Elektriohutuse kriteeriumi parameetrite määramine (2)

Tallinna Tehnikaülikool - Meditsiin - Riski- ja ohuõpetus

2 HALB

Töö ülesanne.
Töö eesmärgiks on tundma õppida elektrikahjustuse ulatust mõjutavaid tegureid.

Kasutatud seadmete loetelu.
Heli- ja ultrahelisagedusgeneraator Г3-4A
Lampvoltmeeter B3-3

Töö lühike kirjeldus koos katseseadme skeemiga.
Generaator ja lampvoltmeeter ühendatakse võrku ja lülitatakse sisse ning oodatakse , kuni nad soojenevad. Vastavale käsitsemise juhendile kontrollitakse nende korrasolekut. Generaatori Г3-4A väljundpinge reguleerimise nupp asetatakse äärmisesse vaskpoolsesse asendisse. Sagedusteskaala ja piirkonnalüliti abil antakse elektroodidele vajaliku sagedusega vool. Pöörates sujuvalt väljundpinge regulaatorit antakse elektroodidele töö juhendaja poolt kindlaks-määratud pinge. Üks katsetajatest asetab käed kas elektroodidele s1 või s2.
Millivoltmeetri ja voltmeetri näidud kantakse tabelisse. Andes elektroodidele tabelis nõutud sagedusega pinge , jätkatakse katset. Enne generaatori sagedus-piirkonna muutmist ümberlülitiga tuleb pingeregulaator viia vasakpoolsesse äärmisesse asendisse. Saadud tulemuste alusel arvutatakse keha läbiva voolu suurus ja kogutakistus.
Skeem: Seadmete lülitusskeem inimkeha takistuse sageduskarakteristikute leidmiseks:
3Г – helisagedusgeneraator 3Г-4A
mV – lampvoltmeeter B3-3
V – voltmeeter
s1 – elektroodid pindalaga 11 cm²
s2 – elektroodid pindalaga 7 cm²
Rš – šunt
Teoreetiline osa
Peamisteks elektrikahjustuse ulatust mõjutavateks teguriteks on inimkeha läbiva voolu tugevus ja iseloom, voolu toime kestus, ümbritseva keskkonna ja individuaalsed iseärasused ning inimise kokkupuutumise tingimused vooluahelaga.
Elektriohutuse kriteeriumiks nimetatakse kindla ajavahemiku jooksul inimkeha läbiva voolu lubatud tugevust. Vahelduvvoolu (sagedusel 50 Hz) jaoks on elektriohutuse kriteeriumid järgmised:
kestvalt mõjuva voolu korral – kõige väiksem inimesele füsioloogiliselt tajutav voolu tugevus (ärrituslävi) 1 mA;
20... 30 s vältel mõjuva elektrivoolu korral – mittehalvava voolu lävi (voolutugevus 6 mA), sellisel voolu ületamisel algavad lihaste krambid, kuid omal jõul on võimalik vooluringist vabaneda ;
vähem kui 3 s vältel mõjuva voolu korral – südame fibrillatsiooni (südamevatsakeste lihaskiudude ebarütmiline tõmblemine) mitte-esilekutsuva voolu tugevus, mis sõltub ajast järgmise tabeli kohaselt:
Voolu tugevus
mA
250
100
75
65
6
1
Toime aeg
s
0.2
0.5
0.7
1
30
Üle 30
Inimkeha läbiva voolu tugevus sõltub pingest ja keha elektritakistusest. Peamiselt määrab keha takistuse naha sarvkude, mille aktiivtakistus moodustab peamise osa keha kogutakistuse. Aktiivtakistuse teiseks komponendiks on hästijuhtivate nahaaluste kudede ja organite takistus.
Nii moodustab inimkehaga kontaktis olev voolujuhe kondensaatori, mille üheks plaadiks on voolujuhe ( elektrood ) ja teiseks nahaalused koed, dielektrikuks aga õhuke naha väliskiht, mille aktiivtakistus Rh on lülitatud paralleelselt selle kondensaatoriga (C). Sellise kontakti skeem:
Takistust mõjutavad tegurid:
naha seisukord ;
voolujuhiga kokkupuutumise tihedus;
keha läbiva voolu tugevus
rakendatud pinge
voolu toime kestus.
Katses kasutatud varustus:
voltmeeter, lampvoltmeeter, sunt ja kaks lolli, kes endast voolu läbi laseksid.
, mA
, kΩ
UV – generaatori voltmeetri näit, V;
UmV – lampvoltmeetri näit, mV;
RS – sundi takistus (antud seadmel 11Ω).
Arvutuskäik:
S1
Z = 37,5 kΩ
RB = 0,80 kΩ
ZH = 18,35 kΩ
Z0 = 65 kΩ
Aktiivtakistus
= 32,1 kΩ
Naha väliskihi mahtuvus
= 0,01 μF
Mahtuvustakistus
=> = 0,001999
= 500,17 kΩ
S2
Z = 7,86 kΩ
RB = 0,92 kΩ
ZH = 3,47 kΩ
Z0 = 44 kΩ
Aktiivtakistus
= 21,54 kΩ
Naha väliskihi mahtuvus
= 0,05 μF
Mahtuvustakistus
= 12,36 kΩ
Tabel 2
Arvutuskäik:
S1
Z = 50 kΩ
RB = 0,65 kΩ
ZH = 24,68 kΩ
Z0 = 86 kΩ
Aktiivtakistus
= 42,68 kΩ
Naha väliskihi mahtuvus
= 0,01 μF
Mahtuvustakistus
= 914,64 kΩ
S2
Z = 27 kΩ
RB = 0,65 kΩ
ZH = 13,43 kΩ
Z0 = 48 kΩ
Aktiivtakistus
= 23,68 kΩ
Naha väliskihi mahtuvus
= 0,01 μF
Mahtuvustakistus
= 265,65 kΩ
Tabel 4
Järeldus: Naha takistus sõltub väga palju inimesest.
Tallinna Tehnikaülikool
Riski- ja ohutusõpetus
Elektriohutuse kriteeriumi parameetrite määramine
Tudeng :
Tudeng:
Juhendaja: Kristi Lell
15.02.11

.ODT Laadi alla originaalfail 5 lk · .odt · 152 allalaadimist

Elektriohutuse kriteeriumi parameetrite määramine #1

Elektriohutuse kriteeriumi parameetrite määramine #2

Elektriohutuse kriteeriumi parameetrite määramine #3

Elektriohutuse kriteeriumi parameetrite määramine #4

Elektriohutuse kriteeriumi parameetrite määramine #5

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-03-31 Kuupäev, millal dokument üles laeti

152 laadimist Kokku alla laetud

2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

hillep Õppematerjali autor

arvutused, graafikud

elektriohutuse kriteeriumid elektriohutus

Sarnased õppematerjalid

pdf

Elektriohutuse kriteeriumid

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Riski- ja ohutusõpetus – Praktikum Elektriohutuse Kriteeriumid Üliõpilased: Rühm: Juhendaja: Tallinn TEOORIA Peamisteks elektrikahjustuse ulatust mõjutavateks teguriteks on inimkeha läbiva voolu tugevus ja iseloom, voolu toime kestus, ümbritseva tootmiskeskkonna ja inimese individuaalsed iseärasused ning inimese kokkupuutumise tingimused vooluahelaga

Riski- ja ohutusõpetus

doc

Elektriohutuse Kriteeriumid

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Käitismajanduse instituut Riski- ja ohutusõpetus Praktikum Elektriohutuse Kriteeriumid Tallinn, 2005 Teooria Peamisteks elektrikahjustuse ulatust mõjutavateks teguriteks on inimkeha läbiva voolu tugevus ja iseloom, voolu toime kestus, ümbritseva tootmiskeskkonna ja inimese individuaalsed iseärasused ning inimese kokkupuutumise tingimused vooluahelaga. Elektriohutuse kriteeriumiks nimetatakse kindla ajavahemiku jooksul inimkeha läbiva voolu lubatud tugevust. Vahelduvvoolu (sagedusel 50 Hz) jaoks on elektriohutuse kriteeriumid järgmised: · Kestvalt mõjuva elektrivoolu korral kõige väiksem inimesele füsioloogiliselt tajutav voolu tugevus (ärrituslävi) 1 mA; · 20...30 s vältel mõjuva elektrivoolu korral mittehalvava voolu lävi (voolutugevus 6

Riski- ja ohuõpetus

138

pdf

Elektrotehnika alused

ELEKTROTEHNIKA ALUSED Õppevahend eesti kutsekoolides mehhatroonikat õppijaile Koostanud Rain Lahtmets Tallinn 2001 Saateks Raske on välja tulla uue elektrotehnika aluste raamatuga, eriti kui see on mõeldud õppevahendiks neile, kes on kutsekoolis valinud erialaks mehhatroonika. Mehhatroonika hõlmab kõike, mis on vajalik tööstuslikuks tehnoloogiliseks protsessiks, ning haarab endasse tööpingi, jõumasinad ja juhtimisseadmed. Toote valmistamiseks kasutatakse tööpingis elektri-, pneumo- kui ka hüdroajameid, protsessi juhitakse arvuti ning elektri-, pneumo- ja/või hüdroseadmetega. Mida peab tulevane mehhatroonik teadma elektrotehnikast? Mille poolest peab tema elektrotehnika- raamat erinema neist paljudest, mis eesti keeles on XX sajandil ilmunud? On ju põhitõed ikka samad. Käesolev raamat on üks võimalikest nägemustest vastuseks eelmistele küsimustele. Selle koostamisel on lisaks paljudele e

Mehhatroonika

197

pdf

Elektroonika

Elektroonika Loengute materjalid: skeemid, diagrammid, teesid. 1 Sisukord 1. Elektroonika ajaloost (arengu etapid, elektroonika osad, elektronlambid, elektronkiiretoru, elektronseadmete montaazi tüübid)............................................................................................... 3 2. Elektroonika passiivsed komponendid.......................................................................................... 14 3. Pooljuhtseadised (dioodid, bipolaartransistorid, väljatransistorid, türistorid)............................... 23 4. Optoelektroonika elemendid, infoesitusseadmed.......................................................................... 42 5. Analoogelektroonika lülitused....................................................................................................... 60 5.1. Elektrisignaali võimend

Elektroonika ja it

doc

Elektroonika aluste õppematerjal

ELEKTROONIKA ALUSED Elektroonikaseadmete koostaja erialale 2007 SISUKORD 1. POOLJUHTIDE OMADUSI............................................................................................................................................3 1.1.Üldist..........................................................................................................................................................................3 1.2. Elektrijuhtivus pooljuhtides......................................................................................................................................3 1.3.P-N-siire ja tema alaldav toime (The P-N Junction) .................................................................................................6 1.4. P-N siirde omaduste sõltuvus temperatuurist (Temperature Effects) ......................................................................8 1.5. P-N-siirde omaduste sõltuvus sagedusest...............................

Elektroonika alused

114

doc

Elektroonika alused

ELEKTROONIKA ALUSED Elektroonikaseadmete koostaja erialale 2007 SISUKORD ........................................................................................................................................... 24 I...................................................................................................................................... 25 U2.................................................................................................................................. 25 ........................................................................................................................................... 25 VD2................................................................................................................................ 25 ...............................................

Elektriahelad ja elektroonika alused

doc

Füüsika eksam

Mehaanika. 1. Elastsusjõud. Hooke seadus Elastsusjõud esineb kehade deformeerimisel ja on vastassuunaline deformeeriva jõuga. Hooke'i seadus: Väikestel deformatsioonidel on elastsusjõud võrdeline keha deformatsiooniga. F e = -k l k-jäikus l-keha pikenemine 2. Raskuskese on punkt, mida läbib keha osakestele mõjuvate raskusjõudude resultandi mõjusirge keha igasuguse asendi korral Punktmass on keha, mille mõõtmeid antud liikumistingimustes ei tule arvestada. 3.Kulgliikumise korral liiguvad keha kõik punktid ühtemoodi (läbivad sama aja jooksul sama teepikkuse) 4. Nihe. Nihke ja lõppkiiruse võrrand. Nihe on suunatud sirglõik, mis ühendab keha algasukoha lõppasukohaga. x =Vot + at2/2; v=vo+at 5.Taustsüsteem koosneb taustkehast, koordinaatsüsteemist ja kellast. Keha kiirus on suhteline: keha kiirus sõltub selle taustsüsteemi valikust, mille suhtes kiirust mõõdetakse. Tavaliselt valitakse taustsüsteemiks maapind. 6. Hõõrdejõud- jõudu, mis tekib ühe keha liikumi

Füüsika

doc

Elektromagnetism

1 3. Elektromagnetism 3.1. Elektriline vastastikmõju 3.1.1. Elektrilaeng. Elektrilaengu jäävus seadus. Iga keemilise aine aatom koosneb klassikalise - teooria kohaselt positiivselt laetud tuumast ja selle ümber tiirlevatest negatiivse laenguga elektronidest. Mitmesuguste ainete aatomite koosseisu kuuluvad elektronid on ühesugused, + kuid nende arv ja asend aatomis on erinevad. Mistahes keemilise elemendi aatom tervikuna on normaalolekus elektriliselt neutraalne. Sellest järeldub, et aatomituuma positiivne laeng on võrdne elektronide negatiivsete laengute summaga. Välismõjude toimel võivad aatomid kaotada osa elektronidest. Sel juhul osutuvad aatomid positiivselt laetuks ja neid nimetatakse positiivseteks ioonideks. On võimalik, et aatomitega ühineb täiendavalt elektrone. Sellisel juhul osutuvad a

Füüsika

Rohkem sarnaseid