see peatas islami ekspansiooni ning kindlustas Frangi riigi püsimajäämise, milles hiljem tekkisid Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia. Pippin Lühike (714-768) Kuulutas end Frangi riigi kuningaks 751, kroonis end ise 752. Frangi riigi majordoomus. Karl Martelli poeg. Saavutas osava diplomaatia ning sõjalise edu abil ülemvõimu Kesk- Euroopas ja tagas endale Kirikuriigi moodustamisega ka paavsti täieliku toetuse. Paavst kroonis ta isiklikult Frangi riigi kuningaks ning toetas Merovingist reaalse võimuta kuninga kukutamist. Karl Suur- oli Frangi riigi kuningas alates 768 ja Rooma ehk Frangi keiser alates 800. Karl Suur pani oma keisririigiga aluse kolmele hilisemale Euroopa suurriigile: Saksamaale, Prantsusmaale ja Itaaliale. Tema sõjad: langobardide vastu, kellelt võttis Itaalia krooni (774); avaaride; vastu, kelle ring'i ta väev purustasid
Martin Luther ja reformatsioon, Thomas More ja Erasmus Koostaja:Janis Zirk Martin Luther Hariduselt usuteadlane. Avaldas 95 vaidlusteesi, kinnitades need Wittenbergi kiriku uksele. Tõlkis Piibli (1522-1534). Paavst ja Karl V kuulutasid Lutheri ketseriks. Reformatsioon Katoliku kiriku vastane usupuhastusliikumine. Lutheri ideede alusel puhkes Talurahvasõda (1524-1525). Ususõda vallandas kaose Prantsusmaa ühiskonnas. Ignacio Loyola rajas Hispaanias jesuiitide ordu. Erasmus Rotterdamist Tolle aja Euroopa kuulsaim humanist. Õppis usuteadust ja teoloogiadoktoriks. Avaldas Uue Testamendi ladina keeles (1516). Julge kriitik Katoliku kiriku suhtes. Kuulsaim teos "Narruse kiitus", milles ta naerab välja elukauge skolastika ja raamatutarkuse. Samas rõhutab kristluse tähtsust. Thomas More Tegi poliitilist karjääri. Anglikaani kiriku pooldaja. Suurim teos"Utoopia", mille ...
1. ristimine (see tähendas kristlaseks tunnistamist) 2. leer e. konfirmatsioon e. kinnitamine kristlaseks tunnistamine 3. armulaud püha õhtu söömaaeg, sai osa jeesuse verest 4. meeleparandus ehk pihtimine lohutus 5. abielu sakrament 6. viimne võidmine surmasakrament 7. vaimulikuks pühitsemine Paavstlus Paavst: Rooma piiskop Paavstiriik: Põhja ja Kesk-Itaalia Paavstivõimu tunnused: Esimene paavst oli apostel Peetrus. Suurim ja tähtsaim paavst oli Gregorius Suur rajas kloostreid, edendas ristiusu levikut, pannakse kirja ordu reeglid, hakkab kandma paavstivõimu tunnuseid (mitra vaimuliku võimu sümbol, tiaara ilmaliku võimu sümbol). Kirikulõhe: Toimub 1054. Ida ja Lääne kiriku vahel tekkisid erimeelsused püha kolmainsuse pärast, samuti ka võimu pärast. Ida kirik muutus Kreeka katolikuks kirikuks (õigeusu kirik) ja Lääne kirik on Rooma katoliku kirik
Hansa kaubatee (Tallinn, Pärnu, Riia, Novgorod, Bergen, Edinburgh, Lübeck jne) Gascogne kaubatee (Dublin, Chester, Bayonne jne) Genova kaubatee (Almeria, Palermo, Foca jne) Veneetsia kaubatee (Lissabon, Cadiz, Southampton jne) teised kaubateed (Kiiev-Caffa, Lviv-Akkerman jne) 4. Kanossa teekond Gregorius VII veendunud vaimuliku võimu ülemuses ilmaliku ees, pidas pühaks kohustuseks vabastada paavstivõim keisri eestkoste alt. Tüli sünnib sellest, kui nii paavst kui ka keiser soovivad piiskoppe ametisse määrata. Keisri positsiooni nõrgendamiseks õhutab paavst vasalle mässule, vabastades keisrivastastest truudusevandest. Seetõttu on keiser sunnitud paavstilt Itaalias 1077 Canossa mägilossis andeks paluma, mis pidi tähendama, et paavsti võim on suurem. (Ma ei leidnud kuskilt selle kohta väga täpselt, aga minu mäletamist mööda võieti keisrilt kõik õigused ära, pmt lindprii, ja siis ta läkski paavsti juurde vabandust
Filosoofiateaduskonnas õpetati 7 vaba kunsti: grammatika, retoorika, dialektika, artimeetika, geomeetria, astronoomia, muusika- bkalaureaus ja sai spetsaliseeruda arsti-, teoloogia-, õigusteaduskonnas. 5. Kes oli Jeesus Kristus? Jeesus Kristus oli juut, kes sündis Juudamaal jõulupühal, ristiti 30 aastasena, suri jeruusalemmas kolgata mäel risti lööduna, tõusis surnust üles 3 päeva pärast surma, uskus oma missiooni. 6. Milliseid meetodeid kasutasid Rooma paavst ja Konstantinoopoli patriarh kristluse levitamiseks Euroopas ning mida nad saavutasid 13. sajandiks? Rooma piiskop võttis endale kõigi Lääne-Rooma riigi aladel elavate kristlaste juhtimise-paavstivõimu kujunemine. Konstantinoopoli patriarh juhtis kirstlasi Bütsanti keiririigis. Rooma paavst saatis misjonäre paganaid ristiusku pöörama. Algas kirikute, kloostrite asutamine kiriku tugipünktidega. 7
Ladina-Ameerika tsivilisatsioon ja religioon Enelin Veski Kristina Bauer Peamine religioon · Ladina-Ameerika peamiseks religiooniks on katoliiklus · Ladina-Ameerikas pole toimunud usureformatsioone · Kõige vanemad põlisasukad olid maiad ja asteegid Katoliiklus · Kristluse levinuim usutunnistus · Vaimulikuks peaks paavst, Rooma piiskop, kellel on piiramatu võim · Õigeusu ja protestantismi kõrval on üks kolmest kristluse põhiharust · Katoliikluse aluseks Piibel Katoliiklastele iseloomulik · Pühakute ja Neitsi Maarja austamine · Käsitleb seitset sakramenti üleloomulike õndsakstegevate tavadena · Altarid kodudes Sakrament Sakrament · Ehk riitus, mida Piibli järgi on Kristus ise käskinud läbi viia ning mille kaudu on kristlastele tõotatud Jumala armu
geom. kujundit joonestamas, tema taga maakera ja krooniga Ptolemaios, paremal mustas peakattes Raffael ise ja maalikunstnik Sodoma, kes enne teda stanza juures töötas. Raffael. Ateena kool. Raffael. Stanza della Segnatura, Dispuut (Disputa). Raffael. Stanza della Segnatura. Parnass. Raffael. Stanza d´Eliodoro.Peetruse vabastamine. Raffael Stanza dell´ Incendio. Borgo tulekahju. Raffael. Vasakul Paavst Julius II, paremal Paavst Leo X kardinalidega. Raffael. Sixtuse madonna. Giorgione (c 1478-1510). Äike. o Elas ja töötas Veneetsias. Näitas inimese ja looduse vastastikust seost. Hülgas esimesena Veneetsias
Need kõik on ekspansionalistlikud ideoloogiad. Ekspansionism uut tüüpi sõda, eesmärgiks vallutus. Kas või vägivallaga on vaja inimestele nende endi huvides peale suruda. Imperiaalse sõja eesmärk on otseselt vallutus. Kuidas impeeriumi mõte on Euroopas on arenenud. Prantsuse keisririik, Napoleon: 1799 riigipööre, lasi end valida Vabariigi 1 konsuliks ja peatselt ka eluaegseks konsuliks. Jäljendas Roomat. 2 dets. 1804 kroonimine keisriks, paavst tseremooniameister, tseremoonia taasetendas Karl Suure kroonimist. Vanade traditsioonide uuesti elluäratamine. David =). Napoleoni imperiaalne ideoloogia Vallutus+ missioon . Tema riik kui heatahtlik impeerium. Prantsuse rahvas kui 1 kõigi rahvaste seas ning eeskujuks teistele. 1789 aasta ,, Inimeste ja kodanikuõiguste deklaratsioon". Napoleoni unistus ühendada Euroopa edumeelse tsivilisatsioonina, ühtsed seadused, printsiibid, tunded ja huvid. Aleksandri diadeem
Too neli näidet keskaegsete linnade eriseisundist maa-asulatega võrreldes. 1)linnad- käsitöö-ja kaubanduskeskused 2)paiknemine soodsas kauplemiskohas 3)elanikkonna arv pisut suurem 4)linn moodustas omavalitsusliku kogukonna Millised erinevused kujunesid roomakatoliku ja kreekakatoliku kiriku vahel? Too kaks näidet. Mis aastal ja milleni erinevused viisid? Aastal 1054 ( Suur kirikulõhe ) 1)roomakatolik kirik: katolik usk , kreekakatolik kirik: õigeusk 2) paavst patriarh Mida taotlesid Cluny liikumine ja tsistertslaste ordu? Vaimulike abielukeeld, seisid vastu kirikuametite müümisele, luksusest loobumine, karmimad kombed, järjekindel füüsiline töö, lähtuti Benedictuse reeglitest. Milles erinesid kerjusmungaordud varasematest mungaordudest? Nimeta kaks tuntumat kerjusmungaordut. Mille poolest nad üksteisest erinesid? Einevalt tsistertslastest, kes püüdsid ilmaelust eemale tõmbuda, tegutsesid kerjusmungaordud
7 sakramenti: ristimine, leeritamine, armulaud, pihtimine koos meeleparandusega, viimne võidmine, abielu sõlmimine, pühadesse seisustesse pühitsemine Kiriku tähtsus varakeskajal: *antiikkultuuri alleshoidja * ühendas ristiusulisi inimesi, pakkudes neile abi ja kaitset * vaeste eest hoolitsemine * koolihariduse andmine * kohtumõistmine Gregorius I Suur(valitses 590-604) pärines rooma kõrgaristokraatiast ja oli varase kiriku mõjukaim paavst. Ta oli tuntud kui eriti innukas ja pühendunud kristlane. Tema 15 a kestnud pntifikaadi ajal: * Avardusid oluliselt kristlaskonna piirid, *muutus kirikuliturgia(Gregoriuse koraal); vaimuliku võimu märgiks kandis paavst mitrat, ilmaliku võimu märgiks tiaarat * levis püha Benedictuse kultus ning tema kirjutatud ordureeglid * kujunes Kesk_itaalias paavstide ilmaliku võimu tugiala (Patrimonium Petri) ja algas eemaldumine Bütsantsist ning Konstantinoopoli patriarhist.
võisteldes elavate kunsti meistritega. Tulemused vastasid kõrgeimatele lootustele, mida tema ise ja ta sõbrad olid eneses hellitanud. Töö, mis tõi temale Roomas tuntust, oli 'Theseus võidab Minotauruse.' Sellel on esitatud Theseus, kes istub koletise elutu keha peal. Väsimus, mis on nähtav kogu ta ihus, toob esile selle konflikti kohutavuse, milles ta on äsja olnud. Lihtsus ja loomulikud näoilmed on Canova stiilile iseloomulikud. Järgmised Canova tööd oli paavst Clement XIV ja Clement XIII haua monumendid, mis tõid talle veelgi suuremat tuntust. Vahepeal oli ta avanud oma kuulsa stuudio Via del Babuino lähistel. Nüüd valmis tema peitli abil kiiresti palju töid. Nende hulgas 'Psyche', mis peaks väljendama inimese mittemateriaalset osa, ning seda peetakse peaaegu igas mõttes kõige veatumaks ja klassikalisemaks Canova tööks. Kahes erinevas grupis on skulptor valmistanud Cupid'i (kreekapäraselt Eros) oma pruudiga
Eesti alal tegutses 13. Sajandil Mõõgavendade ordu Senjöör andis vasallile maa ja talupojad selle eest kohustus viimane teenima senjööri sõjaväes omal kulul 40 päeva. Rüütliks said aadli päritolu noorukid; 7 aastaselt alustasid nad paažina 15. aastaselt kannupoiss ja 20. Aastaselt löödi rüütliks Prantsusmaa esimene valitsejate dünastia V-VIII sajand – merovingid (5-8.saj) Teadlane - loodust saab tundma õppida eeskätt katsete ja vaatluste abil – Roger Bacon(13.saj) Rooma paavst, kelle üleskutsest said ristisõjad alguse – Urbanus II (11.saj) Frankide valitsejate dünastia VIII-IX sajand – Karolingid Allahi, islami usu prohvet – Muhamed (6-7 saj) Kukutas viimase Lääne-Rooma keisri, kuulutas ennast Itaalia kuningaks – Odoaker (5.saj) Ühendas frankide hõimud ja rajas V sajandi lõpus Frangi riigi – Chlodovech (5.saj) Frankide majordoomus, võitis araablasi 732.a – Karl Martell (7-8.saj)
geom. kujundit joonestamas, tema taga maakera ja krooniga Ptolemaios, paremal mustas peakattes Raffael ise ja maalikunstnik Sodoma, kes enne teda stanza juures töötas. Raffael. Ateena kool. Raffael. Stanza della Segnatura, Dispuut (Disputa). Raffael. Stanza della Segnatura. Parnass. Raffael. Stanza d´Eliodoro.Peetruse vabastamine. Raffael Stanza dell´ Incendio. Borgo tulekahju. Raffael. Vasakul Paavst Julius II, paremal Paavst Leo X kardinalidega. Raffael. Sixtuse madonna. Giorgione (c 1478-1510). Äike. o Elas ja töötas Veneetsias. Näitas inimese ja looduse vastastikust seost. Hülgas esimesena Veneetsias
IV ristisõda mis õnnestus, mis ebaõnnestus? Ristisõdade ajaks loetakse ajajärku 1096-1270. Ristisõjad kasvasid välja katoliku kiriku ,,püha sõja" doktriinist ning paavsti püüdlusest haarata enda kätte kristliku maailma juhtohjad. Kindlasti lootis paavst ka katoliku usu mõjuala veelgi laiendada. Põhipõhjus oli ikkagi see, et Püha Maa olid vallutanud türklased. Seni oli see ala olnud araablaste käes, kes ei takistanud kristlaste külaskäike Jeruusalemma. Türklased aga seda ei lubanud ja see ajendaski ristisõdu alustama. Lisaks olid Itaalia rikkad kaubalinnad Veneetsia ja Genova, kelle kolooniad olid piki Väike-Aasia ja Palestiina rannikut, oma valduste pärast tõsiselt mures.( türklaste oht!) Paavst Urbanus II kutsus Euroopa ristisõdadesse, et vabastada Kristuse haud. Esimene ristisõda aastatel 1096-1099 läks õnneks ja ligi sajaks aastaks asutati Jeruusalemma kuningriik. Türklased - seldzukid said hiljem linn...
a. Karl Suur keistriks, 8.-11.saj Viikingite aeg, 882.a Vana-Vene riigi loomine.Keskaja periodiseering:varakeskaeg (5.-11.saj.kp.),kõrgkeskaeg(11.saj.kp.- 14.saj.lõpp)hiliskeskaeg(15.saj.-16.saj.algus).Tunnusjooned:1)Feodalism-feodaal rentis maaisandalt (senjöör) maad, vastutasuks osales maaomaniku sõjakäikudel koos enda sõjavarustusega. Kujunes feodaalne killustatus, sest kuninga võim nõrgenes. 2)Katoliiklus oli vaenulik teiste usundite suhtes, kirikut juhtis Rooma paavst, kujunes välja kiriku hierarhia, kirik sai euroopa teivi juhiks ja ülendavaks jõuks, teisitimõtlejad mõisteti hukka, ideoloogia: ainuke õige kirik katolik. Rahvasteränne: Lääne-Rooma lagunes, impeeriumi piirid hakkasid varisema, barbarite sissetund, keda omakord oli liikvele ajanud demograafilised ja klimaatilised tegurid-rahvaarvu kasv ja ilmastiku jahenemine. Hunnid liikusid suurel ulatusel
sajandil ja see tähistas fa noodi asukohta. Viie realine tuleb kasutusele 14. sajandil. Noodikirja arengule andis tõuke trükipressi leiutamine (1404 Guttenberg). Noodijoonte süsteemi ja silpnimetused leiutas 11. sajandil keskaja tähtsamaid muusikateoreetikuid Guido Arezzost. 9. 12. sajandini muutus kirikulaulu traditsioon suulisest kirjalikuks. Sel ajal võeti loomingumeetodina kasutusele troop. Muusikud Kaks tähtsat inimest varakristlikus muusikas olid Milano piiskop Ambrosius ja paavst Gregorius Suur. Ambrosius oli suur laulumees. Ta kogus lauluviise ja pani neid kirja. Gregorius Suur jätkas pärast Ambrosiuse surma tema tööd, aga kohendas ja parandas leitud viise. Kui ta suri, siis jäi kirikumuusika tükiks ajaks algtasemele. Keskaja muusika jaguneb kolmeks: 1) kirikumuusika e vaimulik muusika; 2) õukonnamuusika. ilmalik; 3) rahvamuusika. Kirikumuusika oli alati ühehäälne ja saateta. Kirikumuusikas eristati kahte põhilist
Juliuse ja Augustuse panuse tõttu kalendrisse nimetasid roomlased kuu nimega Quintilis "viies kuu [alates märtsist]" ümber juuliks ja kuu nimega Sextilis "kuues kuu [alates märtsist]" ümber augustiks. 525. a lõi Dionysius Exiguus uue ajaarvamissüsteemi anno Domini (Issanda aastal), mille järgi dateerime sündmusi eKr ja pKr. Juliuse kalender oli Euroopas üldkasutatav Vana-Rooma impeeriumi ajast kuni 1582. aastani, mil paavst Gregorius XIII kuulutas välja kalendrireformi. Kehtestati Gregoriuse kalender. Ent mõned õigeusu kirikud (Jeruusalemma Õigeusu Kirik, Vene Õigeusu Kirik, Gruusia Õigeusu Kirik ja Serbia Õigeusu Kirik) kasutavad juliuse kalendrit tänini. Kui on oht Juliuse ja Gregoriuse kalendri kuupäevi segi ajada, siis kasutatakse määratlust "vana kalendri järgi" (lühend vkj) Juliuse kalendri kuupäevade puhul ning määratlust ,,uue kalendri järgi" (lühend ukj) Gregoriuse kalender
sept Maarja pärispatuste eostamise püha-8.dets Mihklipäev-29.sept Õpetus oli välja kujunenud katoliikluse kujul . aja arvamine algas jeesuse surmaga. Lääne-roomas-katoliiklik kirik( ladina ameerika ,poola, itaalia, leedu) Ida-roomas-õigeusu kirik(kreeka katolik kirik-) 1054.a. kirikulõhe 1.ristiusu kirik 2.jeesuse õpetus 3.ristiusu põhisuund Erinevused Katolik õigeusk Kirikupea- paavst piirkondlik kiriku peapatriarh.Igal kirikulon oma patriarh. ladina keelne kohalikud keeled Tsölibaat-abielukeeld abielu lubatud .munkadel keelatud. 7sakramenti jagati armu armulaud.on ka 7 sakramenti. 3-ainsus 3-ainsus puudub.Isa roll on suurem. Terve käega risti ette lõõmine 3 sõrmega löömikne. Erinevad ristid
Andrus Kivirähk ,,Mees kes teadis ussisõnu" 1. ,,Loom, kes ei mõista ussisõnu peab surema." Sellel ajal pidi oskama ussisõnu. ,,Me elasime erinevates maailmades nagu kaks tigu, kes ei pääse teineteise kodadesse pilku heitma." Inimesed on erinevad ja nende tegelikkumõttemaailma ei ole võimalik näha ega teada. ,,Paavst on jumala asemik maa peal." Ei ole jumalat maa peal, seda vaid usutakse olevat taevas. Paavst on tema asemik maa peal. Vatikanis. 2. Raamat räägib vanade eestlaste elust metsas ning sellest kuidas kõik lõpuks hääbus. Läbivaks valuteemaks on ussikeele oskamine, mille järjest rohkemad inimesed ära unustavad ning üheks suureks põhjuseks oli soov külla elama kolida, et sarnaneda kõikide teistega. Jutustus algab ajas kui Leemet on veel väike poisike ning metsas on veel piisaval inimesi, kes oskavad ussisõnu ja räägivad, et külla elama
*Glasnost- ehk avalikustamine, hakati rääkima ajaloost nagu see tegelikult oli. Isikud: Juri Andropov- oli Nõukogude Liidu poliitik ja NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee pikaaegne juht Konstantin Tsernenko - NLKP Keskkomitee peasekretär aastail 19841985. Mihhail Gorbatsov -oli Nõukogude Liidu viimane riigipea Aleksandr Solzenitsõn - oli üks tuntumaid vene kirjanikke ja dissidente Andrei Sahharov -vene füüsik ja ühiskonnategelane, dissident Johannes Paulus II - Ta on ainus paavst, kes on külastanud Eestit. Ainus slaavlasest paavst Wladyslaw Gomulka - poola kompartei juht Edward Gierek sai poola kompartei juhiks peale W. Gomulkat Lech Walesa aastast 1978 organiseeris ning juhtis Ida-Euroopa esimest sõltumatut ametiühinguliikumist "Solidaarsus" Wojciech Jaruzelski poola kompartei juht, sõjategelane Ronald Reagan - 1980. aastal sai Reaganist kõigi aegade vanim USA presidendikandidaat. Vaclav Havel -Ta oli Tsehhoslovakkia president aastail 19891992
lehma sarved peas (päikse kiired) - On jäädvustanud enda vananemist maalidel - Maalid: - Väga sõbralikud silmad a) ,,Sixtuse kabeli lagi": vana testamendi lugu. Jumala puudutus maalil. - Portreemaalija b) ,,Sixtuse kabeli idasein": viimane kohtupäev!!! Paavst töötab põrguaugus. Üle 350 - Uskliku sisuga graafika (kui ta üksik oli) inimese (paljad). Mölisevale kardinalile joonistas ussi ümber kubeme. Michelangelo õpilased joonistasid inimestele püksid jalga. Tema ise on kujutatud nahana, et kukub kohe põrguauku. - ,,doktor Tulpi anatoomialoeng" (kirurgid ja laip) - Vatikani kupli peaarhitekt lilled kõrgel kupli seinal
alla katoliku kiriku hierarhilise ehituse ja tegevuse õiguspärasuse 1520.a ilmusid reformatsiooni põhiteosed: 1. kirikukorraldust käsitlev "Saksa rahva kristlikule aadlile kristliku seisuse parandamisest", 2. sakramendiõpetust uuendav "Kiriku Paabeli vangipõlvest" 3. usuõpetust ja eetikat ühendav "Ristiinimese vabadusest". Martin Lutheri võitlus katoliku usu ja paavstluse vastu · 1520. a ütles end ametlikult lahti katoliku kirikust. · 1520. a pani paavst Leo X Lutheri kirikuvande alla. · 1521.a Wormsi riigipäeval kaitses M. Luther endiselt oma seisukohti, ei taganenud nendest ja kuulutati Karl V ediktiga lindpriiks · Aastani 1522 oli Luther Wartburgi linnuses Saksi suurvürsti Friedrich III Targa kaitse all · 1522. aastal ilmus Lutheri tõlgituna Uus Testament. Samal aastal naasis ta Wittenbergi · 1523-1525 kirjutas M. Luther 3 kirja Riia ja Liivimaa nn jumalasõpradele · Tema abielu 13. juuni 1525 endise nunna Katharina von
Luther oli jäiga kirikuherarhia vastu .Ta kutsus üles kirikut reformima ,pidades vajalikuks rahvakiriku loomist. Pühakirjale tuginedes tunnistas Luther senisest 7 sakramendist vaid kahte, ristimist ja armulauda. Luterliku reformatsiooni võidukäik: Paavst suhtus Lutheri vastutegevusse esialgu üsnagi ükskõikselt. Tollast kirikupea Leo X Medicit köitsid pigem ilmalikud huvid. Leo X pidas reformatsiooniga seotud dispuute munkade omavaheliseks lobaks ega pööranud tähelepanu. Kui paavst viimaks mõistis toimuva tegelikku ulatust ning andis välja bulla Lutheri tegevuse tõkestamiseks , oli juba hilja. Rahva toetust tunnetav Luther põletas paavsti bulla avalikult ära. 1519.aastal lootis Karl V Saksamaad tihedamini Liita.kuid siin võimalust nii oma poliitilist võimu suurendada kui ka kiriku maa ja vara arvel rikastuda. Aastatel 1517-20 oli Luther Saksamaal paavstivastasuse lipukandja. 1521 pandi ta kirikuvande alla ja Karl V ediktiga kuulutati ta lindpriiks
Luther oli jäiga kirikuherarhia vastu .Ta kutsus üles kirikut reformima ,pidades vajalikuks rahvakiriku loomist. Pühakirjale tuginedes tunnistas Luther senisest 7 sakramendist vaid kahte, ristimist ja armulauda. Luterliku reformatsiooni võidukäik: Paavst suhtus Lutheri vastutegevusse esialgu üsnagi ükskõikselt. Tollast kirikupea Leo X Medicit köitsid pigem ilmalikud huvid. Leo X pidas reformatsiooniga seotud dispuute munkade omavaheliseks lobaks ega pööranud tähelepanu. Kui paavst viimaks mõistis toimuva tegelikku ulatust ning andis välja bulla Lutheri tegevuse tõkestamiseks , oli juba hilja. Rahva toetust tunnetav Luther põletas paavsti bulla avalikult ära. 1519.aastal lootis Karl V Saksamaad tihedamini Liita.kuid siin võimalust nii oma poliitilist võimu suurendada kui ka kiriku maa ja vara arvel rikastuda. Aastatel 1517-20 oli Luther Saksamaal paavstivastasuse lipukandja. 1521 pandi ta kirikuvande alla ja Karl V ediktiga kuulutati ta lindpriiks
Ta võttis kasutusele 4 noodijoont (üksteisest tertsi kaugusel) ja kasutas neumasid, mis olid veel küllaltki ebatäpsed. Guido Arezzost hakkas kasutama ka suhteliste helikõrguste silpnimetusi (ut, re, mi, na, sol, la). Helilaadidest kujunes 8 laadi süsteem (4 põhi- ja 4 kõrvallaadi). Põhi- ja kõrvallaadil oli põhiheli sama, kuid kõrvallaadi ulatus oli kvart madalam. KIRIK, USK KATOLIKU KIRIK ÕIGEUSUKIRIK Kiriku kõrgeim juht on Paavst Kiriku kõrgeim juht on Patriaaht Tähtsaim võimu piirkond oli ROOMA Tähtsaim võimu piirkond BÜTSANTS PILLID Enne 13. sajandi keskpaika kirja pandud muusika oli mõeldud ainult laulmiseks. Pille mängiti laulu saateks, kuid spetsiaalselt pillidele kirjutatud muusikat enne 16. sajandit ei olnud. Kirikus olid pillid keelatud kui paganluse sümbolid. Kasutati ainult orelit. Keelpillidest olid kasutusel fiidel, rebekk, harf, lauto, psalteerium, rataslüüra, simbel.
Muusika kaalukausil keskaeg ja tänapäev. Keskaja ja tänapäeva muusika erinevad paljuski. Keskajal oli muusikastiile tunduvalt vähem, kui on tänapäeval. Keskajal oli tavainimesel vähe sõnaõigust muusika alal. Rooma paavst Gregorius Suur pani paika laulud, mida võib kirikus esitada. Tänapäeva inimesed võivad ise valida omale kõige meeldivama stiili, ise luua laule ja neid igal pool esitada. Keskajal polnud tähtis, et nende teosed kuulajatele meeldisid. Tänapäeva heliloojad mõtlead enamjaolt läbimüügile ja kuulsusele. Keskajal levis ilmalik muusika pikka aega suuliselt, hiljem hakati neid ka vaimulike poolt kirja panema. Tänapäeval panevad ilmalikku muusikat kirja ka teised heliloojad, kes ei ole ainult vaimulikd. Keskajal oli põhiliseks saatepilliks orel.Tänapäeval tohib kasutada palju erinevaid pille. Tänu keskaja muusikale on jäänud püsima mitmed kirikurituaallid seoses muusikaga, kuigi on toimunud ka palju muu...
Siim Aarmaa 11a 2012 · Karl Ristikivi sündis 16. oktoobril 1912 Saulepi vallas, Varbla kihelkonnas, Läänemaa. Suri 19 juuli 1977 Solna, Stockholm. · Õppis Varbla 6-klassilises algkoolis · Tallinna kaubanduskooli lõpetas aastal 1930 · Karl Ristikivi on eesti kirjanik · Lendav maailm (1935) · Semud (1936) · Sellid (1938) · Sinine liblikas (1936) · Viikingite jälgedes (1936, alternatiivajalooline romaan) · David (peategelane) · Philippe IV · Paavst Clemens V · Blanche · Jerome · Isabelle Raamat ilmus Lundis Eesti Kirjanike Kooperatiivi kirjastusel aastal 1966. Romaan jutustab kõmri päritolu muusiku Davidi elulugu. Rändmuusik David de Galles püüdleb kaanonitevaba, inimest ülendava muusika poole. Romaani tegevustiku taustaks on 14.-15. saj. Prantsusmaa. Triloogiasse kuuluvad veel "Mõrsjalinik" ja "Nõiduse õpilane". Teos oli muidu hea lugeda. Vahepeal oli igavaid kohti teoses. Peamiselt oli päris huvitav lugeda
KATOLIIKLUS KATOLIIKLUSEST · Katoliiklus on kristluse kõige levinuim usutunnistus. · Katoliku kiriku pea on paavst, Rooma piiskop, kellel on tegelikult piiramatu võim. · Katoliiklastele ja katoliiklusele on iseloomulik pühakute ja Neitsi Maarja austamine. · Katoliiklus käsitleb seitset sakramenti üleloomulike õndsakstegevate tavadena. LEVIK · Peamiselt Põhjaja LadinaAmeerika · LõunaAafrika · Euroopas vähesel määral, kuid on peamine usk näiteks Leedus,Prantsusmaal, Poolas ja Slovakkias. SÜMBOLID · Rist · Kala · Lammas · Alfa ja Omega
Regivärss- värsireas 8 silpi ; u 2000 a tagasi Soome lahel tekkinud muusikaline väljendusviis,seotud igapäevase elu ja tööga. Greogoriuse laul- paavst Gregoriuse I Suure poolt ülesse kirjutatud laul, ühehäälne,vaimulik laul Muudatused Rootsi võimu ajal hariduselus- Ülikoole hakati rajama, Tartusse rajati esimene gümnaasium, Tartusse rajati Forseiluse seminar;köstreid hakati nimetama koolimeistriteks Martin Körbergi tegevus- tänu temale toimus esimene laulupüha.Juhatas Saaremaal heatasemelist laulukoori. Vaimulik muusika. Liedertafellik laul- välja kujunenud harmoonile tuginev rahvalaul
sajand (alates u. 1530.) hilisrenessanss ja manerism · Uued jooned Euroopa arenenumates maades (eelkõige Itaalia ja Madalmaad) hakkasid ilmnema juba 13-14 sajandil. · Naturaalmajandus hakkas lagunema, laienes tööjaotus ning tootmine müügiks. · Arenes kaubandus ja tekkis meie mõistes pangandus. Itaalias puhkesid õitsele mitmed suured linnad Veneetsia ja Genova (kaubandus Idamaadega), Firenze (pangandus ja tööstus), Roomas andis tooni paavst. Itaalia linnakodanikele kuulus nii majanduslik kui ka poliitiline võim. Kujunevad nn. linnriigid. · Gootika ja renessansi vaheline piir on hägune, paljud renessanslikud nähtused said tegelikult alguse juba keskajal (looduse teaduslik uurimine, meelelist maailma jäljendav kunst jne.). · Renessansskultuuril on üks kindel tunnus eneseteadvus. Veendumus, et kaasaeg on uue ajastu algus ja põhimõtteliselt erinev möödunust.
oluliselt Rooma paavstide autoriteeti lääne-Euroopas. o 732. a- Frangi majordoomus Karl Martell võitis Gallias Poitiers lahingus araablasi. o 756. a-Frangi kuningas Pippin andis Kesk-Itaalia paavstile valitseda, pannes aluse kirikuriigile. o 793. a- normannid (viikingid) rüüstasid Lindisfarne 'i kloostrit Inglismaal, sellega algasid normannide röövretked Lääne- Euroopas. o 800. a- paavst kroonis frankide kuninga Karl Suure Roomas keisriks LÄÄNE-EUROOPA VARAKESKAJAL. ÜLEVAADE AJALOOST. FRANGI RIIK 5-7 SAJANDIL o Kuningas Chlodovech 'i juhtimisel tungisid frangid Galliasse ja tõrjusid läänegoodid sealt Hispaaniasse. Chlodovech lasi end koos kaaskonnaga ristida, mille tõttu pälvis Rooma vaimulike ja aristokraatide toetuse seeläbi laienes sõjakäikude võimaldamine riigipiiride laiendamiseks. (Nii
tungisid riiki araablased, kuid need purustati Poitiers' lahingus aastal 732. ta hakkas jagama sõjameestele maatükke, et nood teeniksid raha ratsaväevarustuse jaoks. Martell Haamer. Karl Martelli poja Pippin Lühikese valitsusajal tihenesid sidemed paavstide ja Frangi valitsejate vahel. Paavstidel oli probleeme langobardidega ja Pippin vajas Frangi riigi kuninga tiitlit. Sõlmiti poliitiline kokkulepe, mille tagajärjel paavst kuulutas Pippini 751. aastal frankide kuningaks ja Pippin kaitses oma sõjaväega Itaaliat. Peale õnnestunud retke kinkis ta paavstile Ravenna ja Rooma ümbruse ning pani aluse kirikuriigile, mille eestosas oli paavst (756. a.). Karl Suure keisririik Frankide võim saavutas haripunkti Pippini poja Karl Suure valitsusajal. Tema laiendas riigi piire kõikides suundades ja valitsusaja lõpuks allus talle suurem osa Lääne-Euroopast (v.a. Briti saared, Lõuna-Itaalia ja Hispaania)
Süvenesid erinevused rituaalides ja usulistes tõekspidamistes. Läänes nõuti järjest rangemalt, et vaimulikud ei astuks abiellu, ida kirikus seevastu on preestrite abielu jäänud tavapäraseks tänaseni. Oluline vaidlus oli selle üle, millest lähtud Püha Kolmainu üks osa-Püha vaim. Idas usuti traditsiooniliselt, et Püha Vaim lähtub Jumalast kui Isast, läänes aga v'ttis maad veendumus, et Püha Vaim lähtub nii Isast kui Pojast. 1054. aastal saatis paavst oma mõjuvõimsa saadiku Konstantinoopolisse vaidlusküsimusi lahendama. Tulemus oli aga oodatust vastupidine: saadik läks patriarhiga tülli ja paavst ning patriarh panid teisteise kirikuvande alla. See nn suur kirikulõhe pani aluse vaenulikele lääne ja ida kirikule. Esimene oli paavsti võimu all nind tuntud kui katoliku kirik, teine õigeusu kirik allus patriarhile. Gregorius VII reformid-lk 171 Kanossas käimine-, InnocentiusIII-paavst aastatel 1198-1216
Nende reeglite järgijaid hakati nimetama benediktlasteks. Varasel keskajal tekkis palju benediktlaste kloostreid. Karl Suure keisririik V sajandi lõpul oli Clodovech rajanud võimsa Frangi riigi Gallias. Pärast Chlodovechi surma hakkas riigis ühtsus aegamööda nõrgenema. Kuningate asemel tõusid esile kojaülemad ahk majordoomused, kelle kätte koondus võim. Samal ajal olid Rooma paavstid vaenujalal langopardidega. Paavst palus majordoomustelt kaitset ja vastutasuks kuulutas ta Pippini Frangi kuningaks. Pippini järel sai valitsejaks tema poeg Karl, keda tuntakse Karl suure nime all. Karl Suur veetis suurema aja oma elus sõjakäikudel ja allutas palju rahvaid. Edukate vallutussõdade tulemusena valitses Karl Gallia, suure osa Itaalia ja Saksamaa üle. Nii võimsat valitsejat polnud pärast Rooma riigi langust ja ka paavstiga olid Karlil suhted head
1. Katedraal- piiskopkonna peakirik, kus asub piiskopi troon e kateeder; toomkirik. 2. Tonsuur- paljakspöetud lagipea, vaimuliku seisuse tunnus. 3. Tsölibaat- vaimulike abielukeeld. 4. Toomkapiitel- toomkiriku juures tegutsev kõrgemate vaimulike (toomhärrade) kogu. 5. Toomhärra- kõrgemad vaimulikud, kes osalesid piiskopkonna valitsemisel ja moodustasid toomkapiitli. 6. Kardinal- paavsti nõuandja, kellel on õigus valida järgmine paavst. 7. Kuuria- paavsti õukond. 8. Kirikukogu- kõigi piiskoppide nõupidamine. 9. Patt- halb, Jumalale mittemeelepärane tegu. 10. Pärispatt- Aadama ja Eeva üleastumine Jumala keelust. 11. Puhastustuli- koht, kus surnute hinged puhastuvad pattudest, et taevariiki pääseda. 12. Viimne kohtupäev- päev, mil Kristus mõistab inimeste üle kohut: kes on Jumalale meelepäraselt elanud, pääseb taevariiki, kes on patustanud, läheb põrgusse. 13. Sakrament (nimeta mõni)- püha toiming, mis vahendab inimesele Jumala armu ja too...
Kristlik ajaarvamine Retrospektiivne ja prospektiivne ajaarvamine, mis lähtuvad Kristuse sünnist. Kristlik kalender ühendab endas nii tsüklilise kui ka lineaarse ajasüsteemi. Gregoriuse kalender On paavst Gregorius XIIe poolt 1582. aastal kehtestatud ajaarvamissüsteem. Määras aasta esimeseks päevaks 1. jaanuari. Selle kasutamisele võtmisel jäeti vahele 10 kuupäeva. Võeti Eestis vastu 1918. aastal. Juliuse kalender Päikesekalender, mille kehtestas Julius Caesar 01. Jaanuaril 45.a.eKr. Keskmine aasta pikkus 365,25 päeva. Iga nelja aasta tagant liigaasta, s.t. Iga neljas aasta on 366 päeva pikk Pühakute kalender
maalikunstniku D.Ghirlandaio juurde Skulptuurialase väljaõppe sai ta aastatel 14891490 Bertoldo di Giovannilt Põhilised kohad kus ta töötas töötas vaheldumisi Firenzes ja Roomas Aastail 14941495 Bolongas aastal 1534 jäi ta lõplikult tööle rooma Tähtsamad noorpõlve tööd "Pieta`" Roomas Peetri kirikus (u.1498 1501) "Taavet" Firenze Akadeemia muuseumis (1501 1504) 6 tööd mis hõivasid ta loomingu 60.aastaks 1505 kutsuti Michelangelo Rooma paavst Julius teise hauamonumenti looma. Selle jaoks tegi ta mh. "Moosese" (1515/16) ja "Aheldatud orja" (1513). Hauamärk , mille kallal ta 30 aastat töötas 1508 1512 maalis Michelangelo Vatikanis Sixtuse kabeli laefreskod, 1534 1541 lisandus Viimse kohtupäeva stseen altariseinal. 1532 valmis Michelangelo joonistuste ja luuletuste kogu Aadama loomine (Sixtuse kabel) Viimne kohtupäev Vaade Sixtuse kabeli saali ja altarile Sixtuse kabeli laemaal Taavet Võit Surev ori
· Maalis palju kolmest osast koosnevaid maale. Seitse surmapattu Seitse surmapattu · Keskmine ring kujutab jumala silma. · Ümber jumala silma on seitse surmapattu. · Kõik tegelased teevad pattu. Lõbude aed Lõbude aed · Ei kujuta taevast täiusliku kohana. · Põrgus piinavad inimesi maapealsed loomad. · Kujutab inimesi alasti. Heinakoorem Heinakoorem · Heinakoormat tõmmatakse deemonite poolt põrgusse. · Järel käivad paavst, keisrid ja rüütlid. · Kritiseeris paavsti ja ühiskonda. Narrilaev · Näitab kuidas inimesed raiskavad oma elu lõbude peale. · Kritiseerib vaimulikke. Mõju renessanssile · Näitas, et igal inimesel on jumalast oma enda kujutus. · Inspireeris paljusid kunstinikke oma deemonite kujutamisega, · Andis Madalmaade kirikule surmajärgsest elust uue vaatepunkti. Kasutatud materjal · Wikipedia · Google · http://www.paideyg
Poiss, keda hammustas Poiss puuviljakorviga sisalik BAROKK PRANTSUSMAAL Louvre'i loss Versaille'i loss BAROKK HISPAANIAS 1.EL GRECO(1541-1614) Kristuse lahti- Püha perekond Veronika rätik riietamine Püha Sebastian apokalüpsise viienda pitseri lahtimurdmine 2.Diego VELAZQUES(1599-1660)-Hispaania baroki peaesindaja Joodikud paavst Innocentius X kuningas Felipe IV Breda alistamine ehk piigid Veenus peegliga olivarese portree infrant ehk Balthazar kojadaamid Carlos Kääbus BAROKK FLANDRIAS 1.Peter Paul RUBENS(1577-1640) Autoportree Maa ja vee liit Kolm graatsiat Kristuse ristilt Isabella võtmine
Mis on kultuur? Kultuur on ülimalt mitmetähenduslik sõna. Me tunneme paljusid liitsõnu mõistega kultuur. Öko kultuur, riietus kultuur, söömise kultuur, mõiste tuleb ladina keelest cultura agri, mis algeselt tähendas põlluharimise ja loomakasvatuse kunsti. Mõiste võtsid kasutusele roomlased juba 3 saj eKr, hiljem laienes mõiste paljudele inimtegevuse aladele, hõlmates sealjuures ka vaimuharimist- cultura anima. Kultuur on see, mis on vahetult seotud inimtegevusega ning areneb kasvatuse ja õpetuse teel. Filosoofiline maailm eristab mõiste kultuur elusloodusest , kuna seal toimivad instinktid ja eneseregulutsioon. Oluline osa Ki kandjana on omanikul. Inimene mäletab minevikku, õpitut, kuuldut, nähtut, maitstut, loetut kuid reeglina positiivse emotsiooniga kogetut. Paavst Gregorius I ütles juba 6ndal sajandil ,,Pilt on rahva lugemisvara" sest igasugune pilt kannab endas informatsiooni. Ükski kultuur pole eksisteerinud omamata mõjutusi te...
Kunstiajalugu. Slaiditöö Abstraktne ekspressionism: Arshile Gorky „Kunstnik ja tema ema“ 1926-36 Jackson Pollock „Kuunaine“ 1942 Jackson Pollock „Emahunt“ 1943 Jackson Pollock „Nr. 8“ 1949 Jackson Pollock „Nr. 5“ 1948 Jackson Pollock „Nr. 31“ 1950 Robert Motherwell „Eleegia Hispaania vabariigile Nr. 57“ 1957-1960 Willem de Kooning „Naine“ 20.saj. Willem de Kooning „Kompositsioon“ 20.saj. Franz Kline „Kardinal“ 1951 Mark Rothko „Nr. 14“ 1951 Ad Reinhardt „Punane ja sinine kompositsioon“ 1941 Ad Reinhardt „Must mustal“ 20.saj. Neodada: Robert Rauschenberg „Voodi“ 1955 Robert Rauschenberg „Monogramm“ 1955-59 Robert Rauschenberg „Kennedy“ 1964 Jasper Johns „Kolm lippu“ 1958 Jasper Johns „Maalitud pronks II“ 1964 Yves Klein „Antropomeetria“ 20.saj. Yves Klein „Hüpe tühjusse“ 1960 Informalism: Asger Jorn „Vaade minev...
saj. Saksamaa oli keisririik, keda valitses Karl V aastail (1519-1556) ning kelle ajal toimus ka Saksa reformatsioon. Majandust iseloomustas varakapitalistlike suhete kiire areng ning majanduse tõus. Eriti oluline oli mäetööstus, arendati hõbeda tootmist ning hinnatud olid ka teised metallid. Kaubandus oli tõusuteel ja kaupmehed finantseerisid ka manufaktuuride rajamist ja arendamist. Katoliku kirik oli oma võimsuse tipul ning Konstanzi kirikukogu oli taastanud paavstivõimu ühtsuse ja paavst pidas end kõrgemaks keisritest ja kuningatest. Kirik oli oma hiilguse tipul, kuid 4 siseringkondades leidus tõsiseid probleeme. Usuteenrid, piiskopid kiriukutegelased elasid ilmalikku elu, ei peetud kinni tsölibaadist ning muudest pahedest. Selle tulemusena nõuti kiriku puhastamist, kuid kirik osutus võimetuks seda tegema. Paavstid ja piiskopid vajasid väga palju
endale abiks ristisõdijaid. Loodava piiskopkonna keskuseks sai Üksküla, kuhu 1186. aastal hakati rajama ka Baltikumi esimest kivilinnust. 1180. aastate lõpus rajati ka Holmi linnus. Meinhard suutis ristida mõned liivlased, kuid paljud neist taganesid hijem usust. Meinhardit abistas ka Theoderich, hilisem Eestimaa piiskop. Kuna Meinhard ei suutnud liivlasi laiemalt ristida, pöördus ta paavsti poole, kes lubas ristisõja algatada. Aastal 1193 kuulutas paavst Coelestinus III välja ristisõja Ida-Euroopa paganate vastu. Rahvusvaheline ajalooteadus tunneb seda põhjala ristisõdade nime all. Meinhard suri aastal 1196, enne kui ristisõda jõudis alata. Enamik liivlasi oli aga endiselt ristimata. Muinas-Eesti maakonnad 13. sajandi alguses. Tähtsamad linnused on tähistatud punasega Pärast Meinhardi surma määrati piiskopiks Berthold, kes oli enne olnud Loccumi tsistertslaste kloostri abt
• Vaenupooled vastavalt vajadusele liitudes • 1226-1227 vallutasid Mõõgavendade ordu ja Riia leeri piiskopid kõik Taani vallutused k.a Tallinn • Vallutajate suhete korraldamiseks legaadid • Stensby rahu - Taanile tagasi Harjumaa, Rävala ja Virumaa KESKAEGSE LIIVIMAA POLIITILINE KAART • 1346 Saksa ordu Taani kuningalt Eestimaa hertsogkonna • Keskaegse Eesti piir 13.saj keskpaigaks • Suurim Saksa ordu valdus • Piiskopi valis ametisse toomkapiitel või paavst • Toomhärrad - jumalateenistus toomkirikus + piiskopkonna haldamine • Riia kirikuprovints - Riia peapiiskopkond ja Saare-Lääne, Tartu, Kuramaa piiskopkonnad • Piiskopid maahärrad - ilmalikud valitsejad väikeriikides • Lundi kirikuprovints - Tallinna piiskopkond • 13-14 saj Saksamaalt • Tallinna piiskopid Taanist (-14.saj) • 15-16 saj kohalike aadlike pojad • Tartu piiskop Bartholomeus Savijerwe
313 a. Constantinius Suur legaliseeris ristiusu. Ristiusk levis ka germaanlaste seas. Pärast Lääne-Rooma langust nähti ühendavat tegurit kristlikus kirkus, mis ühtlasi säitlitas ka valikuliselt antiikkultuuri. Ristiusk levist: - misjonäride kaudu (Iirimaal) - sõdade vallutuste kaudu (nt. Karl Suur Sakside vastu) - valitsejad võtsid vastu ristiusu (Clodovech) Varakeskajal kujunes välja kiriklik hierarhia: PAAVST PEAPIISKOPID PIISKOPID PREESTRID Katedraalid e. Toomikirikud olid piiskopkondade kesksed kirikud. Korraldati visitatsioone, et piiskopid oleks kursis preestrite tööga. Krikuriik allus paavstile igas mõttes. Kirikuriik sai alguse 756 a. Pippin Lühikese teenetest paavstile ning eksisteeris kuni 1870- aastani. Varakeskajaga on seotud ka Suur võltsing, mis olevat 4. saj koostatud
· arvati , et tulutoov on tegeleda põllumajandusega. · Kritiseerisid merkantilismi ja kaubanust · füsiokraatia aluseks oli põllumajandus, mida abistab töötlev tööstus Majandusik liberalism: · Esindaja Smith · teooria , et riigi rikkus peitub töös · Oli vaja vaba võitlust ehk konkurentsi · riigi ülesandeks oli inimse töö lihtsustamine. Pilet 6 *Kristluse teke; varakristlus;ristiusu kiriku lõhenemine;Rooma Paavst ja paavstiriigi teke. Kristluse teke, varakristlus: · Tekkis Rooma keisririigis, I sajandil · Aluse pani sellele Jeesus · 30. aastal hakkas ta usku propageerima · Läks vastuollu Rooma võimudega ja juutidega · 33. aastal löödi ta risti, kus ta suri · ta pani aluse maailma usule Varakristlus: · kristlased oli tõsiusklikud · kujunesid Kristluse põhitõed · sai alguse eraklus · kristlaste tagakiusamine Ristiusu kiriku kujunemine: · kujunes 1
Kõige tähtsamad olid kuurvürstiriigid. Sest kuurvürstid valisid keisri (see pidi pärinema Habsburgidest). Keisririigi koosseisu kuulusid veel ka teisi vürtsiriike, krahvkondi, hertsogkondi, vaimulikke rooke ja riigilinnu. Igal osariigi valitsejal oli oma õukond, oma ametnikkond ja sõjavägi. * Kõigi pühakute pühal, 31.okt 1517, naelutas Martin Luther Wittenbergi lossikiriku uksele suure plakati 95 ladinakeelse teesiga (lausega) patukaristuse kustutamise kohta. * Luther väitis, et paavst ei saa andestada ühtki patusüüd, vaid võib ainult kinnitada Jumala andestust. * Eriti vaenulikult astus teeside autor välja indulgentside vastu, nimetades valelikuks lootust nende kaudu õndsaks saada. Usupuhastus Teese kaitstes, pidas Luther mitmes linnas diskussioone sealsete teoloogidega. Tuntum vaidlus oli 1519.a. suvel Leipzigis Lutheri ja Johannes Ecki vahel (püüdis paljastada Lutherit ketserluses). Luther avaldas pooldehoidu Jan Husi ideedele. Lutheri kriitilised
autobiograafia) ,,jumala riigist"(suur mõju läänekiriku ülemvõimu põhjendamisel ilmaliku võimu üle) Varakeskaegsed kloostrid olid suletud,individuaalse oskusi ja patukahetsuse paigad,kuhu sai varjuda ühiskondlike segaduste eest. Rõhutati tööd ja majanduslikku sõltumatust. Gregoriuse koraal- 1häälne kirikulaul. 4.-5-saj kujunes paavstlus. Aglul oli see kõikide piiskoppide austav nim. 4.saj hakkasid Rooma piiskopid üha enam rõhutama oma eesõigust kirikuasjade otsustamisel. Paavst Gregorius Suur- Tema ajal muutus kirikuliturgia. Vaimulike võimu märgiks kandis paavst mitrat. Ilmaliku võimu märgiks tiaarat. Kesk-It-st kujunes paavstidele võimu tugiala ja algas eemaldumine Bütsantsist ja Konstantinoopoli patriarhist. Kirikukümnis1/10 oma kasumist kiriku toetuseks katedraal- piiskopi kirik(toomkirik) visitatsioonpiiskopi kontroll kirikutes,koolides.misjonristiusu levitamine misjonärristiusu levitaja. Benedictuse kloostrielu reeglid:
sajanditega aina võimsamaks ja oli katoliku kiriku liitlane. Paavstid oli kiriku maailma usujuhid. Paavstide sõnadel oli tihti suur mõju rahva ja teiste vaimulike üle kes jumalat austasid ja kartsid. Ilmalikudest valitsejad proovisid seda ära kasutada ja proovisid paavste kontrollida kas surudes enda tahtmist peale jõuga või proovides ära osta. Paavstide valitsemis peridoodil oli palju tõuse ja mõõnasi. Keskaja alguses paavst Gregorius I suutis tuua välja kiriku madalseisust ja taastada paavsti positsiooni autoriteedi aktiivse misjonipoliitikaga. Paavsti positsiooni madalperioodid olid 9-11 saj. kui ilmalikud valitsejad ja aristokraadid eemaldasid ja kontrollisid paavste nagu soovisid, ning 14 saj. kui Paavsti residents asus Avigonis kus teda kontrollis Prantsuse kuningas. Hoolimata kõigest sellest on Paavsti positsioon tänapäevani säilinud ja säilitanud enda tähtsa rolli kristlikus kultuuris.
Ühel ööl kui nad jäid ööbima, olid kõik peale Alessandro majutatud. Talle pakuti kohta abti toas. Muud üle ei jäänudki. Toas palus abt tal enda kõrvale voodisse heita, millele Alessandro hästi ei vaadanud. Ka hakkas abt teda puudutama. Alessandrol tekkis kahtlus, et abt on ebasündsate ihade mõju all ja tahtis eemale minna. Abt aga pani Alessandro käe oma rinnale ja too taipas, et abt oli naine. Siis nad kihlusid.(Abt läks Rooma, et paavst ta seal mehele paneks; abt oli ka muide Inglise kuninga tütar) Rooma paavst laulatas nad. Tagasi teel vabastati veel vennad võlgadest ja siis mindi tagasi Inglismaale. Alessandrost sai rüütel ja hiljem ka väidetavalt Soti kuningas. IV novell: Ravello linnas elas erakordselt rikas mees nimega Landolfo. Tal ei olnud oma rikkusest küllalt ja ta läks varanduse kahekordistamiseks sõitis ta Küprosele. Kuna seal oli palju teisigi kaupmehi sarnaste kaupadega ja ta laostus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
