Eesti Kirjanduse Seltsi koosolekud (1)

Eesti Kirjanduse Seltsi keelekonverentsid Kuigi 20.sajandi alguseks oli eesti kirjakeel m�nev�tta �htlustunud, tunnistasid palju keelemehed, et kirjakeele seisukord on kahetsusv��rne. 1907.aastal asutatud Eesti Kirjandus Seltsi pea�lesandeks saigi arendada eesti kirjakeelt. Otsustati korraldada suur kirjakeele kongress , kuhu tuleksid kokku esindajad k�igist Eesti valdadest, et h��letamise tulemusel fikseerida kirjakeele normid. Paraku j�i aga plaanitud kongress �ra, selle asemel korraldati 1908. aastal Eestimaa Rahvahariduse Seltsi JA EKS koost ��l Tapal � hine keelekorralduslik kongress, mida hiljem hakatigi kutsuma Tapa keelekonverentsiks. Sellel kongessil otsustati eelistada pikki vokaale sellistes s�nades nagu h��l, p��stma, r��m(mitte heal, peastma, r�em). S�nade hea ja pea(h��,p��) �le oli kestnud vaidlus juba mitmeid aastaid, kui lahendust ei leidnud see ka siis. EKS koosolekul otsustati l�puks h��letada; tulemusteks olid- hea ja pea poolt oli 51 ja h�� ja p�� poolt 14 h��lt. Selle otsusega ei leppinud aga Gustav Suits, kes � tles "Noor- Eesti siin vanale alusele j��b ja h�� ja p��... kirjutab". T�nap�evalgi on kasutusel m�lemad vormid, nt kasutab m�ni haritlane neid vorme poeetilites ja pidulikes tektides. Toimusid veel 3 keelekonverentsi. N�iteks 2. m��rati kindlaks h-ga algavad s�nad, sest k�nes j�i tihti h h��ldamata ja seet�ttu polnud selge. millistes s�nades seda kasutada(hobune,haigutama), millistes mitte ( aitama , allikas). Reegel, mida tunneme me praeguseni oli algust�he reegel- rahvaste nimed v�iket�hega ja riikide nimed suure t�hega. Kokkuv�tteks v�ib � elda , et EKS keelekonverentsid on v�ga palju aidanud kaasa eesti keele arengule, kuna t�nini tunneme ja teame nendel konverentsidel kindlaks m��ratud reegleid.