pinge voolust. Maha jb energiat mrav suurus VAHELDUVVOOLU VIMSUS * Vahelduvvoolu tugevuse efektiivvrtuseks nimetatakse sellise alalisvoolu tugevust, mille korral aktiivtakistusel eraldub vaadeldava vahelduvvooluga vrreldes hesugune vimsus. * Aktiivvimsuseks nimetatakse vahelduvvooluahelas aktiivtakistusel eralduvat vimsust. TRAFO * Trafo on seade vahelduva pinge ja voolutugevuse muutmiseks konstantsel sagedusel
Stressi aitab vähendada ka aja planeerimine. Olen selle omal käel ära proovinud ning see aitab. Kui ma jätan mingi tähtsa asja viimasele hetkele, siis taob alati peas mõte, et kas ma jõuan selle ikka õigeks ajaks valimis. Teen asja paar päeva varem valmis, siis pole mingit muret. Pingetest aitab vabaneda lõõgastumine. Selleks on välja töötatud mitmeid harjutuste süsteeme, mille omandamine võtab aega. Aga on ka lihtsamaid lõõgastumise viise. Töökohal aitab näiteks hetkeks pingest vabaneda poosi vahetus või hetkeks pilgu mujale lülitamine või korraks sügavalt sisse ja välja hingamine. Koolis on sama moodi, et kui näiteks tõused korra püsti ja sirutad, siis see lõõgastab. Samuti tuttava lauluviisi ümisemine. Stressi vastu aitab ka mõõdukas meeldiva spordialaga tegelemine. Üldse võiks rohkem tegeleda huvialadega ja lubada endale meeldivat. Mina tegelen võrkpalliga ning läbi selle püüan koolipäevast tekitatud pingetest vabaneda ning üldjuhul see ka aitab
väsivad. Ebaõige ja väsitav kehaasend võib tuleneda kehvast toolist, valest klaviatuuri või hiire või monitori asendist. Samuti võib ebasoodsa kehaasendi tingida ekraanilt või klaviatuurilt või muudelt esemetelt peegelduv valgus. Mõnedes maades on isegi arvutihiire ebaõigest kasutamisest (liigne, kramplik pigistamine, kestev töö) tingitud probleeme hakatud nimetama "hiirekäeks", mille puhul liigsest pingest tursunud küünarvarre lihased suruvad nende vahel kulgevatele närvidele ja veresoontele, põhjustades valu ning raskusi sõrmede liigutamisel. Hiire käsitsemisel tasub seega meeles pidada, et erinevalt päris hiirest arvutihiir plehku ei pane ning pigistada teda pole vaja; paljud hiire funktsioonid on dubleeritud teatud klahvikombinatsioonidega, milliste kasutamine säästab märkimisväärselt mitte ainult meie kätt vaid ka silmi ja aega. Optimaalse
tulemusel. R[oom] 1oom-takistus on 1oom, kui pinge on võrdne voolutugevusega 5. Mida nim. eritakistuseks, mida see iseloomustab, tähis ja mõõtühik? Takistuse sõltuvus temperatuurist? Eritakistus näitab 1m pikkuse ja 1mm2 ristlõikepindalaga juhi takistust. Juhtide(metallide) takistus suureneb temp. tõustes. [oom*mm2/m] Takistustermomeeter.- kasut. Takistuse sõltuvust temp. Purunemiskindel, suurem mõõtepiirkond, ei sõltu juhile rakendatud pingest ja juhti läbivast voolutugevusest. 6. Millistest teguritest ja kuidas sõltub juhi takistus, valem takistuse leidmiseks ? juhi pikkusest, ristlõikepindalast, juhi materjalist, temperatuurist. R= (roo)*L/S 7. Mis on ülijuhtivus ja millisel temperatuuril see saavutatakse ? Nähtus, kus metallide takistus madalal temp. muutub nulliks. Toimub kriitilisel temperatuuril. 8. Sõnasta Ohmi seadus vooluringi osa kohta, valem, tähised ja ühikud ? Voolutugevus
Elektrimahtuvus näitab, kui suure laengu üleviimisel ühelt kehalt teisele tekib kehade vahel pinge 1 volt. Farad on sellise kondensaatori elektrimahtuvus, millele antud laeng üks kulon tekitab kondensaatori katete vahel pinge üks volt. Ühik: F= C/V=A*s/ (J/C)=A2*s4/(m2*kg) 6. Kondensaatori mahutuvus sõltub ehitusest, täpsemalt plaadi pindalast ja kahe plaadi vahelisest kaugusest. Ei sõltu pingest ega laengust, sest ühe muutmisel muutub ka teine. 7. Võnkeringi tööpõhimõte-võnkumised toimuvad kui energia muundub, näiteks kondensatori elektrivälja energia muundub pooli magnetvälja energiaks ning see protsess hakkab korduma. Reaalses võnkeringis see takistuse tõttu sumbub, uuritakse sumbuvuse kiirust. Lenzi reegel- suletud kontuuris tekkiv induktsioonivool on
Lüliti eeliseks võrreldes pidevatoimelise regulaatoriga, nt. reguleeritava takisti või võimenditalitluses transistoriga, on väiksem energiakadu (joonis 4.12). Ud i1 RL R ir i2 Ud i1 RL i2 a) b) Joonis 4.12. Koormuse pinge ja voolu reguleerimine: a) reostaadiga, b) lülitiga Koormuse RL pinge ja voolu reguleerimisel reostaadiga R jaguneb toiteallikast tarbitav vool regulaatori ja koormusvooluks i1 = ir + i2. Kui reguleerida koormuse pinget pooleni (q = 0,5) toiteallika pingest, on regulaatori poolt tarbitav võimsus võrdne koormusele langeva võimsusega, s.t. pool tarbitavast energiast läheb kaduma regulaatoris. () ( ) ( ) 2 2 2 2 2 2 2 1 reg 1 r r 1 =−++=−+= Lr iRiRqiiRqiRqiRqP . (4.1) Sama võimsusbilanss kehtib ka siis, kui regulaatorina kasutatakse pidevtalitluses transistori. Järelikult, võimsuse (s.t. pinge ja voolu) pidevatoimeline reguleerimine sobib vaid juhul kui tarbitav võimsus on väike ning sellest tulenevalt pole ka kadude suurus oluline
1V Kahest metallplaadist koosnevat süsteemi, mi on eraldatud di elektrikuga nim. kondensaatorks. http://gyazo.com/785b4760050cb3dc2f7065c8616db0d5 Di elektrik – aine, mis ei juhi elektrit NT: Kumm, puit, õhk, klaas, portselan C= (E x Eo x S) / d E- Epsilon = keskonnasuhteline dielektriline läbitavus ( lihtsalt 1 arv, ilma ühikuta) Eo- Elektriline konstant = 8.85 x 10-12 F/m S- plaadi pindala d- plaatide vaheline kaugus Kondensaatori energia sõltub mahtuvusest ja plaatide vahelisest pingest VALEM: Wp= (C x U2) / 2 C – mahtuvus U – pinge Wp ühik on y Kondensaatoreid liigitatakse kasutatava dielektriku järgi Klaaskondensaatorid Vilgukivi-, paber-, elektrolüütkondensaatorid jne. Kondensaatoreid kasutatake elektroonika seadmetes nagu telefon, arvuti, telekas, kalkulaator.
Depolarisatsiooni põhjustab peamiselt suurenenud Ca+2 sissevool läbi L-tüüpi Ca+2 kanalite. Ca+2 sissevool läbi T-tüüpi kanalite ja Na+ sissevool vähenevad selle faasi jooksul neile vastvate ioonkanalite sulgumise tõttu. Kuna Ca+2 liikumine läbi nende kanalite rakku ei ole kiire, siis depolarisatsioooni määr on palju aeglasem, kui teistes südame rakkudes nagu näiteks Purkyne rakkudes. Kolmandas faasis põhjustab K+ voolu aktivatsioon raku repolarisatsiooni. Avanevad pingest sõltuvad K+ kanalid ning suureneb hüperpolariseeriv K+ väljavool. Samal ajal L-tüüpi Ca+2 kanalid muutuvad inaktiivseks ja sulguvad. See vähendab Ca +2 sissevoolu ja seeläbi ka depolarisatsiooni. Seega sammuandja rakude repolarisatsiooni faas oleneb kaltsium kanalite inaktivatsioonist ja pingest sõltuvate kaalium kanalite avanemisest. Kui raku membraanipotentsiaal muutub negatiivseks ehk repolariseerub kuni -60mV algab kogu tsükkel uuesti. 1.1.2
selles perioodi kestel sama soojushulga. Ruutkeskmine väärtus (RMS) Amplituudväärtus (maksimaalväärtus) 7. Vektordiagrammid Siinuselised suurused sinusoidide või pöörlevate vektorite abil. Vektor pöörleb vastupäeva. Vektoreid on lihtne liita ja lahutada. 8. Takistused vahelduvvooluringis: Aktiivtakistus: suurem oomtakistusest, vool pingega faasis. Induktiivtakistus: poolid, mähised, vool jääb pingest 90 kraadi maha. X Mahtuvuslik takistus: kondensaatorid, vool on pingest 90 kraadi ees. 9. Võimsused vahelduvvooluringis: Ühefaasilistel: Aktiivvõimsus P=U*I*cos , W Reaktiivvõimsus Q=U*I*sin , var Näivvõimsus S=U*I , V*A Kolmefaasilistel tuleb ette 3 . P võrdub S kui on ainult aktiivtakistid. 10. Kolmefaasiline vool- Kolm ühesuguse sagedusega emj. Üksteise suhtes nihutatud 2 Analoogne ühefaasilise generaatoriga
Mida suurem sagedus, seda suurem tõkkepinge. 4. Fotoeffekti II seadus. Selgita, kuidas selleni jõuti. Fotoelektronide max. Kineetiline energia kasvab võrdeliselt valguse sagedusega ja ei sõltu valguse intensiivsusest. 5. Mis on küllastusvool? Milline tingimus on selle korral täidetud? Kui pinget tõsta, siis voolutugevus kasvab teatud väärtuseni, mida nim. Küllastusvooluks. ( Jk ) Küllastusvoolu tugevus ei sõltu pingest. Siis jõuavad kõik valguse poolt väljalöödud elektronid anoodile. 6. Mis on tõkkepinge? Selleks, et anoodile ei jõuaks ühtegi elektroni, tuleb luua teatud vastupinget, mida nim. Tõkkepingeks (Us) 7. Mida nim. Fotoefekti punapiiriks? + valem Fotoefekti punapiiriks nim. piirsagedus või lainepikkus, mille puhul footoni energia on võrdne elektroni väljumistööga. min = A / h 8. Mis on väljumistöö?
vähem kui 3 s vältel mõjuva voolu korral südame fibrillatsiooni (südamevatsakeste lihaskiudude ebarütmiline tõmblemine) mitte-esilekutsuva voolu tugevus, mis sõltub ajast järgmise tabeli kohaselt: Voolu tugevus mA 250 100 75 65 6 1 Toime aeg s 0,2 0,5 0,7 1 30 Üle 30 Inimkeha läbiva voolu tugevus sõltub pingest ja keha elektritakistusest. Peamiselt määrab keha takistuse naha sarvkude, mille aktiivtakistus moodustab peamise osa keha kogutakistuse. Aktiivtakistuse teiseks komponendiks on hästijuhtivate nahaaluste kudede ja organite takistus. Nii moodustab inimkehaga kontaktis olev voolujuhe kondensaatori, mille üheks plaadiks on voolujuhe (elektrood) ja teiseks nahaalused koed, dielektrikuks aga õhuke naha väliskiht, mille aktiivtakistus Rh on lülitatud paralleelselt selle kondensaatoriga (C)
poolehoidu teisele mehele Teel koju teatas Anna oma mehel, et tal on armuke (loe katkend nr 3) Teine jagu Saksa sanatooriumis oli Kitty vaimustuses Varenkast Enne suhtuluse alustamist Varenkaga pidi Kitty ootama ära ema heakskiidu Sanatoorium muutis Kittyt Lõpus taipas Kitty, et sanatooriumis püüdis ta olla keegi teine, kui ta tegelikult on Kolmas jagu Levini poolvend sõidab tema juurde puhkama Suurest pingest tahtis Levin füüsilist tööd teha ta läks koos talupoegadega heina niitma Tööd tehes tutvus ta ühe kena vanahärraga Töö sai valmis ühe päevaga Kolmas jagu Dolly kolib lastega samuti maale, kuid avastab, et kõik polegi nii lilleline Ta viib lapsed armulauale Levin kadestab talupoegade elu (loe katkend nr 4) Kitty naases maale Aleksei kirjutas Annale kirja, kus teatas, et nad peavad endiselt olema "perekond"
1) Temperatuuri langedes metalli aatomite ja ioonide võnkliikumine väheneb ning vabade elektroonide läbipääs nende vahel puutub kergemaks. 2) Temperatuuri tõustes on olukord vastupidine. Temperatuuri edasisel langemisel muutub elektroonide läbipääs aatomite ja ioonide vahel järjest kergemaks- takistus läheb aina väiksemaks- Aine hakkab elektrit väga hästi juhtima- Aine muutub ülijuhtivaks. 21. Elektrivoolutöö arvutamiseks lähtume pingest. Pinge näitab ühe laengu ühik(c) töö tegemise võimet.Järelikult elektrivoolutöö arvutamiseks korrutame omavahel. A = U*q= U*I*T
11.klass. III Kurssuse järelvastamine. Coulombi seadus.(sõnastus ja valem,tähtede tähendused) Kaks punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende laengute korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga ja sõltub keskkonnas, kus laengud paiknevad. q1 q 2 N⋅m2 F =k k =9⋅109 r2 C2 F – laengutevaheline jõud (N), q1;q2 – laengud c, ε – suhteline dielektriline läbitavus, r – laengute vahekaugus (m) Kirjuta elektrivälja tugevuse definitsioonvalem, tähtede tähendused valemis ja mõõtühik. Elektrivälja tugevuseks nimetatakse elektrivälja punktis laengule mõjuva jõu ja F N laengu suuruse suhet. Valem: E= q Ühik: 1 C Kus tekib elektriväli?Mill...
pöördväärtused: 1 1 1 1 = + + +… Rrööp R 1 R 2 R 3 Joonis 3 Juhtide jadaühendus Kõikides jadamisi ühendatud juhtides on voolutugevus sama väärtusega. I =I 1=I 2 Pinge juhtide otstel on võrdne juhtide otstele rakendatud pingete summaga. U=U 1+U 2 Kui jadamisi ühendatud n ühesuuruse takistusega juhtu, on pinge iga juhi otstel n korda väiksem pingest juhtide jada otstel. U Ui= n Jadamisi ühendatud juhtide kogutakistus on võrdne juhtide takistuste summaga. Rjada=R 1+R 2+R 3+… Kui jadamisi on ühendatud n ühesuuruse takistusega juhti, on juhtide kogutakistus n korda suurem üksikjuhi takistusest. R=nRi Juhtide rööpühendus Pinge rööbiti ühendatud juhtide otstel on sama väärtusega. U=U 1+U 2 Voolutugevus vooluringi hargnemata osas on võrdne voolutugevuste summaga rööbiti ühendatud juhtides.
c) Samal kõrgusel kui naistel d) Erineval kõrgusel kui naistel õige on b! 2% meestel kõrgemal! 2. Skeletiluude põhiliseks mehaaniliseks omaduseks on: a) Viskoossus b) Roomavus c) Plastsus d) Tugevus 3. Kang on tasakaalus, kui a) Toime- ja takistusjõud on võrdsed b) Toimejõud on suurem kui takistusjõud c) Takistusjõu õlg on suurem kui toimejõu õlg d) Toime- ja takistusjõu momendid on võrdsed 4. Lihaskontraktsiooni liiki, kus väline koormus on lihases tekkivast pingest suurem ja lihas pikeneb, nimetatakse a) Ekstsentriliseks kontraktsiooniks b) Kontsentriliseks kontraktsiooniks c) Isomeetriliseks kontraktsiooniks d) Isotooniliseks kontrsaktsiooniks 5. Liigutustegevuse dünaamiline analüüs seisneb: a) Tekkepõhjuste selgitamises b) Liigeste liikumise uurimises c) Välise pildi uurimises d) Lihaste aktiivsuse uurimises 6. Punktmassi (keha) kiirendus kulgliikumisel võrdub: a) Kiiruse ja nihke korrutisega b) Kiiruse ja nihke suhtega c) Kiiruse ja aja suhtega
tuleb kas kõnet aeglustada või korra vaikida, et jutt kaotsi ei läheks.Hea suhtleja tunnusteks on see, et suhtleja tunnetab ära, millal on tema kord rääkida, oskab välja näidata huvi teise jutu vastu ning oskab vajadusel esitada partnerile küsimusi, oskab end teise jutuga kohandada ning paneb end erinevas situatsioonis mugavalt tundma, naerab teiste lõbusa jutu peale ning oskab ka pingelistes olukordades nalja teha, lisaks on suheldes pingest vaba ning väljendab end selgelt. Hinnates ennast arvan, et olen hea kuulaja ja suhtleja , kuna suhtlemise põhioskused on mul olemas.Oskan luua kontakti teise inimesega, kuulan ja mõistan teise inimese juttu, väljendan ennast arusaadavalt,tunnen enesekehestamise taktikat, arvestan teise inimesega ja püüan mitte konflikti sattuda ja leida kompromiss.Arvan, et hea kontakt algab teineteisele otsa vaatamisest ja tervitusest.Hea kontakti juurde kuulub naeratus ja sõbralik käitumine
Viimast ehk vaba aega on meil vaja hinge ja vaimu toitmiseks ja arendamiseks. Vaba aega saab inimene kasutada vastavalt oma soovile ja võimalustele, kui teeme rekreatiivseid tegevusi, on aeg väärtuslikult kasutatud. Iga vaba aja tegevus ei ole aga rekreatsioon. Rekreatsiooni all mõistetakse kogu maailmas virgutavaid ja taastavaid vaba aja tegevusi, aktiivset puhkust, mille eesmärk on inimese töövõime taastamine, tema enesetunde parandamine, ülemäärasest pingest vabastamine ning keha ja vaimu tasakaalustamine. Sellised on näiteks igasugused sportimistegevused ja eneseharimisvõimalused, nagu male, ristsõnad, teatri- ja kinokülastused jne. Rekreatsiooni puhul on minu arvates väga oluline, et inimene teeks seda vabast tahtest. Mingil juhul ei saa rekreatsiooni peale suruda. Kui laps vägisi muuseumi tirida, ei pruugi sel olla rekreatiivset toimet, sest külastus ajal on tal paha tuju ja ta teab, et ta peab seal olema
võlli asendi 3) andur annab signaali, kui liikuv osa on jõudnud vajalikku asendisse. Juhtseadmed: 1) releed, kontaktorid, stabiliseerimis ja reguleerimis järgivsüsteem, programmjuhtimine 2) programmloogika kontroller-olekutrajektoori kujundamine, hägusloogiline juhtimine 46. Miks on sagedusjuhtimisel sageduse vähendamisel vaja vähendada ka mootori toitepinget, sageduse suurendamisel aga pinget ei suurendata? Vool sõltub pingest ja takistusest. Kui sagedus suureneb, siis ka takistus suureneb, seetõttu sageduse vähendamisel on vaja ka vähendada mootori toitepinget. Sageduse suurendamisel aga pinget ei suurendata, kuna seadmel ei ole lubatud kasutada suuremat pinget, kui nimipinge, seetõttu tuleb leppida sellega, et vool väheneb. 47. Kas õppimine soodustab leiutamist? Leiutamist ei saa õppida, kuid õppimine ning teatud tarkuste omandamine aitab kindlasti
siis tekib ka temas suurim pingelang U2. Jadaühendusel on ekvivalenttakistus võrdne üksiktakistuste summaga. 2.Sirgvoolu magnetväli Välja suuna kiiremaks määramiseks kasutatakse kruvijuhist: magnetvälja suund ühtib paremkeermega kruvi pööramissuunaga, kui kruvitelje pikiliikumise suund ühtib voolu suunaga. Sirgjuhtme magnetväli on suhteliselt nõrk ja konkreetsete poolusteta. 3.Pooli ja kondensaatori rööpühendus; Vooluresonants Pooli vool I1(üks) jääb pingest U faasilt maha nurga 1 võrra. Pooli voolu aktiivkomponent Ia1=I1cos 1 on võrdne koguvoolu I aktiivkomponendina Ia, sest kondensaatori voolul puudub aktiivkomponent. Pooli voolu induktiivkomponent Il(ll)=I1(üks)sin 1 jääb pingest faasilt 90 kraadi maha. Kondensaatorivool Ic= U /Xc on pingest 90 kraadi ees. Vooluresonants-esineb juhul , kui Il(ll)=Ic. Koguvoolu reaktiivkomponent Ir=Il(ll)- Ic=0 ja I=Ia=Ia1(üks) =0(astmel)0, cos = 1. Koguvool I on pingega U faasis ning
5.11.2007 Termotakistid element, mille takistus sõltub oluliselt ning mittelineaarselt temperatuurist, seetõttu on termotakistil suur takistusetemperatuuri tegur. (r). Kui termotakistil r on + märgiga st. temperatuuri suurenedes tema takistus suureneb ja teda nimetatakse posistoriks. Kui temperatuuri suurenedes takistus väheneb on r märgiga ja teda nimetatakse termistoriks. Termotakisiti takistus sõltub oluliselt ka temale rakendatud pingest, sest pinge määrab takistit läbiva voolu (pinge voolu korrutis võimsusena) takisti temperatuuri. Põhiparameetrid Nimitakistus e. Rn. on termotakisti takistus vähima hajuvõimsuse korral. Posistoride nimitakistust ei normita vaid antakse takistuskordsus. (Rmax / Rmin) ja seda temperatuuri vahemikus _r on positiivne. Vähim hajuvõimsus Pmin. on võimsus millele vastav vool soojendab termistori
g. Elektriohutus · Toime inimkehale avaldab soojuslikku, elektrolüütilist, bioloogilist mõju. Kahjustused põletused, vere temperatuuri tõus, südame, peaaju ja närvide ülekuumenemine, vere ja koevedelike lagundamine, normaalsete talitlusprotsesside lõhkumine · Inimkeha takistus sõltub naha seisukorrast, voolujuhiga kokkupuutumise tihedusest, kokkupuute pindalast, keha läbiva voolu tugevusest, rakendatud pingest, voolu toime kestusest ja sagedusest · Esmaabi 7. loeng 19. slaid · Sammupinge ,,sammu kaugusel" asuvate maapinnapunktide vahelised pinge erinevused. Ilmneb pingestatud kehade ümbruses. Mida suurem on punktide vaheline pingete erinevus, seda suurema voolu alla inimene jääb. Sõltub õhuliini pingest ja inimese kaugusest mahakukkunud juhtmeni. · Nõuanded
Toime – inimkehale avaldab soojuslikku, elektrolüütilist, bioloogilist mõju. Kahjustused – põletused, vere temperatuuri tõus, südame, peaaju ja närvide ülekuumenemine, vere ja koevedelike lagundamine, normaalsete talitlusprotsesside lõhkumine Inimkeha takistus sõltub naha seisukorrast, voolujuhiga kokkupuutumise tihedusest, kokkupuute pindalast, keha läbiva voolu tugevusest, rakendatud pingest, voolu toime kestusest ja sagedusest Esmaabi – 7. loeng 19. slaid Sammupinge – „sammu kaugusel“ asuvate maapinnapunktide vahelised pinge erinevused. Ilmneb pingestatud kehade ümbruses. Mida suurem on punktide vaheline pingete erinevus, seda suurema voolu alla inimene jääb. Sõltub õhuliini pingest ja inimese kaugusest mahakukkunud juhtmeni. Nõuanded –
(nt suureneb ka sissetulek), ülemäärast stressi ei teki. 2) Vastupanustaadium Inimene tegeleb (mõttes) lahendamata probleemiga, see pingestab ja kurnab organismi ning psüühikat. Kui probleemile leitakse lahendus (nt on võimalus mujalt kokku hoida, et kõrgemat üüri maksta või leida tasuvam töökoht), olukord laheneb ja kolmandat staadiumi ei järgne. 3) Kurnatusstaadium - Tekib siis, kui stressori mõju jätkub ja olukorrale ei leita lahendust. Organism on pidevast pingest kurnatud, võivad tekkida füsioloogilised süptomid (pea- ja kõhuvalud, vererõhu tõus jm), suureneb vastuvõtlikkus mitmesugustele haigustele. Stress võib olla soodustav tegur: - südame-veresoonkonnahaigused - maohaavad - unehäired - psüühilised häired - ennastkahjustav käitumine (nt alkoholitarbimine - depressioon - käitumishäired jm STRESSIGA TOIMETULEK: -Füüsiline tegevus ja sport Psüühilist pinget (mida stress ju on) saab edukalt maandada füüsilise pingutusega.
1. Coulombi seadus Kahe punktlaengu vahel mõjuv jõud on võrdeline laengute suurusega ja pöördvõrdeline laengute kauguse ruuduga. 2. Elektrivälja tugevus Elektrivälja tugevus mingis välja punktis võrdub antud punkti paigutatud laengule mõjuva jõu ja laengu suuruse suhtega. Kui väljapunkti kaugus suureneb kaks korda, siis väljatugevus väheneb neli korda. 3. Elektrivälja jõujooned Elektrivälja jõujooned on kujutletavad jooned, mis näitavad elektrivälja paigutatud positiivsele laengule mõjuva jõu suunda. 4. Elektrivälja potensiaal Elektrivälja mingi punkti potensiaaliks nimetatakse antud punkti paigutatud laengu potensiaalse energia ja laengu suuruse suhet. 5. Elektripinge kahe punkti potensiaalide vahet nimetatakse elektripingeks. 6. Elektrimahtuvus Kahe juhtmevaheline mahtuvus võrdub laenguga mis tuleb anda ühele juhtidest, et potensiaalide vahe suureneks 1V võrra. 7. Kondensaatorite jada ja rööpühendus JADAÜHENDUS: ...
Mahtuvus sõltub vaadeltavate kehade mõõtmetest, vahekaugusest ja kehade vahelise aine dielektrilisest läbitavusest. Plaatkondensaatroi mahtuvuse leidmine. Väljatugevuse avaldisest seega Pinge U plaatide vahel d plaatide vaheline kaugus. ---Mahtuvus C= Laetud konde. on energia, mis tühjenemisel vabaneb. Konden energia valem: Konden ühendamine a)jadamisi b)rööbiti Ohmi seadus. Takistus . Eri liiki juhtidel sõltub voolutugevus pingest erinevalt. Pinge- voolu tunnusjoone saamiseks tuleb mõõta erinevatele pingeväärtustele vastavad voolutugevevused. Ohm uuris katseliselt pinge ja voolu vahelist seost metalljuhtide korral --tegi kindlaks seaduspärasuse. Voolutugevus I juhis on võrdeline juhi otstele rakendatud pingega U. Juhi takistus on üks oom ( ) kui juhi otstele rakendatud pinge 1 V tekitab juhis voolu 1A. Seadispärasus kehtib ka elekrolüütide lahuste kohta
r1 ωS1 g0 r2 ωS2 Z2 bL U’2 E '2 r2 I '2 I '2 jS '2 I '2 U '2 Skeemil olev vektordiagramm ei vasta antud katseandmetele, kuid annab ülevaate sellest, kuidas muutuvad voolud ja pinged trafo koormamisel mahtuvusliku vooluga. Vasakpoolne skeem väljendab normaalolukorda, kus tegemist on induktiivse vooluga, vool pingest maas, mingi nurga φ võrra, ja pinge on enam-vähem samas suunas trafo põhivoo poolt indutseeritud emjga. Kui nüüd trafole juurde lülitada kondensaator(parempoolne diagramm), siis vool muutub mahtuvuslikuks, pinge suureneb ja nihkub trafo põhivoo poolt indutseeritud emj suuna suhtes nii, et vool on temast ees mingi nurga φ 2 võrra. Pingelang mähise aktiivtakistil on vooluga samas sihis(paralleelne), aga mähise oma on sellest 90° võrra nihutatud. Vektordiagramm asub raamatus
sündmustikku halvemuse poole: Ta tappis kirikuõpetaja. Rääkis oma teadmistest silindrite arvu kohta, mis tekitas mõnes põgenikus paanikat. · Paremuse poole: Ta viis Leatherhead'i oma naise, kes pääses seetõttu surmast. Konfliktid · Tegelastevaheliste konfiliktide ja tegelaste siseheitluste põhjused: Marslaste eest põgenemisel tekkinud: teadmatus, hirm, nälg, tahtmine ellu jääda. Inimesed ei suutnud tekkinud pingest üle olla. Kõige ebasümpaatsem tegelane · Kahurväelane: Väga negatiivse mõtlemisega. Unistas enesele võimatutest tegudest. Oli endast liialt heal arvamusel, arvas, et on võimekam kui tegelikult. Ilmnesid vaimuhaiguse tunnusmärgid. Sõnastus, sõnavara · Üsna kerge lugeda, polnud kasutatud keerulisi sõnu. · Leidus kirjavigu (arvatavasti tekkinud trükkimisel). · Polnud ühekülgne, kasutatud oli ka murdesõnu.
vooluvõimendustegurid ja võrdsed algvoolud B1=B2; Ico1=Ico2. Samuti peavad olema valmistatud sümmeetrilistena nii sisend kui väljund trafod. Kaasajal valitakse paaristransistore juba valmistaja tehase poolt see tähendab neid müüakse paaris komplektidena. Praktiliselt tähendab see seda kui üks transistor on riknenud siis on soovitav asendada paar. 2.6 Tagasiside võimendidest Joonis 2.6.1 Tagasisideks nimeatakse sellist tööreziimi kus osa väljund pingest juhitakse tagasisde ahela kaudu tagasi võimendi sisendisse. Tagasisidet kasutatakse võimendi omaduste soovikohaseks muutmiseks.Sõltuvalt sellest, kas tagasiside pinge liitub faasis või vastufaasis, võib tagasiside olla kas positiivne või negatiivne. Peale selle liigitatakse tagasisidet kas tagasiside pinge ja sisendpinge liituvad järjestikku või paraleelselt on järjestikune ja paraleelne tagasiside. Ka võib tagaside olla kas pinge- või voolu tagasiside
1.4 PN siirde läbilöök Kui suurendada vastupingestatud siirdele mõjuvat pinget siis tugevneb siirdes mõjuv elektriväli ning see elektriväli hakkab kiskuma ära tõkkekihis olevate aatomite elektrone. Tulemusena tekib vastuvoolu suurenemine, mis läheb üle laviini taoliseks, siire hävib. Nimetatud põhjusel ei tohi siirdele mõjuv vastupinge ületada teatud piirväärtust ja see väärtus peab olema läbilöögi pingest väiksem. Läbilöögi protsess sõltub ka temperatuurist. Kõrgematel temperatuuridel on vastuvool suurem ja mõjuva elektrivälja poolt kiirendatakse siiret läbiva vähemus laengukandjaid, need põrkuvad aatomitega ja löövad neilt välja täiendavaid elektrone, mis suurendab vastuvoolu ning sellise vastuvoolu suurenemine võib viia läbilöögini. 1.5 PN siirde sagedusomadused
,,ELU KEERULISEKS! Mida rohkem asju sa elus tegema pead, mida rohkem asju sa omad või juhid, ja mida rohkemate asjade eest sa vastutad, seda rohkem asju võib viltu minna." ,,AEG EI OLE RAHA Kui rahaautomaati kasutad, proovi teostada kõiki võimalikke operatsioone. Aga ainult juhul, kui su selja taga ootab inimesi." Kasutatud kirjandus: Taimi Elenurm, Anu Kasmel, Anti Kidron, Eha Rüütel, Maria Teiverlaur, Uno Traat ,,STRESSI TEEJUHT - Kuidas saada lahti liigsest pingest?" 1997 Rohan Candappa ,,STRESS, väike käsiraamat"
südame- ja veresoonkonnahaiguste tekkes olulist rolli.Südamearstid ei pea avastust üllatavaks, sest aina suurem hulk teaduslikke leide viitab tõsiasjale, et positiivsed emotsioonid mõjuvad tervisele hästi. · Uuringut juhtinud Michael Miller soovitas südamehaiguste ennetamiseks regulaarselt trenni teha ja iga päev 15 minutit naerda. 6 soovitust tervise loomulikuks edendamiseks: NAERMINE Koos naermine vabastab lihased pingest ning lõõgastab meeli, tekib lahe ja reibas olek. Mõnus naer võib avada tee ummikust välja. Naermise ajal teevad kõhulihased aktiivseid liigutusi, paraja trenni saavad ka süda ning kopsud, aju toodab heaoluhormoone ning stressihormoonide hulk veres väheneb, tugevneb immuunsüsteem. LIIKUMINE Pool tundi liikumist päevas loetakse parajaks stressimaandajaks. Veerandtunnine ühine võimlemispaus võib olla töö juures põnevaks vahelduseks. Kiire tööaeg ja edasilükkamatud
õpetajatega ning ka vanematega hästi läbi saada. Kui koolis keegi midagi halvasti ütlebki, ei tohiks sellele väga suurt tähelepanu pöörata ja seda südamesse võtta ning kindlasti mitte halvasti vastu öelda, see annab narrijatele uut hoogu. Vanemad inimesed peaksid häid suhteid hoidma nii perekonna, sõprade kui ka töökaaslaste ja ülemusega. Pingetest aitab vabaneda lõõgastumine. Töökohal aitab hetkeks pingest vabaneda näiteks poosivahetus, hetkeks pilgu mujale lülitamine(aknast välja) või korraks sügavalt sisse ja välja hingamine. Stressi vastu aitab ka mõõdukas meeldiva spordialaga tegelemine. Üleüldse peaks rohkem tegelema huvialadega ning tuleks rohkem lubada endale midagi meeldivat. Ka puhtas looduses viibimine rahustab. Metsas, aias või pargis jalutamine näiteks. Ka minul on olnud mitmeid stressi kogemusi, enamasti kooliga seoses, hinnete ja õppimise pärast
1. liigutused: näoilme, zestid, kehahoiak 2. ruumisuhted: kui kaugele vestluspartnerist hoitakse Sageli on kehakeel usaldusväärsem kui verbaalne suhtlemine. Kõige väljendusrikkam kehaosa on nägu, samas ei tohi märkamata jätta ka käsi ega jalgu, mis võivad inimese emotsioonide kohta anda piisavalt informatsiooni. Näiteks kimbatuses kratsib inimene pead, ootusärevuses hõõrub käsi kokku, rusikasse tõmbunud käed annavad märku vihast või pingest, avatud pihuga väljasirutatud käed viitavad siirusele. Sageli on jalad või jalalabad pööratud inimese poole, kellest huvitutakse kõige rohkem. Ka hingamine on oluline faktor, mis kajastab vestluspartneri tundeid ja hoiakut. Haapsalu Kutsehariduskeskus Pille Soonmann rp09 Suhtlemise üheks osaks on kuulamine. Väga oluline on, millist informatsiooni sa kuulates saad
näeb seal palju rohkem, kui inimene kellel seda kogemust ei ole või kes on vähem andekas. Aga on veel üks tegur taju protsessis, millist on vaja ka arvessse võtta ,,taju kiirus". See on sensoorse info väiksema tegevuse aeg, mis tekitab info tõelist taju. Taju kiirus on väga tähtis iseärasus inimeste vahel. Mida keerulisem on sensoorne informatsioon, seda rohkem aega on vaja seda tajumise jaoks. Arusaamise kiirus langeb kurnatuse korral, haiguste tõttu ja liigsest pingest. Taju, nagu ka aisting on reflektoorne protsess. Selle baasis on tingimuslikud refleksid, ajutised närvi sided, mis ilmuvad ajus välismaailma esemete ja kujundite mõjumisel retseptoritele. Väga tähtsat rolli taju protsessis mängib inimese eelmine kogemus. Toetudes oma kogemusele inimene võib ära tunda objektide ja kujude rida: loomad, koduasjad, loodusnähtused jne. Tähtis on see, et ühtne objekti kuju on palju tähtsam, kui mõned detailid
OHMI SEADUS VOOLURINGI OSA KOHTA. TAKISTUS. Eriliiki juhtidel sõltub voolutugevus pingest erinevalt. Pinge voolu tunnusjoone saamiseks tuleb mõõta erinevate pingeväärtustele vastavad voolutugevused. Ohmi uuris katseliselt voolu ja pinge vahelist seost metalljuhtide korral ja tegi kindlaks seaduspärasuse. Voolutugevus I juhis on võrdeline juhi otstele rakendatud pingega U. I=U/R. Juhi takistus on üks oom, kui juhi otstele rakendatud pinge 1V takistab juhis voolu 1A, seega 1oom= 1V/1A. Ohmi seadus kehtib ka elektrolüütide lahuste kohta
C=q/U C mahtuvus, Q laeng, U pinge 6. Induktiivsus näitab kui suur endainduktsiooni motoorjõud tekib selles juhis voolutugevuse muutusest ajaühiku jooksul. L = e / dI/dt L induktiivsus, (delta) I voolutugevus, (delta) t aeg, delta tähistab muutumist 7. F=qvBsin Lorentzi jõud laetud osakestele magnetväljas mõjub jõud. F- jõud, q-laeng, v-kiirus, B-magnetiline induktsioon. U=Bvlsin magnetväljas olev juhe liigub, temas tekib pinge ja pingest tekib vool. U pinge, B-magnetiline induktsioon, v-kiirus, l-juhtme(traadi) pikkus. C=q/u mahtuvuse valem. C-mahtuvus, q-laeng, U-pinge. Elektrivool vastused 1. Vooluallikas (aku), juht (metall), laengukandjad (metallides); kinnises vooluringis: vooluallikas (patarei), laengukandjad, tarbija (nt lamp), juhtmed nende vahel, lüliti. 2. Takistus - Takistuseks R nimetatakse juhi omadust avaldada elektrilaengute liikumisele takistavat mõju. R=U/I U-pinge, I-voolutugevus
TALLINNA POLÜTEHNIKUM Automaatika ja energeetika erialaosakond Kelly Olvi SELV, PELV ja FELV Referaat ELEKTRIOHUTUS JA ELEKTRIALANE SEADUSANDLUS AA-15 Tallinn 2018 Sisukord 1.Väikepingesüsteemid SELV, PELV ja FELV................................................................................3 2.Kaitseväikepinge süsteemid..........................................................................................................3 3.Kasutusalad...................................................................................................................................4 4.Vooluahela ehitus......
Seaduse definitsioonivalemi I=U/R põhjal R=U/I ja ühik 1 =1V/1a. Üks oom ( 1) on sellise juhi takistus , mille otstele rakendatud pinge üks volt (1V) tekitab juhis voolu tugevusega üks amper (1A) . Juhi takistus näitab , kui suure pinge rakendamisel juhi otstele tekib selles juhis ühikulise tugevusega (=1 A ) vool . 1.Mida võib väita valemite I=U/R , U=IR JA R= U/I P KOHTA ? Valem I= U/r on sõltuvusvalem , st, me võime väita , et tarviti voolitugevus I sõltub vooluallika pingest U ja tarviti takistusest R. Valemid U=IR ja R=U/I aga sõltuvusvalemid pole ; ma ei saa väita , et vooluallika pinge U sõltub tarvuti voolutugevusest I või et , tarviti takistus R sõltub vooluallika pingest U : vooluallika pinge U ja tarviti takistus R on määratud nende seadmete konstruktsiooniga ning omavad kindlat väärtust ( on konkreetse vooluallika ja tarviti jaoks muutumatud suurused ) 2).Kui suur on voolutugevus hõõglambis , mille takistus on
väsivad. Ebaõige ja väsitav kehaasend võib tuleneda kehvast toolist, valest klaviatuuri või hiire või monitori asendist. Samuti võib ebasoodsa kehaasendi tingida ekraanilt või klaviatuurilt või muudelt esemetelt peegelduv valgus. Mõnedes maades on isegi arvutihiire ebaõigest kasutamisest (liigne, kramplik pigistamine, kestev töö) tingitud probleeme hakatud nimetama "hiirekäeks", mille puhul liigsest pingest tursunud küünarvarre lihased suruvad nende vahel kulgevatele närvidele ja veresoontele, põhjustades valu ning raskusi sõrmede liigutamisel. Hiire käsitsemisel tasub seega meeles pidada, et erinevalt päris hiirest arvutihiir plehku ei pane ning pigistada teda pole vaja; paljud hiire funktsioonid on dubleeritud teatud klahvikombinatsioonidega, milliste kasutamine säästab märkimisväärselt mitte ainult meie kätt vaid ka silmi ja aega. Mõju silmadele
1825. aastal leppis ta poole palgaga, saades sel viisil võimaluse uurimistöödele pühenduda. Järgneva kahe aasta jooksul tõestas ta, et voolutugevus alalisvooluahelas sõltub antud lõigu potentsiaalide vahest. Aastal 1833 sai ta professori koha Nürnbergis, kuid mitte ülikoolis. Alles kaks aastat enne surma täitus Ohmi eluunistus: Müncheni ülikool kutsus ta füüsikaprofessoriks Georg Simon Ohm suri 6. juulil 1854.aastal Münchenis. Ohm avastas voolutugevuse sõltuvuse pingest vooluringi osas ja voolutugevuse seaduse kogu suletud vooluringis. Seejuures tuli tal ületada suuri raskusi. Ta konstrueeris ise tundliku mõõteriista voolutugevuse mõõtmiseks. Pingeallikana kasutas Ohm termopaari. Termopaari pinge muutmiseks muutis ta jootekohtade temperatuuride vahet. Ohm leidis ka juhi takistuse sõltuvuse juhi pikkusest ja ristlõike pindalast. Jadaühendus e. jadalülitus on elektriahela elementide ühendusviis, mille puhul kõik
Nahaärritus Nahaärritus on suhteliselt harv kaebus seoses arvutitööga. Mõned inimesed tajuvad arvutiga töötades nahaärritust, samuti võib esineda naha punetust. Sageli on leitud, et taolisi vaevusi aitab leevendada õhu kõrgem relatiivne niiskus ning suurem värske õhu juurdevool. Arvutihiire ebaõigest kasutamisest (liigne, kramplik pigistamine, kestev töö) tingitud probleeme hakatud nimetama "hiirekäeks", mille puhul liigsest pingest tursunud küünarvarre lihased suruvad nende vahel kulgevatele närvidele ja veresoontele , põhjustades valu ning raskusi sõrmede liigutamisel. Hiire käsitsemisel tasub seega meeles pidada , et erinevalt päris hiirest arvutihiir plehku ei pane ning pigistada teda pole vaja; paljud hiire funktsioonid on dubleeritud teatud klahvikombinatsioonidega, milliste kasutamine säästab märkimisväärselt mitte ainult meie kätt vaid ka silmi ja aega.
Tisleri erialatööga kaasnevad ohud ja terviserikked Füüsikalised ohutegurit on müra, vibratsioon, töökoha sisekliima, kiirgused ja valguse puudused. Müra on heli, mis koosneb suurest hulgast erineva kõrgusega ja tugevusega lihtsatest toonidest ning avaldab häirivat või tervistkahjustavat mõju organismile. Müra tugevust mõõdetakse detsibellides. Müra päevase kokkupuutetaseme piirnorm on 85 dB(A), meetmete rakendusväärtus 80 dB(A). Kindlate masinate poolt tekitatava mürataseme saab teada müra mõõtmisel, mille teostamist organiseerib tööandja. Müra otsene toime on kuulmiselundile – müra tagajärjel tekib kuulmislangus. Kuulmine võib hakata alanema mürarikkas töökeskkonnas juba 3...-6 aastase töötamise järel. Esialgu langeb kuulmisteravus aeglaselt ja kõrgemate sageduste osas, mistõttu töötaja esialgu ei märkagi kuulmise halvenemist. Esmased kaebused on kõrvade kohisemine ja vilin kõrvades (tinnitus), ilmneda võiva...
3. Induktiivtakistus Aktiivtakistus tekitab vahelduvvooluahelas olev takisti ( On põhjustatud laengukandjate vastastikmõjul ioonide ja teiste osakestega Pinge ja voolutugevuse vahel faasivahet ei ole Induktiivtakistus tekitab poolis tekkivale voolule. tekib tänu poolis olevale endainduktsiooni elektromotoorjõule, mis takistab voolu muutumist (Xl w . l) Puhtalt induktiivtakistusel ahelas soojust ei eraldu ning pinge ja voolu vahel faasivahe pii/2, kusjuures voolutugevus jääb pingest maha Mahtuvustakistus tekitab ahelas olev kondensaator. Tekib tänu sellele, et kondensaator võib vaadelda kui lisa kondensaatorit, mis voolu kasvamisel laadub, kahanemisel annab energiat ahelasse tagasi. Pinge ja voolutugevuse vahel faasivahe pii/2. Soojust puhtalt ei eraldu. Pinge jääb voolutugevusest ajaliselt veerand perioodi maha. (Xc 1 jagatud (w . c) Vahelduvvoolu võimsus Vahelduvvoolu tugevuse efektiivväärtuseks nim. sellist alalisvoolu tugevust, mille korral
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
