Elektromagnetism (0)

I ELEKTROMAGNETISM * Elektromagnetism k�sitleb laetud osakeste mitte�htlast liikumist ning elektri- ja magnetv�lja muundumist teineteiseks. * Elektromagnetilise induktsiooni n�htuseks nimetatakse elektriv�lja tekkimist magnetv�lja muutumisel. P��RISELEKTRIV�LI * Elektromagnetilise induktsiooni teel paneb laengukandjad liikuma j�ud, mis nihutab juhet magnetv�ljas. Kui liikuv juhe on osa vooluahelast, siis esineb selles ahelas induktsioonivool. * Induktsiooni elektromotoorj�uks nimetatakse t��d, mis juhet liigutav j�ud teeb �hikulise positiivse laengu l�biviimisel vooluringist. Katkestatud vooluringi korral v�rdub induktsiooni elektromotoorj�ud juhtmel�igu otstel tekkiva pingega. * Voolu puudumise korral juhtmel�igu otstel tekkiv pinge U avaldub kujul U=v l B sin ? � V- juhtmel�igu liikumise kiirus magnetv�lja tekitaja suhtes � B- magnetinduktsioon � l- juhtmel�igu pikkus � ?- nurk liikumise suuna ning magnetv�lja suuna vahel � P��risv�ljaks nimetatakse elektriv�lja, mille j�ujooned on kinnised jooned ehk p��rised. Selline elektriv�li tekib magnetv�lja muutumisel. FARADAY KATSED � Liikuv p�simagnet tekitab voolu l�hedalasuvas juhtmes . � Vooluga juhtme liikumine tekitab magnetv�lja vahendusel voolu naaberjuhtmes � Voolu muutus juhtmes tekitab vastava magnetv�ljamuutuse kaudu voolu naaberjuhtmes MAGNETVOOG . FARADAY INDUKTSIOONISEADUS � Magnetvoog ? n�itab, millisel m��ral l�bivad magnetv�lja j�ujooned vaadeldavat pinda. Magnetvoog avaldub kujul: ?= B S cos ? � B on magnetinduktsioon � S pinna pindala � ? nurk pinna normaali ja magnetv�lja vahel � �ks veeber (1 Wb) on magnetvoog, mis l�bib 1 m2 suurust magnetv�lja suunaga ristuvat pinda, kui v�lja magnetinduktsioon on 1T. Seega 1 Wb= 1T * 1m2 � Kehtib Faraday induktsiooniseadus, mille kohaselt juhtmekontuuris tekkiv induktsiooni elektromotoorj�ud on v�rdeline magnetvoo muutumise kiirusega. SI-s�steemi korral � ??- on magnetvoo muutus kontuuris � ?t- ajavahemik , mille jooksul see muutus toimus LENZI REEGEL � Elektromagnetiline induktsioon on oma olemuselt alalhoidlik n� htus . Induktsioonivool soodustab alati olemasoleva olukorra s�ilimist � Kehtib Lenzi reegel, mille kohaselt induktsioonivool toimib alati vastupidiselt voolu esile kutsuvale p�hjusele � Lenzi reeglit v�ljendab miinusm�rk Faraday induktsiooniseaduses ENDAINDUKTSIOON . INDUKTIIVSUS � Endainduktsiooni n�htuseks nimetatakse elektromagnetilise induktsiooni alaliiki, mille korral magnetvoo muutus on p� hjustatud voolu muutusest vaadeldavas juhis endas � Juhi induktiivsus L n�itab, kui suur endainduktsiooni elektromotoorj�ud tekib selles juhis voolu �hikulisel muutumisel aja� hiku jooksul II ELEKTROMAGNETV�NKUMISED VAHELDUVVOOL JA SELLE KIRJELDAMINE * Vahelduvvooluks nimetatakse elektrivoolu, mille korral voolutugevus perioodiliselt muutub. * Laengukandjate suunatud liikumine on vahelduvvoolu korral v�nkumine * Voolutugevuse hetkv�� rtus i s�ltub laiatarbelise vahelduvvoolu korral ajast t kujul i= I cos ?t v�i i= I sin ?t. * Voolutugevuse suurimat v�imalikku v��rtust I nimetatakse amplituudv��rtuseks. * Faas ?t n�itab v�nkeseisundit nurga �hikutes. * Ringsagedus ? n�itab aja�hikus l�bitavat faasinurka radiaanides. VAHELDUVVOOLU TEKKIMINE. GENERAATOR * Generaatoriks nimetatakse seadet , mis muundab mingit teist energiat vahelduva elektromagnetv�lja energiaks. * Mehaaniline generaator sisaldab magnetv�lja tekitajat (p�si- v�i elektromagnetit) ja selle suhtes p��rlevat juhtmem�hist. TAKISTUSED VAHELDUVVOOLU AHELAS * Vahelduvvoolu ahela aktiivtakistuseks R nimetatakse takistust, mis on olemas ka alalisvoolu korral. Aktiivtakistusel muundub elektrienergia soojuseks * Induktiivtakistust X = ?L avaldab vahelduvvoolule juhtmepool, mille induktiivsus on L. Seejuures on ? vahelduvvoolu ringsagedus * Mahtuvustakistust Avaldab vahelduvvoolule kondensaator, mille mahtuvus on C * Aktiivtakistusel on pinge ja voolutugevus samas faasis. Induktiivtakistusel j��b voolutugevus faasis maha pingest, mahtuvustakistusel aga pinge voolust. Maha j��b energiat m��rav suurus VAHELDUVVOOLU V� IMSUS * Vahelduvvoolu tugevuse efektiivv��rtuseks nimetatakse sellise alalisvoolu tugevust, mille korral aktiivtakistusel eraldub vaadeldava vahelduvvooluga v�rreldes �hesugune v�imsus. * Aktiivv�imsuseks nimetatakse vahelduvvooluahelas aktiivtakistusel eralduvat v�imsust. TRAFO * Trafo on seade vahelduva pinge ja voolutugevuse muutmiseks konstantsel sagedusel * Trafo koosneb primaar- ja sekundaarm�hisest, mis paiknevad �hisel kinnisel rauds�damikul. * Trafo primaar- ja sekundaarpinge suhe v�rdub vastavate m�histe keerdude arvude suhtega. * Voolutugevuse suhe trafos v�rdub vastavate m�histe keerdude arvude p��rdsuhtega. ELEKTROMAGNETV�NKUMINE V�NKERINGIS * V�nkering on kondensaatorit ja induktiivpooli sisaldav vooluring, milles kondensaatori elektriv�lja energia ja pooli magnetv�lja energia muunduvad perioodiliselt teineteiseks * V�nkeringis toimuvate elektrov�nkumiste omav�nkeperioodi m��rab Thomsoni valem T= 2 Milles L on v�nkeringi induktiivsus ja C- mahtuvus. ELEKTROMAGNETV�LI JA ELEKTROMAGNETLAINED * Elektromagnetv�li on elektriliselt vastastikm�ju vahendav �htne v�li, mille piijuhtudeks on elektriv�li ja magnetv�li * Elektromagnetv�li levib ruumis elektromagnetlainena, milles elektriv�li ja magnetv�li perioodiliselt muutuvad * V�ljavektorid on elektromagnetlaines risti laine levimise suunaga. * Elektromagnetlaine on ristlaine * Elektromagnetlainete p�hiliikideks on madalsageduslained, raadiolained , optiline kiirgus, r�ntgenikiirgus ja gammakiirgus . * Elektromagnetlaineid rakendatakse infokandjaina raadio- ja telefonisides, televisioonis, mobiiltelefonides, peilerites, raadiotes, asukoha m��ramiseks s�steemides ja mujal.