Elekter (0)

Elektrilaengu jäävuse seadus. Coulomb`i seadus.Elektriliselt isoleeritud süsteemi kogulaeng on jääv suurus.joonis(1)-- Neutroni lagunemine prootoniks ja elektroniks.joonis-2— Coulombi katses anti kuulidele A ja B ühenimelised laengud.Kuul A liikus kuulist B eemale.Kuuli A hoiti endisel kaugusel, väänati elastset traati mingi nurga võrra. –Selle põhjal määrati kuulile mõjuv jõud. Coulombi seadus.-- Kaks punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende laengute korrutisega ja pöördvõrdeline laengute vahelise kauguse ruuduga . Jõud on suunatud piki laenguid ühendavat sirget. Ta on samanimeliste laengute korral tõukejõud ja erinimeliste laengute jaoks tõmbejõud.valem F= kqq/r2 vaakumis k= Nm2/c2 ;kk. k= 1/4pii eps eps.0 = 8,85.. 1C( kulon )elektrilaengu ühik. 1C on laeng, mis läbib ühes sekundis juhi ristlõiget, kui voolutugevus juhis on 1 amper A. I=q/t q=It Elektriväli. Tugevus. Väli on mateeria eriline vorm, mis vahendab aineosakeste vastastikust mõju ning omab energiat.Elekrtiväli mõjub elekrtilaengutele jõuga ja selle põhiomaduse järgi saab teda kindlaks teha. Elektrivälja iseloomustatakse füüsikalise suuruse elektrivälja tugevuse abil. Elektrivälja tugevus antud väljapunktis võrdub sellesse punkti asetatud laengule mõjuva jõu ja laengu suhtega. E=F/q Vektori E suund ühtib positiivsele laengule mõjuva jõu suunaga . ühikuks 1N/C = 1V/m . Leiame punktlaengu q0 poolt tekitatud elektrivälja tugevuse. See laeng mõjub vastavalt Cou. seadusele laengule q jõuga. .punktlaengu elektrivälja tugevuse valem. Väljade superpositsiooniprintsiip. Kui mitu laetud osakest tekitavad ruumipunktis elektrivälja tugevustega ,siis resultantvälja tugevus selles punktis on Joonis (rööpkülik) -- Väljatugevused liituvad geomeetriliselt. Elektrivälja piltlikumaks ettekujutamiseks kasutatakse jõujooni. Elektrivälja jõujoon on mõtteline joon, mille igas punktis on E vekstor suunatud piki selle joone puutujat. Joonis (nooltega ring , ringist ka väljas). Homogeense välja jõujooned on omavahel II sirged , mille vahekaugus ei muutu. E=q/ eps. Eps0 S. Joonis- kast nooltega. + üleval, - all.— homogeenne väli kahe plaadi vahel.
Töö elektriväljas. Potentsiaalne energia. Potentsiaal. Pinge . Laetud kehade süsteemil on potentsiaalne energia seetõttu , et laengute vahel mõjuvaid jõud ning need võivad tööd teha ja laenguid ümber paigutada. Laegngute vahel mõjuv jõud avaldub välja kaudu. Väli teeb tööd. Leiame homogeense elektrivälja töö laengu q liikumisel temas asendist 1 asendisse 2 mööda jõujoont----joonis Väli teeb tööd vaid laengu liikumisel E sihis . Kui laeng liigub mööda kõverat punktist 1 punkti 2, teeb väli samasuguse töö kui sirget mööda.TÖÖ JA POTENTSIIALSE ENERGIA SEOS
Kui väli teeb positiivset tööd, siis väljas paikneva keha potentsiaalne energia väheneb. Kui laeng liigub väljas kinnist kõverat mööda, siis välja töö on 0 . Sellist välja nim. Potentsiaalseks. ELEKTRIVÄLJA POTENTSIAAL. Potentsiaal fii näitab, kui suur on selles punktis ühikulise positiivse laenguga keha potentsiaalne energia.
ELEKTRILINE PINGE. Elektrivälja kahe punkti potentsiaalide vahet nim. Elektriliseks pingeks U. Potentsiaalide vahe seos tööga.
Kahe punkti vaheline pinge näitab, kui suurt tööd teeb elektriväli ühikulise positsiivse laenguga keha viimisel ühest punktist teise. Kui laengu 1C viimisel ühest punktist teise teeb elektriväli tööd 1J, siis on pinge nende punktide vahel 1 volt V. ELEKTRIVÄLJA TUGEVUSE JA POTENTSIAALIDE VAHE SEOS. Elektri välja iseloomustamiseks kasutatakse nii jõujooni kui ekvipotentsiaal pindu.Jõujooned ja ekvipotentsiaalpinnad on omavahel risti.
Elektrimahtuvus . Kondensaatorid . Kahe keha omavaheline mahtuvus näitab, kui suure laengu viimisel ühelt kehalt teisele tekib kehade vahel ühikuline pinge. Kehade süsteemi, mis on loodud mingi kindla mahtuvuse saamiseks nim. kondensaatoriks. Kondensaatori mahtuvus on 1F farad, kui laengu 1C viimine ühelt plaadilt teisele tekitab plaatide vahel pinge 1V. Lihtne kondensaator koosneb kahest juhist(kate), mis on eraldatud õhukese dielektriku kihiga. Kondensaatorid liigitatakse: 1) katete kuju järgi. Plaatkonde, kerakond. 2) dielektriku liigi järgi. Paber, õhk konde . 3)mahtuvuse muudetavuse järgi. Pöördkond. / Esimene konden leiutati 1745 a Leidenis nn leideni purk—joonis.Elektrolüütkond. on suure mahtuvusega. Metall I I I paber. Mahtuvus sõltub vaadeltavate kehade mõõtmetest, vahekaugusest ja kehade vahelise aine dielektrilisest läbitavusest. Plaatkondensaatroi mahtuvuse leidmine. Väljatugevuse avaldisest seega Pinge U plaatide vahel d plaatide vaheline kaugus. ---Mahtuvus C= Laetud konde. on energia, mis tühjenemisel vabaneb. Konden energia valem: Konden ühendamine a)jadamisi b)rööbiti
Ohmi seadus. Takistus . Eri liiki juhtidel sõltub voolutugevus pingest erinevalt. Pinge-voolu tunnusjoone saamiseks tuleb mõõta erinevatele pingeväärtustele vastavad voolutugevevused. Ohm uuris katseliselt pinge ja voolu vahelist seost metalljuhtide korral—tegi kindlaks seaduspärasuse. Voolutugevus I juhis on võrdeline juhi otstele rakendatud pingega U. Juhi takistus on üks oom ( ) kui juhi otstele rakendatud pinge 1 V tekitab juhis voolu 1A. Seadispärasus kehtib ka elekrolüütide lahuste kohta. Voolu korral pooljuhtides(gaasides) on sõltuvus I ja U vahel tunduvat keerukam. Takistus on peamine juhi elektrilisi omadusi iseloomustav suurus, mis sõltub juhi materjalist ja mõõtmetest. Ühtalse ristlõikega juhi takistus Aine eritakistus näitab , kui suur on sellest ainest valmistatud, ühikulise ristlõike pindalaga keha takistus. Juhi takistus sõltub temperatuurist, sest eritakistus sõltub temperatuuris