eksistentsi täielikult reguleeritud ja pealesurutud süsteemis eraldatuna muust sotsiaalsest maailmast. Sotsialiseerumise etapid: lapsepõlv, nooruki-iga, täiskasvanuiga, vanadus, ettevalmistus surmaks Sotsialiseerumise agendid kõik rühmad või sotsiaalse tegevuse kontekstid, kus sotsialiseerumine aset leiab. Näit. perekond, eakaaslased, kool, töökoht jne mõjutavad sotsialiseerumisprotsessi. Loengumärkmed 8 K. Paadam SOTSIAALSED NORMID N inimeste poolt tunnustatud reeglid või juhised, mis määravad õige käitumise antud situatsioonis (I. Robertson) N - vastastikuse sotsiaalse käitumise viis, mille abil ühiskond saavutab kooskõla oma liikmete tegevuses ja mõtlemises (P. Sulkunen) 9 Ühiskonnaelus on keskse tähtsusega see, et inimesed kehtestavad üksteise jaoks käitumisreeglid ja ühtlasi valvavad nende täitmist
koristamisel. Üllatav oli, et mõned arvavad, et poisid ei vaja neid oskusi üldse. Poiste puhul hinnati olulisemaks autojuhtimis oskus, ettevõtlus ning tehnikaga ümberkäimine. Lisaks näitas uuring, et perekondliku atmosfääri huvides ollakse valmis aktsepteerima kui laps on homoseksuaal või transooline, kui ühiskondlikus plaanis mitte. Poiste ja tüdrukute maailma kiputakse endiselt eristama, kui kahte eri reaalsust, kus kehtivad eri normid ning reeglid. (Roosalu 2013) Ei saa öelda, et 2016 aasta monitooringus oleks midagi muutunud, kui ainult seda, et traditsioonilised soostereotüübid on vähesel määral nõrgenenud, kuid ikka väärtustatakse poiste ja tüdrukute puhul samu asju mis 2013 aastal. Poiste puhul on olulisemaks saanud käitumisoskuste ja etiketti tähtsustamine ning tüdrukute puhul väärtustatakse rohkem ettevõtlikkuse arendamist. (Sotsiaalministeerium 2016)
Kuid euroopa Liidul puudub riigile omane põhiseadus.Euroopa Liit rakendub ellu läbi oma liikmesriikide loodud õiguskorra,mis ühtlasi tagab liidu põhiväärtuste elluviimise.Rahvusvaheline organisatsioon on mitmepoolsete rahvusvaheliste suhete stabiilne institutsioon,mis on loodud vähemalt kolme riigi või teme institutsioonide poolt omavaheliseks kooskõlastatud tegevuseks ning millel on oma pädevus,alaliselt tegutsevad organid ja spetsiifilised poliitilisorganisatsioonilised normid (põhikiri; liikmeskond; finantseerimisallikad; tippjuhid ja peakorter) Kõik ühenduse institutsioonid peavad näitama,et ühenduse reeglite ja ühise tegutsemise järele on tõeline vajadus.Klassikalisel ühenduse institutsioonidele on küll antud suveräännsed volitused ,kuid vaid piiratud valdkondades ja nad ei saa oma pädevust ise suurendada.Sarnasus rahvusvahelise organisatsiooniga on selles ,et ta loodi lepingutega ,mis jõustusid rahvusvahelise õiguse järgi
liikmed Normid ja väärtused · Käitumisreeglid on iga grupi traditsioonide osa ja neid nimetatakse sotsiaalseteks normideks · Käitumisreeglid on ettekirjutised, mis kirjeldavad sobivat käitumis, aga ka keelud, mis määravad ühiskonnale vastuvõetamatu käitumise ehk TABU. · Tavadeks nimetatakse tunnustatud käitumisnorme, mis antakse edasi põlvkonnalt järgmisele · Kõik normid jõustatakse sanktsioonide abil. Sanktsioonid võivad olla nii positiivsed kui ka negatiivsed Positiivsed sanktsioonid mõjutavad inimest normijärgset käitumist kordama, negatiivsed, aga annavad teada normi vastu · Moraalinormid nim neid tavasid, mis reguleerivad valdkonda kuuluvat käitumist · Seadusteks nimetatakse norme, mis reguleerivad ühiskonnale kõige olulisemad sotsiaalse
Selleks vaja rahuldada funktsionaalsed vajadused. • Anoomia on sotsioloogia mõiste, mida tõlgendatakse erinevalt, kuid mis üldiselt tähendab normide puudumist. Anoomia on seega iseloomulik ühiskonna arengu murranguperioodidele, kus kiiresti muutuv ühiskond kaotab regulatiivse võimu oma liikmete üle. Émile Durkheimi järgi on anoomia "normituse" seisund ühiskonnas: väheneb toimimisega seotud normide järgimine, kaovad üldtunnustatud normid. Robert Mertoni järgi on anoomia normide konflikt – olukord, milles ühiskonna poolt väärtustatavad eesmärgid pole saavutatavad üldtunnustatud vahenditega. • Deviantsuse seletusetüübid : definitsiooni absoluutne (teatud tegevused on relatiivne (deviantsus on sotsiaalselt tüüp iseenesest deviantsed) defineeritud) seletuse tüüp bioloogiline ja sotsiaalne, interaktsionistlik strukturaalne
Madara esindaja AS Lasrefi esindajale ja nõudis leppetrahvi tasumist summas 300 000 krooni. AS Lasrefi esindaja keeldus leppetrahvi maksmisest väites, et leppetrahvi ei ole õigus nõuda, kuna leppetrahvi kokkulepe poolte vahel on tühine. TÜ Madara esindaja küsib Teilt mida teha? Kaasuste lahendamise juhend Kõige olulisem on jälgida kaasuse teksti ja esitatud küsimusi. Kaasuse lahendamisel tuleb välja tuua probleemid, leida kohaldatavad normid ja põhjendada nende rakendusviisi ning seda juriidiliselt argumenteerida. Analüüsida tuleb iga juriidilist tähendust omavat fakti ja väidet. Tuleb osata eristada nn tarbetut infot asjaoludest, millel on lahenduse seisukohalt oluline tähendus. Ei tohi kaasuse teksti korrata ega seda laiendada faktidega, mis tekstis toodud ei ole. Samuti ei tohi rajad oma otsust oletustele. Oluline on lahenduse õiguslik põhjendus koos võimalike alternatiivide esitamisega, kui seda asjaolud võimaldavad.
kohta eelnevad andmed puuduvad. Vajadusel tuleb arstliku komisjoni suunamisel läbida ka täiendav arstlik läbivaatus või terviseuuring tervishoiuasutuses. [samas] 1.3 MILLEGA TULEKS ARVESTADA? Järgnevas peatükis on kirjeldatud nõuded, millega tuleks naistel arvestada ajateenistusse astudes. Väljaõpe ajateenistuses toimub naistel ja meestel ühtsetel alustel ning erinevusi ei ole. Erinevad vaid üldfüüsilise testi normid. Naisajateenijate välimusele laienevad naistegevväelaste välimusele esitatavad nõuded: · pikemad kui õlgadeni juukseid tuleb kanda ühe korrektse ja tagasihoidliku kinnitusvahendiga kinniseotult. Soeng peab võimaldama vormimütsi ja teiste peakatete korrektset kandmist · küüne pikkus võib olla kuni 5 mm üle sõrmeotsa ning küünevärv tagasihoidlik · välivormiga on keelatud kanda ehteid, v.a abielusõrmus, samuti on keelatud kanda
sellise füüsikalis-keemiliste protsesside vahekorra, mille juures säiliks organismi stabiilne soojusolek. Optimaalne on seejuures olukord, kus mehhanism töötab vähima koormusega; seetõttu on olemas terve rida nõudeid, mis lähtudes töö iseloomust ja raskusest, määravad optimaalsed töökeskkonna mikrokliima. Normid reguleerivad järgmisi mikrokliima tegureid: õhu temperatuur, õhu niiskus ja liikumiskiirus. Normid on kehtestatud sõltuvana: · aastaajast (soe või külm); · tootmisruumi iseloomust (suure või väikse soojaeraldusega ruum); · töö raskusest (kerge, kergmise raskusega, raske röö). Normid määravad seejuures kindlaks nii lubatud mikrokliima tingimused (mille puhul võib pikemaajalise töö korral tekkida termoreguleerimismehhanismis pingsus, ent ei teki 2
Inimvaim loob loodusele omaste seaduspärasuste üle oma korrad, kuhu kuulub ka õigus. 1.1 MORAAL JA TAVA Läbi traditsioonide tekib meil ühiskonnas tava. Õigus on oma olemuselt sotsiaalne kord, sest ta reguleerib inimeste vahelisi suhteid. Õigus ei ole esimene sotsiaalne kord. Tava ja moraal on õiguse eelastmed. Moraal ja tava vastavad ühiskondlikule tahtele ja reguleerivad sotsiaalset käitumist. Moraal ja tavanormid on üldise iseloomuga ja üldkohustuslikud. Normid ei pea olema kirja pandud, need on inimmõistuses.Tava ja moraal olid ühiskonna jaoks alati kindla sisuga. Tava ja moraal kujundas alati elu ise. Algseid inimkäitumise mastaape võib pidada tava ja moraalinormideks. Igat olukorda ühiskonnas saab reguleerida ka individuaalselt vaatame igat kaasust eraldi, lähtume indiviidipõhisest lähenemisest või normatiivselt-üldkehtivad reeglid, reeglid, mis kehtivad kõigile.Domineeriv on normatiivne
KUNSTIAJALUGU 25.Klassitsism maalikunstis. Maalikunsti eeskujud: · Polnud antiikajast otsest eeskuju leida · Eeskuju võeti skulptuuridest, eriti reljeefidest · Silueti ja üldse joonistuse domineerimine · Värv jäi tagaplaanile Varaklassitsistlik maalikunst: · Hakkasid kehtima normid, millest üleastumist peeti lubamatuks · Mehisus · Eetilised väärtused · Kunst pidi olema õpetlik ELISABETH LOUISE VIGEE-LEBRUN · Rokokoo läheb üle varaklassitsismiks · Soojatundeline · ,,Kuninganna Marie Antoinette sinises sametkleidis" · Autoportree Kõrgklassitsistlik maalikunst: · Süzeed antiikajaloost, mütoloogiast · Armastati motiive, mis olid allegooriliselt seostatavad kaasaja sündmustega
Erkki Madi Maailma rahvaarv tervikuna sõltub sündimuse ja suremuse vahest. Sündimust ja suremust mõjutavad mitmed tegurid, mis erinevad riigiti ja muutuvad ajas. Sündimus Aasta jooksul sünnib maailmas üle 130 miljoni lapse, seega igas minutis üle 250 lapse. Sündimust mõjutavad: viljakas eas naiste arv naiste vanus laste sünnitamisel (partneri leidmise võimalus ja seksuaalkäitumise normid ühiskonnas); religioon (mõjutab tavasid ja suhtumist pereellu ja perekonna planeerimisse); pereplaneerimise võimaluste olemasolu ja nende kasutamine (meditsiini areng, rasestumisvastaste vahendite kättesaadavus ja kasutamine, abordi tegemise võimalus); kooselu traditsioonid (millal on tavaks alustada kooselu; kas elatakse monogaamselt, polügaamselt vms., kui palju on inimestel elu jooksul partnereid);
Mis tähtsus on viisakusel? Heade tavade tundmine kujundab inimese elu. Väärt kommetel on elus palju suurem kaal, kui oskame arvata. Viisakas käitumine on tähtis suhete loomisel ja hoidmisel. Samuti on see vajalik endast hea mulje jätmiseks. Uute inimestega kohtumisel on esmasmulje kõige olulisem, sest sellest sõltub, kas soovitakse suhteid edasi arendada või mitte. Endast jäetavat imagot on raske muuta ja sellepärast tuleks kohe alguses pingutada, et endast halba kuvandit mitte jätta. Viisakusreeglite tundmine ja lugupidavalt käitumine aitab kaasa hea esmamulje kujunemisele ja mängib suurt rolli edasiste suhete kujunemisel. Viisakas inimene oskab valida sobiva suhtlusviisi. Erinevate inimestega suhtlemisel tuleb kasutada olukorrale paslikku suhtlus – ja kõneviisi. Võõraste inimestega kõnelemisel on soovitatav kasutada viisakusvormi „teie“ ning jätta teisele inimeselt tema isiklik ruum. Muidu võib jä...
Gestatsioonidiabeet Gestatsioonidiabeet on kõige sagedamini esinev ainevahetushäire raseduse ajal ning selle esinemissagedus on keskmiselt 2% kogu populatsioonist. Gestatsioonidiabeet ilmneb kõige sagedamini raseduse teisel poolel ning on esialgu asümptomaatiline ning seda diagnoositakse alles pärast glükoosi tolerantsustesti tegemist. Sünnitusjärgselt võib glükoosi ainevahetus normaliseeruda, kuid vahel võib kujuneda välja ka II tüübi diabeet. Gestatsioonidiabeet on seotud suurema perinataalse suremuse ja haigestumisega. Gestatsioonidiabeedi puhul on nii ema kui vastsündinu ohustatud II tüübi diabeedi kujunemisest, kuigi riski on võimalik vähendada, hoides kaaluiive normi piires, regulaarse füüsilise tegevusega ja järgides tervislikku tasakaalustatud dieeti. Kui gestatsioonidiabeet diagnoositakse raseduse ajal, on ravi eesmärk hoida kontrolli all vere glükoositase ning jälgida loote seisundit, vähen...
käitumuslikke tasemeid. Tunnete ohjamise tõhusust saab mõjutada laps ise, aga ka teised inimesed ning seda läbi erinevate strateegiate põhjal. Sageli peetakse iseenesest mõistetavaks, et mõistus kontrollib inimese tundeid, kuid tegelikult juhivad teadmised emotsionaalseid reaktsioone oluliselt harvem, kui võis oodata. Emotsionaalsed reageeringud on sageli automaatsed. Mitmed emotsinaalseid reaktsioone reguleerivad sotsiaalsed normid. Kontroll tundeväljenduste üle saavutatakse enese jälgimise kaudu, mille abil saab laps teadlikumaks iseenese seisunditest ja meeleoludest. Täiskasvanud saab toetada emotsionaalse kontrolli arengut lapsel, suunates last oma kehas toimuvat ning oma käitumist jälgima. Vestlused lastega tema kogetud tunnetest ja tunnete tundmaõppimine toetavad enesejälgimise arengut. Laps õpib ka erinevaid toimetulekuviise.
Tava on ajalooliselt ja stiihiliselt tekkinud käitumisreeglid, kui neid kasutavad isikud peavad neid õiguslikult siduvaks. Moraal on mingis inimeste kollektiivis või kogu ühiskonnas käitumisnormidena tunnustatud kõlbuspõhimõtted, mis on teiste sotsiaalsete normide eetiliseks aluseks. Õigus riiklikult kehtestatud (võim) käitumisnormide kogum, millele on omane riiklik sund. Need kõik mõisted on omavahel seotud, kuna tava, moraal ja õigus on sotsiaalsed normid. Õiguse aluseks võib olla ka tava, nt eraõiguses, kus kõiki asju pole reguleeritud, mis tõttu reguleerib tava nt on tava lepingu üles ütlemiseks 3 päeva. ÕIgust omakord iseloomustab riikliku sunnikord ja võim riigi poolt. 1. Mida tähendab ius non scriptum ja ius scriptum? Selgita! Ius non scriptum on kirjutamata õigus ehk õiguse eelajalugu ning ius scriptum on kirjutatud õigus ehk õiguse ajalugu.
Enne seda olid väljakujunenud tavad. Need muutusid omakorda sätestatud õigusteks. Tava = käitumisviis + õiguslik tunnustamine. Õiguse allikaks on õigust seadvad faktid ja õigusnormid. Õigusnorm on üldise iseloomuga, üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumisreegel, mis kehtestatakse riigi poolt kindlas korras ning selleks pädeva institutsiooni poolt ja tagatakse riigi sunniga. 2. Õiguse tunnused: Õigusnormid ei tööta eraldi vaid koos. Normid moodustavad süsteemi, mis koosneb vastastikku seotud elementidest. Õigus riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide kogum. Riik töötab seejuures ka ise selle õiguse piires. Õiguses väljendub riigi tahe. Teisisõnu mida demokraatilikum on riik, seda rohkem väljendub õiguses rahva tahe. Õigus=kohustus. Õigus on üldkohustuslike normide kogu, teisisõnu kasutab riik
Norm on reegel, mis määrab ära sobiliku käitumise. Sanktsioonide abil jõustatakse norm. Positiivne sanktsioon kutsub üles. Neg näitab eksimust ja võib kaasa tuua ka karistuse. Neid võib liigitada formaalseteks nt noomitus ja mitteformaalsed on pilkamine hukkamõistev sõna v märkus. Moraalinormide rikkumise korral reageerime samuti mitteformaalselt aga kasutame rangeimaid meetmeid.põlastus, poikott Normid jagatakse tähtsuse järgi : Tavad- käitumisnormid, mida annab edasi üks põlvkond teisele.Tava rikkumisele reageerime mitteformaalselt. Moraalinormid- reguleerivad ,,peab" käitumise . Norm ja sanktsioon Ühiskonnas tunnustatud väärtuste alusel kujuneb välja normide ja sanktsioonide süsteem. Norm on reegel, mis määrab ära sobiliku käitumise. Sanktsioonide abil jõustatakse norm. Positiivne sanktsioon kutsub üles
Töö täisajaga! Meeste-naiste ebavõrdsus! EI KEHTI! 3. ’Globaaldebatid’ 4. Ühiskonna jätkusuutlikus; säästva arengu ideaal; ökoloogiline moderniseerumine Jätkusuutlikkus põhineb kahel valikul: koostöö loodusega ja looduslike tingimuste ärakasutamine või passiivne alistumine – loodustingimuste arvestamine nt. elukeskkonna loomisel võetakse arvesse kliimast ja asupaigast tulenevaid tegureid, luuakse loodusega kooskõlas olevad sotsiaalsed normid (tarbeesemed, elamud) • vastandumine loodusele, looduse valitsemine – looduse valitsemine on inimese vabaduse eelduseks. Kastatakse ära uudset tehnoloogia ja teadmisi: jõgede ümberpööramine, geenivaramud ja kloonimine, jm. Jätkusuutlik areng ehk säästev areng on arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve. Jätkusuutlik ühiskond on selline, mis elab harmoonias
mitmesuguste õiguslike instituutide vahel ühelt poolt ning mitmesuguste teist tüüpi (nt haldus-) asutuste vahel. Esimeste hulka kuulusid erinevad õiguslikud toimingud ja neid toiminguid sooritavad asutused, näiteks kohtud, mis keskendusid järjest enam õigusemõistmisele; õigusloovate aktide väljatöötamine, samuti nende protsesside käigus väljatöötavad juriidilised terminid ning normid. Õigus jäi küll veel tava, religiooni, moraali ja erineva taseme poliitika mõju alla, kuid ta oli siiski neist järjest enam eristatavam. 3) Eelneva eristamisega seonduvalt võib esile tuua, et õigusasutuste tegevuse juhtimine usaldatakse järjest enam spetsiaalse inimeste korpuse kätte, kes tegelevad õigustoimingutega professionaalselt ning kellele see on põhitööks. 4) Ülalnimetatud professionaalid saavad spetsiaalse erialase ettevalmistuse, mille põhiosaks
Inimõigusi mitte-arvestavad (Donnelly) - Realism – kõik on potentsiaalsed vaenlased, maailmas hakkama saamiseks on vaja jõudu - Legalism - Pluralism – iga kultuur on oluline, siseasjadesse sekkuda ei tohi Inimõigusi seletavad - Liberalism - Rahvusvaheline ühiskond - Režiimiteooriad Mis on rahvusvaheline režiim? 1980ndatel tekkinud analüütiline lähenemine Režiimi tunnuseid erinevatelt autoritelt: - Normid - Reeglid - Protsessireeglid - Institutsioonid Režiimid erinevad kokkulepetest ja struktuurist (ei ole teoreetiline struktuur, on käitumismuster mingite kindlate normidega) Režiimi komponendid - Printsiibid ja normid – muutused siin toovad kaasa režiimi muutuse - Reeglid ja otsustamisprotseduurid – muutused toimuvad režiimi sees - Režiimide nõrgenemine - Erinevad arusaamad muutustest Režiimide tekke põhjused Oran Young:
tänapäeva teismelise hukka läinud põlvkonnaks. Seeläbi muutuksid pinged põlvkondade vahel veidikenegi vabamateks. Siinkohal võib öeda, et noorus on hukas olnud juba ammustest aegadest, kuid küsimusele, kas see on alati püsinud samasugusena, saab vastata vaid pikemal mõtisklemisel. Ühiskonnareeglid need kehtisid kunagi, kuid tänapäeval ei taheta seda enam millegipärast tunnistada. Põhjus on vist selles, et neid ei olegi enam. Kui sotsiaalsed normid olid veel kindlaks määratud, siis räägiti lastele juba varases eas, mis on lubatud ja mis mitte. Tolle aja noorukitel ei tulnud mõttessegi vanematele inimestele midagi vastu öelda, kui neid korrale kutsuti. Tänapäeval on see saanud tavaliseks, et haugutakse vastu, minnakse vanadele inimestele kallale, kui tekib tunne jõu üleolekust ning peetakse end väärtuslikemaks, kuid seda kõigest suurest egoistlikusest
1. Haldusõiguse mõiste - avaliku õ.se haru, mille normid regul. avalikku haldust teostavate organite moodustamist ning seejuures tekkinud suhteid eesmärgiga tagada avalike huvide realiseerimine. ~ on õ.normide kogum, mis kehtib halduse suhtes, määrates mh kindlax võimualase tegevuse safari ja piirid korrespondeeruva üxikisiku vabadussfääri, samuti kodaniku õigused riiklikele soodustustele ja kaudse riigivõimu kandjad. ~ on õ.normide kogum, mis kehtib spetsiifiliselt halduse suhtes, kuid see ei täh, et h
nimekad juristid omapoolse panuse: hispaanlased F. De Vitoria ja F.Suarez, itaallane Alberico Gentili ning kõige enam hollandlane H.Grotius. 1.1 2.2. Vestfaali rahust. Esimese maailmasõja lõpuni (1648-1918) „Rahvusvahelise õiguse“ termin pärineb aastast 1789. Termini loojaks oli J. Bentham, kes kasutas mõistet esmakordselt oma teoses „Introduction to the principles of Morals and Legislation“. „Esmased rahvusvahelise õiguse normid olid tuletatud lääne tsivilisatsiooni poolt, mille märksõnad olid eurotsentrism, ristiusk, vabaturumajandus. Kõik rahvusvahelise õiguse normid olid loodud euroopa suurriikide või keskmiste riikide poolt peamiselt nende enda huvidest lähtudes.“ (Kristiina Rahv, 2013) Sel rahvusvahelise õiguse arengu perioodil arenes diplomaatilise konverentsi institutsioon ning üritati luua ka kollektiivse julgeoleku süsteemi
Haldusõiguse süsteem Haldusõigus- õigusnormide kogum, mis reguleerib haldustegevust kõige laiemalt. Eristatakse haldusõiguse üldosa ja eriosa: Haldusõiguse üldosa käistleb neid põhimõtteid ja mõisteid, mis on põhimõttelise tähtsusega kogu haldusõiguse jaoks. Sinna kuuluvad normis, mis on üldise iseloomuga ja reguleerivad järgmisi suhteid: Haldusõiguse põhiprintsiibid, avalik teenistus, halduskontroll, haldusmenetlus jne. Haldusõiguse eriosa normid reguleerivad üksikuid haldustegevuse valdkondi. Näiteks: Ehitusõiguse normid; lennundus Subjektiivne avalik õigus Subjektiivse õiguse all mõistetakse: õigussuhte subjektile ehk osapoolele õigusnormiga antud õigustust nõuda oma huvide realiseerimisel teistelt isikutelt kindlat käitumist või sellest hoidumist. Subjektiivne avalik õigus- on subjektile ehk isikule õigusnormiga antud õigusvõime/õigustus, nõuda oma huvide teostamisel riigilt teatavat käitumist
Faktid Viited varem tõestatud/tõeseks peetud Katsete, (keemiliste, meditsiiniliste vm) asjaoludele analüüside tulemused, eeldusel, et kasutatud Viited eksperdi arvamusele (ekspert on oma meetodid on olnud professionaalsed alal eriti kompetentne inimene) Statistilised andmed Viited teistele autoriteetsetele isikutele, Standardid, normid, kehtivad seadused klassikutele (kommenteeritav ainevaldkond Paradigmad (näidised), klassikalised ehk ei pruugi kokku langeda nende isikute üldtuntud teoreetilised ja metodoloogilised erialaga) alused antud ajaetapil; teadmised, meetodid, Demagoogilised võtted tehnoloogiad, andmete hindamise mudelid. Usk, veendumus Aksinoomid ehk tõestust mittevajavad tõed Intuitsioon
Distsipliini tagamise korraldus koolis Distsipliini tagamine ja selle korraldus alagab enamasti ikka kooli ja lapsevahelisest koostööst. Kool määrab sisekorraeeskirjad (moraali-, eetika- ja käitumisnormid), Eesti Vabariigi seadused ja nende alusel välja antud õigusaktid. Normid ja reeglid on paigas, meie kohustus on neid täita. Kas neid ka korrapäraselt täidetakse ongi õpetajate ja juhatuse eesmärk/kohustus jälgida. Selleks peavad õpetajad tegema suurt vaimset tööd (rõhutades sõna vaimset), nii iseenda kui õpilastega. Kõik õpetajad soovivad teha oma tööd pädevalt ja hoida õpilastega häid suhteid. Ja enesekehtestus on õpetajale enamasti suur väljakutse. Distsipliin ja selle kehtestamine on vajalik, et õpilane teaks ja tunneks oma piire. Kui piire ei ole, siis ei tea õpilane, mida temalt oodatakse ja kuidas käituda. Distsipliini korraldust saab õpetaja tagada oma kehakeele ja seletuse kooslusena. Kui õpetaja ...
Hipid tõid meie igapäevamoodi sisse trompetpüksid, heledad kulunud teksad, kirkad värviliibuvad trikoosärgid, ruudulised särgid,murumütsidvestikesed, kulunud teksatagid,platvormkingad, tennised, nahast sandaalid. Aksessuaaridena kanti teksa või linasest riidest narmastega õlakott, pärlitest punutud käenöörikesed, peapaela, prillid. Hipid kasvatasid oma juuksed võimalikult pikaks. (pildid) Hipid ise olid noored, kes lõid ühiskonnast lahku, et need normid ei kammitseks ja nad saaksid täiesti vabalt elada. Nagu ennem mainisin nende loosungit „Meie ei sega teid, jätke ka teie meid rahule” millest võib järeldada, et ad on absoluutselt kõik vanad rahud ise ja toredad, siis võisid nad olla ka mässumeelsed ja väga vägivaldsed (protestide ajal). Hipid liikusid kolooniates, propageerides siirust, lihtsust, loomulikkust ja seksuaalset vabadust. Lisaks tarvitasid neist paljud
KORDAMISKÜSIMUSED 1. Õiguse seos riigiga. Õiguse seos poliitikaga. Õiguse seos majandusega. Õiguse tekkimine õiguse tekkimine on seotud riigi tekkimisega. Nimelt riigi tekkimisega muutusid ühiskondlikud käitumisreeglid ja juhtimissuhted ning nende reguleerimiseks ei piisanud enam ainult tavadest. Uued normid kujunesid kahtviisi: 1. Võeti üle sobivad tavad (tavaõigus) 2. Riik hakkas ise uute normide loomist (riigi õigusloome) Mõlemal viisil kujunenud õigusvormide täitmist hakati sunnivahenditega nõudma ja tekkinud uut sotsiaalsete normide liiki nimetataksegi õiguseks. Riigi mõiste Riik on erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu
paigutus õigusharude ja instituutide kaupa. Õiguse allikas on õigusnormi väljendamise viis, mis on kasutusele võetud või tunnustatud riigi poolt ja mille kaudu riik annab normile üldkohustusliku tähenduse. Õiguslik tava Õigusteadus (juristide arvamus) Kohtu- ja halduspretsedent Leping Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid Normatiivakt Õigusnormid erinevad tavadest nii oma tekke kui ka täitmise tagamise mehhanismi poolest. Kui tavareeglid kujunesid ajaloolise arengu protsessis välja ürgühiskonna inimeste teadvuses ja need realiseeriti ühiskonnaliikmete endi poolt, st ühiskond ise lõi ja realiseeris nad, siis õigusnormide tekkimine ja ka nende elluviimine on lahutamatult seotud riigiga. Tava on käitumisreegel, mille
1. seadusandlik Euroopa Liit Euroopa Parlamendi seadused liikmesriikidele kohustuslikud; on riikide PS-sest ka üle. 2. täidesaatve Euroopa Komisjon hakkab selles suunas minema, kuid hetkel rahvusvahelisel tasandil ei ole. 3. kohtuvõim Rahvusvaheline Kriminaalkohus on piiratud; Euroopa Inimõiguste Kohus ainult EL. Rahvusvahelistes suhetes on loodud päris piisavalt korda. Isiklikud huvid, et seda teha. On teatud reeglid, normid, millest kõik on teadlikud ja käituvad nende järgi rahvusvaheline õigus. Rahvusvaheline süsteem jalgpall (ilma kohtunikuta) kuid on olemas reeglid, kes neid ei tea, seda mängu ei võeta, sellega ei mängita. RAHVUSVAHELISE ÕIGUSE ALLIKAD lepingud, konventsioonid tava ,,American Law Institute" 3 väljaanne ,,Rahvusvahelise kohtustatuudi artikkel nr 38" I § 102 RÕ reegel see, mis on aktsepteeritud rahvusvaheliselt riikide poolt: tava
16. Atributsiooniviga .Teise inimese puhul põhjused tulenevad enamasti inimesest, põhjused stabiilsed ja kontrollitavad.Iseenda käitumise põhjused situatsioonis. · Atributsiooniveale leitud erinevaid seletusi. 1. Tegutsejal ja vaatlejal erinevad vaatepunktid. Tegutseja jälgib teisi, et leida õigeid reageerimisviise. Vaatleja jälgib tegutsejat. 2. Enda tegutsemiste kohta rohkem kogemusi, tead endast rohkem kui teistest. 17. normid 1. . Deskriptiivsed normid näitavad seda, mida enamus inimesi antud olukorras teeb. 2. Suunavad normid annavad teada, mida tuleb heaks kiita ja mida mitte. · Normidest raske kinni pidada, see eeldab järeleandlikkust ja konformsust. 18. Empaatiavõime. Võime sisse elada teise inimese tunnetesse 19. Altruism kalduvus hoolida ja muretseda teiste inimeste pärast 20. Interpersonaalse konflikti puhul vaidlus, üks usub, et teine takistab millegi väärtusliku saavutamist või järgimist. 21
sellise füüsikalis-keemiliste protsesside vahekorra, mille juures säiliks organismi stabiilne soojusolek. Optimaalne on seejuures olukord, kus mehhanism töötab vähima koormusega; seetõttu on olemas terve rida nõudeid, mis lähtudes töö iseloomust ja raskusest, määravad optimaalsed töökeskkonna mikrokliima. Normid reguleerivad järgmisi mikrokliima tegureid: õhu temperatuur, õhu niiskus ja liikumiskiirus. Normid on kehtestatud sõltuvana: aastaajast (soe või külm); tootmisruumi iseloomust (suure või väikse soojaeraldusega ruum); töö raskusest (kerge, kergmise raskusega, raske röö). Normid määravad seejuures kindlaks nii lubatud mikrokliima tingimused (mille puhul võib pikemaajalise töö korral tekkida termoreguleerimismehhanismis pingsus, ent ei teki 2
1 AVALIK- JA ERAÕIGUS Õigusharudes eristatakse kahte suurt valdkonda: eraõigust ja avalikku õigust. Erinevus nende kahe õigusharu vahel tuleneb põhimõtteliselt sellest, kes osalevad uuritavas õigussuhtes. Eraõiguseks nimetatakse norme, mis reguleerivad suhteid üksikisikute vahel (õiguslikult võrdses situatsioonis olevaid õigussubjekte. Näiteks õigussuhe ostja ja müüja vahel, kus mõlemal poolel on omad õigused ja kohustused). Avaliku õiguse moodustavad aga need normid, kus üheks pooleks on riik, kes õigussuhtes osaleb jõupositsioonilt – teostades oma võimu. Avaliku õiguse all mõistetakse ka põhimõtteid, mille alusel on korraldatud riigi ülesehitus ning riigi suhted kodanikega. Avaliku õiguse alla kuuluvad peale riigiõiguse veel haldus-, finants-, kriminaal- ja protsessiõigus ning ka rahvusvaheline õigus. Eraõiguse alla kuuluvad tsiviilõigus, äriõigus, rahvusvaheline eraõigus ja ka
KODUNE TÖÖ 1. Mis on subjektiivsed õigused ja juriidilised kohustused ? Subjektiivne õigus on isikule tagatud õigus toimida mingil viisil-nõuda kohustatud isikutel teha või loobuda mingitest tegudest. Subjektiivne õigus sisaldab endas nii huvi kui ka võimu. Juriidiline kohustus on kohustus, mis tuleneb lepingust või seadusandlusest või muust õiguslikust alusest. 2. Kas Eestis kas. Subjektiivseid kohustusi ja juriidilisi õigusi ? Kui JAH, siis milliseid ? Eestis on õigus eelkõige objektiivse õiguse tähenduses. Juriidilisi kohustusi kasutatakse Eestis. Näiteks : Kui raamatu kirj. lõi teose oma otseste töökohustuste täitmise käigus siis autoriõiguse dlähevad juriidilisele isikule,kelle algatusel ja juhtimisel kongreetne teos loodi. 3. Kes on juriidiline isik ? Avalik ja eraõiguslik. Juriidiline isik on kas eraõiguslik või avalik-õiguslik.Juriidiline isik on seaduse alusel loodud õigusisik, kes on te...
Milliste inimeste grupiga võrreldes tulemust tõlgendatakse? Normide väljatöötamine, valim: · Läbilõikevalim: kõik üldpopulatsiooni kihid peaksid olema esindatud vastavalt tegelikele proportsioonidele. · Juhuvalim: igal inimesel peaks olema teoreetiliselt võrdne võimalus valimisse sattuda. · Mugavusvalim: inimeste valikul lähtutakse nende kättesaadavusest. Normid: ekslike tõlgenduste võimalused · Normid on välja töötatud uuritavast isikust erinevate inimeste põhjal. · Valim on vildakas. · Normid on aegunud. · Statistiliste protseduuride mittemõistmine. Standardil põhinev tõlgendus: Määrab ära, mida testi sooritaja suudab. On määratletud mingi standard, mille suhtes tulemusi vaadeldakse- kas indiviidi tulemus vastab sellele või mitte. Testi hindamine: · Testi nimi, autor · Kirjastaja, väljaandmise aeg · Milliste inimeste seas kasutamiseks?
käitumisreeglile, mis peab vastama õigluse ja moraali nõuetele ja kindlustama ühiskonnas nendele nõuetele vastava korra. Õiguse rakendamise küsimused ei ole olulised, nendega tegelevad praktikud. Peamiseks õiguseallikaks on riigi normatiivaktid. Üldine: õigusnormi abstraktsuse aste on madalam, eesmärgiks ei ole üldise reegli sõnastamine tulevikus, vaid käesoleva konkreetse kaasuse õiglane lahendamine. Õigusemõistmist reguleerivad normid on märksa olulisemad kui käitumise üldised reeglid ja peamiseks õiguse allikaks ei ole mitte normatiivne akt, vaid kohtu-ja halduspretsedent. Eesti kuulub kontinentaalsesse õigussüsteemi. 3.Nimeta 3 õiguse allikat. Õiguslik tava, juristide arvamus, kohtu-ja halduspretsedent, leping ja normatiivakt. 4.Nimeta õiguse põhivaldkonnad ja 2 õigusharu, mis vastavasse põhivaldkondadesse kuuluvad. Avalik õigus(karistusõigus,haldusõigus) ja eraõigus(tsiviilõigus,majandusõigus). 5
leiutatud aurumasinat. Populaarseks sai kraana just 19. Sajandil ka seetõttu, et nüüd oli võimalik kraanasid ehitada ka rauast. Teedeehitus Tänapäevased tõrvatud teed on kahe soti inseneri Thomas Telfordi ja John Loudon McAdami kätetöö. Telford kavandas teedele vee äravoolusüsteemi ja seadis normid kvaliteetsete ehituskivide jaoks analüüsides nende paksust ja koostist. Peagi said tema kavand ja normid kõikide teede ehitamise aluseks. John Loudon McAdam (sündinud 1756) kavandas oma teed kasutades sümmeetriliselt ja tihedalt üksteise kõrvale laotud kivisid. Ta kattis need suuremad kivid väiksematega, et suurendada tee vastupidavust ja et luua kindel pind sõidukitele. McAdami konstruktsioon sai nimeks ,,macadami teed" ja see oli üks suurimaid saavutusi 18
Eesti Kirjanduse Seltsi keelekonverentsid Kuigi 20.sajandi alguseks oli eesti kirjakeel mnevtta htlustunud, tunnistasid palju keelemehed, et kirjakeele seisukord on kahetsusvrne. 1907.aastal asutatud Eesti Kirjandus Seltsi pealesandeks saigi arendada eesti kirjakeelt. Otsustati korraldada suur kirjakeele kongress, kuhu tuleksid kokku esindajad kigist Eesti valdadest, et hletamise tulemusel fikseerida kirjakeele normid. Paraku ji aga plaanitud kongress ra, selle asemel korraldati 1908. aastal Eestimaa Rahvahariduse Seltsi JA EKS koostl Tapal hine keelekorralduslik kongress, mida hiljem hakatigi kutsuma Tapa keelekonverentsiks. Sellel kongessil otsustati eelistada pikki vokaale sellistes snades nagu hl, pstma, rm(mitte heal, peastma, rem). Snade hea ja pea(h,p) le oli kestnud vaidlus juba mitmeid aastaid, kui lahendust ei leidnud see ka siis. EKS
väärtuste ja normidega üldise individualiseerumise ajastul on olulisemal kohal isiklikud valikud. Tänapäeva mitmetahulises ja multikultuurses ühiskonnas puudub sageli ühene arvamus selle osas, mida ,,hea elu" endast täpselt kujutab, samuti ei pruugi leiduda üheseid, enesestmõistetavaid väärtusi. tänapäeval inimestel ei ole muid valikuid peale valikute tegemise. Väärtused, nagu ka normid ja erinevad ühiskondlikud rollid, omandatakse sotsialiseerumise käigus, milles valdavalt eristatakse kolme etappi. Esmane sotsialiseerumine leiab aset kodus, kus omandatud väärtused ja maailmanägemus on lapsele ainuõiged tal puuduvad kogemused või teadmised selles osas, et asjad võiksid mingil muul viisil korraldatud olla.
ELUKAAR Liana Kukava Õ16 Tallinna Tervishoiu Kõrgkool 2015 SISUKORD Sissejuhatus Elukaare perioodid Arengu perioodid Mõjutavad tegurid Kokkuvõte Kasutatud kirjandus SISSEJUHATUS Elukaar ELUKAARE PERIOODID Eripära, põhiprobleemid, arenguülesanded, erinevad vanusepiirid. ARENGU PERIOODID 1. IMIKUIGA (0-1.a) .Kiire areng; .harjumine välismaailmaga; .ümbritseva usaldamine; .inimkeele mõistmine; .usaldamatus; .turvatunde puudumine; .inimkeele mittetundmine. 2. MAIMIKUIGA (1-3.a) Kiire areng; õppimine; liikumine; soovid; iseseisvus; hoiakud ja normid; 3. KOOLIEELIKUIGA (3 - 6/7.a) Hea ja halva mõiste; lubatud ja keelatud mõiste; iseloomu arenemine. 4. KAINIKUIGA (06/7 - 11/12.a) Kohusetundlikkuse ja töökuse arenemine; lugemine; kirjutamine; arvutamine; liitumine ja suhtlemine teistega; ...
ÄRIEETIKA VAJALIKKUS "Nagu vaene ja nõrk toonitab õigust, niisama räägib ta ka kõlblusest rikkal ja võimsal pole ei üht ega teist vaja. Ka südametunnistusest räägime sagedasti, iseäranis kui kedagi petta tahame või vastasest nõrgemad oleme ja käsitsi kallale ei pääse." ( A. H. Tammsaare. Ärist ja inimestest) Mis on ärieetika? - Eetikavaldkond,mis reguleerib ettevõtte ja juhi käitumist konfliktiolukorras -Vastuolu osapoolte vajadustes ja ootustes -Aitab kaaluda kasude ja kahjude vahekorda Tegelikult ei ole ärieetikas midagi müstilist -Kõik algab inimesest endast -Väärtused määravad inimesed -Organisatsiooni põhimõtted saavad alguse inimeste põhimõtetest ÄRIEETIKA TEMAATIKA ALLA VÕIKS PAIGUTADA JÄRGNEVAD KÜSIMUSED Küsimused Erinevates situatsioonides on vaja hinnata ka teisi tegureid peal õige ja vale Milleks eetika äris? Eetilised küsimused kerkivad üles seoses: -Juhtimise -Turundus...
Karmel Tall (Tartu Ülikool), 2011 suhtlevad nendega ausalt ja ei varja väärtuslikku informatsiooni. Kui vähesema võimuga liikmed väljendavad rahulolematust, ei suhtu suurema võimuga inimesed sellesse tavaliselt heatahtlikult. Nad võivad keelduda tasu andmisest, kasutada ähvardusi ja sundimist. Sellised reaktsioonid tugevdavad konflikti ja vahet kahe poole vahel. GRUPI NORMID Normid on ühiskonna või mingi grupi reeglid, mis kujundavad ja suunavad selle liikmete käitumist. Normide hulka kuuluvad ametlikud seadused ja seisukohad, traditsioonideks kujunenud tavad ja grupisisesed tegevusreeglid. Normide tekkimine peegeldab ühiskonna või grupi võimu suhteid, taotlusi ja vahekorda teiste gruppidega. Et saada normiks, peab reegel olema vastuvõetav enamikele grupiliikmetele. Kui isik
põhimõte). Normatiivne reguleerimine: inimeste käitumist korraldatakse üldise reegli abil, millega määratakse kindlaks käitumismudel, mida kasutatakse kõikide vastavat liiki käitumisaktide või subjektide suhtes. (nt. sõjavägi, tööleping) Sotsiaalsete normide süsteem Sotsiaalne norm on üldise iseloomuga käitumisreegel, mis reguleerib inimeste käitumist suhtlemises omavahel ja mitmesuguste kollektiivsete subjektidega. 1) Moraalinormid 2) Korporatiivsed normid 3) Tava a. Traditsioon (tihti tagab organisatsioon) 4) Religioossed normid 5) Välise kultuuri normid 6) Õigusnormid Õigusnormi mõiste ja koht sotsiaalsete normide süsteemis Õigusnorm on riigist lähtuv ja riigi poolt kaitstav üldkohustuslik käitumisreegel, millega antud liiki korduvatest ühiskondlikest suhetest osavõtjatele antakse subjektiivsed õigused ja pannakse juriidilised kohustused.
3. Komöödia (,,madal") pidi olema õpetliku sisuga. 4. Draamale seati aja-, koha- ja tegevusühtsuse põhimõte. ,,Ühes kohas, ühel päeval sooritatud ühtne sündmus täitku näidendit algusest lõpuni" 5. Luules nõuti puhtaid riime ja ranget vormi. KLASSITSISTLIK KOMÖÖDIA MOLIERE (1622-1672) · KINDLAD NORMID (ideaalis 5- vaatuseline värssteos) · MOLIERE kirjutas ka proosas ja moraalsed taotlusedki olid kohati kahtluse all. · Kui tragöödia lähtus muinasaegade süzeest ja piirdus kõrgest soost tegelastega, siis komöödia peegeldas kaasaegset eluolu KÕIKIDES KLASSIDES. · MORAALSED TAOTLUSED LÄBI TÜPISEERIMISE: - VALEVAGATSEJA- Tartuffe - PAADUNUD ELUMEES- don Juan - IHNUR- Harpagon jt. MOLIERE
Perekonna ülesanded: 1.Soojätkamisfunktsioon on olnud perekonnal sajandeid olulisemaid funktsioone. 2. Seksuaalfunktsioon on perekonnal samuti olnud nii traditsioonilises kui ka modernsees ühiskonnas, sel on taganud abielupaari saksuaalsuse õiguspärase väljendamise 3.Majanduslik funktsioon on ilmselt väga kaua olnud üks perekonna loomise põhipõhjuseid. 4. Sotsialiseerimisfunktsiooni on eelkõige vajalik sotsaalsete, sh kaaseluga seotud normide, reeglite oskuste ja tegudes malide õpetamine lastele. 5. Hoolitsus, Just perekonnas saadakse kogemus hoolitsemisest ja hoolitsetud olemisest siin väljenduvad vabamalt inimeste nõrkused, hädad ja haigused. 6. Hariv/kultuuriline funktsioon on suunatu iga pereliikme, eriti aga lapse tunnetushuvi ergutamisele ning teadmiste ja oskuste vahendamisele. 7. Turvalisuse pakkumine, üks kodu põliseid ülesandeid on varjata inimeste välismaailma ohtude eest. Suhete kujunemise nurgakivid: 1. Füüsiline 2.konta...
Pilkab aadlisalongide silmakirjatsemist, peenutsemid ja vaimutsemist."Tartuffe" kujutab valeusklikku, kes kasutab jumalakartlike inimeste hirmu hauataguse elu ees nende kulul rikastumiseks. Polnud varasemat rõõmsameelsust. ,,Misantroop" arendab seltskonnakriitikat armukadeduse teema kaudu. Peategelane Alceste vihkab seltskonda pahede pärast, mida seal kultiveeritakse ei tunnista silmakirjalikkust vaid hindab loomupärast lihtsust ja otsekohesust. 10. Klassitslistliku komöödia kindlad normid: viievaatuseline värssteos, pidi ühendama meelelahutust ja ühiskonna õpetusi, tragöödias inimesed kõrgest soost (või mütoloogiast), komöödias lihtinimesed. Tragöödia: 5-vaatuseline paarisriimis. Antiikne süzee. 11. Märksõna: Mõtlen, järelikult olen olemas. 12. Tunnusjooned: mõistus, mõistupära, ranged reeglid, selgus ja korrapärasus, luules kidlad riimid ja vorm, pidi olema kõlbeline eesmärk. 13
Kognitiivne Bioloogiline Evolutsioonline Sotsiokultuuriline Psühhodünaamiline käsitlus: Käitumine on tingitud seesmiste teadvustamata psüühilise energia voogude poolt, mille üle inimese kontroll on minimaalne. (Teene bioloogias on alateadvuse mõiste kasutamine, erinevate psüühikahäirete ravi). Ajendav jõud instinkt: Eluinstinkt - libido ja surmainstinkt thanatos. Freud näeb inimest mõjutatuna: 1) Id- naudinguprintsiip 2)ego-reaalsusprintsiip 3)superego - (moraal, sotsiaalsed normid,) südametunnistus, ideaalne mina. Freudi meetodid: unenägude analüüs-manifeseerunud(mida me unes näeme ja kuidas sellest aru saame) ja latentne sisu (mida meiepoolt nähtud sündmused tegelikult tähendavad) vabad assotsiatsioonid ülekanne hüpnoos Alfred Adler: Individuaalpsühholoogia rajaja, võimutung vs alaväärsustunne, sünnijärjekord Erich Fromm: psüühilise ja sotsiaalse teguri vahekord. Biheiviorism: J.B. Watson sisend > must kast > väljund
Ometigi ei alistunud eestlased tingimusteta, vaid lepingulisel teel. Eestlased jäid ilma eliidist, sest kaotused olid suurimad rahva energilisima osa, ülikkonna seas, mis kas hävitati, kaotas senise sotsiaalse positsiooni või sulandus läänimeestena uude valitsevasse kihti. Teisalt lülitati Eesti vallutuse ja ristiusustamise tulemusena Lääne-Euroopasse. Eestile laienes Õhtumaa kultuurimõju, selle õiguslikud normid ja ühiskonnastruktuur. Lääne-Euroopa ja Venemaa vaheline piir jooksis nüüd mööda Narva jõge ja Peipsi järve. See võimaldas eestlastel hiljem rahvana püsima jääda ja kaitses meid idapoolsete keelesugulaste saatuse eest.
või kodupoe müüjat. Selliste mängude põhjuseks on lapse vajadus elukogemuste laiendamiseks. Ta loob endale minasid, et siis hiljem teha valikuid, missugune võiks olla tema enda mina. Nii proovib ta kujundada enda mina-teadvust. Sotsialiseerumine on protsess, mille käigus ühiskonna poolt inimesele ette kirjutatud reeglid ja normid muutuvad osaks inimese isiksusest, mistõttu inimene täidab neid ettekirjutusi vabatahtlikult ja nende rikkumine kutsub temas esile süütunde. Kõige esimesed normid, mida laps internaliseerib on vanemate käsud ja keelud. Freudi üks olulisemaid panuseid inimese arengu uurimisse seisneb varase lapsepõlve tähtsuse mõistmises. Enne teda oli levinud arvamus, et varases lapsepõlves inimesega toimuv ei saa inimese kujunemises suurt rolli mängida, kuna inimene on veel liiga loll, et toimuvat mõista. Peale Freudi on aga saanud üldlevinuks arvamus, et paljude inimese omaduste ja probleemide juured on lapsepõlves
vastavat liiki käitumisaktide või subjektide suhtes. Sotsiaalne norm ·Sotsiaalne reguleerimine toimub sotsiaalsete normide abil. ·SOTSIAALNE NORM- on üldise iseloomuga käitumisreegel, mis reguleerib inimeste käitumist suhtlemises omavahel ja mitmesuguste kollektiivsete sujektidega. Sotsiaalsete normide liigid ·Moraalinormid mingis inimeste kollektiivis või kogu ühiskonnas käitumisreeglitena tunnustatud kõlbluspõhimõtted. ·Korporatiivsed normid käitumisreeglid, mille on kehtestanud korporatiivne moodustis (ühiskondlik organisatsioon) oma liikmete käitumise reguleerimiseks suhtlemisel organisatsiooni sees ja suhtes teiste organisatsioonidega. ·Tava harjumusel põhinev käitumisreegel. ·Religioossed normid usuorganisatsiooni poolt kehtestatud reeglid inimeste kui usuorganisatsiooni liikmete suhtlemiseks omavahel ja kirikuga, samuti normid, mis reguleerivad usuühingute korraldust ja funktsioone.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
