Kaks on pöördunud ühele , kaks teisele poole, kokku on neid 20.Peaaegu kõikidel noormeestel on käes, õlgadel või keha ümber tammeoksad ja tõrude tarjad(Roverede perekonnavapi embleemid)Neid maale ümbritsevad Vana ja Uue Testamendi tegelased- v.a. klassikalised sibüllid, kes olevat ette näinud Jeesuse sündi.Võlvinurkadel on neli maali, mis kujutavad stseene Iisraeli rahva ajaloost. Altariseina alustas ta 20 aastat peale lae lõpetamist.Selles tellis paavst Paulus III Farnese. Selle jaoks oli vaja eemaldada mõned vanemad freskod ja kaks altari kohal asunud akent.Uued seinad laoti sissepoole kaldu, et tolm ei jääks seintele.Ta sai selle valmis 7 aastaga(1534-1541), ta tegi seda üksi.Sixtuse kabeli altariseinal kujutas meister hiiglafreskos viimset kohtupäeva. Selles maalis on 350 üksikut figuuri.Maalil on surnute hinged, kes tõusevad Jumala raevunud palge ette. Seda teemat kasutatakse altarikujunduses harva. Paavst
Kuna Friedrich II oli üles kasvanud Sitsiilias, siis Saksamaa asjad teda ei huvitanud. Keisri peamiseks sihiks sai kogu Itaalia, sealhulgas paavstiriigi alistamine oma kindlale võimule. Tulemuseks olid lakkamatud sõjad keisri ja paavstide vahel. Mõlemad pooled kuulutasid teineteist korduvalt troonilt tagandatuks. Paavst nimetas Friedrichit isegi antikristuseks ja mürki pritsivaks skorpioniks. Otsustavat tulemust see võitlus aga ei andnud. Alles pärast Friedrichi surma suutis paavst koos oma liitlastega keisrivõimust jagu saada. Pideva võitluse kõrval leidis Friedrich aega ka kultuuri jaoks. Temast sai oma aja Euroopa harituim valitseja, kes kõneles vabalt mitut keelt, kirjutas luuletusi ja tundis elavat huvi teaduse vastu. Keisri õukonda kogunes õpetlasi mitmelt maalt. Seejuures ei pööranud Friedrich mingit tähelepanu oma alluvate rahvusele ega usule. Tema õukonnas tegutsesid nii katoliiklikud lääneeurooplased,
Indulgentide müük 1517. aasta algas indulugentide müük. Rahvas uskus, hinge lunastavat dokumenti. Müügist saadud raha Rooma Peetri kiriku konstrueerimiseks. Martin luther otsis piiblist midagi, mis viitaks puhastustulele või võimalusele endale taevas koht osta. Martin Luther kirjutas 95 teesist koosneva pamfletti. Peapiiskop tunnistas Lutheri viivitamatult ketseriks. 1518 aasta oktoobris avaldas Luther vastumeelt paavstile. 1520. aasta juunis andis paavst Leo välja kirikust väljaheitmise bulla. Martin Lutheri reformatrioon Lutheri olukord ei olnud tavaline ja teda ei saadetud tulle. Toetajaskonna hulgas nägi potenstiaali ka Karl V. 95 teesi sai positiivset vastukaja ka rahva hulgast. Lutheri mahukas kirjatöö andis rehvormatsiooni levikule tiivad. Friedrich Tark röövis Lutheri. Martin Luther asus peale pamfleeside ja traktaatide kirjutama ka piiblit oma emakeelde. Saksamaal puhkesid rahutused, mille Luther oli algatanud.
lähi muinasusu reformi ja püstitas Kiievisse panteoni, selle keskele Peruni kuju. 988 Venemaa ristiusustamine bütsantsi õigeusku. Bulgaariast võeti üle kaks tähestiku glagoolitsa ja kirillitsa muutus valitsevaks. Leetopiss kroonikamunk Nestor koostas ühe vanema ja tuntuma kroonika ,,Jutustus möödunud aegadest". Ristisõdade põhjused: *Võitlus lääne ja idakiriku vahel; *Euroopa feodaalid tahtsid maid; *Vaesed tahtsid paremat elu. 1095 kutsus Clermont'i kirikukogus paavst kõiki kristlasi üles uskumatuid muhameedlasi Pühalt Maalt välja ajama. I Ristisõda 1096-1099. Lotringi hertsog Gottfried Bouillonist ja Toulouse'i krahv Raymond kutsusid kokku 40000 sõdalast. Võideti Edessa, Antiookoa ja 1099 Jeruusalemm. Moodustati: Templiordu 1018 (Prantsuse); Johanniitide ehk Hospitaliitide Ordu 1030 (Itaalia); Teutooni ehk Saksa Ordu 1098. 1144 kaotati Edessa. II Ristisõda 1147-1149. Prantsuse kuningas Louis VII ja Saksa kuningas Konrad III.
Dominiiklaste ehk dominikaanide katoliikliku mungaordu (Ordo Fratrum Praedicatorum, OP, jutlustavate vendade ordu) asutas 1215 (Paavst Honorius III kinnitas ordu reeglid 1216. a.) hispaania päritolu munk Dominicus (Domingo Guzmán). Rahvasuus on jutlustajavendi nimetatud ka Issanda koerteks (Domini canes). Dominiiklasteks hakkasid sageli jõukate ja haritud perekondade liikmed, kuid kerjuslikku kasinust nõudev põhikord kohustas neid elama vaesuses ja kuulekuses. Vaimne eesmärk lähtub paavst Honorius III sõnust: "Kuulutada kogu maailmale meie Issanda Jeesuse Kristuse nime." Klooster valmistab dominikaanivenda ette jutlustajamissiooniks. Vastavalt ordu eesmärgile on enamik dominiiklasi preestrid, keda toetavad ilmikvennad (fratres cooperatores). Ordurüü, mis antakse enamasti noviitsiaja algul, koosneb nahkrihmaga vöötatud valgest tuunikast, sama värvi skapulaarist ja kapuutsist. Peal kantakse musta lahtist kapuutsiga mantlit (cappa) seetõttu on dominiiklasi kutsutud ka
1494. aastal lahkus ta umbes aastaks linnast. Kahekümne ühe aasta vanusena suundub ta Rooma, et 1501. aastal kodulinna naasta. Kunstniku varst loomingut mõjutasid antiigi uuringud. Varased teosed kajastavad heroilist usku inimvõimete kõikevõitvusse. Tähtsamad noorpõlvetööd on "Pieta`" Roomas Peetri kirikus (u.1498-1501) ja "Taavet" Firenze Akadeemia muuseumis (1501- 1504). Maalide erakordne plastilisus ilmutab autori skulptuurieelistust. 1505. aastal kutsuti Michelangelo Rooma paavst Julius II hauamonumenti looma. Hauamärk , mille kallal ta 30 aastat töötas, jäi lõpetamata, katkestatuna aina uutest tellimustest. Aastatel 1508- 1512 maalis Michelangelo Vatikanis Sixtuse kabeli laemaali, mis kujutas piiblilegende maailma loomisest kuni suure veeuputuseni. 1534.- 1541. aastail lisandus "Viimse kohtupäeva" stseen altariseinal, mis kujutab viimset kohtupäeva. Ehitusmeistrina kavandas ta Rooma
Oli nõrk ja lõhestunud., üsna vaene, ei panustanud nii väga sõjandusse. Ida-Roomal soodsamad geogr tingimused-võimalus pidada sõda merel. Rikkam, rohkem sõjaväelasi ja võimsam sõjavgi. Tsentraliseeritud-tugeva keskvõimuga riik(keisril piiramatu võim) 4.Bütsants tsentraliseeritud riik, eesotsas keisri e basileusega(piiramatu võim)+õukond(kõrgemad võimunakndajd). Konstantinoopol-1 ristiusukeskus Rooma kõrval. Patriarh-juhtis Bütsantsi kirikut, ei olnud nii võimas kui Rooma paavst. Kirik-kreeka-katoliku e õigeusu e ortodoksi kirik. JulianusI valitses 6saj(527-565)- arendas välja tugeva sõjalis-bürokraatliku monarhia, konfitseeris Rooma õigusel rajaneva 3-osalise ,,Tsiviilseaduste kogu". 532 surus maha Nika ülestõusu. Eesmärgiga kunagise keisririigi taastamine vallutati Itaalia, Aafrika põhjarannik, Hispaania lõunaosa, Vahemere saared. 5.Bütsantsi välisvaenlased 1)Slaavi rahvad vallutasid paari saj-ga Balkani põhjaosa 2)7saj islamiusulised araablased,
Palestiinas innustasid osalema valitsejaid, feodaale, vaimulikke ja lihtrahvast peaaegu kogu Euroopas. Sündmused 962. a Saksa kuningas Otto I (936-973) lasi end Roomas paavstil keisriks kroonida, taastades seega Lääne-Euroopas keisrivõimu ja pannes aluse Pühale Rooma riigile. 1000. a Leif Eirikssoni juhtimisel jõuavad viikingid Põhja-Ameerikasse. Hilisemad skandinaavlaste Põhja-Ameerika koloniseerimise katsed nurjusid põliselanike vaenulikkuse tõttu. 1054. a Rooma paavst ja Konstantinoopoli patriarh panid teineteise kirikuvande alla, millega algas suur kirikulõhe roomakatoliku ja kreekakatoliku ehk õigeusu kiriku vahel. 1066. a Normandia hertsog William Vallutaja hõivas Hastingsi lahingu järel Inglismaa ja pani aluse tugevale kuningavõimule. 1096. a paavst Urbanus II kuulutas välja ristisõja Kristuse püha haua vabastamiseks. 1198.-1216. a valitses paavst Innocentius III, see oli paavsti autoriteedi kõrgaeg Lääne- Euroopas. 1201
rüüsteretkedel normannid, lõunast ähvardasid türklased-seldzukid. Keiser Alexios I oli Rooma paavstilt juba korduvalt seldzukkide vastu abi palunud ning lubas vastutasuks isegi Lääne ja Ida kirikute ühendamist. Samal ajal oli Lääne-Euroopas palju maavaldusteta rüütleid, kel rahuaegadel polnud väärilist tegevust ega teenistust. Loomulikult ihaldasid ka feodaalid Idamaade rikkusi, milliseid tõotas Püha sõda muhameedlastega. 1095 kuulutaski paavst Urbanus II sõja türklastele-seldzukkidele ning kutsus rahvast selles osalema. I ristisõda (1096-1099). Rüütlid moodustasid 1096. aastal Lääne-Euroopas 4 armeed: kaks Prantsusmaal, ühe Itaalias ja ühe Madalmaades ning Põhja-Saksamaal. Ida poole asuti teele eraldi, kohtuma pidid väed alles Konstantinoopolis. Esimeste ristisõdijate seal oli 4000-5000 ratsarüütlit ja 30 000 jalameest. Teel vallutati ja rööviti hulk linnu, mistõttu kaotused olid juba enne
· Muistses vabadusvõitluses 13. saj. astuti välja vägivaldse ristiusustamise vastu Muistne vabadusvõitlus 1. 12. saj. algas sakslaste tungimine ja ümberasumine itta 2. võitlus toimus ristisõja vormis, 1143 jõudsid sakslased läänemere äärde, eesmärgiks suruda peale oma ülemvõimu ja ristiusku 3. 1158 rajati läänemerele linnu (Lübek) merekaubanduskeskus 4. Peale kaupmehi tulid siia missionärid 5. Rooma paavst ehk Püha tool oli huvitatud siinsete hõimude kiirest pööramisest ristiusku 6. Baltimaade rahvaste vägivaldne ristiusustamine algas liivlastest 7. I Piiskop (missionär, munk) Meinhard ühitseti ametisse 1186. 8. III Liivimaa piiskop oli noor ja energiline Breemeni toomhärra Albert (oli kogu ristisõja juht Baltimaades) 9. Rajas Riia linna aastal 1201 (ristisõdijate keskus) 10. Ristiusku pööramisel abistas piiskopi Mõõgavendade Orgu 11
1519. aastal toimus Leipzigis mitu väitlust, milles osales ka Luther ning et tekkinud täbarast olukorrast väitluses välja tulla, esitas Luther käsitluse õigest teoloogilisest argumentatsioonist, mille järgi on Piibel kõigist kirikuisadest suurem autoriteet ja mõistetav ka ilma nende tõlgendusteta. Leipzigi väitlusel oli suur mõju Lutheri hilisemale arengule. Ühtlasi osutas väitlus ka sellele, et tõusnud oli uus suund reformatsioon. 15. juunil 1520 väljastas Paavst Leo X Roomas kirikuvandeähvardusbulla, milles mõisteti hukka 41 Lutheri teostest võetud väidet ja nõuti, et Luther tunnistaks 60 päeva jooksul oma eksimust. Tema teoseid kästi põletada. Selle peale põletas Luther ka paavsti bulla, mõningad skolastikute teosed ja kanoonilise õiguse. Viimane tähendas sisuliselt anarhia väljakuulutamist. Paavst väljastas 03. jaanuaril 1521 lõpliku kirikuvande-bulla, millega Luther suleti väljaspoole kristlaskonda ja määrati
*hakkasid rõhku pöörama haridusele*vähenõudlikkus ja lihtsus tegi nad rahva seas populaarseks/Dominiiklaste ordu:*rajas hispaania päritolu aaldliseisusest munk Dominicus*nim ka Jumala ustavateks koerteks*paavst andis oma õnnistuse ordule 1216.a.*peamine ül.oli jutustada õige usu kaitseks ja neid teati jutlustajavendadena*kutsuti mustadeks vendadeks*panid suurt rõhku haridusele*kloostrikoolid olid kõrgelt hinnatud 8.Kuna paavst Gregorius VII (10731085) ja keiser Heinrich IV(10561106) nõudsid mõlemad endale õigust määrata piiskoppe ametisse.Tekkis tüli.keisri arvates olid nad vasallid aga paavsti arust vaimulikd.Keisri positsiooni nõrgestamiseks õhutas paavst Saksamaa vasalle mässule,vabastades nad truuduse vandest keisri vastu.Seetõttu pidi keiser paavstilt 1077a Canossas andeks paluma, jätkates paavsti vastast võitlust 9.Inglismaa ja Prantsusmaa olid 2 tugeva võimuga riiki. 10
aladel Kesk-Euroopas, osales enamus Euroopa riike. PÕHJUS: konflikt protestantsimi ja katoliikluse vahel TAGAJÄRG: Sõlmiti Vestfaali rahu 1648. aasta sügisel. VESTFAALI RAHU kinnitas Augsburgi usurahu põhimõtteid. Kolmandana katoliikluse ja luterluse kõrval tunnistati nüüd ka kalvinismi. Saksamaa jaoks kinnistas see veel kaheks sajandiks maa poliitilise killustatuse ligi 300 riigiks. 9) Mil moel reageeris usupuhastusele Rooma paavst ja mil moel Saksa keiser? ROOMA PAAVST suhtus reformatsiooni alguses ükskõikselt, teda köitsid pigem ilmalikud huvid. Kui paavst toimuva tõsidust, oli juba hilja. Rahva toetust tunnetav Luther põletas paavsti bulla avalikult ära. SAKSA KEISER lootis killustatud Saksamaad liita, kuid Lutheri tegevus ähvardas need plaanid nurjata. Keiser lootis, et Luther oma õpetusest riigipäeval lahti ütleb, kuid viimane seda ei teinud. 10) Nimetage kaks põhjust, miks algas Madalmaades 16. sajandil vabadusvõitlus
30 3. Muutused usuelus: usupuhastus e reformatsioon. Vastureformatsioon ja ususõjad /ptk. 31-33/ 3. teema: Muutused usuelus… 1. Reformatsiooni põhjused: Algataja: Tema põhiseisukohad: Reformatsiooni suhtumine Saksamaal: Pooldajad: Vastased: Tagajärjed: 2. Reformatsiooni levik(erijooned, tunnused), kas jäi püsima: Šveits: Inglismaa: Põhja-Euroopa: Prantsusmaa: 3. Reformatsiooni vastased: Paavst: Ordud: Riigid: 4. Ususõjad: põhjused(kas sõda usu või vabaduse pärast), tagajärjed. Madalmaad: Inglismaa: Prantsusmaa: Euroopa tervikuna: Varauusaja teemad 1. Renessanss ja humanism / mõistekaart/ ptk. 29 2. Suured maadeavastused/iseseisvalt läbi töötada / ptk. 30 3. Muutused usuelus: usupuhastus e reformatsioon. Vastureformatsioon ja ususõjad /ptk. 31-33/ 3. teema: Muutused usuelus… 1. Reformatsiooni põhjused: Algataja:
triivium: grammatika, retoorika, dialektika 11.-13. sajandil hakkasid Euroopas kujunema ülikoolid. Ülikooliks ei peeta ühe teadusharuga kõrgkooli. Euroopa vanimaks ülikooliks peetakse 1119.a. asutatud Bologna ülikooli. 12.saj. Pariisi ülikool ja Oxfordi ülikool 13.saj Cambridge'i ülikool ja Salamanca ülikool Sellest järeldub, et keskajal pandi haridusele väga suurt rõhku, ning avati palju uusi ülikooli mis töötavad tänapäevalgi. Keskaja tähtsaim tüli oli Rooma paavst Gergorius VII ja Saksa-Rooma keisri Heinrich IV vahel. Tüli põhjustas paavsti nõudmine, et Saksa-Rooma keiser loobuks vaimulikele nende vaimuliku võimu ametitunnuste jagamise õigusest, püüdes sellega lõppu teha ilmaliku võimu sekkumisele kiriku ellu. Tüli lõppes 1122.a.s Heinrich V ja Calixtus II vahel sõlmitud Wormsi konkordaadiga. Innocentius III kõige võimsam keskaja paavst. Just tema oli IV ristisõja organiseerija.
B S I E F L E R 1) Esimene inimene 2) Kurjus, mille saatan oli inimestesse sisendanud 3) Jumala poeg 4) Jumala maine asemik 5) Õigeusu e........ kirik, mis allus patriarhile 6) Rooma piiskopkonna tähtsamad vaimulikud 7) Paavsti volitatud esindaja 8) Maks, mida koguti kiriku ülalpidamiseks 9) Paavsti ametlikud seisukohavõtud 10) Paavst aastatel 1198 1216 11) Paavsti õukond 12) Püha Benedictuse reeglite alusel tegutsev klooster 13) 910ndal aastal Prantsusmaal rajatud klooster 14) Ingel, kes sai allilma see on põrgu peremehekes saatanaks 15) Osa hingi ei lähe mitte otse taevasse vaid läbivad etapi, kus piinlevad viimse kohtupäevani 16) Usustõe peamine allikas keskajal 17) Kindlate reeglite järgi toimivad munkade ja nunnade ühendused 18) Hispaania päritolu aadliseisusest munk
Ristisõjad olid teise aastatuhande alguses toimunud sõdade laine, mille eesmärgiks oli kristluse mõjuvõimu suurendada ning uskmatuid alasid enda alla haarata. Ristisõdade idee algatas paavst Urbanus II, kelle kõne ärgitas ristirahvast tõusma ja minema oma usku jagama. Tegelikuks põhjuseks oli aga paavsti soov haarata kristliku maailma juhtohjad. Samuti oli aadlikel soov end kasulikult rakendada feodaalsüsteemi toimimisel selgus, et nooremad pojad jäävad tihti tegevuseta ja neil oli vaja sõjalist tegevust. Ristisõdu oli kokku seitse ning kokkuvõttes olid need eurooplaste jaoks väheedukad.
hiljem kapellmeister, pidades polüfooniline stiil, mille Tegurid, mis seda kohta surmani. olid Itaaliasse toonud mõjutasid · "Muusikute vürsti", nagu teda esmajoones kaks franko- helilooja kutsuti, tõstis Saksa keiser flaami koolkonna kujunemist aadliseisusesse ja Rooma heliloojat, Guillaume paavst tegi temast Dufay ja Josquin des Prez KULDKANNUSE RÜÜTLI · 15441551 töötas ta (heliloojatest on sama au organistina St. Agapito osaks saanud veel vaid kirikus, pärast mida sai Mozartile). temast Rooma Peetri kiriku
talle parima vabariikliku kindrali kuulsuse. Sõjaväe abil haaras auahne ja julm Napoleon 1799. aastal 18. brümääri (9. nov) riigipöördega Prantsusmaal võimu ja kehtestas uue riigikorralduse, Konsulaadi, ja sai ise esimeseks konsuliks. Rahvahääletuse tulemusena sai ta 1802. aastal eluaegseks konsuliks. 1804. aastal kuulutas Senat Napoleon Bonaparte Prantsuse keisriks. Sellega lõppes ka Prantsuse Vabariik. Vana ajaloolise tava kohaselt pidi keisriks kroonima paavst. Napoleon keeldus aga Rooma minemast ja kutsus Püha Isa Pariisi. Ta lubas paavstile vastu tulla, kuid tegi seda jahiülikonnas jahiseltskonna ja klähvivate koerte saatel, jättes sellega mulje, nagu oleks jahilkäik olulisem kui Püha Isa vastuvõtt (tegelikult ei olnud Napoleon sugugi innukas jahimees). Kroonimise kõige pühamal hetkel, kui paavst valmistus talle krooni pähe panema, haaras ta selle paavsti käest ja pani ise endale pähe, märkimaks asjaolu, et
Vara-keskaeg 11.kl 1. Milliseid aastaid loetakse tinglikult keskaja aluseks ja lõpuks? 476 (Romulus Augustus tõugati võimult) 1453 (Konstantinoopoli vallutamine) 2. Dateeri vara-keskaeg (sajandid) V-XV 3. Frangi riik. Mil moel aitas ristiusu vastuvõtmine kaasa frankide kujunemisele Euroopa suurvõimuks? See lähendas neid Rooma vaimulikkonnaga ning hädapalvega tuli paavst nende juurde ja ni sõlmiti poliitiline kokkulepe, mille tagajärjel paavst kuulutas Pippin Lühikese frankide kuningaks. 4. Nimetage majordoomuste võimuletuleku põhjusi ja tagajärgi Frangi riik lagunes. Kuningad ei suutnud ülikuid oma võimu all hoida ja riigid jagunesid sõltumatuteks valdusteks. Seda kasutasid ära välisvaenlased (nt islamlased, kes vallutasid nii Põhja-Aafrika, Hispaania kui ka mitu Vahemere saart). 5. Milles seisneb 732
Kreeka-Katoliku kirik Kreeka katoliku kirik arenes pärast Rooma impeeriumi lagunemist mõnevõrra erinevat teed kui Rooma katoliku kirik. Erinevalt Rooma kirikust, mille pea – paavst - oli iseseisev, allus kreeka katoliku kiriku pea - Konstantinoopoli patriarh - keisrile. Kreeka katoliku kiriku mõjualas kujunesid maailma esimesed kristlikud kloostrid. Need said alguse eremiitlusest. Eremiidid ehk üksiklased eraldusid maailma pattude eest kõrbe üksindusse, et seal paastudes, palvetades ja liha suretades Jumalale meelepärast elu elada. Tuntud on lood pühadest eremiitidest ja Saatanast, kes neid kiusamas käis, et nad oma usust loobuksid
Kirik paistis germaanlastele atraktiivne. Germaanlased pakkusid kirikule aga omamoodi uut õiglust, isikliku vapruse eeskuju ja ustavust valitsejate suhtes. Vastandina Rooma tsentraalvõimule hakkas välja kujunema maakirikute süsteem. Roomale alluvad piiskopkonnad tuli allutada germaanlaste võimule. Kirikuid valitsesid kohalikud ülikud, kuningas või vürst. Tekkis keskaja lõpuni valdavaks olnud "privaatkirik", mis oli Rooma alt mööndustega vabaks päästetud. Paavst ei saanud sajandeid selle vastu midagi teha, sest kohalikud võimud olid liialt võimsad. 2. Bütsantsi kirik varakeskajal. Keiser Justinianus. Kiriku ja riigi suhted. Monofüsiitlus. Pärast Lääne-Rooma langemist germaanlaste kätte (kuigi ka germaanlased olid ristiusu vastu võtnud, olid nad valdavalt ariuslased), jäi ainsa riigina peavoolu katoliku usku esindama vaid Ida-Rooma keisririik. 451. aastal toimunud Chalkedoni
Paljud talupojad olid ennast feodaalide võimu alt vabaks ostnud. Mitmel pool loodi käsitööettevõtteid, kus töötasid palgatöölised. Ka kõrgkeskajal nii kindlana näinud paavstide autoriteet hakkas nüüd nõrgenema ja Saksa õpetlase Martin Lutheri eestvedamisel lõid terved piirkonnad Euroopas, teiste seas ka eesti, katoliku kirikust lahku. 2) Katoliku kirik kõrgkeskajal ( 21 ) Aastal 1054. toimus suur kirikulõhe, kuna paavst ja patriarh läksid tülli. Kirik jagunes kaheks. Läänes on paavstile kuuluv katoliku kirik ja idas patriarhile kuuluv õigeusu kirik. 13. sajandi alguses oli paavstil kõige suurem võim. Innocentus III. Oli paavst kelle valitsemisajal oli paavstidel kõige suurem võim.( Paavst on jumala asemik maal, kes allub ainult Jumalale ) Paavsti aitasid valitsemise ajal kardinaalid, kelle seast valiti ka uus paavst. Paavsti aitasid valitsemise ajal kardinaalid, kelle seast valiti ka uus paavst
Ajalugu Märkmed Keskaja periood: 5 saj. 16. saj. Varakeskaeg: 5.saj 10.saj Kõrgkeskaeg: 11.saj. 14.saj. Hiliskeskaeg: 14.saj 16.saj. Keskaeg, mõiste: Võeti kasutusele aastal 1469 Giovanni Andrea poolt, kes oli paavst Paulus II raamatukogupidaja. Selle mõistega sooviti vastandada uusi, humanismiaegseid keskaja inimesi ja vanu, enne-Renessanssi aegsete inimestega. Keskaeg iseenesest ei tähendanud vahepealset aega kahe suurema maailmaperioodi vahel, vaid lõpuaeg, viimase kohtupäeva aeg. Araabia maailm Araabia poolsaarel elutsevad. Esialgu jagunesid tegevusalad kaheks: Beduiinid e. rändkarjakasvatajad; Põlluharijad oaasides e. fellahid.
Ballatores- sõdijad (feodaalid e. rüütliseisus)- kristlaste ja maa kaitsmine Laboratores- töötegijad (talupojad) BÜTSANTS 395-1453 Ida-Rooma keisririik Parem majandus (tugevam), kõik maksavad makse ja nendega peetakse üleval sõjaväge, looduslikult kaitstud. Ida- Kreeka katolik kirik- õigeusu kirik, valitseja (keiser), emakeelne, kloostrid (puuduvad mungaordud). Lääne kirik- Rooma katolik kirik- paavst, ladina keelne, kloostrid, abielukeeld(tsölibaat) IV- piibel tõlgitakse ladina keelseks „Vulgata“ 1054 skisma- kirikulõhe, ristiusu kirik läheb lõhki. ISLAMI TEKE- Araabia poolsaarel. Meka kaubanduslinn, seal sündis Muhamed (570). ta hakkab levitama kristluse ja judaismi vahepealset usku. Feodaaltsivilisatsioon ja Frangi riik Põhimõisteteks katoliiklus ja feodalism. Ruumiks on katoliikluse piir, lõplikult kujuneb välja, kui ristiusustatakse viimased
Sõjaväe abil haaras auahne ja julm Napoleon 1799. aastal 18. brümääri (9. nov) riigipöördega Prantsusmaal võimu ja kehtestas uue riigikorralduse, Konsulaadi, ja sai ise esimeseks konsuliks. Rahvahääletuse tulemusena sai ta 1802. aastal eluaegseks konsuliks.1804. aastal kuulutas Senat Napoleon Bonaparte Prantsuse keisriks. Sellega lõppes ka Prantsuse Vabariik. Vana ajaloolise tava kohaselt pidi keisriks kroonima paavst. Napoleon keeldus aga Rooma minemast ja kutsus Püha Isa Pariisi. Ta lubas paavstile vastu tulla, kuid tegi seda jahiülikonnas jahiseltskonna ja klähvivate koerte saatel, jättes sellega mulje, nagu oleks jahilkäik olulisem kui Püha Isa vastuvõtt (tegelikult ei olnud Napoleon sugugi innukas jahimees). Kroonimise kõige pühamal hetkel, kui paavst valmistus talle krooni pähe panema, haaras ta selle paavsti käest ja pani ise endale pähe, märkimaks asjaolu, et ta ei ole krooni kellegi
ning need maalid olid psühholoogiliselt sügavad ja veenvad. · Kunstnik oskas hästi maalidel edasi anda tekstiili eripära (eristatavad riidematerjalid). · Grupiportree ,,Õuedaamid" Keerulise ülesehitusega maal. Esiplaanil väike infanta Margareta õuedaamide ja kääbuste seas, molberti juures seisev kunstnik (tema ise) maalib portreed kuningapaarist, kelle peegeldus paistab tagaseinal rippuvast peeglist). · Paavst Innocentius X portree Raske iseloomuga paavsti polnud kerge maalida. Kunstnik ei püüdnud modelli ilustada, joonistas paavsti väga isikupärasena. Paavst ei olnud küll alguses portreega rahul , pidades seda liiga sarnaseks, kuid võttis siiski selle vastu ja tasus kunstnikule vääriliselt. · Velazqueze maalimislaadi lähtekohaks oli Caravaggio looming, kuid Velazqueze looming on varjunditerikkam, värvikam, heledam, õhulisem.
Caterinaga seondub palju imepäraseid juhtumeid. Raamatusse sisse toodud ka Avignoni vangipõlv (1309-1377, paavstivõimu madalseisu aeg, mil kõik paavstis elasid Lõuna-Prantsusmaal Avignonis) Caterina eesmärgiks oli paavsti tagasitoomine Rooma, et lahendada vaimuliku ja ilmaliku võimu vastuolud ning tuua rahu Itaaliasse (kaugemaks eesmärgiks oli koondada ühtse kiriku abil kristlik maailm üheks suureks ristisõjaks islami vastu). Caterina veenmisel jõudiski paavst Rooma (selle sündmusega lõpeb raamat ,,Mõrsjalink") Oma elu lõpuaastatel elas Caterina Roomas, osaledes kiriku reorganiseerimisel ning ühtsuse saavutamisel. Tema füüsiline energia ammendus ning ta suri 33 aasta vanuselt, ümbritsetuna vähestest, kuid ustavates järgijatest. Caterina kanoniseeriti a.1461, a.1939 kuulutati ta Itaalia kaitsepühakuks. Caterina järglasi nimetatakse ,,caterinati". 2. Mõne lausega sisust
Napoleon võitis palju sõdu, kuid kaotas nii merel inglastele kui külmal Venemaal venelastele. Sõjaväe abil haaras auahne ja julm Napoleon Prantsusmaal võimu ja kehtestas uue riigikorralduse. Ta sai ise esimeseks konsuliks. T’nu Rahvahääletuse tulemustele sai ta eluaegseks konsuliks. Konsulina piiras ta süvenevat anarhiat, tegi lõpu kodusõjale.1804. aastal kuulutas Senat Napoleoni Prantsuse keisriks. Vanaajaloolise tava kohaselt pidi keisriks kroonima paavst. Kroonimise kõige pühamal hetkel, kui paavst valmistus talle krooni pähe panema, haaras ta selle paavstikäest ja pani ise endale pähe, märkimaks asjaolu, et ta ei ole krooni kellegi käest saanud. Seejärel pani ta ise krooni pähe ka enda kõrval põlvitavale abikaasale Josephinele. Napoleon hakkas kohe oma valitsusaja alguses aktiivseltvalitsema/tegutsema ja Prantsusmaad muutma. Ta muutis kohtupidamist jaseadusandlust, andis välja
ehk vaimulike, Katarite katareid juhiti heitmine, paavstlust taotlema paavst pidas Paljudele k-sajandil Puhas). peamine usukinnitus, võimalik
Sarnasused Frangi ja Rooma riigi tekkel: Frangi riigi puhul tõrjusid frangid V saj lõpul kuningas Clodovechi juhtumisel läänegoodid Hispaaniasse, Rooma riigi puhul vallutasid 560.aastatel langobardid Itaalia. Võimu säilitamisel vallutatud aladel ja nõrgenemisel (2) Clodovech surus peale ristiusu, ühines katoliku kirikuga, Roomas langobardid olid ristiusu vastu võtnud, kuid muus osas olid Rooma tsivilisatsioonist vähe mõjutatud. Frangi riigis 6. Ja 7. Saj ühtsus kadus – vennatapusõjad, tegelik võim kuulus majordoomustele, Roomas langobardidel vaenulikud suhted Rooma põliselanikega, 7. Saj said paavstidest tegelikud valitsejad. Kes olid Frangi riigi välisvaenlased? Araablased Milliste riikide eelkäijaks on Frangi riik? Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, LääneEuroopa Germany(germaanlased), France(frangi riik), Saksamaa(saksid) Mis seos on Karl Suure ja sakside vahelisel s...
kirikus. 381.aastal oli Konstantinoopoli kiriku kogu otsustanud, et Konstantinoopoli patriarh on autoriteedilt kogu kirikus Rooma piiskopi järel teine. Sellele otsusele toetudes ei antud Idas hiljem järele Rooma paavsti poolt nõutud ülevõimule. Üheksandal sajandil lisandus võitlusele poliitiline kaastegur: Ida-Roomale ehk Bütsantsile tekkis Läänes vastukaaluks võimas Frangi riik, mis hakkas konkureerima Bütsantiga. Paavst sõlmis Frangi kuningatega liidu ja sai Kirikuriigi. Aastal 800 kroonis paavst Leo III Karl Suure Lääne-Rooma keisriks. Need sündmused pingestasid suhteid Lääne-Rooma ja Bütsantsi vahel. IX sajandi keskpaigas leidis aset esimene konflikt Rooma ja Konstantinoopoli vahel. Konstantinoopoli koostas loetelu Lääne-kiriku eksõpetustest. Vastuseks sellele kuulutas Rooma paavst patriarhi ebakompetentseks ja pani ta kirikuvande alla. Nagu mitmed hilisemadki lahkhelid see
d. Karl Martell, Poitiers´ lahing 687. a. Koondas üks majordoomus kogu riigi võimu enda kätte. Seda võimutäiust tugevdas kuningas Martell. Tema ajal tungisid Hispaaniast sisse araablased, kes said 732. aastal Portiesi lahingus lüüa. Karl Martell pani alguse maa läänistamisele, et hoida alluvaid sõltuvuses ja ustavuses. 5. Frangi riik Karolingide ajal a. Pippin Lühike, Rooma linn Karl Martelli poja, Pippin Lühikese ajal tihenesid suhted Rooma paavstidega. Rooma paavst kroonis Pippini kuningaks, vastutasuks eduka retke järel kinkis Pippin paavstile maad, pannes aluse kirikuriigi tekkele. b. Iseloomusta kolme punktiga Karl Suure tegevust Frangi riigi eesotsas, 800.a. Rooma keisriks nimetamine, Leo III Karl Suur laiendas riigi piire igas suunas, see oli Frangi riigi haripunkt. Nii paavstid kui ka Karl Suur olid huvitatud Rooma impeeriumi taastamisesest, 800. a. troonis paavst ta keisriks. Paavsti nimi oli Leo III. c
üleolekut juba 1204. aastal, kui vallutati Konstantinoopol. VIIES RISTISÕDA · Viies ristisõda aastatel 12171221 oli kristlaste järjekordne katse vallutada Jeruusalemm ja Püha Maa moslemitelt tagasi. Kristlased olid aru saanud, et Püha Maad otse tagasi vallutada ei saa. Otsustati, et selleks tuleb kõigepealt purustada riik, mille valdusesse need alad kuulusid: Ajiubiidide dünastia Egiptuses. Ristisõja kuulutas välja paavst Honorius III, ristisõdalaste vägesid hakkasid juhtima Austria hertsog Leopold VI ja Ungari kuningas András II. 1218 liitus sõjaga veel sakslaste armee ning hollandi-flaami-friisi segaarmee, mida juhtis Hollandi krahv Willem I. Esialgu rünnati Damietta linna Egiptuses. Oldi liidus Seldzukkidega Anatooliast, kes ründasid samal ajal Ajiubiide Süürias. Nii ei pidanud ristisõdijad võitlema kahel rindel. Damietta vallutati üsna kiiresti ning ristisõdijad tegid sellest oma baasi
See haav ei paranenud kunagi ära ja tõi kaasa tema paksuks mineku ja pidevad valud jalas. Kukkumise tagajärjel arvatakse, et tekkis tal ka ajuvigastus, mis väljendus terve elu kestnud peavaludes ja mille tõttu ta võis muutuda julmaks. Usu reformatsioon Anglikaankiriku teke Kuna Henry VIII esimene naine Catherine ei suutnud ilmale tuua meessoost järglast, soovis Henry VII temast lahutada. See osutus aga keeruliseks, kuna tolle aegne paavst oli Karl V, kes oli Catherine õepoeg. Selle tõttu ei saanud Paavst abielu tühistada, kuigi käisid jutud ta oleks seda soovinud teha. Henry VII oli aga kannatamatu inimene, kes proovis abielu tühistust kiirendada läbi Inglismaa kõhtudega. Kui uudised sellest jõudis Paavstini, siis proovis Paavst kogu protsessi tuua Roomasse, et seda venitada ja piirata Henry VII käitumist. See aga vihastas Henryt VII ja
Püsivuse tagamiseks oli vaja tugevat sõjalist jõudu, kes pidevalt kohal viibis. Selleks sõjaliseks jõuks saigi Mõõgavendade ordu, mis oli rajatud Palestiinas tegutseva Templiordu reegleid järgides. (Histrodamus, 2018) Kõige esimeseks ordumeistriks sai Kasseli-Naumburgi alalt pärit Venno (Vinno). Mõõgavendade ordut on paavsti kantselei dokumentides esimest korda mainitud 1204. aastal. (Histrodamus, 2018) Mõõgavendade ordu oli alguses poollegaalne organisatsioon, sest enne kui paavst ei olnud andnud kinnitust, ei saanud ükski usuline organisatsioon olla kindel, et teda ketserlikuks või ebakristlikuks ei nimetataks. Uue ordu reeglid kinnistas paavst Innocentius III aastal 1204 ning sellega allutas selle ühemõtteliselt piiskop Albertile. (Histrodamus, 2018) Alguses allus ordu otseselt piiskop Albertile ja ordu eesmärk oli, et Liivimaal oleks valmis ja viibiks pidevalt professionaalseid sõjamehi, kes ei oleks kohal ainult aastaks või paariks tulnud ristisõdijatest
ja 30000 jalameest) vallutas aga sellegipoolest Jeruusalemma 1099. aasta juulis. Teine ristisõda. (1147-1149 ) Teine ristisõda toimus aastatel 11471149. Seal osalesid seldzukid, prantsuse ja saksa väed. Sõda kuulutati välja 1145. aastal, pärast seda kui Edessa riik, üks suurimaid ristisõdijate riike, mis oli rajatud pärast Esimest ristisõda, langes moslemite kätte. Tegemist oli esimese ristisõdijate riigiga, mis langes. Teise ristisõja kuulutas välja paavst Eugenius III, tegemist oli ka esimese ristisõjaga, mida juhtisid Euroopa kuningad- Prantsusmaa kuningas Louis VII ja Saksamaa kuningas Conrad III. Abi saadi ka paljudelt teistelt tähtsatelt Euroopa aadlikelt. Kahe kuninga armeed liikusid eraldi läbi Euroopa, mingil põhjusel peeti neid kinni Bütsantsi keisri Manuel I Commenuse poolt. Siis ületasid ristisõdijate väed Bütsantsi territooriumi ja liikusid Anatooliasse. Mõlemad ristisõdijate väed said lüüa Seldzuki türklaste poolt
a) haridus kõik koolid olid kiriku juures e kirikukoolid, nendes õpetati põhiliselt Piiblit ja Jeesus Kristuse elu, aga ka kirjutamist ja arvutamist ning ladina keelt. Hariduses oli oluline osa kloostritel, kellel oli oma haridussüsteem. Kõige haritumad olid tol ajal mõsitagi kirikuteenrid. Tavaliselt, kui sa juba hariduse omandasid, siis üheks perspektiiviks oli saada preestriks. Paavst pidi andma oma luba ülikooli avamiseks. b) kirjasõna suurem osa kirjaoskajaid olid preestrid, kirikutes ja kloostrites kirjutatid raamatuid. c) teadus paljud teadlased olid kirikutegelased, aga kirik ei mõjutanud teadust kuigi hästi. Usuti, et maailm ja inimeste elu peavad lähtuma kirikust ja Piiblist. Kõik, mis Piibliga kooskõlas pole, ei ole ka õige
a) haridus – kõik koolid olid kiriku juures e kirikukoolid, nendes õpetati põhiliselt Piiblit ja Jeesus Kristuse elu, aga ka kirjutamist ja arvutamist ning ladina keelt. Hariduses oli oluline osa kloostritel, kellel oli oma haridussüsteem. Kõige haritumad olid tol ajal mõsitagi kirikuteenrid. Tavaliselt, kui sa juba hariduse omandasid, siis üheks perspektiiviks oli saada preestriks. Paavst pidi andma oma luba ülikooli avamiseks. b) kirjasõna – suurem osa kirjaoskajaid olid preestrid, kirikutes ja kloostrites kirjutatid raamatuid. c) teadus – paljud teadlased olid kirikutegelased, aga kirik ei mõjutanud teadust kuigi hästi. Usuti, et maailm ja inimeste elu peavad lähtuma kirikust ja Piiblist. Kõik, mis Piibliga kooskõlas pole, ei ole ka õige. Nii nimetati paljusid teadlasi „paganateks” ja lausa põletati
Arutlev kirjand Louis IX Püha-õiglane ja armastatud valitseja Louis IX Püha-õiglane ja armastatud valitseja Louis IX Püha (25. aprill 1214 25. august 1270) oli Kapetingide dünastiasse kuuluv Prantsusmaa kuningas aastail 12261270. Teda peetakse viimaseks tõeliseks ristisõdade ideaalide kandjaks ning Prantsuse kuningavõimu oluliseks tugevdajaks. 1297 kuulutas paavst Bonifatius VIII ta pühakuks. Alaealisest Louis'st sai uus kuningas aastal 1226. Tema eest valitses regendina ema Blanche. 1234. aastal kuulutati Louis IX täisealiseks ning abiellus Provence'i Margueritega. Ehkki ametlikult sai Louis valitsejavõimu enda kätte, jäi ta reaalselt veel aastateks oma ema mõju alla. Siiski kujunes tema valitsusaeg küllaltki edukaks: tänu tema (kroonikute väitel) vagadele ja õiglastele isikuomadustele kasvas
kontrollile. Koridori kasutasid paavstid juhul, kui oli vaja põgeneda Vatikanist mõnda ohutumasse kohta. Paavstid kasutasid Sant' Angelo'd ehk Hadrianuse mausoleumi ka vanglana. Näiteks hoiti Giordano Brunot seal kinni 6 aastat ning lõpuks põletati ketserluse eest. Ka hukkamiste jaoks oli mausoleumis koht olemas. ( http://www.rome-tour.co.uk/castel_sant_angelo.htm ; http://www.roma2000.it/zmusange.html 3. Nimi Sant' Angelo Nimi Sant' Angelo loss on pärist paavst Gregorius I ehk Suure ajast, kui maad rüüstas katku aeg. Paavst Gregorius I nägi peaingel Miikaeli mausoleumi katusel oma mõõgaga viibutamas. Seda tõlgendati kui taevast saadetud sõnumit, et katku aeg saab varsti läbi. Pärast seda kannabki mausoleum nime Sant' Angelo. Väike kabel ehitati lossi katusele, kus ingel oli ennast väidetavalt ilmutanud. Ingli kuju loodi 18. sajandil flaami skulptori Werschaffeltofi poolt. ( http://www.rome-guide.it/english/monuments/monuments_santangelo
progresseeruva tõvega. Mitte et nad oleksid teda seganud või tema vastu konspireerinud. Vastupidi, kuningas oli rüütleilt suuri summasid laenuks saanud. Kuid vastupidi rahva seas laialt levinud arvamusele ei olnud tempelvendade rahakaevud siiski põhjatud ja ühel hetkel, kui kuningas järjekordselt oma laenusummat suurendada soovis, öeldi talle ära. Esialgu ei suutnud nördinud kuningas ordule kuidagi kätte maksta, sest ordut kaitses paavst. Kuid paavst oli surelik, ja kuningas võis tema elu otseste või kaudsete meetoditega lühendada. Tegelikult läks vaja koguni kahe paavsti kõrvaldamist, et saada paavstitoolile kuulekas isik, Clemens V. Viimane oli sunnitud nõustuma Templirüütlite ordu hävitamisega. Võib-olla tundis kuningas templirüütlite ees mingit kompleksi. Iga salapärane ühing tekitab alaväärsustunde käes vaevlevas kõrvalseisjas hirmu ja vaenu. Alates 18
· Vabadele talupoegadele säilitati maavaldus ja see pidurdas põllumajanduse langust, samas jätkus ka orjanduslik kord Riigikorraldus Ilmaliku elu korraldus kuulus keisrile ehk basileusele (tal oli seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim). Keiser nimetas sisse Konstantinoopoli usujuhi ehk patriaadi. See juhtis õigeusu ehk Kreeka-Rooma kirikut. Ilma tema loata ei jõustunud ükski kiriku otsus. Bütsantsi patriah ei saavutanud mitte kunagi nii suurt võimu kui Rooma paavst (sõltus keisri ehk basileuse tahtest, kuna keiser määras ta ametisse). Keiser Justiniaanus (527-565) Teened, mis ta riigis ära tegi: · Purustas vandaalide riigi aastal 534, see asus Lääne-Rooma riigi aladel. · Vallutas Itaalia Ida-Gootide käest tagasi 554 · Liitis Bütsantsiga Hispaania · Laskis ehitada Hagia Sophia katedraali Tema ajal mängisid poliitilises elus olulist rolli trisrkuseparteid ehk deemosed. Bütsantsi
Tänu sellele sai L. parimatest gümnaasiumidest väga hea hariduse, astus ülikooli, kus õppis juurat. Oli seda lõpetamas, kui koju minnes sattus äikesetormi, lubas jumalale, et kui pääseb eluga vahetab juura teoloogia vastu. Pääses ja vahetaski. Temast sai Wittenbergi ülikooli professor. Oli väga populaarne. L. ei meeldinud indulgentside müümine, katoliku kirik tegi sellega suurt ära. 1517. a. lõi L. Wittenbergi lossi uksele 95 teesi indulgentside müügi vastu. Paavst saatis L. ähvarduskirja. Teda võrreldi metsseaga, kes tuhnib üles viinamäge. L. kutsus oma õpilased õue ja pani ähvarduskirja põlema. Üliõpilased kiitsid selle heaks. See oli luterluse algus. 1521. a. kutsuti L. Saksa riigipäevale, kus oli kohal ka Rooma paavsti esindaja. Plaanis oli panna L. vande alla ja põletada ta nagu ketser. Kuna kardeti ülestõusu, paluti tal hoopis oma vaadetest lahti öelda. ,,Siin ma nüüd seisan ja teisiti ei või." L
üks majordoomus oli Karl Martell 732 Poitiers'i lahing araablastega, st Euroopa päästeti islamist Karl Suur alates 8. saj keiser, enne kuningas suur vallutaja (Hispaania, Itaalia, Saksid) levitas ristiusku (saksid vägivaldselt) väga hea riigijuht, käis riigis ringi + maksusüsteem toetas kultuuri hoolitsese selle eest, et antiikajal kirjutatud teosed säiliksid Karolingid: Martelli poeg Pippin Lühike võttis endale kuningatiitli, mida kinnitas paavst, sest Pippin aitas paavsti langobardide vastu võitlemises. Nii tulid võimule Karolingid. Karolingide renessanss Frangi riigi kultuuriline edasiminek. Eeskujuks oli antiikaeg. taheti saavutada hea teadmiste ja oskuste tase, mis oleks võrdne mineviku suureeskujudega rajasid ilmalikke õppeasutusi, et oma järeltulijaid roomlaste kombel kasvatada ja harida Frangi riik pärast Karl Suurt: Karli poeg päris võimu, kuid ta jaotas kohe impeeriumi oma poegade vahel kolmeks
aj Enamik germaani hõime oli vastu võtnud ristiusu. 998 – vürst Vladimir võttis vastu ristiusu Vana-Vene riigis. 11.s Moslemitest seldžukkide suurriigi kujunemine Lähis-Idas ja Väike- aj Aasia poolsaarel. Skandinaavia poolsaarel ja Taania algas ristiusu vastuvõtmine. 1054 – Suur kirikulõhe ristiusu kirikus. Investituuritüli keiser Heinrich IV ja paavst Gregorius VII vahel. Tsistertslaste mungaordu rajamine. 1096 – Esimese ristisõja väljakuulutamine. 1099 – ristisõdijad vallutasid Jeruusalemma; Pühal Maal hakkavad välja kujunema ristisõdijate riigid ja vaimulikud rüütliordud. 12.s 1119 – Bologna ülikooli rajamine Itaalias. aj 1187 – Egiptuse valitseja Salah ad-Din vallutas kristlastelt Jeruusalemma.
5.Milliste vahenditega kogus katoliku kirik endale rikkusi? Inimeste pattude pealt(induligentsid), annetused. 6. Kes oli Martin Luther hariduselt? Usuteaduse doktor. 7. Millisesse seisusesse Luther kuulus? Vaimulikku. 8. Milline katoliku kiriku tegevus ajendas Lutherit protestima? Induligentside müük. 9. Millega algatas Luther usupuhastusliikumise? Avaldas oma seisukohad tessidena. 10. Miks levisid Lutheri seisukohad kiiresti üle Saksamaa? Tänu trükikunstile. 11. Kuidas reageeris paavst Lutheri tegevusele? Pani ta kirikuvande alla. 12. Kuidas reageeris keiser Lutheri tegevusele? Kuulutas ta väljaspool seadust olevaks. 13. Mis on Lutheri õpetuse 2 tähtsamat põhimõtet? 1)Inimene pidi õndsaks saama usu kaudu. 2)Usulise tõe allikaks pühakiri e piibel. 14.Miks leidsid Lutheri mõtted poolehoidu paljude rüütlite seas? Nad soovisid kirikumaade arvelt endale valdusi. 15...paljude talupoegade seas? Et saaks maksudest vabaks. Kuidas olid luther seotud Wittenbergiga?
kindlalt oma võimule allutada ja ristiusku pöörata. Edukate vallutussõdade tulemusena liitis Karl oma võimu alla palju maid. Lisaks isalt päritud Galliale allusid talle nüüd ka suur osa Itaaliast ja paljud germaanlaste alad tänapäeva Saksamaal. Nii võimsat valitsejat nagu Karl polnud Lääne-Euroopas pärast Rooma keisririigi langust nähtud. Paljud leidsid, et Karlist on saanud Rooma keisrite tõeline järeltulija. Ka Rooma paavst soovis, et tema kaitsjal ja liitlasel oleks võimalikult kõrge aujärg. Aastal 800 tuli Karl paavsti kutsel Rooma. Jõulupüha pidulikul jumalateenistusel Püha Peetri kirikus kroonis paavst Karl Suure frangi ja rooma ülikute silme all keisriks. Nii oli keisrivõim Lääne-Euroopas taastatud. Keskaegsete arusaamade järgi pidi keisririik ühendama kogu ristirahvast ja keisrit loeti kõigi kristlaste ülemvalitsejaks. Karl Suur, kelle võimule allus suur osa Lääne-Euroopat, oli
· Sveitsis Ulrich Zwingli · Johann Calvin, arendas Zwingli õpetusi, avaldas raamatu ''Ristiusu õpetus''- seletas arusaama jumalikust ettemääratusest · Luteria arvates oli armulaud osasaamine Kristuse ihust, Zwingli seevastu pidas seda vaid sümboolsek mälestustoiminguks · Kalvinism riietutu musta ja ei kantud ehteid. · Inglismaal algas reformatsioon, kuna kuningas tahtis abielluda uue naisega aga paavst kartis teda lahutada. Katolik kirik Reformeeritud kirik Kirik allus paavstile Kirik allus valitsejale Kirik oli rikas, palju maavaldusi Kirik oli lihtne ja odav Tegelesid kloostrid ja ordud Kloostrid ja ordud suleti Jutlused ja piibel olid ladina keeles Jutlused ja piibel oli emakeeles Arvustati pühapildikultusi Austati pühapilte ja pühakute säilmeid
1. Prantsusmaal Inglismaal võesti vastu rahulikum stiil ja kannab nime vana klassitsism 1. Hollandis omandas barokk realistlikuma mulje Barokk Hispaanias · Üheks kõige aegade parimaks Hispaania kunstnikuks võib pidada Diego Velazquez. Teda peetakse üheks paimaks portreede maalijakas, osates maalile jäädvustada tõetruult maalitava isiku välimuse kui ka karaktri. · Tema parimateks töödeks peetakse: o Paavst Innocentiuse X portreed - maal kus kunstnik on väga naturalistlikult jäädvustanud jõhkrat ja despootliku paavsti. Paavst ise arvas, et see portree on liiga sarnane talle. o "Õuedaamid" - selle maalil kujutab kunstnik ennast kuninga ja kuninganna topeltportreed maalimas, maalitavatest kujutised peegelduvad tagaseinas olevas peeglis. Teose mõju on rajatud õhu ja valguse vahelisele mängule.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
