Eesti Kirjanduse Seltsi keelekonverentsid Kuigi 20.sajandi alguseks oli eesti kirjakeel
m�nev�tta �htlustunud, tunnistasid palju keelemehed, et
kirjakeele
seisukord on kahetsusv��rne. 1907.aastal asutatud
Eesti Kirjandus Seltsi pea�lesandeks saigi arendada eesti
kirjakeelt. Otsustati korraldada suur kirjakeele
kongress , kuhu
tuleksid kokku esindajad k�igist Eesti valdadest, et h��letamise
tulemusel fikseerida kirjakeele normid. Paraku j�i aga plaanitud kongress �ra, selle
asemel korraldati 1908. aastal Eestimaa
Rahvahariduse Seltsi JA EKS
koost ��l Tapal �
hine keelekorralduslik kongress, mida hiljem
hakatigi kutsuma Tapa keelekonverentsiks. Sellel kongessil otsustati
eelistada pikki vokaale sellistes s�nades nagu h��l, p��stma,
r��m(mitte heal, peastma, r�em). S�nade hea ja pea(h��,p��)
�le oli kestnud vaidlus juba mitmeid aastaid, kui
lahendust ei
leidnud see ka siis. EKS koosolekul otsustati l�puks h��letada;
tulemusteks olid- hea ja pea poolt oli 51 ja h�� ja p�� poolt
14 h��lt. Selle otsusega ei leppinud aga Gustav Suits, kes �
tles "Noor- Eesti siin vanale alusele j��b ja h�� ja p��...
kirjutab". T�nap�evalgi on kasutusel m�lemad vormid, nt
kasutab m�ni
haritlane neid vorme poeetilites ja pidulikes
tektides. Toimusid veel 3 keelekonverentsi. N�iteks 2.
m��rati kindlaks h-ga algavad s�nad, sest k�nes j�i tihti h
h��ldamata ja seet�ttu polnud selge. millistes s�nades seda
kasutada(hobune,haigutama), millistes mitte (
aitama , allikas).
Reegel, mida
tunneme me praeguseni oli algust�he reegel- rahvaste
nimed v�iket�hega ja riikide nimed suure t�hega. Kokkuv�tteks v�ib �
elda , et EKS
keelekonverentsid on v�ga palju aidanud kaasa eesti keele arengule,
kuna t�nini tunneme ja teame nendel konverentsidel kindlaks
m��ratud reegleid.
Kõik kommentaarid