Evita Peroni elulugu (0)

Evita Peroni elulugu
1919, 7. mai Argentina provintsilinnas Los Toldose lähedal sünnitas Juan Duarte kokk Juana Ibarrugen peremehele sohitütre Eva Maria. Juani ning Juana afäär kestis umbes 15 aastat ning armastus tundus olevat tõeline - Juan andis kõigile Juana sünnitatud sohilastele oma perekonnanime . Eval oli neli õde-venda.
1926, 8. jaanuar Juan Duarte hukkus liiklusõnnetuses. Murest murtud Juanat ja tema lapsi ei lubatud matuselegi.
1927-1935 Eva Duarte käis koolis, kuid polnud suurem asi õpilane. Tema suurim unistus oli ühel heal päeval saada kuulsaks näitlejaks.
1934-1940 Kui Eva oli 15aastane, tuli tema kodulinna esinema kuulus tangolaulja ja -kitarrist Agustin Magaldi. Kuulsusest ja suurlinnaelust unistav Eva nägi mehes oma võimalust ning mõni aeg hiljem läkski ta koos Magaldiga Buenos Airesesse. Elu suurlinnas osutus aga raskemaks kui Eva kujutleda oskas ning hinges püsimiseks pidi ta peale Magaldi veel hulka armukesi pidama. Ta sai oma esimesed modellitööd - väga kõhna, kuid kaunist tütarlast saatis edu.
1940-1943 Eva sai esimesi näitleja osi, kuid suurem tuntus tuli siis, kui Eva ühe oma armukese kaudu sai osa raadio-seebiooperisse, mis olid väga populaarsed . Kasvavat tuntust kasutas Eva selleks, et luua lähemaid sidemeid sõjaväelaste ja võimukandjatega, kelle najal ta lootis kord tippu jõuda.
1944, jaanuar Eva kohtas kolonel Juan Peroni, kes oli aasta eest korraldanud sõjaväelise riigipöörde ning nimetatud vastse valitsuse sõja-, hiljem tööministriks. Üsna varsti pärast tutvumist hakkasid Juan ja Eva koos elama - Eva esines esialgu kui leskmees Juani teenija .
1945 Rahva seas väga populaarseks saanud Juan (selles oli oma osa ka Evital) arreteeriti, kahtlustatuna riigipöördele õhutamises. Eva organiseeris tema kaitseks meeleavaldusi ning poliitiliste olude muutudes Juan vabastati. Rahvas oli tema poolel, senine valitsus oli rahva silmis usalduse kaotanud. Neli päeva pärast vabastamist abiellus Juan 26aastase Evaga ja kandideeris presidendiks. Presidendivalimiste kampaania ajal seisis Evita Peroni kõrval. Midagi sellist polnud varem teinud ükski naine. Peron valiti presidendiks, Evita jaoks oli ta ette näinud väikese ametikoha tööministeeriumis. Inimesed tulid Evita juurde, et paluda temalt väikesi teeneid. Et Evita oli ilus ja tal oli komme teha kingitusi, siis hakati teda idealiseerima. Peronile oli Evita propagandaallikas, Argentiina eliidile oli Evita aga kõigest hoolimata vastuvõetamatu.
1946 Juanist sai president ning Evast esimene leedi. Kõigepealt muutis ta oma riietumisstiili, hakkas kandma Diori rõivaid, Ferragamo kingi ja väljendas kogu oma keha keelega: olin selline nagu teie, saage selliseks nagu mina! Evita sõitis ringi mööda Argentiinat ja lubas päästa rahva oligarhia küüsist.
Argentiina rikastel naistel oli heategevuslik organisatsioon , mille presidendiks tava kohaselt valiti riigi presidendi proua. Evita ootas seda austusavaldust asjata. Argentiina eliidi jaoks oli ta oma päritolu tõttu sotsiaalne paaria. Sellest tõrjumisest sai Evita idee luua isiklik heategevuslik fond. Evita alustas 500 naelsterlingi isikliku rahaga , aastas kasseeriti ettevõtjatelt 50 miljonit naela. Kes keeldus maksmast, sellele saadeti kontrollid või mingil muul kombel häda kaela. Aastate jooksul ehitati Evita fondi raha eest vanadekodusid, puhkekohti, 1000 kooli, haiglate arv kolmekordistus.
Argentiina vaesed hakkasid jumaldama naist, kes vähendas nende muresid . Evitat hakati pidama pühakuks. Kas saab pühakule pahaks panna, et ta maksis fondi rahaga oma juveelide eest ja pani Shveitsi pankadesse raha ja ehteid kuue miljoni naelsterlingi väärtuses? Evita püha pahameelt said tunda need hulljulged, kes väljendasid rahulolematust riigikorra või lugupidamatust Evita enese suhtes: vangi! erru! koolist välja! vangi! Kõik need võtted olid osa Peroni totalitaarsest politseiriigist, kust ainult õnnelikumatel poliitilistel vastastel õnnestus end päästa põgenemisega üle La Plata jõe.
1947 Sai teoks Evita vikerkaaretuur Euroopasse. See näitas, et kaugeltki mitte kõik polnud nii väiklased. Hispaania ja Prantsusmaa presidendid suudlesid ta kätt, Rooma paavst võttis teda vastu, ajakirjanikud püüdsid iga ta sõna ja fotograafid pildistasid iga tema liigutust. Evita sai maailmakuulsaks. Evita ise sai aga Euroopast inspiratsiooni.
1951 diagnoosisid arstid 33-aastasel Evital hilises staadiumis emakakasvaja. Elada olid jäänud loetud kuud.Operatsioonist hoolimata halvenes tervis kiiresti - järgmise aasta 4. juunil esines ta viimast korda rahva ees. Evita ütles surivoodil, et tema kõige suurem hirm on olla unustatud.
1952. aasta presidendivalimiste eel tahtis Evita midagi vastu - asepresidendi kohta. Armee protesteeris. Kui presidendiga oleks midagi juhtunud, oleks Evitast saanud vägede ülemjuhataja. Mõte Evitast kui väepealikust oli sõjaväele talumatu ja vanad sõbrad- ohvitserid tegid selle Peronile selgeks. Peron käskis Evital tagasi tõmbuda.
1952, 26. juuli Evita suri. Evita surma järel nutsid vaesed argentiinlased kibedasti, riigi lillepoed osteti tühjaks, leinalilli toodi juurde Tshiilist. Järjekorras Evita kirstu juurde hukkus rüseluses kaheksa inimest, sajad said vigastada.
Juan Peron palkas Eva laipa palsameerima hispaania patoloogi dr. Pedro Ara, kes veetis Eva keha täiustades kaks aastat. Säilitati isegi Eva aju ja teised siseorganid, mis tavaliselt mumifitseerimise eel eemaldatakse. Peron kavatses ehitada Evitale suurejoonelise mausoleumi, kuid puhkenud mäss sundis teda Hispaaniasse pagema. Eva laip veeti Itaaliasse ja maeti väikesele Milano kalmistule valenime all. 20 aastat hiljem võis Peron Argentinasse naasta ja oma Eva tagasi saada - laip kaevati välja ja saadeti Argentinasse. Seejuures olid laipa vedanud töömehed endises ilus Evat nähes šokist tummad. Juan hoidis Evat enda juures kuni oma surmani, seejärel maeti põrm Duarte perekonnakabelisse ühel Buenos Airese kalmistul.
Evita lugu sai laiemalt tuntuks 1976. aastal, kui Broadwayl etendus Andrew Lloyd Webberi muusikal "Evita". Samanimeline Alan Parkeri film peaosas Madonnaga linastub praegu suure menuga USA kinodes. Hollywoodi filmitrupi saabumisele reageerisid argentiinlased nagu sekkumisele riigi siseasjadesse - tänavarahutustega. Aga Madonna oli vaeva näinud, et Evita osa endale saada. Temal on Evitaga oma suhe, ta oli Evitas hingesugulase ära tundnud - tahtekindluse mõttes. Ja võib-olla tunnevad teisedki või saavad tema elust inspiratsiooni.