Taas on kahju Samsungist. Virtuaalne klaviatuur hammustab ära enamiku ekraanipildist, nii jääb nähtavat teksti vaid rida-paar. Täpitähti tuleb otsida eraldiavatavast sümbolite sektsioonist, sama käib ka @- märgi kohta. Ja muidugi ei tasu unustada tuima ekraani kõik see kokku moodustab pehmelt öeldes frustreeriva terviku. Ekraan Mida suurem, seda parem, selles pole kahtlust. Kuid suuruse kõrval on ekraanidel veel üks mitte vähemtähtis parameeter ja selleks on resolutsioon. Omnia 3,2" WQVGA (400 x 240) ekraan on tõepoolest kõige suurem, kuid olles Xperia 3" WVGA (800 x 480) ekraanist täpselt neli korda väiksema resolutsiooniga (ehk mahutab neli korda vähem infot), on selliste mõõtmete puhul tulemuseks lihtsalt suur ja udune pilt. Xperia ekraan on seniste mobiilseadmete osas uus tippklass, miinusena asub see aga telefoni esipaneeli tasapinnast allpool ekraani servas asuvatele nuppudele on seetõttu ebamugav pihta saada. Ilmselt
Aeg, mis kulub valgusel 38000km*2 l2bimiseks aga 0,76*10 8/3*108= 0,25(3)s V:0,02+0,25(3)=0,273s. GSM 900 sagedusriba jaotatakse X riigis 5 operaatori vahel. Mitu sageduskanalit (kui laia sagedusriba) saab üks operaator? Uplink 890-915MHz; downlink 935-960MHz; 25MHz jagatakse 5 op. vahel. 25/0,2=125(kanalit)125/5=25kanalit, aga kuna iga op. vahele peab jääma ka üks tühi=25-1=24 kanalit igaühele ehk 4,8MHz üles ja alla. GSM telefoni kaugust tugijaamast näitav parameeter TA=10. Leida võimsus telefoni sisendis, kui tugijaama võimsus on 10 W ja sumbuvus on 5 dB/km (+- 15%). 1 TA=550m tugijaamast. distants=5,5km. Sumbuvus 27,5dB, dB=10log(Pv/Ps)>27,5=10log(10/Ps)>10(2,75)=10/Ps; Ps=10/560=18mW GSM telefoni kaugust tugijaamast näitav parameeter TA=20. Leida võimsus telefoni sisendis, kui tugijaama võimsus on 2 W ja sumbuvus on 5 dB/km (+- 15%). distanst 11km, sumbuvus Ps=2/(105,5) V:6,32mikroW GSM võrk kasutab sagedusala, mis algab sagedusest 2,6 GHz
proovi maatriksist. Selektiivne meetod võib anda signaali mitmete komponentide kohta, kuid lahutab määratava signaali teistest. Teostatakse: spetsiifilisuse katse, et leida kinnitust, et saadud signaal on tingitud vaid uuritavast komponendist selektiivsuse katse, et selgitada mitmesuguste erinevate tegurite poolt põhjustatavaid süstemaatilisi vigu. Mõõtemääramatus uncertainity ... on mõõtmistulemustega seotud parameeter, mis annab piirid, kus etteantud tõenäosusega võib asuda tõeline väärtus. Mõõtemääramatus mõõtmistulemustega seotud parameeter, mis annab piirid, kus etteantud tõenäosusega võib asuda tõeline väärtus - iga mõõtmine teataval määral ebakindel - mõõteväärtuse ümbruses (mõõteväärtus±määramatus) on tõelise väärtuse asukoht määramatu Mõõtemääramatus iseloomustab mõõtmistulemustele omistatavate võimalike
muutumispiirkond on lõik [T1, T2], näeb see süsteem välja järgmine: {x = (t) y = (t) , t [T1, T2] . (1.8) Võrrandeid (1.8) nimetatakse funktsiooni y = f(x) parameetrilisteks võrranditeks. Võrranditega (1.8) antud joon on ühtlasi funktsiooni y = f(x) graafikuks. Näiteks vaatleme funktsiooni y= , kus a ja b on positiivsed konstandid. Asendame muutuja x parameetri t kaudu järgmiselt: x = a cos t. Siis saame y = =b . Eeldame, et parameeter t asub lõigul [0, ]. Sellel lõigul on funktsioon sin t mittenegatiivne. Seetõttu kehtib võrdus = sin t. Nüüd saame muutuja y jaoks järgmise võrrandi: y = b sin t. Võttes x ja y võrrandid kokku, paneme antud funktsiooni jaoks kirja järgmise parameetrilise esituse: , t [0, ] . Funktsiooni y = ba graafikuks on joonisel 1.16 toodud ellipsi ülemine (x- telje peal asuv) kaar, mis vastab parameetri väärtustele t [0, ]. Joonte ja
Veergude pealkirjad peavad paiknema veeru keskel ja rõhutatult (Bold). Ülekanderiba numbrite kõrgus peab olema 12 punkti. Tabelisse kantakse ühikud koos parameetriga. Üldreeglina ühikuid ilma parameetrita tabelisse ei kanta. Ühikuid ei kanta tabelisse siis, kui need on tekstis enne tabelit koos parameetritega selgitatud. 22 Näide tabelist (Tabel 3.2) Tabel 3.2. Parakliima hindamise tulemused Parameeter Hinnang % Hinnang Märkus 1 2 3 4 2. Parakliima 2.1. Valgustatus 74,00±0,88 hea 2.1.1.Üldvalgustus 62,67±2,52 pigem rahuldav 2.1.2.Kohtvalgustus 83,67±3,21 väga hea 2.1.3.Valgustus 75,67±8,14 pigem väga hea 2.2
ehk rakendatakse tsüklilist koormust. Intervalltreening on koormus- ja puhkeintervallide rangelt reglementeeritud sooritamine tingimustes, kus uus tööintervall algab mittetäieliku taastumise foonilt. Treenitud sportlase puhul soovitatakse hoida puhkeintervallid sama pikad kui tööintervallid. Intervalltreeningu eesmärgiks on eelkõige südame funktsionaalse võimekuse tõstmine, mis on aeroobse energiatootmise seisukohalt oluline parameeter, ning ka anaeroobse töövõime arendamine. Intervalltreening arendab ka kopsude ventileerimisvõimet (Thool 2006). Põhiline arenduslik mõju organismile tagatakse intensiivse lihastööga. Lühikeste, kuni 45-sekundiliste tööintervallidega arendatakse anaeroobset töövõimet ehk treenitakse laktaatset kiiruslikku vastupidavust. Anaeroobse töövõime arendamine seisneb anaeroobse glükogenolüütilise energiatootmise võimsuse ja mahutavuse suurendamises.
12. Paindlike hindade eeldus on mudelis siis hea, kui hindade muutumist mudelis uuritakse: pikal perioodil Teema 2 Hindelised testid 1. Kui kodumajapidamised soovivad säästa rohkem kui firma investeerida, siis klassikalise mudeli kohaselt: itressimäärad langevad 2. Suletud majanduses Y-C-G võrdub: rahvamajanduse säästuga 3. Olgu Cobb-Douglase tootmisfunktsioon Y=AK1/2L1/2 kus Y on SKP ning parameeter A=10. Eeldame et kapitali kogus K=100 ja töö(jõud) L=400 ja nii töötajatele kui ka kapitali omanikele makstakse vastavalt nende piirproduktile: reaalne rent = 10 4. Cobb-Douglase tootmisfunktsiooni kohaselt kapitali piirprodukt MPK suureneb kui: töötajate arv kasvab 5. Täielikult konkureerivad, kasumit maksimeerivad firmad palkavad töötajaid seni kuni: töö(jõu) piirprodukt „korrutatud“ tooteühiku hinnaga võrdub töötajatele makstava palgaga 6
1. Juhusliku signaali ja selle realisatsioonide MA(All-Zero mudel) ARMA mudeli iseloomustab määratakse olenevalt parameetrist NW, kus N on CAT. Kriteerium baseerub Parzen'i criterion tekitamine järgmine valem: punktide arv ja W on ribalaius. NW on aja ja autoregressive transfer funktsioonil, mis on antud Juhuslik signaal signaal, mille vähemalt üks Saadud funktsioon näitab energia jaotust sageduse ribalaiuse korrutis, mis käib andmete kujul parameeter on juhuslik muutuja. Juhusliku muutuja jär...
väärtused, mitte aga nende tõenäosused. Analüüsitakse variandi tasuvust Avamata elektrituru puhul reguleeritakse kogu elektri hind, avatud elektrituru korral parameetri erinevate väärtuste puhul reguleeritakse ainult elektri edastuse hind (võrguteenus). 2 Kulu-tulu bilansi analüüs. Kasutatakse, kui mõni parameeter või lähtesuurus Põhilised HINNA MÄÄRAMISE MEETODID on: on täielikult määramatu. Leitakse, millises selle parameetri väärtuste · Kulutuste- või kulukeskne meetod vahemikus on variant tasuv ja millistes mittetasuv · Turukeskne meetod 3Variantide järk-järgulise hindamise meetod. Kõige olulisemale · Tarbijakeskne meetod
1. Metroloogia teadusharuna, selle alajaotused Metroloogia on teadusharu, mis käsitleb mõõtmisi ning nende üldsuse ja täpsuse tagamise meetodid ja vahendid. Jaguneb teoreetiliseks-, rakenduslikuks- ja legaalmetroloogiaks. Teoreetiline metroloogia on mõõtmiste üldteooria. Rakendusmetroloogia sisaldab:mõõtevahendite praktilise taotlemise õpetust ja metroloogilist järelvalvet, etalonide omavahelist võrdlemist. Legaalmetroloogia hõlmab endas metroloogiaga seotud seadusandlust ja normdokumentatsiooni. Metroloogia põhiprobleemid: mõõtmise üldteooria, füüsikaliste mõõtühikute otstarbekas määramine, etalonide ja taotlevmõõtude valik, hoidmine ja reprodutseerimine; mõõtühikute ülekandmine etalonidelt toatlevmõõtudele ja viimasena töömõõtudele. Põhiühikuid üritatakse määrata looduslike objektide kaudu. 2. Mõõtmise olemus ja eesmärk Mõõtmine on antud füüsikalise suuruse võrdlemine teise sama liiki suurusega, mis on...
läbimõõduks dtr = 15,0 mm [1, lk 14, tabel 9]. [1, lk. 22, tabel 25] põhjal olen veendunud, et valitud plokimehhanismile sobib sellise läbimõõduga tross, sest valitud läbimõõduga tross sobib antud vahemikku. 5 2.2. Terastrossi valik Järgnevalt valitakse sobiva tõmbetugevuse ning profiiliga terastross. Trossi andmed on toodud tabelis 2.1. Tabel 2.1. Terastrossi tehnilised parameetrid [1] Jrk. Parameeter Väärtus nr. kraanad, elektrilised 1 Kasutusala tõsteseadmed, seadmed, kus trossi keritakse 2 Trossi läbimõõt dtr = 15,0 mm Traatide summaarne ristlõike 3 86,27 mm2 pindala
b. * domineerivad kaupade ja teenuste bartertehingud c. tõuseb üldine hinnatase vähemalt 50% aastas d. on inimestel rohkem põhjusi säästmiseks e. viib selline inflatsioon riigi rahasüsteemi tugevnemiseni 5. Millist seost iseloomustab tarbimisfunktsioon? a. tarbimise ja säästmise vahel b. tarbimise ja SKP vahel c. kulutamise ja säästmise vahel d. * tarbimise ja autonoomsete kulutuste vahel 6. Marginaalne tarbimiskalduvuse parameeter näitab: a. sissetulekute muutust inflatsiooni korral b. säästmise muutust tarbimise väikese muutuse korral c. * tarbimise muutust sissetulekute väikese muutuse korral d. tarbimise muutusi kokkuhoiu väikese muutuse korral 7. Kuluvõrrandi täieliku kuju saamiseks: a. *? liidetakse investeerimiskulud, valitsuskulud ja säästud b. * liidetakse tarbimisfunktsioon ja autonoomsed kulutused c. liidetakse autonoomsed ja mitteautonoomsed kulud d
järjekorda vahetatakse, siis selle märk muutub abc=-bac 3)Vektorite järjekorda saab segakorrutises vahetada tsükliliselt abc=cab=bca=-bac=-cba=-acb 4)Segakorrutist saab arvutada ka determinandi abil. Rööptahuka ruumala V=|abc|. Kui abc=0, siis on vektorid a,b ja c komplanaarsed (st. Samale tasandile viidavad). Sirge parameetrilised võrrandid tasandil ja ruumis r=ro+ts, tR, nimetatakse sirge L parameetriliseks võrrandiks vektorkujul ja kordaja t on võrrandi parameeter. Kui sirgel on algus ja lõpp, siis on tegu lõiguga. Selle parameetriline võrrand vektorkujul on r=ro+ts, t[a,b]. Pmst sama ruumis. Sirge võrrandid koordinaatkujul tasandil ja ruumis Sirge võrrandid koordinaatkujul tasandil x=xo +tsx ,y=yo +tsy ,kus tR. Lõigu parameetrilised võrrandid erinevad ainult parameetri t väärtustelt: need muutuvad kõigi reaalarvude asemel teatud lõigu [a,b]. Pmst sama ruumis. Kanooniline võrrand x-xo/sx=y-yo/sy. y=k(x-xo)+yo, kus k=sy/sx nim.
4) 2 Keskmine efektiivrõhk MEP: 2P MEP (1.5) Vd N Keskmine efektiivrõhk on saadud tsükli jooksul sooritatud töö (tuletatud avaldisest 1.3) jagamisel silindri töömahuga. Erinevalt mootori pöördemomendist, mis sõltub otseselt silindri mahust, võimaldab antud parameeter võrrelda erinevate suurustega mootorite jõudlust, kuna on kõrvaldatud mootori töömahu Vd mõju. Juhul, kui avaldises (1.5) kasutatakse efektiivvõimsust, saadakse keskmine efektiivrõhk (BMEP) töötakti kohta. Keskmine efektiivrõhk võimaldab hinnata mootori töömahu kasutamise efektiivsust. Keskmine efektiivrõhk on suurim pööretel, kus mootor saavutab maksimaalse pöördemomendi. Maksimaalse võimsuse juures on Joonis 1.1- p-V diagramm
sageli keemilises puhastuses) on sageli paremad solvendid mittepolaarsete lahustamiseks. Kasulik on meeles pidada reeglit, et sarnane lahustub sarnases. 1900. a märkasid teadlased, et orgaaniliste ühendite akumuleerumise määr organismides on võrdeline nende lahustuvusega orgaanilistes solventides, kusjuures temperatuuri ja anorgaaniliste soolade lahustumise mõju aine jaotusele orgaaniline solvent-vesi süsteemis väheoluline. n-Oktanool/vesi jaotuskoefitsient KOW on enimkasutatav parameeter orgaaniliste ühendite jaotumise uurimisel. Tasakaalulekus on oktanool-vesi süstemis: orgaanilises osas 1 veemolekul iga 4 oktanooli molekuli kohta veefaasis 8 oktanooli molekuli 100000 vee molekuli kohta = = Jaotuskoefitsiendi väärtus sõltub peamiselt aine lahustuvusest vees. Mida väisem lahustuvus, seda surem on KOW. 2. 3. 4. Kirjeldage ja joonistage süsinikuringet. Orgaaniline C on maapõues fossiilkütuste CxH2x ja kerogeenina. Anorgaaniline C
Rakendusstatistika arvestusharjutus AGT-1 (Andmete kood: 38 42 36) OSA A 1. Leida keskväärtuse, dispersiooni, standarthälbe, mediaani ja haarde hinnangud Keskväärtus N 1 ´x = N ∑ xi i=1 ´x =53,24 Dispersioon N 1 s x 2= ∑ N−1 i=1 ( x i−´x )2 s x 2 =705,69 Standardhäve s x =√ s x 2 s x =26,56 Mediaan Me=51 Haare R = xmax – xmin = 94 – 9 = 85 2. Keskväärtuse μ usaldusvahemik eeldusel, et põhikogumi jaotus on normaaljaotus ja olulisuse nivoo = 0,10: sx s ( P ´x −t α , N−1 ∙ √N ) < μ< ´x +t α ,...
o Segatud õli (mineraal+5-30% õli), o Suure rõhu õli (mineraal + lisandid mis tekitavad metallpindadele õhukese kile) o Saab kasutada protsessides kus lõikekiirus on madal - süttimiseoht (hõõritsemine, kammlõikamine, jne) Jahutusvedeliku hindamine (emulsioon) o Kontsentratsioon – iseloomustab komponentide arvulist vahekorda lahuses, ühik on %, vees lahustuvates jahutusvedelikel on kontsentratsioon tähtsaim parameeter, kontsentratsiooni mõõdetakse refraktomeetriga. 0 – 3% on liiga väike: tulenevad probleemid on korrusioon ja teriku eluea vähenemine. Lahendused tulenevad suurendades kontsentratsiooni. 3 – 5% on paras. 5 – 10% on liiga kõrge: tulenevad probleemid on naha lööve, vaht ja lihvketta rasvumine. Lahendused tulenevad vähendades kontsentratsiooni. o pH tase
liikmete eraldi summeeritava tegevuse tulemus. Tekib kui inimesed rakendavad olevaid ressursse ühise eesmärgi nimel. Sellel põhineb meeskonnatöö effektiivsus. Igalühel on oma ülesanne, teatud hetkel jääb kellegil aega üle, siis aitab neid, kellel on hetkel abi vaja. Ringmani effekt inimestel gruppides kalduvus vähem pingutada. Sageli kulub ka palju aega grupi sisele suhtlemisele. Grupi omadused: grupi peamine psüholoogiline parameeter on ühtsus tunne. Tekib ühistegevusest, vastastikusest sõltuvusest, ühis huvidest, traditsioonidest. Seob inimesed tervikuks, grupiks. Grupi kohesiivsus, mis näitab, mil määral grupi liikmed on huvitatud grupist. Kõrge g. kohesiivsuse korral püüavad liikmed grupi norme arvestada. Kui normid on ettevõttele kasulikud, siison grupp ettevõttele kasulik. Töises tegevuses tuleb "meie" tunnet igati tugevdada ameti rõivastus, tähtpäevade tähistamine, käitumistavad, rituaalid
sisult kaheks otstarbeks. Hingamine e. respiratsioonhõlmab endas keha alalhoidmise (vigastuste ja muude kahjustunud struktuuride parandamise) ja eluprotsesside käigushoidmine. Teine energia kasutamise viis on kasvamine ja sigimine, mida kokku nimetatakse produktsiooniks. Seda osa (protsenti) omastatud energiast, mis organism investeerib kasvuks ja sigimiseks kutsutakse kasvu efektiivsuseks. Eriti oluline on see parameeter karjakasvatajatele. Näiteks on noore sea kasvu efektiivsus on kuni 20%, mis on väga suur number ja tähendab, et siga on väga kasulik bioreaktor liha tootmiseks rokast. Suurim on lihatoodang kui sead liiguvad vähe ja on soojas. Seetõttu kasvatatakse sigu sageli köetavates lautades ja hoitakse pea täielikus pimeduses (sead liiguvad pimedas vähe). Iga liigi puhul on kasvu efektiivsus suurim, mida väiksem ta on võrreldes täiskasvanuga
ei anan tegelikku ülevaadet elementide paigutusest masinal, vaid näitavad elementide vahelisi seoseid ning parameetreid. 19-Mida nimetatakse masina tehniliseks karakteristikuks? Tehniline karakteristika on masina tehniliste parameetrite kogum. Masina tehnilised parameetrid on informatsioon masina tehniliste näitajate kohta. Parameetrid jaotuvad klassidesse: põhiparameeter, abiparameeter, tehnoloogiline parameeter. 20-Millist parameetrit loetakse masina peaparameetriks? Parameeter, mis iseloomustab konkreetse masina tehnoloogilisi omadusi kõige täpsemini. Näiteks kandevõime, tõstevõime, kopa maht, veojõud. 21-Millised on masina tehnoloogilised parameetrid? Tehnoloogilised parameetrid iseloomustavad keerukamate masinate tehnoloogilisi võimalusi ja on abiks teatud tehnoloogiliste tööde
Avaldab valimi suurusele kõige tugevamat mõju. Usaldusintervalli otspunkte nimetatakse usalduspiirideks või veapiirid (margin of error). Mis juhtub usaldusintervalliga, kui suurendada usaldusnivood? Usaldusnivoo suurendamine tähendab, et läheme järeldustes täpsemaks, millega läheb vahemik laiemaks, milles asub üldkogumi näitaja. Mis juhtub usaldusintervalliga, kui suurendada valimi suurust? Mida suurem on valim, seda väiksemaks vahemikus asub üldkogumi parameeter (näitaja). Populatsiooni suurus Kui suur on uuritav populatsioon? Teisiti, kui suurest hulgast juhuvalim moodustatakse. Valimi tulemi tõenäosus Mis on valimi vastuste osakaal üldjaotuses? Milline on küsimustiku vastuste oletatav jaotumine? Kui seda ei osata määrata, siis võetakse see vaikimisi 50%, mis annab arvutamisel kõige suurema valimi. Valimi jaotus: näide
Fülogenoomika 53. Iseloomustage liigipuu konstrueerimise meetodeid, mis kasutavad mitme geenilookuse või kogu genoomi järjestusi (genoomi üldiseid tunnuseid kasutavad meetodid ja DNA järjestusi kasutavad meetodid). Meetodid, mis kasutavad genoomi üldisi tunnuseid: Oligomeeride sagedused – kasutada võib kogu genoomi järjestust, ainult kodeerivaid järjestusi või valkude AH-lisi järjestusi. Ainult üks parameeter – oligomeri pikkus K. Homolooge pole vaja tuvastada, järjestusi pole vaja joondada. Oligomeeride sageduste põhjal arvutatakse distantsmaatriks. Puu konstrueerimiseks kasutatakse distantsmeetodeid. Geenide sisaldus genoomis – puud konstrueeritakse distantsmeetoditega: liikide evolutsioonilist kaugust hinnatakse jagatud ortoloogsete geenide osakaalu põhjal. Või
ei tohi olla vigastusi. Port peab olema lubatud arvuti BIOS'is ja port peab olema lubatud ka operatsioonisüsteemi seadmete all ning seadme jaoks installeeritud vastavad driverid. 1.1.5 Mäluseadmed Mälu funktsioon on salvestada programmikoodi ja andmeid. Mälu olulised parameetrid on mälu maht, mida hinnatakse bittides või baitides koos spetsiaalse eesliitega: K (kilo - 1024), M (mega - 1024×1024), G (giga - 1024×1024× 1024), millele järgneb sõna bitt või bait. Teine oluline parameeter on mälu andmevahetuskiirus mälust andmete lugemiseks või kirjutamiseks. Mälud jagunevad muutmäluks (RAM - Random Access Memory) ja püsimäluks (ROM - Read Only Memory). Muutmälu ei säilita oma sisu väljalülitatud olekus ja seda kasutatakse arvutis töötavate rakenduste Joonis 1-6. Mälu andmevahetuse skeem programmikoodi ja andmete salvestamiseks. (Allikas: Learning Materials for Information
muutumispiirkond on lõik [T1, T2], näeb see süsteem välja järgmine: {x = φ(t) y = ψ(t) , t ∈ [T1, T2] . (1.8) Võrrandeid (1.8) nimetatakse funktsiooni y = f(x) parameetrilisteks võrranditeks. Võrranditega (1.8) antud joon on ühtlasi funktsiooni y = f(x) graafikuks. Näiteks vaatleme funktsiooni y= , kus a ja b on positiivsed konstandid. Asendame muutuja x parameetri t kaudu järgmiselt: x = a cos t. Siis saame y = = b . Eeldame, et parameeter t asub lõigul [0, π]. Sellel lõigul on funktsioon sin t mittenegatiivne. Seetõttu kehtib võrdus = sin t. Nüüd saame muutuja y jaoks järgmise võrrandi: y = b sin t. Võttes x ja y võrrandid kokku, paneme antud funktsiooni jaoks kirja järgmise parameetrilise esituse: , t ∈ [0, π] . Funktsiooni y = ba graafikuks on joonisel 1.16 toodud ellipsi ülemine (x-telje peal asuv) kaar, mis vastab parameetri väärtustele t ∈ [0, π]
7. kui ekstsess on neg, siis jaotuskõver on lamedam ja laiem 8. puudub sümmeetria (esineb sümmeetria) 9. standarthälve = 0 (siis on sirge) 11. keskväärtus on alati = 0 (ei ole alati, näiteks vanus või pikkus) Kümne aasta pikkusele aegreale arvutati tasandusjoone võrrand Y=20,5 2,5X. Kuidas saadud tulemus tõlgendada? 1. See funktsioon näitab sõltuva ja sõltumatu muutuja vahel väga tugeva seose olemasolu 2. Mitte kuidagi, sest parameeter b ei saa tulla negatiivne 3. Näitab sõltuva muutuja 2,5 ühikulist vähenemist x-i ühe ühikulise juurdekasvu korral 4. Näitab sõltuva muutuja 2,5 kordset kasvu x-i ühe ühikulise juurdekasvu korral (vale) 5. Mitte kuidagi, sest kordaja absoluutväärtus peab jääma 0 ja 1 vahele Tasandusjoon Y=18,5 0,48X 1. Näitab kasvavat lineaarset tendentsi (kahanevat) 2. Parameeter b ei tohi olla negatiivne 3. Vabaliige 18,5 kirjeldab joone tõusu
tootmistasemel. 3. Legaalmetroloogia tegeleb õiguslike küsimustega mõõtmistega seoses, nt taatlus. 2. MÕÕTMISE JA MÕÕTESUURUSEGA SEOTUD MÕISTED Mõõtmine on praktiline tegevus, millega saadakse üks või mitu väärtust, mida saab põhjendatult omistada mõõdetavale objektile. - mõõtmine ei ole otseselt rakendatav kvalitatiivsete tunnuste korral; - mõõtmine tähendab suuruste võrdlemist, kuid hõlmab ka objektide loendamist; - mõõtmine eeldab, et mõõdetav parameeter on sobiv mõõtetulemuse kasutuseesmärgiga ning on olemas mõõteprotseduur ja kalibreeritud mõõtevahend ning kindlaksmääratud mõõtetingimused. - ainehulga mõõtmist, mille käigus määratakse uuritavas objektis ühe või mitme aine sisaldust,nimetatakse sageli keemiliseks analüüsiks. Suurus - nähtuse, keha või aine omadus, kus omadust saab väljendada arvuna ja referentsina. Mõõtesuurus - suurus (objekti parameeter), mida mõõdetakse
3.3
Echo
Järgmine on sõna echo. See on keelekonstruktsioon, mida kasutatakse sõnede kirjutamiseks väljundisse (meie juhul html faili). Sõned
peavad olema kas jutumärkides (" ") või ülakomades (' '). Kui sõne on jutumärkides, siis esimene asi mis PHP parser selliste sõnedega
teeb - püüab leida nendes muutujaid ja asendada neid nende väärtustega. Kuna ülakomades sõnedega niimoodi ei tehta, töödeldakse
neid kiiremini. Echo käsu jaoks peab olema defineeritud vähemalt üks parameeter, aga neid võib olla ka rohkem - siis neid tuleb
eraldada komadega. Testimiseks käivitage järgmine fail:
echo.php
';
// jutumärkides
echo "a väärtus on: $a";
echo '
';
// mitu parameetrit
echo 'Hello', ' ', ' World!
';
echo 'a väärtus on: ', $a;
echo '
';
// sõnade ühendamine (konkatenatsioon)
echo 'a väärtus on: '.$a;
?>
Näide 1.3.4
PHP käsurealt
Demökoloogia eesmärk on selgitada, mis asjaoludel populatsioonid tekivad, püsivad, kasvavad ja hääbuvad. Need on 4 faasi, mille iga populatsioon läbi teeb. Bioloogilise liigi keskmine eluiga on 106 aastat. N – Populatsiooni tihedus. Konstantsel pindalal on populatsiooni tihedus ekvivalentne liikmete arvuga. Tihedust tunnetab iga isend iga oma keharakuga. Millest populatsiooni tihedus (N) sõltub? Võrrand on parameetriteta. Parameeter – mingi üldistav suurus. Võrrandites muutujate kordajad mis näitavad, mis intensiivsusega mingi jõud võrrandit mõjutab. Npraegu = Nenne + sünnid – surmad + immigratsioon – emigratsioon Nenne – Eelmine ajavahemik, mis pani baasi praegusele olukorrale. Nt: Euroopa naaritsa populatsiooni suurus Hiiumaal. N praegu = N enne + Sünnid – surmad (ei ole rännet, sest naaritsad asuvad saarel) Üksiku populatsiooni piiratud kasvuvõrrand
Viga on ideaalsuurus, reaalses elus ei saa me enamasti teada tema tegelikku väärtust. Saame anda ainult tõenäosusliku hinnangu väärtuste vahemiku kohta, milles asub mõõdetava suuruse tõeline väärtus soovitud (nõutud) tõenäosusega. Selle väärtuste vahemiku ulatust iseloomustab mõõtemääramatus. Mõõtemääramatus (pr. incertitude de mesure, ingl. uncertainty of measurement, sks. die Unsicherheit, die Me unsicherheit) mõõtetulemusega seotud parameeter, mis iseloomustab mõõtetulemusele omistatavat mõeldavate väärtuste hajumist. Sõna määramatus tähendab "kahtlust" ja seega mõiste mõõtemääramatus oma laiemas tähenduses väljendab kahtlust mõõtetulemuse kehtivusse. Mõisteid mõõdis ja mõõdetava suuruse tõeline väärtus, viga ja mõõtemääramatus illustreerib joonis 17. Mõõtetulemus on mõõteväärtus koos (mõõte)määramatusega, s.t oluline on kogu vahemik
mis on 50-100m paksune ja milles tuulekiirus kasvab kuid suund ei muutu . Teine kiht on Ekmani-Okerblomi kiht milles tuul kaldub Coriolise jõu tõttu paremale. Karmani parameter = 0.4(ae) , kasutatakse turbulentse kiiruse kirjeldamisel z0=ebatasasuse parameter , iseloomustab kaudselt aluspinna ebatasasusi Selle valemi abil saab tuletada horisontaalse keskmise tuulekiiruse valemi kõrgusel z Kiiruse dimension u* - dünaamiline kiirus . z0 on ka ühtlasi kareduse parameeter mis reguleerib kiiruse kasvu kõrgusega . Valemi lihtsustatud kuju oleks nii et sulu peal oleks lihtsalt z . Tegijapoiss 2010 See on Van Mieghem-i pisut keerukam valem aluspinna turbulentsuse arvustamiseks , milles d- on nivoo taimestiku sees , millest kõrgemal algab õhu intensiivne segunemine .Kõrguse suurenedes ei saavuta kiirus mingit konstantset väärtust kuid kiirenemine on aeglustuv . Aluspinnal mõjutavad taimed jne nii tugevalt tuulesuunda et
võrdne nende vektoritele ehitatud rööpk ruumalaga V=|(x,y,z)| 3)Kolme vek segakor on võrd 0ga
parajasti siis kui need vektorid on komplanaarsed (x,y,z)=0óx,y,z komplanaarsed 4)Vektorid x,y,z
moodustavad paremakäe kolmiku kui nende segakor on posit, vektorid x,y,z mood vasakukäekolmiku
kui nende segakorrutis on neg (nürinurk=vasakukäe, tervanurk=paremakäe)
Tasandi üldvõr A1x+B1y+C1z+D=0
Sirge u parameetriline võr{x1=c1+s1t;x2=c2+s2t,...xn=cn+snt arv t on parameeter
Kanooniline võr x1-c1/S1=x2-c2/S2=...xn-cn/Sn
Tasandi norm võrrand xcosa+ycosB+zcosg=P P-norm vektori suund =>0, kordajad on määratud
üheselt.
Punkti kaugus tasandist nim antud punktist tasandile tõmmatud ristlõigu pikkust.
L=
teise liiguti.; Protsessi funktsioonid - Mehaaniline töö kui protsessi funktsioon sõltub sellest, kuidas td süst. läheb üle algolekust lõppolekusse. Mehaaniline töö loetakse posit. td süst. paisumisel (mahu suurenemisel), negatiivseks aga komprimeerimisel (mahu väh.).; Intensiivsed suurused - Intensiivseteks nim. selliseid töötava keha parameetreid, mis ei sõltu termodün.süsteemis oleva keha massist või osakeste arvust. Intensiivne parameeter on nt. rõhk ja temp.; Ekstensiivsed suurused - parameetrid, mis on proportsionaalsed süsteemis olevate kehade massiga või osakeste arvuga. Nt. maht, energia, entroopia, entalpia. 50 grammil ainel on 2x rohkem siseenergiat kui 25 grammil ainel samadel tingimustel. 3. Defineerige süsteemi siseenergia. Süsteemi summaarset võimet teha tööd nim tema siseenregiaks U. 4. Arvutage soojuse ja töö tõttu tekkiv siseenergia muutus. U=q+w q-eraldunud soojuse hulk ;w-paisumistöö 5
( x a ) 2 = 2 p ( y b) ( x a ) 2 = 2 p ( y b ) 6 88. Teist järku joone üldvõrrandi invariandid: A B D A B Võrrandi diskriminant = B C E Ruutliikmete kordajate diskriminant = Parameeter s = B C D E F A+C JOONTE KLASSIFITSEERIMINE 0 Teist järku jooned = 0 Sirgete paarid s·<0 ELLIPS s·>0 imaginaarne PUNKT 2 x 2
seedetraktis. Stafülokokid on kõige sagedasemad haavainfektsiooni tekitajad, nende elutegevuse tulemusena tekib haavas mäda. Samuti võivad nad põhjustada naha aluskoes piirdunud mädaseid infektsioone (furunkulid, karbunkulid, abstsessid), raskeid süvainfektsioone, nagu osteomüeliiti (luuüdipõletik), endokardiiti (südame kesta põletik). [4] ***Pseudomonas aeruginosa on tuntud oportunistlik patogeen. Tema vastupidavus desinfektantidele on suur, ta on oluline basseinivee hügieeni parameeter. 3. Basseinivesi ei tohi sisaldada parasiite ega nende mune, samuti Legionella spp, Mycobacterium spp, entero-,adeno-, herpesviirust, A-hepatiidi viirust ega muid patogeenseid mikroorganisme. 4.1. BASSEINIVEE FÜÜSIKALIS-KEEMILISED NÄITAJAD Basseinivesi peab vastama järgmistele füüsikalis-keemilistele näitajatele: 1. Värvus mitte üle 15 värvuskraadi. Üks värvuskraad võrdub 0,1 mgPt/l. 2. Hägusus mitte üle 2NHÜ
( x a ) 2 = 2 p ( y b) ( x a ) 2 = 2 p ( y b ) 6 88. Teist järku joone üldvõrrandi invariandid: A B D A B Võrrandi diskriminant = B C E Ruutliikmete kordajate diskriminant = Parameeter s = B C D E F A+C JOONTE KLASSIFITSEERIMINE 0 Teist järku jooned = 0 Sirgete paarid s·<0 ELLIPS s·>0 imaginaarne PUNKT 2 x 2
3) Kulgliikumise dünaamika põhimõisted •Mass (+ mõõtühik) Mass m on kehade inertsusemõõt. Mass on skalaarne suurus [m]SI =1kg •Inerts (+ inertsus) Inertsus on keha omadus säilitada oma liikumisolekut •Inertsiaalne taustsüsteem Samal ajal kõik inertsiaalsed taustsüsteemid on absoluutselt ekvivalentsed ja ükski mehaaniline katse (antud taustsüsteemi raames) ei võimalda kindlaks teha, kas süsteem liigub ütlaselt sirgjooneliselt või on paigal. Inertsiseaduse kontroll võimaldabki kindlaks teha, kas taustsüsteem liigub ühtlaselt sirgjooneliselt (või on paigal) või mitte. •Jõud (+ mõõtühik) Jõud on ühe keha mõju teisele, mille tulemusena muutub kehade liikumisolek või nad deformeeruvad. Jõud on alati vektorsuurus. (F)SI=1N •Newtoni 3 seadust (+ valemid ja joonised) Iga keha liikumisolek on muutumatu seni kuni kehale ei mõju mingit jõudu või resultan...
tehnoloogiline vms. Keskkonnakaitse - on ühiskonna, organisatsioonide ja üksikisikute tegevus, mille abil kaitstakse nii inimese vahetut elukeskkonda kui ka loodust tervikuna inimtegevuse negatiivsete mõjude eest elujõulise keskkonna säilitamiseks. Keskkonnakaitse olulisteks valdkondadeks on õhu-, vee-, mulla-, puhta joogivee kaitse, jäätmetega tegelemine jne). Keskkonnamahutavus - ehk keskkonna kandevõime ehk keskkonna taluvusvõime (sümbol sageli K) on ökoloogias parameeter, mis iseloomustab vaadeldavas ökosüsteemis mingi liigi isendite (populatsiooni) arvu, mida ökosüsteem on võimeline kandma (mahutama). Kiskja - ehk röövloom ehk predaator on kiskeluviisiga loom, kes peab jahti saakloomadele. Kisklus - on röövlooma ja saaklooma vaheline toitumissuhe. Kliimaks - haripunkt Koaktsiad - organismide vastastikused suhted Kohanemine - on isendi fenotüübi otstarbekas muutumine genotüübi raames. See
1 cm läbimõõduga klaaskuubiku purustamiseks on vaja umbes 10-tonnist raskust. Kui klaasi painutatakse, mõjub selle ühele poolele survejõud, teisele tõmbejõud. Kuigi klaasi vastupanuvõime survejõule on äärmiselt kõrge, on materjali vastupanuvõime tõmbejõule tunduvalt väiksem. Klaas on täiuslikult elastne materjal: sellel ei teki jäädavaid moonutusi kuni purunemise hetkeni. Sellest hoolimata on klaas habras materjal ning puruneb ülekoormuse all ootamatult. Joonpaisumine on parameeter, mis väljendab materjali ühe pikkusühiku paisumist temperatuuri muutmisel 1 °C võrra. Joonpaisumistegur antakse temperatuurivahemiku 20 kuni 300 °C kohta. Klaasi joonpaisumistegur on 9 x 10-6 m/mk. Kuna klaas ei juhi hästi soojust, võib klaasipinna osaline soojendamine või jahutamine põhjustada termilist purunemist. Kui klaas raamitakse, jäävad selle servad raami sisse varjule, mistõttu on need otsese päikesekiirguse eest kaitstud. Selline
0 -100 0 100 200 300 400 500 VBA F2 12 10 8 6 4 2 0 -100 0 100 200 300 400 500 Do...Loop- kordused. Demod Protseduur paus(pp). Vrdl käsk oota Scratch'is Tekitab pausi pikkusega pp sekundit Sub paus( pp ) ' Tekitab pausi pp sekundit pp - parameeter: pausi pikkus Dim pl ' muutuja deklareerimine pl - muutuja - pausi lõpp pl = Timer() + pp ' pausi lõpp Timer() - funktsioon - jooksev aeg Do DoEvents - annab juhtimise DoEvents korraks Windows'ile Loop While Timer() < pl End Sub Protseduuris kasutatakse järelkontrolliga kordust Protseduuri abil saab määrata suvalise pikkusega pause tegevuste vahel
suuremad osakesed: tolm, peenliiv, liiv jne käituvad täiteainena. Olulised materjali iseloomustavad näitajad on ebaühtluskoefitsient, mis saadakse sõelkõveral 60-le ja 10-le %-le sõelutise massile vastavate teraläbimõõtude jagamisel (S0=d60/d10 `sorting') ja keskmine terasuurus (Md `mean grain size'), mis on 50%-le sõelutise massile vastav terasuurus. Kahanemistest Oluline savi iseloomustav parameeter on selle kuivamisel tekkiv mahukadu. Nähtus omab tähendust ennekõike just massiivsavi tehnoloogia või nt toorsavi telliste valmistamise puhul. Katseks võetakse 200 g sõelutud materjali. See niisutatakse ja pressitakse kitsa ribana puitliistude vahele. Sõltuvalt pikisuunas toimuvast mahu kahanemisest hinnatakse savi: · lahjaks, kui kahanemine on 2 kuni 5 mm; · peaaegu rasvaseks, kui kahanemine on 4 kuni 7 mm; · rasvaseks, kui kahanemine on 6 kuni 10 mm;
tunnusega. Esimese normaalkuju anomaaliad: · Kirjete lisamine: Seotud tabelite objekt ei sattu andmebaasi enne, kui teda esimest korda seoses kasutatakse. · Kirjete kustutamine: Kui kustutada ainult üks kord kasutatud seotud tabeli objekt, kaovad kõik tema andmed baasist. · Kirjete uuendamine: Kui seotud tabeli mingi parameeter muutub, tuleb uuendada andmed kõikides nendes kirjetes, kus on tema andmed. · Tabelite seostamine: Seotud tabeli sama tunnustega objekt saab olla ülemustabeli objektiga seotud ainult üks kord. · Teine normaalkuju (2NF) - esimene normaalkuju, kus on kaotatud seotud tabeli väljade loogiline seos erinevate võtmetega; Osades ülemustabelites on kirjeldatud samas kirjes mitu erinevat objekti, mis on identifitseeritavad sama ID-ga
märkmiku viimase numbri järgi For-laused Iseseisvalt Koosta joones Jälle "Ufod" STOP LÄKS Koostada makro Liigu_3. mis liigutab allpool antud joonest (piir) asuvaid kujundeit Do…Loop- kordused. Demod Protseduur paus(pp). Vrdl käsk oota Scratch'is Tekitab pausi pikkusega pp sekundit Sub paus( pp ) ' Tekitab pausi pp sekundit pp - parameeter: pausi pikkus Dim pl ' muutuja deklareerimine pl - muutuja - pausi lõpp pl = Timer() + pp ' pausi lõpp Timer() - funktsioon - jooksev aeg Do DoEvents - annab juhtimise DoEvents korraks Windows'ile Loop While Timer() < pl End Sub Protseduuris kasutatakse järelkontrolliga kordust Protseduuri abil saab määrata suvalise
5 . Spektroskoopia 5.1 Spektroskoopia teoreetilised alused Spektroskoopia on meetod aatomite ja molekulide iseloomustamiseks nende poolt neelatud, hajutatud ja kiirgunud elektromagnetilise kiirguse pôhjal y a sin(t ) Kvandi energia, sagedus ja lainepikkus, kiirguse vôimsus: sagedus on ajühikus fikseeritud punkti labinud lainepikkuste arv hc 1 E h ; P h h 6 .62 10 34 Js c 3 .00 10 8 m / s Elektromagnetilise kiirguse spekter Ergastus Sisekihi Valentsele Võnkumised Pöörlemised Tuumade molek elektroni ktron spinnid ulis d id Nimetus gamma ...
28. Ideaalse gaasi olekuvõrrand. p,kulgliikumise energia, Ideaalgaasi ehk ka Clayperon-Mendelejevi võrrand seob omavahel gaasi olekuparameetreid. pV=nRT, kus p-gaasi rõhk(Pa), V-gaasi ruumala (m3), n-gaasi moolide arv (mol), R-universaalne gaasikonstant 8,314 J/K*mol, T-gaasi temperatuur (K) 3 kT kulgliikumise energia 2 29. Isoprotsessid. Olekuvõrrand. Isoprotsessiks nim oleku muutumist, milles mingi olekut iseloomustav parameeter jääb konstantseks. Isokooriliseks nimetatakse protsessi, kus gaasi ruumala on konstantne V=const, siis Isotermiliseks nimetatakse protseessi, kus gaasi temperatuur on konstantne T=const, siis p1V1=p2V2 Isobaariliseks nimetatakse protsessi, kus gaasi rõhk on konstantne p=const, siis Adiabaatiline protsess on protsess, mille vältel süsteem ei ole väliskeskkonnaga soojusvahetuses. p1V1 ϰ =p2V2ϰ ϰ- kapa ϰ= 30. Maxwell’i jaotus
Kui siseenergia muutub nii soojendamise- jahutamise kui ka töö tulemusena, siis on siseenergia muutus võrdne gaasile antud soojushulga ja gaasi poolt sooritatud töö vahega: U2 −U1 = Q − A, kus U – siseenergia, Q – soojushulk. Töö võib kirjutada ka plussmärgiga, siis on see välisjõudude töö, mis tehakse gaasi ruumala muutes. D) Soojus ja töö isoprotsesidel Isoprotsessiks nimetatakse sellist oleku muutumist, milles mingi olekut iseloomustav parameeter jääb konstantseks. E) Adiabaatiline protsess Adiabaatiliseks nimetatakse protsessi, milles termodünaamilisel süsteemil ei ole soojusvahetust ümbritseva keskkonnaga ehk Q = 0. Adiabaatilise protsessi võrrand on: Termodünaamika esimesest seadusest: Adiabaatilisel paisumisel langeb rõhk kiiremini kui isotermilisel, kuna rõhku alandavad kaks tegurit(temp langemine ja ruumala suurenemine), mitte üks. F) Maxwelli kiiruste jaotus
EESTI MAAÜLIKOOL Tehnikainstituut Madis Vitsut RIPPVAGONETI ELEKTRIAJAM Kursuseprojekt õppeaines „Tehnoloogiaseadmete elektriajamid” TE.0023 Energiakasutuse eriala EK MAG II Üliõpilane: “ “ 2016. a. ………… Madis Vitsut Juhendaja: “ “ “ 2016. a. ………… lektor Erkki Jõgi Tartu 2016 SISUKORD TÄHISED JA LÜHENDID ........................................................................................................ 3 SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 5 1. TEHNOLOOGIA KIRJELDUS ......................
piketaazi normaalne samm on 100m. Mis on kogujatee ja millal seda vaja on - Maanteega põhiliselt samasuunaliselt kulgev tee, mille eesmärgiks on maanteel oluliselt vähendada ristmike ja pealesõitude arvu, kuid samal ajal tagada vajalik juurdepääs maanteega külgnevale alale. Missugustest geomeetrilistest elementidest võidakse moodustada maantee trass sirge, kõver, siirdekõver Mida iseloomustab klotoidi parameeter A - iseloomustab klotoidi kõveruse muutuse intensiivsust Millal ja miks on soovitav kasutada plaanikõverikuna liitkõverikku - Kui ringikõver on raadiusega 3000m või alla selle, siis tuleb kasutada liitkõverikku, et tagada ohutu ja mugav sõit ning maantee esteetiline väljanägemine. Mille poolest erineb sümmeetriline biklotoid liitkõverikust - Sümmeetrilise biklotoidi korral on ringikõvera pikkus 0
χ 2=11,646 χ2 vabadusastmete arv k = m – 1 – r = 5 – 1 – 2 = 2 (r = 2, sest normaaljaotusel on kaks parameetrit) 2 χ kr ( 0,10 ; 2 )=4,605 Et hüpotees vastu võetaks peab χ²kr>χ². Seega hüpotees on tagasi lükatud ning võib järeldada, et üldkogumi jaotus ei ole normaaljaotus. 4.2 põhikogumi jaotuseks on eksponentjaotus (mille parameeter λ hinnatakse valimi järgi) ^λ= 1 ´x = 0,02 k 2 ( n i−n`i ) χ =∑2 n`i= pi N pi=[ ( e−λ x ) −( e−λ x ) ] i i−1 i=1 n`i Interval ni pi n`i χ2 lm
Ideaalne gaas on selline gaas, mille osakesed on punktmassid ning mille vahel vastastikmõju puudu. Ideaalgaasi võrrand seob omavahel gaasi olekuparameetreid. pV=nRT, kus p-gaasi rõhk(Pa), V-gaasi ruumala (m3), n-gaasi moolide arv (mol), R-universaalne gaasikonstant 8,314 J/K*mol, T-gaasi temperatuur (K) 3 kT 2 kulgliikumise energia 28.Isoprotsessid. Isoprotsessiks nim oleku muutumist, milles mingi olekut iseloomustav parameeter jääb konstantseks. Isokooriliseks nimetatakse protsessi, kus gaasi ruumala on konstantne p1 V 1 p2 V 2 V=const, siis = T1 T2 Isotermiliseks nimetatakse protseessi, kus gaasi temperatuur on konstantne T=const, siis p1V1=p2V2 Isobaariliseks nimetatakse protsessi, kus gaasi rõhk on konstantne V 1 V 2 p1 p2 p=const, siis = ja = T 1 T2 T 1 T 2
standardiseeritud erinevused tegelikest väärtustest alluvad t jaotusele vabadusastmete arvuga v= n -2 23) Hüpoteeside testimine parameetrite jaoks ja parameetrite statistilise olulisuse kontrollimine (t-test): Kas tunnused X ja Y omavahel seotud, kas tõusuparameeter a erineb oluliselt nullist. H0 seos puudub a=0 H1 seos on a ≠0 p
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
