SELV, PELV JA FELV (0)

5 VÄGA HEA

Lõik failist

TALLINNA POLÜTEHNIKUM
Automaatika ja energeetika erialaosakond
Kelly Olvi
SELV , PELV ja FELV
Referaat
ELEKTRIOHUTUS JA ELEKTRIALANE SEADUSANDLUS
AA-15
Tallinn 2018
Sisukord
1.Väikepingesüsteemid SELV, PELV ja FELV 3
2.Kaitseväikepinge süsteemid 3
3.Kasutusalad 4
4.Vooluahela ehitus 5
5.Pingealused tööd 5
6.Pistikupesad 6
7. Skeemid 7

Väikepingesüsteemid SELV, PELV ja FELV

Lühend SELV tähistab maandamata ehk maast eraldatud kaitseväikepinge süsteemi. Lühend tuleb inglise keelsetest sõnadest safety extra -low voltage ehk ohutu väikepinge.
Lühend PELV tähistab maandatud kaitseväikepinge süsteemi, kus üks toiteallika poolustest või kolmefaasilise trafo neutraalpunkt on maandatud. Lühend tuleb inglise keelsetest sõnadest protective extra-low voltage.
Lühend FELV tähistab talitlusväikepinge süsteemi, mis on vajalik teatavate nõrkvoolupaigaldiste normaalseks talitlemiseks. Lühend tuleb inglise keelsetest sõnadest functional extra-low voltage.

Kaitseväikepinge süsteemid

Kaitseväikepinge on väikepinge, mis on sedavõrd madal, et tema toimel inimkeha läbiv elektrivool ei kutsu esile elektrilööki. Vahelduvvoolul on see 50V, alalisvoolul 120V.
Kaitseväikepinge süsteemid jagunevad üldjuhul kaheks:

SELV
- Maast eraldatud ning neil ei tohi kasutada kaitsemaandust.
- Paigaldamisel tuleb jälgida, et see ahel ei satuks kokkupuutesse teiste ahelate kaitsejuhtide ega muude juhtivate osadega.
- Raviasutuste trafod ja nendega ühendatud raviseadmed on üks näide SELV-süsteemi rakendamisest.
PELV
- Lubatud on sekundaarahela maandamine , kaitsejuhtide kasutamine ja seadmete kaitsemaandamine .
- Teatava ohu põhjustavad kaitsejuhi kaudu liikuvad rikkepinged.
- Kaitsemaanduse võimalus teeb PELV ahelad sobivaks süsteemidesse, milles tuleb pöörata tähelepanu elektromagnetiliste häirete kaitsele.

Elektriohutus ja töökindlus on kõige paremini tagatud maandamata süsteemis, sest selles on kaitseväikepinge ahelate pingealtid osad (s.o rikke korral voolu alla sattuda võivad osad) maast eraldatud, s.t pole ühendatud kaitsejuhtidega. Maandatud väikepingesüsteemi tuleb kasutada juhul, kui vooluahelas on seadmeid, mis vajavad talitlusmaandust, s.t maandust oma normaalseks tööks.
Kaitseväikepinget saadakse eraldustrafost, mida sel juhul nimetatakse kaitseväikepinge trafoks, või mõnest muust ohutust toiteallikast. Enamasti kasutatakse 12V või 24V väikepinget. Reeglina peab kaitseväikepinge trafo asuma kuivas kohas. Väikepingeseadmed võivad asuda ka niiskuse käes (väljas). Kaitseväikepinge trafo primaar- ja sekundaarmähised on teineteisest

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2018-05-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti

22 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

330791 Õppematerjali autor

ELEKTRIOHUTUS JA ELEKTRIALANE SEADUSANDLUS

Sarnased õppematerjalid

odt

Väikepingesüsteemid

Väikepingesüsteemid Kaitseväikepinge on pinge väikepinge, mis on sedavõrd madal, et tema toimel inimkeha läbiv elektrivool ei kutsu esile elektrilööki. Kaitseväikepinge süsteemid: •maandamata (maast eraldatud) kaitseväikepinge süsteem, tähis SELV (ingl. safety extra-low voltage); •maandatud kaitseväikepinge süsteem, tähis PELV (ingl. protective extra-low voltage); selles süsteemis on üks toiteallika poolustest või kolmefaasilise trafo neutraalpunkt maandatud. Elektriohutus ja töökindlus on kõige paremini tagatud maandamata süsteemis, sest selles on kaitseväikepinge ahelate pingealtid osad (s.o rikke korral voolu alla sattuda võivad osad) maast eraldatud, s.t pole ühendatud kaitsejuhtidega. Maandatud väikepingesüsteemi tuleb kasutada juhul, kui vooluahelas on seadmeid, mis vajavad talitlusmaandust, s

Füüsika

docx

Selv, Pelv ja Felv

Tallinna Polütehnikum Nimi Selv, Pelv ja Felv Referaat Tallinn 2019 Sissejuhatus Siin referaadis räägin ma Selvist, Pelvist ja Felvist, tegemist on elektriohutus ja seadusandlus iseseisva kodutööga. SELV, PELV ja FELV on kaitseväikepinged, ehk väikepinged, mis on sedavõrd madalad, et tema toimel inimkeha läbiv elektrivool ei kutsu esile elektrilööki Kaitseväikepinge süsteemid on põhiliselt: • Maandamata, ehk maast eraldatud kaitseväikepinge süsteemid, tähistusega SELV • Maandatud kaitseväikepinge süsteem, tähistusega PELV Harva kasutatakse ka Felv süsteeme, kuid põhilised süsteemid on SELV ja PELV. SELV

Eesti keel

docx

Elektriohutus

Elektriohutus Terminoloogia: Elektripaigladis- üksteisega ühendatud elektriseadmete ja juhtide teatud otstarbega ja kokkusobitatud tunnussuurustega valmispaigaldatud kogum. Oma ulatuse järgi eristatakse nt: ruumi, korteri, hoone vms elektripaigaldisi. Sellesse kuuluvad ka elektrienergia salvestus seadmed nagu akupatarei, kondensaatorid jm salvestatud elektrienergia allikad. Elektripaigladiseks on nt: elektrijaam, elektrivõrk, jaotusvõrgu piirkond, alajaam, ülekandeliin aga ka madalpinge kilp koos väljuvate fiidritega->toiteliin, tootmis hoone elektriseadmed jms. Elektriseadmed: Elektriseade on elektrienergia tootmiseks muundamiseks, edastamiseks, jaotamiseks või kasutamiseks mõeldud elektrilisi või elektroonilisi komponete sisaldav seade. Käit- igasugune sealhulgas töötoiminguid sisaldav tegevus elektripaigaldise talitluses hoidmiseks see hõlmab selliseid toiminguid nagu lülitamised nagu lülitamised, juhtimine, seire ja hooldamine nin

Elektriohutus ja seadusandlus

doc

Elektriaparaadid ja paigaldised

1. ELEKTRIPAIGALDISTE ÜLDISELOOMUSTUS 1.1 Määratlused Elektripaigaldis (electrical installation) paigaldis, mis koos- neb elektrienergia tootmiseks, edastamiseks, muundamiseks, jaotami- seks ja/või kasutamiseks ettenähtud elektriseadmetest; elektripaigaldis võib sisaldada elektrienergia salvestusseadmeid (akupatareisid, konden- saatoreid vms.). (Siia kuuluvad ka ehituslikud osad nagu paigaldus-, kande-, ja piirdetarindid, seadmete alused, vundamendid). Elektripaigaldise käit (operation) (edaspidi käit) on tegevus elektripaigaldise talitluses hoidmises. Käidutoimingud hõlmavad näiteks lülitamist, juhtimist kontrollimist ja hooldamist, nii elektri- kui ka mitte- elektri töid. Elektrialaisik (skilled person, qualified person) isik , kelle erialaõpe, -oskused ja kogemused võimaldavad vältida elektrist tulenevaid ohtusid. Ohuteadlik isik (instructed person; trained person) isik, kes elektrialaisikute juhendamisel või

Elektriaparaadid

240

pdf

Elektriajamite elektroonsed susteemid

3 ELEKTRIAJAMITE ELEKTROONSED SÜSTEEMID 4 Valery Vodovozov, Dmitri Vinnikov, Raik Jansikene Toimetanud Evi-Õie Pless Kaane kujundanud Ann Gornischeff Käesoleva raamatu koostamist ja kirjastamist on toetanud SA Innove Tallinna Tehnikaülikool Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Ehitajate tee 5, Tallinn 19086 Telefon 620 3700 Faks 620 3701 http://www.ene.ttu.ee/elektriajamid/ Autoriõigus: Valery Vodovozov, Dmitri Vinnikov, Raik Jansikene TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut, 2008 ISBN ............................ Kirjastaja: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut 3 Sisukord Tähised............................................................................................................................5 Sümbolid .....................

Elektrivarustus