Distsipliini tagamine (arutelu) (1)

Distsipliini tagamise korraldus koolis
Distsipliini tagamine ja selle korraldus alagab enamasti ikka kooli ja lapsevahelisest koostööst. Kool määrab sisekorraeeskirjad (moraali-, eetika - ja käitumisnormid), Eesti Vabariigi seadused ja nende alusel välja antud õigusaktid.
Normid ja reeglid on paigas, meie kohustus on neid täita. Kas neid ka korrapäraselt täidetakse ongi õpetajate ja juhatuse eesmärk/kohustus jälgida. Selleks peavad õpetajad tegema suurt vaimset tööd (rõhutades sõna vaimset), nii iseenda kui õpilastega.
Kõik õpetajad soovivad teha oma tööd pädevalt ja hoida õpilastega häid suhteid. Ja enesekehtestus on õpetajale enamasti suur väljakutse.
Distsipliin ja selle kehtestamine on vajalik, et õpilane teaks ja tunneks oma piire . Kui piire ei ole, siis ei tea õpilane, mida temalt oodatakse ja kuidas käituda.
Distsipliini korraldust saab õpetaja tagada oma kehakeele ja seletuse kooslusena. Kui õpetaja suudab ennast kehtestada klassi ees ja selle ka säilitada aitab see kaasa nii õpetamisele kui õppimisele. Distsipliini tagamise võtmesõnaks ongi enese kehtestamine ja seletustöö.
Välistatud aspektid sealjuures peaksid olema võimul (karistamine, süüdistamine) põhinevad distsipliinivõtted, need võivad tekitada lastel teatud määral vastupanu, algselt saab kasvandik asjast aru kuid üsna pea käitub ta samamoodi edasi.
Uurida välja käitumises tekkivad probleemid, arutada õpilasega, seletada talle olukorda. Kehtestada end sõnaga MINA. "Mulle ei meeldi kui minu klassis korda rikutakse".