Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

SAGEDUSE KOLMEKORDISTAMINE KÜLLASTUNUD ÜHEFAASILISTE TRANSFORMAATORITE ABIL (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

Vasakule Paremale
SAGEDUSE KOLMEKORDISTAMINE KÜLLASTUNUD ÜHEFAASILISTE TRANSFORMAATORITE ABIL #1 SAGEDUSE KOLMEKORDISTAMINE KÜLLASTUNUD ÜHEFAASILISTE TRANSFORMAATORITE ABIL #2 SAGEDUSE KOLMEKORDISTAMINE KÜLLASTUNUD ÜHEFAASILISTE TRANSFORMAATORITE ABIL #3 SAGEDUSE KOLMEKORDISTAMINE KÜLLASTUNUD ÜHEFAASILISTE TRANSFORMAATORITE ABIL #4 SAGEDUSE KOLMEKORDISTAMINE KÜLLASTUNUD ÜHEFAASILISTE TRANSFORMAATORITE ABIL #5 SAGEDUSE KOLMEKORDISTAMINE KÜLLASTUNUD ÜHEFAASILISTE TRANSFORMAATORITE ABIL #6 SAGEDUSE KOLMEKORDISTAMINE KÜLLASTUNUD ÜHEFAASILISTE TRANSFORMAATORITE ABIL #7
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-10-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 22 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor rita4 Õppematerjali autor
Eesmärk:
Tutvuda sageduse kolmekordistamise võimalusega küllastunud ühefaasiliste trafode abil ja kõrgemate harmoonilistega kolmefaasilistes vahelduvvoolu ahelates.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
15
pdf

elektrotehnika-eksami-küs imused

silmas tihti just elektrilaengut. Elektrilaengut kannavad kõik elektriliselt laetud osakesed (elektronid, prootonid, ioonid). 2. Elektri allika, tarbija ja salvesti olemus. Elektri allikateks on elektrijaam, kust elektrit toodetakse. Meil toodetakse elektrit soojuselektrijaamas. Vee soojendamiseks põletatakse põlevkivi. Soojuse mõjul vesi kuumeneb ja tekib veeaur, mis paneb elektrijaamas pöörlema turbiinid. Turbiinid käivitavad omakorda elektrigeneraatori, mille abil toodetakse elektrit. Elektritarbijateks on elektrienergia tarbija, milleks on siis kõik tehnika, mis töötab elektriga. Energia salvestamise all mõeldakse mingi energialiigi siirdamist mingisse seadisesse, seadmesse, paigaldisse või rajatisse (energiasalvestisse), et seda sealt vajalikul ajal hiljem samal kujul või muundatult tagasi saada. 3. Elektrivälja tekitamine ja selle graafiline kujutamine.

Elektrotehnika ja elektroonika
thumbnail
138
pdf

Elektrotehnika alused

See on sea- de, kus eraldatakse erinimelised laengud. Selleks on vaja teha tööd. Allika üks klemm saab pluss- potentsiaali ja teine miinuspotentsiaali. Kui allika klemmidele ühendada tarviti, läbib teda elektrivool, mis teeb kasulikku tööd. Suletud vooluringis liiguvad positiivsed laengud potentsiaali kahanemise suunas. Energiaallikas liiguvad positiivsed laengud potent- siaali kasvamise suunas. Laengute ümberpaiknemi- ne allika sees on võimalik ainult kõrvaljõudude abil. Elektromotoorjõud E on kõrvaliste jõudude (mitteelektrilise energiaallika) poolt tehtud mõõt laenguühiku kohta Wk E= q Wk kõrvaliste jõudude tehtav töö dzaulides (J) q laeng kulonites (C) Elektromotoorjõud (emj., uuema nimetusega allika- pinge) on põhjus, mis tekitab ja säilitab elektrivoolu suletud vooluringis. Ühikuks on volt (V). Elektromotoorjõud on 1 volt, kui laengu 1 kulon ümberpaigutamiseks allikas kulub tööd 1 dzaul.

Mehhatroonika
thumbnail
34
doc

Elektrotehnika vastused

Perioodiliselt muutuva suuruse suurimat hetkväärtust nimetatakse maksimaalväärtuseks ehk amplituudiks ja tähistatakse suurtähega koos indeksiga m. Vooluamplituudi tähis on siis Im ja pingeamplituudil Um. Ajavahemikku, mille vältel muutuv suurus teeb ühekordselt läbi kõik oma muutused, nimetatakse perioodiks, tähistatakse tähega T ja mõõdetakse sekundites. Perioodide arvu sekundis ehk perioodi pöördväärtust nimetatakse vahelduvvoolu sageduseks ja tähistatakse tähega f. Sageduse mõõtühikuks on herts (Hz) saksa füüsiku Heinrich Hertzi (18571894) auks. f = 1:T , kus f sagedus hertsides (Hz) T periood sekundites (s) Üks herts tähendab ühte perioodi sekundis. Elektromotoorjõud (lühend emj) on põhjus, mis tekitab ja säilitab vooluringis (s. o kinnises juhtivas kontuuris) elektrivoolu. Elektromotoorjõud E on võrdne tööga W, mida teevad kõrvaljõud, s

Elektrotehnika ja elektroonika
thumbnail
62
pdf

Lihtajamid

Mootori juhtimine programmeeritava kontrolleriga Tänapäeval kasutatakse relee-kontaktorjuhtimise asemel sageli programeeritava kontrolleriga juhtimist. Sel juhul realiseeritakse kogu juhtimisloogika kontrolleri programmiga, kusjuures programmeerimiseks saab kasutada erinevaid mooduseid. Joonisel 4.6 on näidatud mootori käivituslülituse (a) programmeerimine loogikakontrolleris kontaktaseskeemi (b), loogika- skeemi (c) ja käsulisti (d) abil. Programmi koostaja saab valida endale kõige sobivama programmeerimismooduse, kusjuures kontrolleri valmisprogrammi saab automaatselt teisendada soovitud kujule. Käivitusnupule S1 vastab kontrolleri sisendsignaal E 0.0 ning peatamisnupule signaal E0.1. Kontaktori K1 olekule vastab kontrolleri väljundsignaal A 1.0. a b d

Automaatika
thumbnail
240
pdf

Elektriajamite elektroonsed susteemid

Juhtahel Tagasiside anduritelt Sisend Regulaator Joonis S.1 elektriajamid otstarbekalt töömasina kiirust, momenti ja asendit. Sisendsignaali ja kiiruse, momendi või asendi tegelike väärtuste võrdlemise abil, mis saadakse vastavatelt anduritelt, moodustab regulaator juhtahelale juhtsignaali, mis juhib jõupooljuhtmuundurit. Nagu on näidatud joonisel I.1, saab jõupooljuhtmuundur toite ühe- või kolmefaasilisest siinuspingega kindla sageduse ja amplituudiga pingega toitevõrgust ning muundab need suurused väljundis (sageduse, pinge amplituudi ja faaside arvu) mootori jaoks optimaalselt sobivateks suurusteks. Paljudes üldotstarbelistes rakendustes töötab elektriajam ilma tagasisidedeta avatud

Elektrivarustus
thumbnail
40
doc

Elektrotehnika laboritööd

Oskab õigeid järeldusi tööst teha. 2. Erilist tähelepanu tuleb pöörata kasutatavatele mõõduriistadele, nende mõõtepiirkondade vastavusele mõõdetavatele suurustele, voolu liigile, alalisvoolu korral mõõteriista polaarsusele. Tähtsamad andmed märkida protokolli. 3. Skeem koostada nii, et oleks mugav jälgida mõõteriistade skaalasid. Ühendused teha nii, et oleks võimalikult vähe juhtmete ristumisi ja rippumisi, ühendada ainult pistikute abil. 4. Skeemi koostamisel ühendada algul kõik vooluringi järjestikused (jadas) osad ja seejärel paralleelsed (rööpsed) osad. 5. Enne sisselülitamist tuleb skeemi õigsust hoolikalt kontrollida. Erilist tähelepanu tuleb pöörata nende riistade ühendustele, milledele on märgitud polaarsus. Mitme mõõtepiirkonnaga riistad lülitada suurimale tööpiirkonnale. Reostaadid maksimaalsele takistusele. 6. On keelatud:

Elektrotehnika
thumbnail
3
pdf

Elektrotehnika

Võrdsed ja vastassuunalised pinged U =Uc kompresseeruvad vastastikku ning vooluahelal on aktiivtakistuse Algkäivitusmomendi (s=1) Mk ja nimimomendi Mn suhet nimetatakse käivitusmomendi kordsuseks: L iseloom. Aktiivtakistuseks ® nim juhtme takistudst vahelduvvoolule. Energia eraldub ainult soojusena. k=Mk/Mn, mis lühisrootoriga asünkroonmootoritel ei tohi standardite kohaselt olla alla 0,7...1,8. Madala sageduse puhul on aktiivtakistus praktiliselt võrdne juhtme alalisvoolu takistusega. Kõrgsagedusete Käivitusmeetodi valikul tuleb lähtuda järgmistest nõuetest: 1) mootor peab käivitusel arendama küllaldast puhul aktiivtakistus pinnaefekti tõttu suureneb. momenti, mis on suurem töömasina takistusmomendist selleks,et rootor saaks hakata pöörlema ja 5.Aktiiv-, induktiiv ja mahtuvustakistus rööplülitus

Elektrimaterjalid
thumbnail
197
pdf

Elektroonika

h21E = iK/iB ik/iB vooluvõimenduse tegur; h11E = UBE/iB transistori sisendtakistus ­ leitakse kui diferentsiaalne takistus sisendkarakteristikult. h21E = 50 ­ 250 tavaliselt. Võib olla h21E = 30 ­ 3000 Tehnoloogia "superbeta" h21D = 500... 33 Väljatransistorid (unipolaarsed), FET Väljatransistoris liiguvad ühenimelised laengukandjad kanalis, mille juhtivus muudetakse elektrivälja abil. Väljatransistorid: p-n ­ siirdega, isoleeritud paisuga. Pais, Gate, , Lätte, Source, , Neel, Drane, Mida laiem vaesunud ala, seda kitsam kanal, seda väiksem vool voolab läbi kanali. Vaesunud alas on vähe voolukandjaid. p-n ­ siirdega väljatransistor. p-n ­ siire on alati vastupingestatud! 34 Mida kõrgem vastupinge p-n ­ siirdel, seda laiem on vaesunud ala. 35

Elektroonika ja it




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun