Alalisvoolu materjal (0)

1. Elektrivooluks nimetatakse vabade laetud osakeste liikumist kindlas suunas. Tingimused: 1) Peab olema vabasi laenguid. 2)On jõud, mis sunnib vabu laenguid kindlas suunas liikuma - elektrijõud. 2. Alalisvool on elektrivool mille tugevus ja suund ajas ei muutu. 3. Metallis on aatomid paigutatud kindla korra järgi - Kristallvõre. Metall juhib elektrit tänu sellele, et tema aatomitest lahkuvad kaugemad elektronid - tekivad vabad elektronid. Kui metallis tekitada elektrijõud siis tekib metallis elektrivool. Vabad elektronid hakkavad liikuma kindlas suunas. 4.Voolutugevuseks nimetame ühes sekundis elektrijuhti läbinud laengu suurust. Voolutugevuse arvutamiseks jagama elektrijuhti läbinud laengu suuruse selle läbimise kulunud ajaga. I=q/t voolutugevuse ühikuks on Amper - A. See on voolutugevus mille korral elektrijuhti läbib 1 sekundiga 1 culoni suurune laeng. Amper on põhiühik. 5. Amprist suurem ühik - Kiloamper (kA)=1000 amprit, Väike: Milliamper 1*10-3 , Mikroamper 1*10-6 6. Vooluringiks nimetatakse elektri seadmete sellist ühendus viisi milles elektrienergia saab muunduda teistes energia liikedeks. Vooluring koosneb: 1) Vooluallikas ,2) Tarbija, 3)Ühenduslülid( juhtmed ja lülitid), mõõteriistad 7. Vooluringi kujutavat joonist nimetatakse Skeemiks.
Ühendamis reeglid:
1. Reegel: Ampermeeter lülitatakse vooluringi järjestikku.
2. Reegel: Jälgida polaarsust. + või -
3. Mitme mõõtepiirkonnaga (3A või 10A) ampermeetriga tundmatu voolutugevuse muutmisel mõõtmisel alustan igaksjuhuks suuremast mõõtepiirkonnast.
kui mõõteriist ehk ampermeeter võimaldab mõõta nii alalisvoolu, kui vahelduvvoolu siis kasutage ka vastavaid klemme.
Voolutugevus vooluringi mingis osas on 1) võrdeline sellele osale rakenduva pingega. 2) Pöördvõrdeline vooliringi osa takustusega. voolutugevus= pinge/takistus I=U/R 8. Pinget: U= I*R, Takistust: R=U/I 9. Kasutame R=U/I, asendades U ja I asemele nende ühikutega. 1Ω(oom) on selline takistus, mille puhul 1 voldine pinge tekitab voolutugevuse 1 Amper. 10. Suuremad kui oom. a) 1000Ω=1kΩ b)1000000Ω = 1MΩ( mega oom)
Väiksem kui oom. 0,001Ω=1mΩ 11. Multimeeter - Mõõteriist millega saab mõõta mitut elektrilist suurust.(Pinget, voolutugevust , takistust) 13. Tavaliselt lülitatakse vooluringi korraga mitu tarbijat. Tuleb arvutada Pinge, voolutugevus ja takistus. Põhiliselt võib tarbijaid vooluringi lülitada kahel moel: 1)Järjestikku ehk jadamisi. 2) Paralleelselt ehk rööbiti. Kui kasutatakse ühes vooluringis mõlemat ühendusviisi korraga siis saame segaühenduse. Lahendame selle vooluringi järgi kolm ülesannet:
1) voolutugevus- on kõikides vooluringi osades ühesugune.I=I1=I2
2) Kogutakistus - võrdub üksikute tarbijate takistuste summaga .R1+R2+R3.....=R
3)Igale tarbijale rakenduva pinge saame arvutada Oomi seaduse järgi. Üksikute pingelangude summa võrdub vooluallika pingega. 14. Lisa; rööpühenduse korral saab tarbijate kogutakistust arvutada veel järgmiselt: kogutakistuse pöördväärtus võrdub üksikute tarbijate takistuste pöördväärtuste summaga. kogutakistuse enda saamiseks võtame tema pöördväärtusest pöördväärtuse. 1/R-1 =R. Rööbiti tuleb R1, R2,, R3, arvutada pöördväärtus siis tuleb liita. Rööpühenduse korral on kogutakistus väiksem kõigist takistusestest. Kui rööbiti on ühendatud ühesuguse takistusega tarbijad siis kogutakistuse arvutamiseks JAGAME ÜHE TARBIJA TAKISTUSE TARBJATE ARVUGA.
15. Jadaühenduse Eelised: Vooluallikaga võib ühendada tarbijaid, millede pinge ei võrdu vooluallika pingega
Jagaühenduse Puudus: Vooluringi katkemisel, mis tahes kohast lakkab töötamast kogu vooluring.
Rööpühenduse eelised: Osa tarbijate väljalülitumisel põlevad teised edasi.
Rööpühenduse puudus: Vooluringi ei saa lülitada tarbijaid, millede tööpinge ei vasta vooluallika pingele 16. Elektrijuhi takistus sõltub:
1) Juhi ristlõike pindlalast - pöördvõrdeliselt( mida jämedam elektrijuht seda väiksem takistus)
2) Elektrijuhi pikkus võrdeliselt . Mida pikem elektrijuht seda pikem takistus.
3)Aine eritakustus näitab juhi takistuse sõltuvust antud aines. . R= roo*l/S , l-juhtmepikkus, S- ristlõikepindala. 17.Elektrijuhi takistuse sõltuvust tema ainest väljendab selle aine eritakistus . Aine eritakistuseks nimetakase ühe meetri pikkuse ja 1 mm2 ristlõikepindalaga sellest ainest valmistatud eritakistust. Erinevate ainete eritakistused on katseliselt määratud enne meid.Eritakistuse tähis on roo. 18. Näiteks alumiiniumi eritakistus roo= 0.028*Ω*mm2/m. see tähendab, et 1 meetri pikkuse ja ühe mm2 ristlõikega alumiiniumi eritakistus on 0.028Ω. 19.Parimateks juhtideks on metallid, milles aineosakesed paiknevad kindla korrajärgi - kristallvõre järgi. 1) Temperatuuri langedes metalli aatomite ja ioonide võnkliikumine väheneb ning vabade elektroonide läbipääs nende vahel puutub kergemaks. 2) Temperatuuri tõustes on olukord vastupidine. Temperatuuri edasisel langemisel muutub elektroonide läbipääs aatomite ja ioonide vahel järjest kergemaks- takistus läheb aina väiksemaks- Aine hakkab elektrit väga hästi juhtima - Aine muutub ülijuhtivaks. 21. Elektrivoolutöö arvutamiseks lähtume pingest . Pinge näitab ühe laengu ühik(c) töö tegemise võimet.Järelikult elektrivoolutöö arvutamiseks korrutame omavahel. A = U*q= U*I*T