Saladuslik saar (7)

,,Saladuslik Saar’’
Autor:Jules Verne
Lehekülgede arv:620
Ilmumisaasta:1954
Peategelase nimi ja iseloomustus:
Smith oli põhjaameeriklane,kõhn,kondine,hallinevate juuste ja tihedate vurrudega,leegitsevate silmadega . Cyrus Smith oli elukutselt insener ja esmajärguline teadlane , ta oli 45 aastane.Ta oli leidliku vaimu ja osavate kätega mees. Kuna Smith oli nii teoinimene kui ka mõtleja, ei valmistanud miski talle raskusi. Ta oli suurepärase iseloomuga , igasuguses olukorras säilitas ta enesevalitsuse. Cyrus Smith oli oma reisikaaslastele suureks abiks, tänu tema suurtele teadmistele ja käteosavusele said merehädalised päris hästi hakkama üksikul saarel.
Kolm kõrvaltegelast ja iseloomustus:
Gidion Spilett oli pikka kasvu, 40 aastane, ta kandis punakavardjundiga põskhabet.Ta pilk oli rahulik, terav ja kõike märkav.Ta oli harjunud hetkega haarama kõike vaatevälja üksikasju.Spilett oli tugeva kehaehitusega. Ta oli juba 10 aastat ,,New – York Heraldi’’ reporter , kes ei kohkunud millegi ees, kui oli vaja saada täpset informatsiooni. Ka tema oli võtnud osa kõigist lahinguist nagu Cyrus Smithki. Käsitsedes pliiatsit niisama osavalt kui sulge , saatis ta ajalehele mitte ainult reportaaže, vaid ka pilte. Mulle meeldis Gidion Spilett väga, kuna ta oli väga julge ja abivalmis.
Nabuchodonose ehk Nab.
Nab oli umbes 30 aastane, tugev, nobe, osav, andekas, rahuliku iseloomuga, vahest lihtsameelne, alati naeratav, teenintusvalmis ning heasüdamlik, Nab oli Cyrus Smithi teener, kes oli talle kõigest hingest ustav. See kartmatu mees oli inseneri maaomandil sündinud neeger. Peale orjuse kaotamist ei tahtnud ori oma peremehest lahkuda. Ta armastas oma peremeest niivõrd, et oli valmis tema eest elu andma. Mulle meeldis Nabi juures see, et kuuldes oma peremehe vangilangemisest otsustas ta ümberpiiratud linna tungida. Riskides seejuures kümmneid kordi oma eluga.
Pencroff
Pencroff, umbes 35 kuni 40 aastane, võimsa kehaehitusega, tugevasti päevitanud, elavate pilgutavate silmadega, kuid ausa näoga. Pencroff oli põhjaameeriklane. Ta oli sõitnud kõigil maailma meredel ning teinud läbi kõik ebatavalised seiklused, mis kahejalgsele olendile iganes võivad juhtuda. Iseenesest mõista oli Pencroffil ettevõtlik loomus, ta oli inimene, kes on valmis kõigega riskima ja keda miski ei üllata. Mulle meeldis Pencroffi juures see, et ta hoolitses oma kunagise kapteni poja eest. Pencroff armastas Harbert Browni nagu oma last.
SISU KOKKUVÕTE:
Oli 1865 aasta, Ameerika kodusõda. Kindral Iranti juhtimisel tehti katse vallutada Richmond. Ja mitmed ohvitserid langesid vaenlaste kätte ja nad toimetati vangidena linna. Ühel ja samal päeval langesid vangi Cyrus Smith, kes oli teadlane ja väga vapper sõdur ja ajalehe ,,New – York Herald’’ reporter. Gidion Spiletti, kelle ülesandeks oli olnud jälgida sõjasündmusi Põhjariikide armees . Vangid otsustasid põgeneda maksku mis maksab. Põgenemiseks kasutasid nad aerostaati ja ühel tormisel ööl põgenesid 5 meest ja koer. Torm aga paisus orkaaniks. Õhupalli oli võimatu maapeale tuua. Neli neist viiest mehest, kes 20-ndal teele asusid heideti 24-dal tühjale rannikule üle kuue tuhande miili nende kodumaast eemal. See oli asustamatta saar.
Hiigellaine oli paisanud inseneri merre. Tema koer kadus samuti. Alustati kaaslase otsinguid ja ta leiti elusana. Merehädalised olid sellel saarel neli aastat. Tänu Cyrus Smithi teadmistele said nad kõigepealt tule (kella klaasidest tegid läätse). Rajasid endale elamise , valmistasid savist nõusi, püssirohtu. Ehitasid veski , savipõletusahju jne. Saarel olles tundsid nad, et keegi tundmatu jälgib ja hädaolukordades aitab neid. Merehädalised ehitasid endile väikese laeva- ,,Bonadventure’’. Selle laevaga käisid nad merel ja ühel päeval leidsid nad pudeli sedeliga Merehädalise – Tabori saar, 153kraadi idapikkust 37kraadi lõunalaiust Tabori saar asus tundmatust saarest ainult mõnisada miili eemal. Kolonistid sõitsid Tabori saarele , leidsid sealt mehe, kes oli saarel veetnud 12 aastat ja oli juba üksindusest peast segi läinud.See mees oli Ayrton – varas ja mõrtsukas. Ta oli üksikule saarele vangi toodud. Nüüd oli saarel kuus meest ja koer Top. Siis randus ühel päeval mereröövlite laev ,, Speedy ’’. Kolonistid asusid võitlusesse. Ja jälle aitas neid kellegi tundmatu käsi. ,,Speedy’’ purunes salapäraselt ja vajus koos mereröövlitega põhja. Ja kuus mereröövlit, kes olid maale tulnud, said ka salapäraselt surma. Tundmatu võttis ise lõpuks kolonistidega ühendust. Tundmatuks osutus prinst Dakkon- kapten Nemo (ei keegi). Oma allveelaeva ,,Nautilusega’’ oli ta juba 6 aastat Lincolni saarel Dakkari koopas. ,, Nautilus ’’ oli kalju sees kinni ja ta ei saanud enam avamerele minna. Kapten Nemo oli suremas ja tema palvel sai tema hauaks ,,Nautilus’’. Franklini mäel hakkas jälle tööle vulkaan .Algul ajas ainult suitsu, siis oli tunda juba maa värinat. Vulkaan hakkas tööle. Kuum laava jooksis mööda mäenõlva alla. Hakkas sadama musta lund. Kõik kattus tuhahelveste alla. Õhk oli küllastunud väävli gaasist, vesinikust, süsihappegaasist, mis oli segatud veeaeuruga. Raske oli hingata . Loomad põgenesid, metsad põlesid. 9 märtsil Dakkoni koopa sein andis gaaside survele järele ja merevood, mis sööstsid läbi kraatri tuldsülitavasse maapõue, muutusid korraga auruks. Käis plahvatud. Hiigelsuured mäelahmakad lagunesid Vaiksesseookeani ja mõni minut hiljem katsid veevood koha, kus oli olnud Lincolni saar. Järgi jäi vaid üksik kalju 30 jalga pikk ja 15 jalga lai. Kolonistid jäid ainult seetõttu ellu, et nad olles koos telgis, paisati merre hetkel, kui saar purunes.nad ujusid kaljurahnule. Laev, nende viimane lootus, oli purunenud . Nende elu oli ainuüksi saatuse käes. Neil olid mõned konservid ja kaljuõõnde kogunenud vihmavett. Nad olid väga nõrgad. 24 märtsi hommikul märkas Ayrton laeva, mis sõitis täiel aurul otse kaljurahnu suunas,see laev oli ,,Duncan’’. Kapten Nemo oli teinud veel ühe heateo enne oma surma. Ta oli viinud teate Tabori saarele ja tänu tema kirjale pääsesidki merehädalised.