Märgamine ja kapillarsus (0)

Märgamine ja kapillarsus
http://gyazo.com/77eb43d64fa0e97c66e976cd802ddb1b
Märgamise korral on vedeliku molekulide ja tahke keha molekulide vahelised tõmbejõud suuremad, kui vedelikusiseste molekulide tõmbejõud.
http://gyazo.com/dc3a277bb10dc19a32ab7b680854608d
Kapillarsus on vedeliku tõusmine või langemine peenikestes torudes ehk kapillarides. Kui vedelik märgab tahket keha, siis ta tõuseb kapillaarsuses ja vastupidi
http://gyazo.com/a48e7156c0e3bb3ccab2d97b4dd89951
Kui vedel märgab tahket keha, siis vedelik tõuseb torus seda kõrgemale, mida peenem on toru.
http://gyazo.com/710a70b2ea5f4983abd662efa58c43ae
Kui vedelik ei märga tahket pinda, siis tema tase kapillaartorudes langeb, mida peenem toru, seda madalamale langeb.
Õhuniiskus
Õhus on alati teatud hulk veeauru. Õhuniiskust iseloomustatakse absoluutse ja relatiivse niiskuse abil.
Õhu absoluutseks niiskuseks nim. Ühes m2 õhus sisalduva veeauru massi grammides.
Relatiivne niiskus näitab, kui kaugel on veeaur küllastunud olekust.
Oma vedelikuga tasakaalus olevat auru nim. küllastunuks st. rohkem auru õhku ei mahu. Relatiivseks niiskuseks nim. antud temp. õhus leiduva veeauru tiheduse ja samal temp. küllastunud veeauru tiheduse suhet %-des
ρ - absoluutne niiskus
ρo – OLENEB TEMPERATUURIST(13,6g/m3)
ρ = m/V
l - relatiivne õhuniiskus
l = (ρ/ρo) x 100%
Elektriõpetus
Tihedas kontaktis olles, nt hõõrudes, kehad elektriseeruvad
NT: Kui hõõruda klaaspulka paberiga, siis osa elektronidest lähevad pulgalt paberile, paber saab neg. laengu ja klaaspulk pos. laengu, kuna seal tekib elektronide puudujääk.
ELEKTRON on (-) laengu kandja, võib lahkuda oma kohalt aatomist.
NT: Pulk saab negatiivse laengu ja vill positiivse laengu. Elektronid liiguvad villalt pulgale.

• Samanimelised laengud tõukuvad ja erinimelised tõmbuvad.
  http://gyazo.com/b62baafedbdb166858cbbb0e2911be3c
  
• Igat elektriseeritud keha ümbritseb elektroniväli ja laengute vaheline mõju antakse edasi elektrivälja kaudu
  
• Elektriväli levib ruumis valguskiirusel e. 300 000 km/s
  

Elektroskoobi kuulil on (+) laeng ning metallvardal ja osutil on samuti (+) laeng. Kuna samad laengud tõukuvad siis osuti kaldub kõrvale
http://gyazo.com/f4b5d0f84757eb8e3358b1063a242f02
Coulombi seadus
Coulombi seadus määrab ära jõu millega laengud üksteist mõjutavad.
Seadus: 2 laengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline laengute suurusega, ja pöördvõrdeline laengute vahelise kauguse ruuduga.
http://gyazo.com/b76802d761fc9cdc0c9c9fb2edc5a0be
Q1, Q2 = laengute suurused
r = (m) F=(N)
k - elektriline konstant, sõltub ühikute süsteemist
k = 9 x 109 ((N x m2)/c2)
Kulooni jõu suuna määrab laengute märk.
Elektriväli ja välja tugevus
Elektrivälja iseloomustatakse välja tugevuse abil. Elektrivälja tugevuseks nim. laengule mõjuva jõu ja laengu suuruse suhet.
http://gyazo.com/f93b101543acda75e1a3c7a1f0fece3d
Elektriväljal on mitmeid omadusi kuid tema põhiomadus on see, et ta mõjub välja asetunud laengule elektrijõuga.
http://gyazo.com/ae7c5bf9635334b58168fb34670c897b
Punktlaengu elektriväljatugevus on võrdeline välja tekitava laengu suurusega ja pöördvõrdeline kauguse ruuduga.
http://gyazo.com/349e893cb8c4364013ac550640bbf5a7
Kuna elektrivälja tugevus on rektoriaalne suurus siis kehtib super positsiooni printsiip.
Printiip: Kui mitu laengut tekitavad antud punktis elektriväljal, siis resultantvälja tugevus on võrdne nende vektorsummaga.
Töö, laengu liikumisel elektriväljas
http://gyazo.com/8c5d9e608ff4e2f8f2a295cf32f4f196
( nool pildilt) Homogeenne väli ( ühesugune väli)
sd = vahemaa . Mille laeng läbib elektriväljas liikumisel.
Elektrivälja 2 punkti vaheline pinge on 1V kui elektriväli teeb 1C suuruse laengu ümber paigutamisel tööd 1J
http://gyazo.com/ead44fd9975991401733e111114bebaa
Elektri mahtuvus ja kondensaator
On suurus, mis iseloomustab juhtide võimet salvestada elektrilaenguid. See sõltub juhtide mõõtmetest, kujust, vastastikusest asendist ja ümbritsevast keskkonnast.
Mahtuvust leitakse valemist C = q/U
Mahtuvusühik(C) on farood (F)
q – laeng
U – pinge
2 juhi elektrimahtuvus on 1F, kui neile laengub 1C ja -1C andmisel tekib juhtide vahel pinge 1V
Kahest metallplaadist koosnevat süsteemi, mi on eraldatud di elektrikuga nim. kondensaatorks.
http://gyazo.com/785b4760050cb3dc2f7065c8616db0d5
Di elektrik – aine, mis ei juhi elektrit
NT: Kumm , puit, õhk, klaas, portselan
C= (E x Eo x S) / d
E- Epsilon = keskonnasuhteline dielektriline läbitavus ( lihtsalt 1 arv, ilma ühikuta)
Eo- Elektriline konstant = 8.85 x 10-12 F/m
S- plaadi pindala
d- plaatide vaheline kaugus
Kondensaatori energia sõltub mahtuvusest ja plaatide vahelisest pingest
VALEM: Wp= (C x U2) / 2
C – mahtuvus
U – pinge
Wp ühik on y
Kondensaatoreid liigitatakse kasutatava dielektriku järgi

• Klaaskondensaatorid
  
• Vilgukivi -, paber-, elektrolüütkondensaatorid jne.
  

Kondensaatoreid kasutatake elektroonika seadmetes nagu telefon, arvuti, telekas , kalkulaator .