riigipöörde ja tuli ainuvõimule. Paistis silma võitluses rojalistidega, järgnes edukas Itaalia kampaania, kus löödi korduvalt Austria vägesid. 3) Ameerika Ühendriigid (lk 202-209 ja 234-239) Märksõnad: Esimesed kolooniad, Ameerika Iseseisvussõda, Põhja ja Lõuna erinevus ning konflikti põhjused, Ameerika kodusõda, USA areng 19. sajandi II poolel 4) Euroopa riigid 19. sajandil (lk 226-231) Dekabristid – revolutsiooni-ideedest innustust saanud noored ohvitserid, tegid riigipöördekatse, aga see nurjus Juulimonarhia – 1830a. juulis kukutas rahvaülestõus kuninga ja seadis tema asemele liberaalse Louis-Philippe´i Tšartistid – tööliskonna ühendus 1848a. revolutsioonid – üle kogu EU rullus revolutsioonilaine (va UK, Holland, Venemaa, Türgi) Olenevalt riikidest domineerisid kas liberaalsed või rahvuslikud ideed, enamasti üksteist täiendades.
Seega sõjaaastatel põllumajanduse areng seiskus. Põllumajandustoodang langes ning suuremad linnad puhkesid ka nälga. Tervikuna ka tööstustoodang vähenes. Tooraine puudus, valmistamine muutus keeruliseks, tööjõu kvaliteet halvenes. Tarbeesemeid oli puudu ning defitsiit põhjustas hinnatõusu ning see põhjustas vaheinflatsiooni. 1914-1918 kasvasid tuletikkude hinnad miljon protsenti Umbes 150000 eestlast osales I Maailmasõjas, nendest 3000 olid ohvitserid, 30000 ohvrit. 1914-1915 Eestis sõjategevusi polnud, ainult Saksa sõjalaevad olid Eesti vetes ning tulistasid Kuressaaret ja Pärnut. 1915 pommitati zepelinidelt. 1915 kavandati Eesti valitsusasutuste ja elanike evakueerimist. Sõjasündmused 1916-1917 1916 aasta lõpuks oli Venemaa jõudnud kokkuvarisemise ääreni. Sagenesid rahutused erinevates piirkondades ja ka armees. ~1,5 miljonit sõdurit lahkus omavoliliselt armeest. Neid kutsuti desertöörideks ning kui nad leiti, lasti maha
N AJALUGU. KONSPEKT. EESTI XX SAJANDIL. VABADUSSÕDA · 11. November 1918 kirjutati alla Compiegne vaherahule, I maailmasõda lõppes. Saksa okupatsioon Baltimaades lõppes. Kokku tuli Eesti Ajutine valitsus. · 28. Novembril 1918 ründas Punaarmee Narvat. Algas Vabadussõda. Ei viitsitud enam sõdida, ainult ohvitserid ja koolipoisid mõistsid vajalikkust. Saime abi Soomelt ja tuli rohkem vabatahtlikke. · Johan Laidoner sõjavägede ülemjuhataja. Korraldati umber vägede juhtimine. · 1919. Esimestel päevadel enamlaste pealetund peatati. · 1. Veebruaril 1919 oli Eesti pind vaenuvägedest puhas. · Landeswehr'I sõda, Võnnu lahing, eestlaste võit. 23. Juuni võidupüha. · 2. Veebruar 1920 Tartu rahuleping. EESTI 1920-1930. SISEPOLIITIKA, MAJANDUS, KULTUUR.
Sõja ajal alanud läbirääkimised Lõuna-Saksa riikide ühendamiseks Põhja-Saksa Liiduga lõppesid edukalt. Saksa keisririik kuulutati pidulikult välja veel enne Saksa-Prantsuse sõja lõppu, 1871. aasta algul Prantsusmaal Versailles´ lossis. Preisi kuningas Wilhelm 1. sai ühendatus Saksamaa keisriks. Rahvusriigi loomine oli sakslaste jaoks ajalooline murrang, mis avas uues võimalused majanduslikuks, kultuuriliseks ja poliitiliseks arenguks. 18. jaanuaril 1871. Aastal kuulutasid saksa ohvitserid Preisi kuninga Wilhelm 1. Saksamaa Keisriks. Riigikord Saksa keisririik oli liitriik, mille koosseisus säilisid kõik olemasolevad Saksa riigid: 4 kuningriiki, 6 suurhertsogkonda, 12 hertsogkonda, 3 vabalinna ning eraldi Elsass-Lotringi piirkond. Nimetatud riikides jäid alles omad seadusandlikud ja täidesaatvad riigivõimuorganid ning ka võimulolevad dünastiad. Keisririigi tasandil teostati ühtset välis-, tolli-, rahandus-, kaitse- ja seadusandlusalast poliitikat.
eest julgestatud. Briti laevastik tõi Eestile ka relvi ja varustust. USA abistas Eestit eeskätt humanitaarabiga. Briti laevastik kaitses Eesti rannikut kuni 1919. aasta 5. jaanuarini, mil lahkus Läänemerelt. 23. detsembril 1918 nimetati sõjavägede ülemjuhatajaks polkovnik Johan Laidoner. Korraldati mobilisatsioon, mis 5. jaanuariks 1919 tõi kokku Eesti kaitsejõududesse ainult 13 500 meest. Põhilise osa kaitsejõududest moodustasid Esimeses maailmasõjas osalenud eesti ohvitserid ja kooliõpilastest vabatahtlikud. Olulist rolli mängisid edasises sõja käigus 30. detsembril Tallinnasse jõudnud Martin Ekströmi juhitud 1. Soome vabatahtlike salga vabatahtlikud Soomest ning Eesti vabatahtlikest koolipoistest moodustatud üksused, kohalikest baltisakslaste poolt moodustatud Balti pataljon Konstantin Weissi juhtimisel ja Pihkva piirkonnas Punaarmeed takistanud vene valgekaartlaste Pihkva korpus.1919. aasta jaanuari algul oli Punaarmee Tallinnast 40 km kaugusel
otsustas Eesti Ajutine Valitsus kiiresti taastada kaitseväe. Kaitsevägi otsustati luua vabatahtlike värbamise teel.Sundmobilisatsioon kehtis ohvitseride ja sõjaväeametnike suhtes,kes pidid ilmuma oma endistesse väeosadesse ja Tallinnas asunud ohvitseride reservi. Täie hooga alustas staap tegevust alles peale alampolkovnik Joh. Laidoner kodumaale saabumist, kelle Ajutine Valitsus nimetas 23. detsembril Vabariigi sõjavägede ülemjuhatajaks. Ka soomusrongide meeskonnad, nii ohvitserid kui sõdurid, olid moodustatud vabatahtlikest, kus ohvitserid olid arvulises ülekaalus.Sellest ka sõja algusest peale soomusrongide edukas sõjaline tegevus.Võib julgesti öelda, et soomusrongid olid Eesti Vabadusõja edu pant. Samaaegselt kaitseväe moodustamisega toimus ka välisabi taotlemine. Välisdelegatsioonide tegevus ei seisnenud mitte ainult memorandumi esitamises Eesti iseseisvuse väljakuulutamise kohta, vaid ka abi taotlemises sõjalise toetuse saamiseks
SÕDA JA RAHU Lev Tolstoi "Sõja ja rahu" oli pikk ja keeruline protsess, mis kestis mitu aastat ja lõpetati alles aastal 1869. Lev Tolstoi sai seda endale lubada. Ta oli rikas krahv ja tal oli aega ellu viia oma idee, mille hiiglaslikud mõõtmed ilmnesid varsti pärast töö alustamist. Algil oli tal plaanis kirjutada romaan 1825. aasta dekabristide ülestõusust. Dekabristid oli aadlisoost ohvitserid, kes tõusid tsaar Nikolai I vastu üles ja keda karistati kas surmanuhtluse või pagendusse saatmisega. Tolstoi kavatses kirjeldada ühe vastuhakkaja elu ja saatust ja sattus nii Napoleoni sõdade ajastusse. Ulatuslikust materjalist, mis kirjanik nende aastate kohta kogus, koorus välja teine, ajalooliselt tunduvalt sügavamale ulatuv aines. Ta pani "Dekabristid" kõrvale ja see jäigi fragmendiks. "Sõja ja rahu" tegevus algab aastal 1805. Vene aadel naudib kuldset ajastut: lõbutsetakse luksuslikel vastuvõttudel, ballidel ja väljasõitudel maale. Mondääns...
· olustikumaalija · maalidest õhkub rahu · mahe keldriluugivalgus · tegevus siseruumis (enamasti) · naine mõnd lihtsat tegevust tegemas (pitsi valm.,kirja lug.,piima valam.) · kollakad ja sinakad toonid · kunstikaupmees · 35 maali o Kunstnik oma ateljees o Köögitüdruk o Pitsiniplaja FRANS HALS 1580-1666 · portreekunstnik (karakterportreed) · ilmekad grupipildid · värvikad tüübid: kõrtsikülastajad,mustlased, ohvitserid,palgasõdurid · naeru erinevad varjundid o Püha Jüri laskurid o Mustlanna o Narr lautoga REMBRANDT 1606-1669 · maaligeenius · suurepärane graafik · rõhk valgusel-varjul, heledusel-tumedusel · hõõguvpunased ja kuldpruunid värvitoon · teemad: piibli, mütoloogia, olustik, maastik, portree · autoportree eraldi zanriks (75) o Dr. Tulpi anatoomialoeng meisterlik ülesehitus o Autoportree Saskiaga- elurõõm
Harrastasid natüürmorti, mis Hollandis nägi välja uhke ja toretsev, tõeline barokk, lauad kaetud rikkalikult puuviljade ja lauanõudega, romantiline korratus, kogu eelneva täpne edasiandmine. Suuremamõõtmelisi maale on 17. saj. Hollandis teinud 2 kunstnikku: Frans Hals Üks kõigi aegade suuremaid portreemeistreid. Lihtrahvast maalis oma lõbuks: Portreteeritavatel on näol sageli naeratus või irve (,,Malle Babbe ehk Haarlemi nõid", "Naerev kavaler"), enamasti ohvitserid või aadlikud (,,Püha Jüri kompanii ohvitseride pidusöök"), grupiportreedel 10-20 inimest, kompositioon igav: tähtsa näoga inimesed suure laua taga, kuninglikud poosid. Tuntuim töö on ,,Mustlastüdruk": maalitud tüdruku naeratust on võrreldud Mona Lisa naeratusega. Halsi töödes valitsesid nooruses punane, helesinine jne., elu jooksul üldiselt tumedamad toonid, elu lõpul maalis vaid must-valgelt, sest nägemine nõrgenes.
Peaaegu kõikides selle perioodi valitsustes domineeris Stresemann. Tema eestvedamisel sõlmiti Locarno leping ning 1926. a sai SM'st Rahvasteliidu liige. 1920ndail oli SM'l kaks välispoliitikat: üks oli läänelik Stresemanni poliitika ja teine revansistlik, mida vaikides toetas president. Seda teostasid isamaalised massiorganisatsioonid (Teraskiiver). SM valmistus II MS'ks: *Saksa ohvitserid õppisid tankide juhtimist Venemaal, sest SM'l ei tohtinud neid olla *Kruppi firma hakkas valmistama õhutõrjekahureid Punaarmee jaoks *SM sai laene ja investeeringuid USA'lt KeskEuroopa riikide vahelised suhted olid üsna pingelised: *Tsehhoslovakkia, Poola, Jugoslaavia tegid panuse liidule Antant'iga *Austria, Ungari, Bulgaaria leidsid, et Antant ja Versailles' süsteem tegid neile liiga
tütar, küsitavalt veel kaks vallastütart kahe armukesega. Valitsemine Peale keisrinna Jelizaveta surma oli Peter Vene troonile tõusnud Peeter III-na, kes saavutas kõik Preisimaaga peetud Seitsmeaastase sõja võidud. Katariina toetuseks koondunud kaardivägi kukutas Peeter III ja kuulutas Katariina II paleepöörde tuelmusena 14. juulil valitsejaks. Riigipöörde läbiviimisesse oli kaasatud ka võimuahne Katariina ise, kuna kaardiväerügemendi ohvitserid, kus teenis tema soosik Grigori Orlov vennaga, panid toime Peeter III mõrva mõni päev hiljem ja teiste trooninõudlejate vangistamise, mis märgistas kogu tema valitsusaega. Samuti takistas Katariina poeg Pauli valitsemast, väites ta memuaarides olevat koguni oma armukese Sergei Saltõkovi poja. Katariina kohtas troonil küllalt vastupanu, pidi pingutama oma seaduslikkuse tõestamise nimel ja tegema teatavaid järeleandmisi aadli eesõigusi laiendades. 1764
preemia tõttu kirjutatud teost, kuna keegi ei soovi ena narriks teha ja seetõttu ei kirjuts avalikult tõsiselt sellistel teemadel. 7.Lihtrahvas laidab kordasaadetud teo otsekohe maha asja tagamaadesse süvenemata, asjatundja aga seevastu hindab olukorda tervikuna ja mõistab selle tegelikku olemust. 8.Turueit näeb tema munad mädadeks nimetanud naisterahvas vaid halba isiksust, kes solvas müüjat, ohvitserid aga näevad naisterahvas oma potensiaalset ihaldusobjekti kena naisterahvast. 9.Ma olen veendunud, et inimesed, kes on teadlikud, mis on abstraktne mõtlemine, suudavad seda kontrollida, et nad selle kasutamises liiale ei läheks, aga see võib isegi neil asjatundjatel tahes- tahtmata esineda.
Võimuletõus ja valitsemisviis Peale keisrinna Jelizaveta Petrovna surma Venemaa Keisririigi troonile tõusnud Peeter III annuleeris kõik Preisimaaga peetud Seitsmeaastase sõja võidud. Vastukaaluks tema Preisi-lembusele Katariina toetuseks koondunud kaardivägi kukutas Peeter III ja kuulutas Katariina II paleepöörde tulemusena 14. juulil (ukj) 1762. aastal valitsejaks. Riigipöörde läbiviimisesse oli kaasatud ka võimuahne Katariina ise, kuna kaardiväerügemendi ohvitserid, kus teenis tema soosik Grigori Orlov vennaga, panid toime Peeter III mõrva mõni päev hiljem ja teiste trooninõudlejate (vt. Ivan VI) vangistamise, mis märgistas kogu tema valitsusaega. Samuti takistas Katariina poeg Pauli valitsemast, väites ta memuaarides olevat koguni oma armukese Sergei Saltõkovi poja. Sisepoliitika 1764. aastal viis ta läbi kiriku maade riigistamise, mille tulemusena seni kirikule kuulunud pärisorjad ja maavaldused läksid riigi omandusse
• 1864. aasta ei toonud Põhjale veel siiski võitu, sest Lõuna kindralid Lee ja James Longstreet suutsid Granti peatada Wildernessi lahingus. • 9. aprillil 1865 piirasid Granti väed Lee Appomatoxi kohtuhoones sisse ning Lee otsustas kapituleeruda. Tagajärjed • Tänu Lincolnile, kindral Grantile, Shermanile ja teistele jäi Unioon võitjaks setsessionääride üle ja Ameerika Ühendriigid jäid ühte. • Lõunariikide ohvitserid ja lihtsõdurid lasti vabaks tingimusel, et nad ei võitle enam Uniooni vastu. • Põhjariigid kaotasid langenutena ja haavadesse surnutena umbes 360 000 meest, lõunariigid – 258 000. • Ameeriklaste omavaheline sõda maksis hiigelsuuri summasid. Võitjad põhjariigid kulutasid üksi 3,25 miljardit dollarit. » Setsessioon (tuleneb ladinakeelsest sõnast "secessio") on teatud territooriumi eraldumine riigist. Ümberkorraldused lõunas • 1865. a
pidurdavad selle maandumiskiiruselt (240 km/h) lõpliku seiskumiseni 122meetrise teekonna järel. Trossid on ühendatud teki alla jäävate ülivõimsate hüdrauliliste amortisaatoritega. Rohelised (ja mitte ainult rohelised...) mehikesed Lennukikandja ühes servas kõrgub komandotorn, mille ülemisel, seitsmendal korrusel paikneb tehnika viimase sõna kohaselt sisustatud koordineerimiskeskus. Tekil tegutsevaid meeskonnaliikmeid eristatakse vesti värvuse järgi: ohvitserid, lendurid ja mehhaanikud on kõik tibukollased, kütusetarnijad kojameheoranzid, katapuldi ja pidurdussüsteemide mehed marslaserohelised, traktoristid taevassinised, lennukite fikseerijadvastuvõtjad sokolaadpruunid ja turvajad erepunased. See on siis tehnika viimane sõna lennukikandjate osas. Kas see ka viimaseks jääb, on muidugi enam kui küsitav, sest (ja paraku) terves maailmas kehtib seniajani toosama tarkus: si vis pacem...
19saj teises pooles hakati teda pidama geeniuseks. Tema tööd olid uue põlvkonna impressionistidele eeskujuks Lord Hertford ostis 1865a ühe tema kuulsaima töö The Laughing Cavalier (1624a) selle aja kohta ülisuure summa eest mis oli 51,000 franki. Väiksema perega kunstnikud, näiteks Rembrandt, kolisid sageli sõltuvalt sellest, kus rohkem kliente oli, kuid Hals keeldus Haarlemist lahkumast ja jäi sinna surmani. Nii näiteks keeldus ta maalimast Amsterdami maakaitseüksust, nõudes, et ohvitserid tuleksid Haarlemi ja poseeriksid talle.Haarlemis on ka Frans Halsi muuseum.
Liiduga lõppesid edukalt. Saksa keisririik kuulutati pidulikult välja veel enne Saksa-Prantsuse sõja lõppu, 1871. aasta algul Prantsusmaal Versailles´ lossis. Preisi kuningas Wilhelm I sai ühendatus Saksamaa keisriks. Rahvusriigi loomine oli sakslaste jaoks ajalooline murrang, mis avas uues võimalused majanduslikuks, kultuuriliseks ja poliitiliseks arenguks 18. jaanuaril 1871. Aastal kuulutasid saksa ohvitserid Preisi kuninga Wilhelm I Saksamaa Keisriks.4 4 http://www.slideshare.net/ingazemit/saksamaa-hendamine 30.05.13 5.RIIGIKORD Saksa keisririik oli liitriik, mille koosseisus säilisid kõik olemasolevad Saksa riigid: 4 kuningriiki, 6 suurhertsogkonda, 12 hertsogkonda, 3 vabalinna ning eraldi Elsass-Lotringi piirkond. Nimetatud riikides jäid alles omad seadusandlikud ja täidesaatvad riigivõimuorganid ning ka võimulolevad dünastiad
tähendatud...". Vabadussõja ajal kanti märki vasakul pool rinnas ja ka mütsi rummul üldkokardist allpool. 3 Esimested scoudimärgid lasi kapten Reissar valmistada Tallinnas restorani Kuld Lõvi keldrikorrusel asuvas Netlovi kullasepa töökojas tema enese koostatud kavandi järgi. Märgid pressiti alguses punasest vasest ja hõbedast. Hõbedast märke kandsid ohvitserid ja punasest vasest märke kõik ülejäänud scoudid. Märgi esialgset valmistamisviisi muudeti pärastpoole ja hakati tegema emailitud märke, muidu sarnanesid need kujult eelmistega. Embleemil olev põdrapea esindab Scoutspataljoni võitlejate erksust, suursugusust ja vahvust. Viisnurkne põhjatäht kujutab Scoutspataljoni võitlejate sihikindlust, valmisolekut ja alistamatust. Embleemil asetsev sinine värv tähistab truudust riigile ja võitluskaaslastele, kuldkollane aga
Külma sõja aegsed kriisid Suessi kriis: 1952.a. oli Egiptuses kukutatud lääneriikide-meelne kuningas ja võimule tulid ohvitserid kes alustasid sotsialismi araabia mudeli ülesehitamist. Tulenevalt sellest hakkas Egiptus lähenema ka NSVL-le ja teistele sotsialistlikele riikidele, saades sealt majanduslikku ja sõjalist abi. See omakorda teravdas suhteid lääneriikidega, mis tipnesid Suurbritannia ja Prantsuse kontrolli all olnud Suessi kanali natsionaliseerimisega Egiptuse poolt. Kasutades araabia riikide vaenu Iisraeliga, leppisid Suurbritannia ja Prantsusmaa juutidega kokku ühise Egiptuse vastase agressiooni
mõtlemine! Ei üks ega teine lähenemine ei arvesta kõiki aspekte, vaid suhtub olukorda talle omasest vaatenurgast. · Sarnaselt inimesetundjaga mõtleb ka turueit üksnes abstraktselt: ta näeb ostjas vaid oma munade solvajat, kujutab endale üksnes ette, millise inimesega on tegemist, kuid ei arvesta teiste aspektidega(nt naise välimusega) peale oma arvamuse. Ilmselt näevad ohvitserid seda naist hoopis teises valguses, sest nendel pole munadega mingit seost. · Ma arvan, et ilmselt polegi inimesel võimalik abstraktsest mõtlemisest pääseda, sest igaühel meist on oma eelarvamused, kogemused ja seisukohad, mis takistavad konkreetselt mõtlemast. Abstraktsus ja konkreetsus on suhtelised. ,,Kostmine küsimusele: mis on valgustus?"
maailma meredel ning teinud läbi kõik ebatavalised seiklused, mis kahejalgsele olendile iganes võivad juhtuda. Iseenesest mõista oli Pencroffil ettevõtlik loomus, ta oli inimene, kes on valmis kõigega riskima ja keda miski ei üllata. Mulle meeldis Pencroffi juures see, et ta hoolitses oma kunagise kapteni poja eest. Pencroff armastas Harbert Browni nagu oma last. SISU KOKKUVÕTE: Oli 1865 aasta, Ameerika kodusõda. Kindral Iranti juhtimisel tehti katse vallutada Richmond. Ja mitmed ohvitserid langesid vaenlaste kätte ja nad toimetati vangidena linna. Ühel ja samal päeval langesid vangi Cyrus Smith, kes oli teadlane ja väga vapper sõdur ja ajalehe ,,New York Herald'' reporter. Gidion Spiletti, kelle ülesandeks oli olnud jälgida sõjasündmusi Põhjariikide armees. Vangid otsustasid põgeneda maksku mis maksab. Põgenemiseks kasutasid nad aerostaati ja ühel tormisel ööl põgenesid 5 meest ja koer. Torm aga paisus orkaaniks. Õhupalli oli võimatu maapeale tuua
Sotsiaalne kihistumine maapuudus suurim probleem väljaränne Siberisse, Kaukaasiasse, Krimmi või linnadesse. Esimene maailmasõda 1914-1918 Sõjategevus Eestis hakkas 1917 sügisel. Hurraapatriotism kõik läksid rõõmuga sõtta. Vene valitsus vs Saksamaa. Mobilisatsioon Vene sõjaväkke (~100 000). 10 000 langes + haavatud. Tööjõu kvaliteet halvenes, tööjõu defitsiit tehaste häving. Mõju: kujunes Eesti ohvitserkond rindekogemusega eesti ohvitserid andsid olulise panuse Vabadussõjas, Venemaa ja Saksamaa nõrgenemine andis võimaluse Eesti iseseisvumisele. Veebruarirevolutsioon 1917 Tsaar Nikolai I loobus troonist Venemaa krahhi äärel nälg, sõjaväsimus, Venemaa nõrgenemine Seadusandlik võim Riigiduumal, täidesaatev võim Ajutisel Valitsusel Autonoomia Märtsis taaskehtestas AV Soome põhiseaduse, kuulutas Poola iseseisvaks, alustas Ukraina autonoomseks muutmist. AV määrus Eesti kubarmangu ajutise korra kohta:
Konflikte esines ka rindel võitlevate eesti pataljonide ja sakslaste vahel. Pataljonide juurde määratud saksa nn. sideohvitserid käitusid eesti sõdurite ja ohvitseridega ülbelt. Nende kõneleksikonis esines kogu eesti rahvast halvustavaid ütlemisi nagu "totter maarahvas", "eesti sead" jms. Esimestel sõja-aastatel keelati eestlastel oma rahvusvärvide kandmine põhjendusel, et kui ei ole riiki, ei ole ka eesti sõdurit. Neil põhjustel lahkusid paljud eesti ohvitserid ennetähtaegselt rindelt. Kuigi eesti sõdur oma tublidusega võitis kõrgemate saksa väejuhtide lugupidamise, jäid nad esialgu ikkagi ida-ala töötajate kategooriasse. Neile ei antud saksa ega eesti sõjaväetunnuseid ega ka saksa autasusid. Eestlasi autasustati kangelaslikkuse eest selleks 1941. aastal välja antud teenetemärgiga, ehk nn. "idamedaliga". Kuigi üsna varsti pärast sakslaste Eestisse saabumist oli selge, et Eesti Vabariigi
sõja kuulutanud ka Venemaa ja et Vene väed olid asunud piirama Narvat. Kuningas otsustas minna Narvale appi. Narva lahingus 30. novembril 1700 saavutasid rootslased venelastele näkku peksvas lumetormis võidu neljakordses ülekaalus olevate Vene vägede üle. Lüüasaanutest uppusid paljud Narva jõe voogudes, Vene vägede välismaalastest ohvitserid ruttasid end vangi andma. 1700/1701. a. talve veetis Karl XII Laiuse linnuses. Kuningas osales eesti talupoja pulmades, rootsi ohvitserid olid vaderitaks eesti laste ristsetel. 17. sajandil oli Rootsist saanud Läänemerel valitsev suurriik. Paistis, et hakkab täide minema Rootsi valitsejate unistus, muuta Läänemeri Rootsi sisemereks. Kui 1697. aastal sai troonile 15-aastane Karl XII, lootsid Taani, Venemaa, Saksimaa ja Poola ära kasutada Rootsi valitseja noorust ja sõlmisid Rootsi vastu liidu. Põhjasõda algas, kui Poola kuningaks valitud Saksi kuurvürst August II Tugeva ründas
haritlastes. Opositsiooni téihtsaimaks keskuseks kujunes Tartu ning nn Tartu vaimust sai autoritaarse korra vastase võitluse sümbol. Kuid demokraatiat polnud kaitseseisukorra tingimustes võimalik taastada. EST Vabadussõda o 28.11. 1918 Punaarmee ründas Narvat o V-l oli parem tehinka + liikusid kogu aeg edasi kogu Dets. o Uue aasta esimesel päeval Tallinna poole o EST ei tahtnud võidelda, lahigusse suudnusid ainult ohvitserid ja koolipoisid o Hiljem rahvas mõistis vajadust kodumaad kaitsta + tehti ümberkorraldusi sõjaväes ja uueks ülemjuhatajaks sai J. Laidoner. o Juurde tuli ka palju välisabi. o 7.01.1919 tehti vastupealetung, edu Põhja-Eestis. o 14.01 hõivati Tartu. o Maa säästmiseks üritati sõjategevust viia EST välja. o Lätis nõuti baltisakslaste poolt EST tagasitõmbumist. o Tekkis konflik landerveerlaste ja EST vahel
Narva lahing. Pilt: google.ee Venemaa ja et Vene väed olid asunud piirama Narvat. Kuningas otsustas minna Narvale appi. Narva lahingus 30. novembril 1700 saavutasid rootslased venelastele näkku peksvas lumetormis võidu neljakordses ülekaalus olevate Vene vägede üle. Lüüasaanutest uppusid paljud Narva jõe voogudes, Vene vägede välismaalastest ohvitserid ruttasid end vangi andma. 1700/1701. a. talve veetis Karl XII Laiuse linnuses. Kuningas osales eesti talupoja pulmades, rootsi ohvitserid olid vaderitaks eesti laste ristsetel. 1.1 PÕHJASÕJA TALLERMAA Põhjasõja esimestel aastatel tabasid kohalikku elanikkonda eriti rängalt Vene vägede ja nende liitlaste – tatarlaste rüüsteretked. Juba päris sõja algul 1700. a. oktoobris, kui Peeter I oli oma
KatariinaII eraelu Pugatsovi mässu ajal sai alguse Katariina tähtsaim isiklik suhe, tema armulugu Grigori Potjomkiniga. Potjomkin oli vapper sõdur, kuid ka suur musikaarmastaja. Tema head välimust rikkus veidi ühe silma puudumine. Katariina nautis tema naljasoont ja jäljendamisoskust ning tema ilmne armumine sellesse mehesse põhjustas kuulujutte nende salajasest abielust. Kuigi pärast 1776. aastat asendasid Potjomkini keisrinna voodis järjest nooremad ohvitserid, säilitas ta mõju riigiasjadele kuni oma surmani 1791. Pärimus Katariina sugulisest rahuldamatusest kujunes juba tema eluaja ja see juurdus tugevasti. Mängufilmid Pola Negri ja Marlene Dietrichiga peaosas ning lavastus, kus teda mängis Mae West ,tugevdasid teda. Legendile lisas jõudu Mae Westi kommentaar oma osatäitmise kohta: ,, Katariina oli suur keisrinna , tal oli ka 300 armukest. Tegin paari tunniga parima mis suutsin." Usaldusväärsed tõendid on siiski ainult 12 Katariina
· kõik inimesed on võrdsed · maa on ühine vara Digerid Gerrard Winstanley Kehvikute koloonia asutamine Saadeti laiali 1650. aastal Konservatism Edmund Burke Põhiideed · Traditsionalism · Inimolemuse ebatäiuslikkus · Ühiskonna rahulik areng · Oluline on eraomand · Töö on väärtus omaette Konservatiivne partei Revolutsiooni käigus tõusid juhtivaks independendid, kelle põhilise toetajaskonna moodustasid sõjaväelased ja ohvitserid. Nad koostasid konstitutsiooniprojekti, kuidas pärast revolutsiooni Inglismaad valitseda. Nad pidasid tähtsaks parlamenti, mis valitaks iga kahe aasta tagant. Valimisõigus seostati maksudega, mis taheti anda kõikidele maksumaksjatele. Väideti, et neil kel pole varandust ja seega ei maksa makse, ei ole riigis ka huvisid. Nende programmi majandust käsitlev osa seadis ülesandeks monopolide kaotamise. Samuti taotleti usuvabadust (puritanism ja anglikaani kirik mõlemad kõrvuti lubatud)
Evita Peroni elulugu 1919, 7. mai Argentina provintsilinnas Los Toldose lähedal sünnitas Juan Duarte kokk Juana Ibarrugen peremehele sohitütre Eva Maria. Juani ning Juana afäär kestis umbes 15 aastat ning armastus tundus olevat tõeline - Juan andis kõigile Juana sünnitatud sohilastele oma perekonnanime. Eval oli neli õde-venda. 1926, 8. jaanuar Juan Duarte hukkus liiklusõnnetuses. Murest murtud Juanat ja tema lapsi ei lubatud matuselegi. 1927-1935 Eva Duarte käis koolis, kuid polnud suurem asi õpilane. Tema suurim unistus oli ühel heal päeval saada kuulsaks näitlejaks. 1934-1940 Kui Eva oli 15aastane, tuli tema kodulinna esinema kuulus tangolaulja ja -kitarrist Agustin Magaldi. Kuulsusest ja suurlinnaelust unistav Eva nägi mehes oma võimalust ning mõni aeg hiljem läkski ta koos Magaldiga Buenos Airesesse. Elu suurlinnas osutus aga raskemaks kui Eva kujutleda oskas ning hinges püsimiseks pidi ta ...
Punaarmee tungis kiirelt Eestisse, mõne ajaga olid nad juba tunginud Kuusaluni. Vastase edule aitas kaasa eestlaste seas valitsev sõjatüdimus ja hirm Venemaa hiigeljõu ees. Just seetõttu kukkus läbi ka vabatahtlike värbamine Rahvaväkke ning sundmobilisatsioon andis esialgu vähe tulemusi: mehed jätsid mobilisatsioonipunktidesse ilmumata või jooksid väeosadest laiali. Vaenlasega võitlesid peamiselt väikesed vabatahtlike salgad, kuhu kuulusid peaasjalikult ohvitserid ja koolipoisid. Erinevalt vanemast põlvkonnast ei kahelnud noored Eesti kaitsmise vajalikkuses ja võimalikkuses ega tundnud hirmu ka tugevama vastase ees. Kooliõpilased etendasid kogu Vabadussõja käigus suurt rolli, kuuludes peaasjalikult mitmesuguste vabatahtlike löögiüksuste (skautpataljon, soomusrongid, Sakala partisanid jt.) koosseisu ja osaledes paljudes olulistes lahingutes. Vaikselt kasvas siiski rahva hulgas arusaam kodumaa kaitsmise vajalikkusest, suurenes
EESTI TEISE MAAILMASÕJA AJAL OMARIIKLUSE KAOTUS 1939. esitas Moskva nõudmise sõlmida Eestiga vastastikuse abistamise leping ja luua Eesti Punaarmee baasid. Sõja vältimiseks Eesti valitsus alistus ning allkirjastas 28.septembril 1939 baasidelepingu. Juunis 1940 hakkas Venemaa nõudma Eesti, Läti ja Leedu valitsuse väljavahetamist ning uut koondiste lubamist. Punaarmee okupeeris Leedu 15.juunil, Läti ja Eesti 17.juunil 1940. Siis korraldasid moskvalased töörahva revolutsiooni ja seadsid rahvavalitsuse etteotsa Johannes Vares-Barbaruse. Kuulutati välja Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik, mis augusti algul võeti 6.augustil 1940 NSV Liidu koosseisu. NÕUKOGUDE OKUPATSIOONIREZIIM Eestis kehtistati Nõukogude Liidu konstitutsioon ja seadused, loodi uued riigiorganid, kelle ülesandeks oli Moska korralduste täitmine. Ainsaks lubatud parteiks sai kommunistlik partei. Vangistati ning hukati inimesti kõigist rahvakihtides...
Kanepi Gümnaasium Moelooja Coco Chanel Referaat Autor : Mirell Lattik Juhendaja : Ele Kõiv Kanepi 2008 Sisukord: · Sissejuhatus · Elulugu · Looming · Kokkuvõte · Kasutatud materjalid Sissejuhatus Ma kirjutasin referaadi prantsuse ühe 20. sajandi kõige innovaatilisemast ja tähtsamast moeloojast Coco Chanel´ist. Valisin Chaneli, kuna tema looming on suurepärane ja elulugu huvitav ning mitmekülgne. Chanel´i tahtejõud on kadestamist väärt. Moeloojana on ta pidanud kõvasti pingutama et jõuda sellise karjäärini. Chaneli elulugu. Coco Chanel sünninimi on Gabrielle Bonheur Chasnel. Chanel sündis 19. augustil Saumuri 1883 ning suri 10. jaanuar 1971. Chanel ise on oma lapsepõlve ja noorpõlve kohta levitanud ilustatud versioone. Ta sündis rändkaupmees Albert Chaneli ning tema armukese Jeanne Devolle'i teise a...
võib kergesti enda reputatsiooni ära rikkuda. 7. Lihtrahvas näeb mehes ainult mõrvari külge ja seetõttu ignoreerib kõike muud selle mehe suhtes (hävitavad tema ülejäänud inimloomuse). Samalajal inimesetundja hindab olukorda tervikuna ja üritab aru saada, mis on viinud selle inimesi kuriteo toimepanekuni. 8. Turueit näeb ostjas ainult halba ja üritab luua oma mõtetes seoseid selle inimese kohta ja, et leida võimalikult palju negatiivseid asju, mida nimetada. Ohvitserid oleksid aga märganud selle inimese muid omadusi (sealhulgas ka häid, nagu näiteks võib- olla ta ilu). 9. Mina arvan, et see on osa meist kõigist ja täielikult lahti saada sellest võimalik ei ole. Samas olles sellest pidevalt teadlik ja enda mõtteviisi jälgides saab seda kontrollida ja mitte laskuda tühistesse järeldustesse. Hinne: + Õppejõu poolt leitud probleemid: 1 küsimuse teine pool ei kehti
Allahinnati ennast ja ei mõistetud , et revolutsioonist nõrgestatud enamlik riik pole võrreldav sõjaeelse impeeriumiga. 5. Milliseid samme astus EV valitsus, et peatada Punaarmee pealetung, kust saadi abi, millist? Eesti valitsus hakkas looma Kaitseväge. Eesti Kaitseväe juhiks määrati J. Laidoner. Võeti hulgaliselt laenu. Kuulutati välja vabatahtlike mobilisatsioon, kus lubati päevapalka ja võidu korral maad. Vabatahtlikuna asusid sõtta endised sõjakarudest ohvitserid ja lihtsad gümnasistid. Algas vabatahtlike üksuste loomine (Kalevlaste Malev, Kuperjanovi partisanid jt). Positiivselt mõjutas sõja käiku ka välisabi- Eestisse saabusid Briti laevastikueskaader ja Soome vabatahtlikud- ning Rahvaväe juhtimise ümberkorraldamine. Veebruari lõpuks oli Eesti territoorium Punaarmeest vabastatud, kuid ägedad lahingud jätkusid ka edaspidi. Tugevat moraalset toetust pakkusid Eestile Suurbritannia laevastiku
Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1. Vabadussõja algus...................................................................................................................4 2. Vabadussõjas osalenud...........................................................................................................6 Kokkuvõte..................................................................................................................................7 Kasutatud kirjandus...................................................................................................................8 Sissejuhatus Valisin oma referaadi teemaks Vabadussõja kuna tänu sellele sai Eesti iseseisvaks. Vabadussõda on väga tähtis Eesti ajaloos. Töö eesmärgiks on saada rohkem infot Vabadussõja kohta. 3 1....
igale maakonnale või läänile pannakse kohustus panna välja üks jalaväe rügement jalaväe rügmendi väljapanek näeb välja selline, et 2 talu peavad üleval pidama ühte sõjaväelast (söök, riided, sõjatarbed jne) rügement u 1200 sõdurit püsivalt olemas sõdurid sellisel kujul pidevalt olemas nö proffessionaalid varasemalt kamandati sõtta talupojad, kellel väljaõpet polnud kõrgemad ohvitserid paigutatakse ka maapiirkondadesse elama, oma üksuste lähedal, kaptnenil peab olema nt 4 tuba ja köök, leitnandil 3 tuba ja köök jne pidevalt olemas väljaõpetatud vägi, mida on võimalik operatiivselt kokku tuua oli ratsaväe, mereväe üksusi, peamiselt siiski jalvägi ressursside mõttes jalavägi võrdlemisi suur 25 000 meheline jalavägi talupojad peavad enda keskele elama pandud sõjaväelasi üleval pidama
Vabadus ja Vastutus Me elame müstilises maailmas, sageli teadmata, miks üks või teine asi juhtub, sest see kõik on lihtsalt nii seletamatu, nii ebareeglipärane. Ilmas on palju kirjutamata seadusi, mis tuleb meil kõigil iseendi jaoks paika panna, need on reeglid, mis kehtivad personaalselt ainult meile endile. Reeglid, mis panevad meid vastutama selle eest, mis meil on, selle eest, mida me teeme ning kuidas räägime ning reeglid, mis õpetavad meid hindama vabadust-seda kõige pühamat elus. Vabadus on elu alus. Kui me oskame seda väärtustada võime kõik meile antud aastad elada õnnelikult ning nautida täisväärtuslikku elu. Vabadus on meie endi valik, sest selle vale käsitlus karistab meid vabaduse võtmisega. Inimesed, kes ei ole õppinud oma vabadust hindama ning selle eest vastutust kandma, leiavad sageli oma koha kinnipidamisasutustes. Vabaduse kaotus tähendab vastutuse puudumist. Kui kõik i...
Vana-Egiptuse 18. dünastia Referaat 2010 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. 18. dünastia 3. Valitsejad 4. Kokkuvõte 5. Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Mina teen referaadi 18. dünastiast eelkõige sellepärast, et ma ei suutnud otsustada Tutanhamoni ja Thutmosis III vahel. Avastasin, et mõlemad on 18. dünastiast, nii ma otsustasingi teha 18. dünstiast. 18. Dünastia ajal sai Egiptusest Uus riik ja koos sellega tuli palju muutusi. Oma referaadis uurisin selle dünastia ajal olnud elust ja selle aja valitsejatest. 18. dünastia (1550-1307 eKr) 18. dünastia on arvatavasti tuntuim Vana-Egiptuse dünastia. Selles dünastias valitsesid nt Thutmosis I, II, III, Tutanhamon, kuninganna Hatsepsut, Amenhotep I, II, III, IV, , jpt ... 18. dünastial sai Egiptusest Uus riik. Uue riigi ajal muutus Egiptus Idamaade võimsaimaks ...
Guvernant koduõpetaja Rodionovna (Arina) lapsehoidja Ta sünnib Venemaale, kus paljud temast ei hooli. Hoolivad njanja ja Nikita (vanamees). Kui Puskin sureb on pärisori Nikita endiselt ustav oma isandale. Tal oli elutüdimus. Talle vedas, et sattus Tsarskoje Selo lütseumisse (1811-1817). See oli väike tsaariperekonna suveresidents. Juba lütseumi ajal avaldab luuletusi. Aasta 1812 avaldas suurt mõju Napoleon tungis Venemaale. Tulevad dekabristid. 1814 tulevad ohvitserid tagasi venemaale. Tähtsaimad luuletused ,,Küla" ja ,,Priius" (1817-1820) Asus Peterburgi ametnikuna tööle. Aga ta teadis, et on sündinud poeediks. Peterburis suhtles lähedalt tulevaste dekabristidega. ,,Küla" algab väga idüllilise ja ilusa pildiga vene külaelust. Kõik on armas, kena. See pilt on justkui maha kirjutatud 18.saj luulest. Teises salmis tuleb pööre ja Puskin ütleb:"Kuid hirmus pinaja mu mõtteil siiski lasub" (mõtles pärisorjust)
kuulutasid seal välja Eesti Töörahva Kommuuni (ETK) eesotsas Jaan Anveltiga. Kommuun oli näiliselt iseseisev riigilaadne moodustis, mida juhiti Moskvast ja kus teostati enamlikku poliitikat. · Vabadussõda algas Eesti jaoks halvasti, sest vastase tohutu ülekaal tekitas lootusetust. Saksa okupatsiooniaegne terrorireziim oli enamlaste populaarsust vaesema elanikkonna hulgas suurendanud. · Oma maa ja vabaduse kaitsele asusid ainult o Kohusetundest ajendatud ohvitserid o Omakaise baasil loodud kaitseliidu liikmed o Romantililselt meelestatud koolipoisid, nad püüdsid kõigi kättejuhtuvate vahendite ja meetoditega vaenlase edasitungi pidurdada · Punaarmee liikus aeglaselt kuid pidevalt edasi, jõudes 35 km kaugusele Tallinnast, siis saabus toetus Inglismaalt, Soomest, Rootsist, Taanist. · Eesti vägede ülemjuhatajaks sai Johann Laidoner. · Elanikkond pöördus punase terrori ja enamlaste vastu. · 1919
Miks lõppes ärkamisaeg? 1) juhtide vahelised erimeelsused 2) suur lõhe kahe peamise suuna vahel 3) Jakobsoni surm jm sellised sündmused 4) Iga hea asi saab korda otsa 5) venestamise pealetung Venestamine - 1880.keskpaigast kuni I Maailmasõjani. Põhjused: 1) eestlase pürgmised ja ideaalid olid erinevad 2) rahvusliku liikumise tulemusena poliitilised olud ei paranenud 3) rahvusliku liikumise hoog vaibus ja selle juhid lahkusid vaateväljalt Kaasnenud ümberkorraldused: 1) Koolides mindi üle venekeelsele õppele 2) Õigeusu pealesurumine 3) Piirati omavalitsuste tegevusvabadust 4) vene keelest sai ametlik asjaajamiskeel 5) ametnikud vene rahvusest 6) uus kohtusüsteem 7) uus linnaseadus 8) tsensuur- kirjasõna range kontroll 9) Eesti seltside jm sulgemine/ära keelamine Mis juht...
kuulutasid seal välja Eesti Töörahva Kommuuni (ETK) eesotsas Jaan Anveltiga. Kommuun oli näiliselt iseseisev riigilaadne moodustis, mida juhiti Moskvast ja kus teostati enamlikku poliitikat. · Vabadussõda algas Eesti jaoks halvasti, sest vastase tohutu ülekaal tekitas lootusetust. Saksa okupatsiooniaegne terrorireziim oli enamlaste populaarsust vaesema elanikkonna hulgas suurendanud. · Oma maa ja vabaduse kaitsele asusid ainult o Kohusetundest ajendatud ohvitserid o Omakaise baasil loodud kaitseliidu liikmed o Romantililselt meelestatud koolipoisid, nad püüdsid kõigi kättejuhtuvate vahendite ja meetoditega vaenlase edasitungi pidurdada · Punaarmee liikus aeglaselt kuid pidevalt edasi, jõudes 35 km kaugusele Tallinnast, siis saabus toetus Inglismaalt, Soomest, Rootsist, Taanist. · Eesti vägede ülemjuhatajaks sai Johann Laidoner. · Elanikkond pöördus punase terrori ja enamlaste vastu. · 1919
Esimene maailmasõda 1914-1918 Põhjus - Võitlus maailma ümberjagamise pärast, et saada tooraine allikaid, kolooniad Ajend Tapeti Franz Ferdinand Plaan Tehti Schlieffeni sõjaplaan kiiresti saada Pr. Endale (sks) Lahingud: Marne'i lahing Petain Pr. Au ja häbi Verduni lahing * 11.nov 1918 Compiegne'i vaherahu Tulemused: - suur hukkunute arv, kadunud sugupõlv. - Tööstuse, põllumaj. Langus + teaduse, tehnika areng: tank, lennuk, raskekuulipilduja, gaas. + suurte impeeriumite lagunemine (Vn, Sks, Türgi, Austria-Ungari) + uute riikide teke - 6.dets 1917 Soome - 16.veebr 1918 Leedu - 24.veebr 1918 Eesti - 18.nov 1918 Läti Venemaa 1917 · Veebruarirevolutsioon Põhjus : I MS (sõjavägi) Majanduslik allakäik Rahulolematus Ni...
Ahas Henn käis Kommertskooli seitsmendas klassis. Ta hakkaski detsembripäeva hommikul kooli minema. Väljas nägi ta trobikond inimesi, kes kõik midagi lugesid. Ahas üritas ka sinna trügida. Ta jõudis vaid lugeda, et välja on kuulutatud mobilisatsioon ning kõik kes 1. jaanuariks 1918 sai 21-35 aastaseks peavad välja astuma. Rohkem Ahas lugeda ei jõudnud, sest teade kisuti seinalt ära. Rahvas oli marus, et mehed sõtta peavad minema. Edasi liikus Ahas Käämeri juurde. Kui Käämer mobilisatsioonist kuulis ärritus ta väga. Kui poisid edasi liikusid oli näha mitmel pool ärritunud inimesi, teadet aga ei olnud enam kusagil. Käämer oli silmmärgatavalt vihane ja kirus punaväelisi. Kui nad kesklinna lähedusse jõudsid nägid nad, et seal teated väljas. Käämer ütles selle kohta, et buržuide linnajagu ju. Ta trügis tahvli juurde teadet lugema. See lugemine ärritas teda veelgi. Mõne saja inimesega ei tehta sõjas ju midagi. Peagi liitus nendega kolmaski kl...
15 Pariisi rahukonverents: 18.01.1919 avati Pariisis rahukonverents, lükati tagasi Wilsoni rahuplaan ning keskenduti Prants ja Ingl huve arvestavate rahulepingute koostamisele. Kõige tähtsaim oli Saksamaaga sõlmitud Versaille'i rahuleping. Versaille'i rahu tingimused: Saksa pidi loovutama Prantsusmaale Elsassi ja Lothringi ning mõned alad sõja tagajärjel tekkinud uutele riikidele. Lisaks pidi Saksa vähendama oma sõjaväge 100,000 mehele, kellest vaid 4000 võisid olla ohvitserid. Saksa ei tohtinud kehtestada sõjaväeteenistuskohustust, tal keelati omada lennuväge ja allveelaevu, piirangud kehtestati ka leavastiku suurusele. Lõpuks tuli hüvitada võitjariikidele sõjakahjud e maksta reparatsioone.
Jätkusõda: soomepoiste tegevus v 1943aasta sügisel Soome põgenenutest astus umbes 400 meest Soome Merejõudude teenistusse, kus said väljaõpet ja teenisid mitmetel sõjalaevadel, moodustades 10 % Soome laevastiku isikkoosseisust. v Ülejäänud mehed suunati jalaväe väljaõppelaagritesse Porokyläs, Jokelas, Järvenpääl, Käkösenpääl, Purhos, Huuhanmäel ja Taavettis. Eestlaste väljaõpetajad olid Soome ohvitserid ja allohvitserid. Vastava auastmega eestlased pandi kohtadele väljaõppe käigus. Jätkusõda: soomepoiste tegevus v Aktiivse Soome põgenemise propageerijana sai Eestis tuntuks kapten Karl Talpak, kes sattus vastuollu Saksa võimudega ja põgenes 1943aasta kevadel Soome. v Tema eesmärk oli luua eesti vabatahtlikest oma võitlusüksus. Talpak tegi ettepanekuid ja selgitustööd Soome Peastaabis. v 8
36. NÕUKOGUDE OKUPATSIOON EESTI OKUPEERIMINE Aprillis 1940 hõivasid Saksa väed Taani ja Norra, mais okupeerisid Hollandi ja Belgia ning sisenesid Prantsusmaale. Lääneriikide jaoks osutus välksõja taktikat rakendav Saksa sõjamasin liialt võimsaks. Saksa tankikoonidsed murdsid rinde läbi ja tungisid sügavale Prantsusmaale. Aega, mil maailma tähelepanu koondus Lääne-Euroopale, kasutas Moskva selleks, et valimstuda Eesti ,Läti ja leedu okupeerimiseks. Alustati suhete teravdamisest: balti riike süüdistati baaside lepingu rikkumises, nõuti baaside maa-alade suurendamist ning suurendati baasivägede arvukust. Samal ajal tehti sõjalisi ettevalmmistusi: baltimaade piiridele koondati kolm armees, kuhu kuulus pool miljonit punaväelast. Juuni keskpaigaks viidi see hiigelhord, samuti ka baasiväerd, täieliku lahinguvalmidusse. 14 juunil esitas Nõukogude liit leedule ultimaatumi, nõudes täiendavate punaarmee väekoondiste paigutamist tähtsamatesse k...
Riiale. Pärnusse saabudes sai ta aga teada, et suvel oli Rootsile sõja kuulutanud ka Venemaa ja et Vene väed olid asunud piirama Narvat. Kuningas otsustas minna Narvale appi. Narva lahingus 30. novembril 1700 saavutasid rootslased venelastele näkku peksvas lumetormis võidu neljakordses ülekaalus olevate Vene vägede üle. Lüüasaanutest uppusid paljud Narva jõe voogudes, Vene vägede välismaalastest ohvitserid ruttasid end vangi andma. 1703. aastal vallutasid Vene väed mitmed Eesti linnad, sealhulgas ka Rakvere ning linnu põletati. Sõja ajal toimus ka suur katku laine. Sõja tulemusel sai Venemaa endale Eesti- ja Liivimaa.. Rootsi sai õiguse Eesti- ja Liivimaalt ilma tollita välja vedada 50 000 rubla eest teravilja. Eestis tui võimule Venemaa ning algas Vene aeg. Põhjasõja ajal põgenesid paljud talupojad koos peredega metsadesse ja soodesse. Esimestel aastatel
ülekuulamisprotokollidest“ analüüsivad ülekuulamisprotokollide eripära. Toimikutes käsitletakse arreteeritute ja süüdimõistetud juhtumid. Arreteeriti tavaliselt Saksa okupatsiooni võimudega koostööd teinud isikuid, Omakaitse liikmeid, Eesti Vabariigi, kui ka Saksa politsei ja sõjaväeteenistuses olnuid isikuid, desertööre, kodanlikke natsionaliste. Uurimisosakonnas töötasid põhiliselt NSVLiidust saadetud julgeoleku ohvitserid. Arreteerimisele oli eelnenud informatsiooni kogumine, mille alusel vahistati isik. Uurimuse käigus küsiti sõprade, tuttavate ja töökaaslase kohta, millised on nende poliitilised vaated, millistesse erakondadesse, organisatsioonidesse nad kuulusid, kuidas suhtuvad nõukogude korda, kus elavad praegu jne. Ivo Juurvee „Totalitaarse reziimi eriteenistuse kirjastustegevusest Eesti NSV KGB näitel“ vaatleb selle teenistuse sekkumist avaliku arvamuse kujundamisse raamatute väljaandmise
preisimeelne hoiak. Aadlike ja kaardiväelaste meelepaha leidis toetust Katariina poolt, kes kartis, et tema armuafääridest ja abielurikkumistest teada saanud Peeter algatab abielulahutuse. Vastukaaluks tema Preisi-lembusele Katariina toetuseks koondunud kaardivägi kukutas Peeter III 28. juunil 1762 troonilt ja kuulutas Katariina II paleepöörde tulemusena 14. juulit valitsejaks. Riigipöörde läbiviimisesse oli kaasatud ka võimuahne Katariina ise, kuna kaardiväerügemendi ohvitserid, kus teenis tema soosik Grigori Orlov vennaga, panid toime Peeter III mõrva mõni päev hiljem ja teiste trooninõudlejate vangistamise, mis märgistas kogu tema valitsusaega. Neid toetasid nii kirik, aadlikud kui ka valitsev Senat. Samuti takistas Katariina poeg Pauli valitsemast, väites oma memuaarides, et Paul olevat koguni tema armukese Sergei Saltõkovi poeg. Valitsejana oli Katariinal kavas läbi viia suuri ümberkorraldusi nii seadusandluses,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
