Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Antonio Canova (0)

1 Hindamata
Punktid
Inglise keel - Kõik luuletused, mis on inglise keeles
Antonio Canova (1. November 1757 – 13. Oktoober 1822) oli klassitsismiajastu silmapaistvaim skulptor .
Varased eluaastad
Antonio Canova sündis Veneetsia Vabariigis Possagno külas, Asolo mägede jalamil. 3 aastasena jäi ta ilma oma mõlemast vanemast, tema isa suri ning ema abiellus uue mehega. Kuid seda kaotust kompenseerisid tema isapoolsed vanavanemad, kes kandsid tema eest hoolt. Sellele vastutasuks sai ka vanaema hiljem kogeda oma pojapoja lahkust, kes võttis ta hiljem oma koju elama Roomas.
Antonio isa ja vanaisa olid mõlemad kiviraidurid või väiksemad kujurid, räägitakse, et nende perekond oli mitmeid põlvkondi varustanud Possagno kogukonda selle elukutsega inimestega. Niipea kui Canovo käsi suutis pliiatsit hoida, tutvustas vanaisa Pasino talle joonistamise kunsti. Vanaisal oli teadmisi nii joonistamise kui arhitektuuri kohta.
Canova varased aastad möödusid õpingute seltsis. Ta ise kaldus skulptuuri kunsti poole ning vanaisa töökoda pakkus võimalust nende oskuste arendamiseks . Oma üheksandal eluaastal valmistas ta kaks väikest marmorist laegast, mis on säilinud tänaseni. Tundub, et peale seda, oli ta pidevalt töötamas oma vanaisa juhtimise all. Nende pere sagedasteks külalisteks oli Veneetsia Flieri perekond, mistõttu noor Canova sai esimese kokkupuute senaator Felieriga, kellest hiljem sai tema kõige innukam austaja.
Felieri noorima poja, Giuseppe Falieri, ja Canova vahel tekkis tugev sõprus ning Fallier võttis ta oma kaitse alla ning ta korraldas nii, et Canova sai töötama asuda silmapaistva skulptori, Bernardi ehk Giuseppe Torretto , alla. See toimus ajal, mil Canovo oli 13-aastane. Ta jätkas Torretto juhendamisel oma arengut umbes kaks aastat. Vana meister pöördus tagasi Veneetsiasse, kus ta peagi suri, kuid kuna ta oli oma õpilasest rääkinud väga häid sõnu Falierile, otsustas too noore kunstniku viia Veneetsiasse. Seal pandi ta Torreto õepoja juhtimise alla, kuhu ta jäi aastaks, õppides äärmise püüdlikkusega.
Peale seda alustas ta oma enda tööd ning sai oma patroonilt, Fallierilt, tellimuse Orpeheuse ja Eurydike loomiseks. Esimene kuju on Eurydikest leekides ja suitsus, kus ta on lahkumas põrgust ning ta sai selle valmis oma 16 eluaasta lõpus Tema sõbrad ja patroon hindasid seda tööd väga kõrgelt ning teda peeti olevat valmis avalikkuse ette tulemiseks.
Paari lahke munga tõttu, sai ta oma esimese töökoja, milleks oli ühe kloostri tühi kong. Selles töötas ta ligi neli aastat suurima püsivuse ja tootlikkusega. Samuti osales ta regulaarselt akadeemias, kus ta sai mitmeid auhindu. Kuid ta toetus pigem looduse uurimisele ja jäljendamisele. Suur osa tema ajast oli pühendatud ka anatoomiale, mida ta pidas kunsti saladuseks. Ta käis sageli ka meelelahutus paikades, kus ta uuris hoolega esinejate näoilmeid ja poose. Ta võttis vastu otsuse, mida ta järgis ustavalt mitmeid aastaid, et ta ei sulge õhtul enne oma silmi, kui on mingi kujunduse esile toonud. Kõike seda, mida ta pidas oma kunsti arendavaks, uuris ta suure kirega. Ta pöörast märkimisväärset tähelepanu ka arheoloogia harrastusele, ta oli hästi kursis antiik- ja lähiajalooga.
Kolm aastat möödus ilma skulptuure loomata. Kuid ta hakkas lõpule jõudma oma patrooni tellimusega ning Orpheuse kuju näitas suurt arengut, mille ta oli saavutanud. See töö sai üldise kiituse osaliseks ning rajas aluse tema tulevasele kuulsusele. Mitmed grupid järgnesid sellele tööle, nende hulgas Daidalos ja Ikaros , mis on tema noorusea tuntuim töö.
Rooma karjäär
Veneetsia senat andis Canovale kolmeks aastaks toetusraha, et ta võiks oma õpinguid jätkata. Canovo sai kaasa ka teda tutvustava kirja Veneetsia suursaadiku, Cavaliere Zulianile, jaoks, kes oli ka teadlik ja helde kunsti kaitsja.
Canova saabumine rooma 28.detsembril 1780, märgib tema elus uut ajajärku. Siin pidi ta end täiustama hiilgavate antiikreliikviate uurimise kaudu ning panema oma ande tõsiselt proovile, võisteldes elavate kunsti meistritega. Tulemused vastasid kõrgeimatele lootustele, mida tema ise ja ta sõbrad olid eneses hellitanud. Töö, mis tõi temale Roomas tuntust, oli ’ Theseus võidab Minotauruse .’ Sellel on esitatud Theseus, kes istub koletise elutu keha peal. Väsimus, mis on nähtav kogu ta ihus , toob esile selle konflikti kohutavuse, milles ta on äsja olnud. Lihtsus ja loomulikud näoilmed on Canova stiilile iseloomulikud.
Järgmised Canova tööd oli paavst Clement XIV ja Clement XIII haua monumendid, mis tõid talle veelgi suuremat tuntust. Vahepeal oli ta avanud oma kuulsa stuudio Via del Babuino lähistel. Nüüd valmis tema peitli abil kiiresti palju töid. Nende hulgas ’ Psyche ’, mis peaks väljendama inimese mittemateriaalset osa, ning seda peetakse peaaegu igas mõttes kõige veatumaks ja klassikalisemaks Canova tööks. Kahes erinevas grupis on skulptor valmistanud Cupid ’i (kreekapäraselt Eros) oma pruudiga. Need ja teised tööd tõid talle nii palju tähelepanu, et isegi Venemaa õukonnast paluti tal tulla Peterburgi, kuid ta lükkas need pakkumised tagasi. Siiski paljud tema parimad tööd jõudsid Hermitaaži muuseumisse.
Aastatel 1795 – 1797 valmistas ta hulga töid, millest mitmed oli eelmiste tööde kordused. Prantsuse Revolutsioon avaldas oma mõju ka üle Itaalia ning Canova läks otsima varju ja puhkust oma sünnipaika Possagnosse. Seal ta läks erru ning tegeles peamiselt maalimisega, millest tal oli samuti väheke teadmisi. Kui poliitilise maailma sündmused veidi vaibusid, pöördus ta Rooma tagasi, kuid tema tervis oli halvenenud ning ta läks mõneks ajaks koos oma sõbra Prince Rezzonicoga reisima Saksamaale. Ta pöördus reisilt tagasi paremas seisus ning asus taas innukalt töö kallale.
Peamiselt töötas ta kogu aeg Roomas, tehes lühemaid külastusi Pariisi, Viini ja mõnda teise Itaalia osasse . Kuid 1815.aastal läkitas paavst ta olema ülevaatajaks nende kunstiteoste toomisele Pariisist, mis Napoleon oli Itaaliast röövinud. Käik kujunes edukaks ja enamus varadest toodi tagasi. Selle aasta sügisel täitus ka tema soov külastada Londonit, kus teda hinnati väga kõrgelt. Erilist sümpaatiat tundis ta Benjamin Haydoni suhtes, keda võiks pidada seal tolle aja ainukeseks ajaloo maalijaks. Canova inglise õpilaste hulgas olid skulptorid Sir Richard Westmacott ja John Gibson.
Canova pöördus tagasi Rooma 1816. aasta alguses. Kohe pärast seda sai ta mitme tunnustuse osaliseks; ta nimetati Accademia di San Luca presidendiks, mis oli peamine kunsti institutsioon Roomas, ning paavst isiklikult kirjutas oma käega tema nime ’ Kapitooliumi Kuldsesse Köitesse’.
Viimased projektid
1819.aastal hakkas oma kodukülas Possagnos ehitama templit, kuhu võiks paigutada oma tööd ning samuti kuhu võiks matta tema luud . Peale hoone nurgakivi paika panekut, pöördus Canova tagasi Rooma, kuid igal sügisel jätkas ta külastusi Possagnosse, et töölisi juhendada ja julgustada. Ehitustööd läksid talle kalliks maksma ning ta oli sunnitud pidevalt tööd tegema, vaatamata oma kõrgele eale ja haigusele. Kuid sel ajal tegi ta ka mõned oma silmatorkavaimad tööd, nende hulgas ’Mars’ ja ’ Venus ’ ning hiiglaslik Pius VI kuju, Pieta, Johannese kuju, kummardav Magdalena jm. Viimane tema töö oli hiiglaslik büst tema sõbrast krahv Cicognarast.
1822.aasta mais külastas ta Napolit, juhendades seal vahakujude valmistamist, kuid see reis kahjustas tugevasti tema tervist. Aasta lõpupoole läks ta taas oma sünnipaika, kus tema tervis veelgi halvenes ning minnes edasi Veneetsiasse, suri ta seal ligi 65 aastasena. Tema haigus oli mõjutanud teda üsna varasest noorusest ning oli põhjustatud pidevast nikerdus riistade kasutamisest, mis mõjutasid tema rindkeret. Tema matustel austati teda kõrgelt ning tema säilmed maeti Possagno templisse 25.oktoobril 1822.
Märkimisväärsed tööd
Perseus Medusa maharaiutud peaga’ aastast 1800
1802 käis Canova Napoleoni kutsel Pariisis, kus ta modelleeris imperaatori hiiglasliku figuuri, samuti väiksemaid büste. Canova tegi mitmeid selle perekonna liikmete kujutisi. Neist kuulsaim on Napoleoni õe Paolina Borghese figuur puhkava Veenusena: "Venus Victrix".
1812 valmis skulptuur "Itaalia Veenus" (Venus Italica, Palazzo Pitti, Firenze ).
1815. aastal valmis veel üks tuntuks saanud teos - "Kolm graatsiat" (sellestki on mitu koopiat ).
1818. aastal telliti Canovalt G. Washingtoni kuju USA Raleigh ' linna. 1820 valmis tal üks viimaseid töid - "Ninfa dormiente"
Antonio Canova #1 Antonio Canova #2 Antonio Canova #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-12-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 20 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Angelika Usin Õppematerjali autor
Materjal räägib sellisest mehest nagu Antonia Canova, kes oli klassitsismiajastu kuulsaim skulptor. Tõlgitud inglise keelest.

Sarnased õppematerjalid

Klassitsism kunstis - referaat
12
docx

Klassitsism kunstis - referaat

Vanakreeka plastikat jäljendati nii vormikäsitluses kui ka motiivide valikul. Materjalidest oli eelistatuim marmor. Oma sileda pinna ning selgelt väljajoonistuva siluetiga mõjuvad inimesi kujutavad skulptuuriteosed kuidagi jahedalt, nad on enesessetõmbunud, tagasihoitud zestidega, rõivastatud antiigipäraselt või siis hoopis rõivasteta. Inimkeha kujutati hästiarenenuna ja harmoonilisena. Idealiseeritud näojoonte ja eriti just sirge "kreeka" nina tõttu on nad omavahel Antonio Canova ,,Amor ja Psyche" üsna ühte nägu. Antiiksammastena pikad ja saledad on naiste staatuad. Teoste teemad on enamasti ammutatud antiikmütoloogiast; isegi oma kaasaegseid portreteerides panid kunstnikud need antiikkangelasi etendama ­ neile anti vastav poos, näoilme ja isegi riietus. Antiikjumalaid meenutasid ka igasugused allegoorilised figuurid, mis pidid kujutama Võitu, Armastust, Õiglust jne. Klassitsism püüdis ka dramaatilistes stseenides iga hinna eest jääda

Kunstiajalugu
Klassitsismi konspekt
4
doc

Klassitsismi konspekt

EESTI Tartu ülikooli peahoone (1803-1809) ­ Johann Wilhelm Krause (1757-1828) viltune maja Tartus Riisipere mõis, 19. saj. esimene pool Stackelbergide kabel Keilas Tallinna Reaalkool, 1904, Höppener, Jacobi Vene tänav 4 uks Skulptuur: BERTEL THORVALDSEN (1770-1844) taani skulptor, küpsklassitsismi kuulsaim esindaja. *Jason *Kristus *lord Byron *Ganymedes ja kotkas JACQUES ANTOINE HOUDON (1741-1828) *Voltaire 2x ANTONIO CANOVA (1757-1822) *Viini Augustiinlaste kirikus (Herzengruft - Habsburgide südamed) Maria Theresia lemmiktütrele Maria Christinale kenotaaf 1805-1809, 15m kõrgune *Veneetsia Frari kirikus õpilased tegid Canovale endale analoogse *Pauline Borghese *Napoleoni kuju Wellingtoni majas (Apsley House) *Psyche ja Eros *Kariidid (Edinburgh) *naiste skulptuurid Maalikunst JACQUES LOUIS DAVID (1748 Pariis - 1825 Brüssel). Pr. maalikunstnik. Tutvus Itaalias

Kunstiajalugu
KAUNID DAAMID OLÜMPOSELT
12
doc

KAUNID DAAMID OLÜMPOSELT

NB! Suurenda pilti! Botticelli. Venuse sünd. Uffizi Galerii, Firenze Aphrodite abikaasaks sai tule-, sepatöö- ja vulkaanilise tegevuse jumal HEPHAISTOS (Vulcanus), aga naine pettis meest sõjajumal ARESega (Marsiga). Just viimasest sündis tal poeg EROS4. Eros oli oma ema saatja, tiivuline vibukütt, kelle nooled sütitasid armastust ning kelle armastatu oli PSYCHE (Hing). Nende lugu on inspireerinud kunstnikke nagu: François Gérard5, Antonio Canova jt. Teiseks Aphrodite tähtsaks kultuse paigaks oli Küpros. Siin väideti, et merevahust sündinud jumalatar üksnes peatus hetkeks Kytheral, edasi suundus aga Küprosele. Kuid oli ka teine müüt. Küprosel elas kujur nimega PYGMALION, kes armus enda loodud marmorkujusse. Aphrodite, heldinud nii skulptuuri ilust kui ka noormehe tunnetest, elustas kuju ja Pygmalion võttis ta naiseks. Lugu Pygmalionist inspireeris G. B. Shaw'd6 samanimelise komöödia kirjutamisel. Hiljem komponeeris F

Ajalugu
Tallinna Prantsuse Lütseumi kunstitest kõik materjalid
26
pdf

Tallinna Prantsuse Lütseumi kunstitest kõik materjalid

tal olid väga nõrgad silmad. Frncisque poulbot (1879- 1946) joonistas suurte silmadega poisse sacre-coeuri taustal Michelangelo Antonio canova (1475-1564) (1757-1822) aadama loomine(detail sixtuse kabeli Pauline borgese veenusena laemaalilt(vatikan) itaalia skulptor cannova esindab neoklassitsistmi/ ta oli itaalia kõrgrenessansi üks kolmest ampiiri.skulptuur kujutab napoleon'i õde, ta ei suurkujust, tuntakse eelkõige skulptorina, ei jää lubanud kellelegi seda skulptuuri näidata, seda maalikunstis alla leonardole ja raffaelile.1508 a

Kunstiajalugu
Renessanss-Barokk Klassitsism - kunsti konspekt
12
docx

Renessanss, Barokk Klassitsism - kunsti konspekt

Triumfikaar Pariisis. Klassitsistlik arhitektuur Eestis - Riispere mõisa peahoone. Tartu Ülikooli peahoone Skulptuur- Ka siin võeti täielikult eeskuju antiigist. Sile marmorpind, selge siluett. Tagasihoidlilikud liigutused. Rõivastatud antiigipäraselt või olid alasti. Idealiseeritud näojooned ja sirge”kreeka nina”. Ka oma kaasaegseid kujutati antiigikangelastena. näide: Thorvaldsen”Ganymedes jootmas kotkaks moondunud Zeusi” Tähtsamad skulptorid- Antonio Canova “Amor ja Psyche”. Bertel Thorvaldsen”Kristus”. Canova “Paolina Borghese Venusena” Maalikunst- Maalikunstile antiigist eeskuju ei leidunud, sest siis seda peaagu polnud ning siin hakati jäljendama samuti antiikskulptuuri. Piirjooned ja inimeste kehajooned maaliti hoolikalt välja. Värve ei rõhutatud. Kujutati kangelasi antiikajast ning püüti neid tuua edasi oma kaasaega. Teosed õpetlikud või eeskuju andavad. Suur tähtsus portreemaalil. näited : J. L

Kunstiajalugu
Neli vanakreeka heerost HERAKLES-PERSEUS-THESEUS ja IASON
20
doc

Neli vanakreeka heerost HERAKLES, PERSEUS, THESEUS ja IASON

NB! Suurenda pilti! Antonio del Pollaiolo. Herakles tapmas Lerna hüdrat. Uffici Galerii, Firenze.. 2. Tuli tappa Lerna hüdra. See koletis oli end sisse seadnud Lerna allika juurde. Tema mürgihingus hävitas kõik. Et hüdral iga pea asemel kaks uut ei kasvaks, kõrvetas sangar mao kaelatüükaid tulega. Hiljem kasutas Herakles hüdra sappi ja verd surmava noolemürgina. Vägilase võitlust Lerna hüdraga kujutab ilmekalt oma maalil itaallane Antonio del Pollaiolo (1431-1498). 3. Tuli kinni püüda väle Keryneia emahirv. See kuldsarvedega sõraline elas Põhja- Peloponnesoses Keryneia mäel. Loom oli Artemise hirvekarjast plehku pannud ja luusis vabalt ringi. Heraklesel tuli seda välejalgset looma terve aasta jälitada. Oma õlgadel kandis ta ilusa olendi Mükeenesse ja see tagastati (ohverdati) Artemisele. 4. Tuli tappa Stymphalose mädasoos pesitsevad inimsööjad linnud. Neile lindudele ei saanud

Ajalugu
Inglise 17 -18 sajandi kunst
20
docx

Inglise 17.-18.sajandi kunst

Romantism ei olnud nii laialt levinud kui klassitsism, aga on võib-olla kunstiliselt rohkem andnud. Hinnati huvitavat koloriiti. Teinud rohkem madalaid stiile: maastik, olustik, natüürmort. Originaalsuse nõue viiakse äärmuseni, hakatakse ülistama vaba geeniust ­ boheemlast, kes sülitab ühiskonnareeglite peale: laaberdavad, joovad. Klassitsism kujutavas kunstis Skulptuuris oli materjalidest kõige enam eelistatud marmor, enamjaolt alastifiguurid, hoiduti kindlatest detailidest. Antonio Canova - tuntuim, itaallane. ,,Paolina Borghese Veenusena" poolakt. Paolina oli Napoleoni õde. Napoleon sattus raevu, Canova pidi skulptuuri ära peitma, õel keelati õukonda tulla. Siiski oli tegu silmapaistvalt südika ja julge neiuga, nt oli ta üks vähestest, kes julges Napoleoniga ühendust pidada tema pagenduse ajal Saint Helena saarele. Canova tegi palju naisakte veel, näiteks ,,Kolm graatsiat" . Hiljem hauamonumendid, ka paavstidele. Matkib antiigi skulpuuri ja reljeefi

Kunstiajalugu
Kunstiajalugu - kokkuvõte
12
doc

Kunstiajalugu - kokkuvõte

Ürgaja kunst Miks kunst tekkis: · Taheti väljendada ennast · Maagiline tähendus · Taheti jäädvustada sündmusi · Kehamaalingud-taheti end hirmuäratavaks teha Kõige vanemad kunsti ilmingud 40 000 aastat tagasi. Neist on säilinud vähesed. Ürgaja kujutavat kunsti nimetatakse loomamaali ajastuks. On säilinud väikesi kujukesi nt. mammutiluust valmistatud mammut, hobune. Olulised olid koopamaalid. Kõige kuulsamad koopad asuvad Hispaanias Altmiras ja Prantsusmaal Lascauxis. Ürgaja inimesed maalisid väga oskuslikult loomi. Eelkõige saakloomi (nt. piisonid), hiljem kodustatud loomi. Värvid olid maalähedased ja looduslikud. Näiteks tehti värve söest, kriidist või sangviidist. Värve segati rasva, kondiüdi või verega, et need paremini kinnituksid. Loomade edasiandmine oli uskumatult meisterlik, kuid inimesi kujutati harva ja suhteliselt skemaatiliselt. Peagi loomamaal taandus. Hakati tegema orn

Kunstiajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun