lühendatud redaktsiooniks. Just neid mina käsitlen järgnevas analüsis. Kõige üldisemalt analüüsitavat allikat võib iseloomustada kui Vana Vene feodaalõiguse koodeks, mida koostati umbes 11.-17. sajandite ajavahemikul. Peab tunnistama seda, et ei ole võimalik määratleda täpset tekkimise aega, selle pärast et Russkaja Pravda koostati üleval kirjutatud pika aja jooksul. Enne kõige hõlmab karistuse, pärimise, kaubanduse õigusvaldkondi ja sisaldab vastavad normid. Sama moodi reguleerib ka menetlusliku seadusandlust. Russkaja Pravda põhilisteks õigusallikateks on õigustavad, kohtupraktika (kohtuotsused), kiriklikud ning vürtside ustaavid ja samamoodi Vana Vene lepingud Bütsantsiga. Käesoleva töö ülesehituse läbitöötamisel mina lähtusin sellest printsiibist, et kõigepealt tuleb lugejale anda üldse informatsiooni analüüsitava allika kohta. Teiseks sammaks toon välja
SISSEJUHATUS ÕIGUSESSE Sotsiaalsed normid Sotsiaalsed normid: kujunevad ajalooliselt üldise iseloomuga käitumisreegel, mis reguleerib inimeste käitumist suhtlemises omavahel ja mitmesuguste kollektiivsete subjektidega - kõlblus (moraal)-tuleb meie seest/ kuidas minu jaoks on eetiline?; Moraali normid – mingis inimeste kollektiivis või kogu ühiskonnas käitumisreeglite tunnustatud kõlblus põhimõtted - tava- norm/kombed, aga tava ei muuda õigust. Tuleb ühiskonnast- Kuidas organisatsioonis on kombeks., aga ei ole kirjalikult fikseeritud; Tavad – harjumusele põhinev käitumisreegel. Tema olemus on lähedane moraali normidele. Tavade hulka kantakse sageli ka traditsioonid. - õigus- kirja pandud normid, mis reguleerivad kuidas end käituda, mis olukorras Kõik 3 on omavahel seotud
ÜHISKONNATEADUSED SOTSIAALTEADUSED Õigusteadus Majandusteadus ÜHISKOND, RIIK JA ÕIGUS „Mul on õigus.“ Väide või seisukoht on õige Õigus e vabadus käituda vastavalt oma tõekspidamistele Jurisprudents – teadus, mille käsitlusobjektiks on õigus. Lääne õiguse kindlad elemendid 1. Normid e kindlad ettekirjutused käitumiseks 2. Normide autoriteetne allikas 3. Normide kajastumine inimeste käitumises 4. Norme tagavad organid ja nende töö 5. Tihe seos kõigi eelnevate osade vahel Õigus – käitumisreeglite (normide) kogum, mis on kehtestatud või sanktsioneeritud riigi poolt ja mille täitmist tagatakse riigi sunnijõuga. Eristatakse õigust objektiivses ja subjektiivses mõttes. Objektiivne: kehtiv õigusnormide kogum.
Seadus 1. Loodusseadused 2. Sotsiaalsed normid · Kirjalikud seadus, määrus, eeskiri, käskiri o Üldakt- seadus, mis kehtib mitme asja puhul. o Üksikakt- kirjalik, mida saab kasutada ainult ühe korra. · Suuline eetika, moraal, tava Sümbol annab edasi mingi idee.
Täisjõul tegutsemine on viimane etapp alalistes rühmades. Tegevuse katkestamine. Ajutistel rühmadel - komiteed, töörühmad, meeskonnad jt.- millel on piiratud tööülesanded, on ka viies etapp: tegevuse katkestamine. Selles staadiumis valmistub rühm laiali minemiseks. Ülesande täitmine ei ole enam rühma prioriteet. Selle asemel on tähelepanu suunatud kokkupakkimise tegevustele. Rühma tunnused Kontseptsioonid, mis aitavad mõista rühmakäitumist, on rollid, normid, kooskõla, rühma suurus, rühma kohesiivsus, konflikti juhtimine ja informaalne kommunikatsioon. Rollid. Roll on kellegi oodatud käitumismudel sõltuvalt tema positsioonist sotsiaalses üksuses. Inimesed on mitmesugustes rollides, kohandades oma rolle rühmaga, kuhu nad antud hetkel kuuluvad. Organisatsioonides püüavad töötajad kindlaks teha, millist käitumist neilt oodatakse. Inimene, kelle käitumine läheb lahku rolliootustega, kogeb rollikonflikti. Normid ja kooskõla
1. Evolutsiooniline perspektiiv inimestel on bioloogiline eelsoodumus teisi aidata. See aitab kaasa liigi (ja ka indiviidid geenide; kin selection) säilimisele. Kolm põhilist vastuväidet teooriale inimesed aitavad ka kaaslasi, kellega ei jagata geene; ei saa empiiriliselt kontrollida; teooria ei seleta, miks aitamine sõltub situatsioonidest. Nt sugulaste aitamine, samas aidatakse ka teisest liigist isendeid. 2. Sotsiaalsed normid ühiskonnas väärtustatud normid võivad toetada prosotsiaalset käitumist. Olulised kolm normatiivset uskumust: reksiprooksuse printsiip (reciprocal altruism; peaksime aitama seda, kes meid aitab), sotsiaalne kohustus (social responsibility; peaksime aitama kõiki, kes on hädas), õiglase maailma hüpotees (just-world hypothesis; üldine uskumus, et maailm on õiglane koht, kus inimesed saavad, mida nad väärivad). Lisaks võrdsuse norm (norm of equality) nö õnnelikumad inimesed peaksid
loodud on. Ühiskonda on sotsioloogiliste meetoditega hea uurida, kuna ühiskond on sotsiaalne nähtus. Õiguse sots olulisuseks on see, et üritatakse leida seoseid ja sidemeid seaduste regulatsioonide ühenduse vahel õiguse ja õigusväliste normide koostoime uurimine. Uuritakse inimest ja õigust ühiskonnas. Õiguse sotsioloogiat ei huvita, et kuidas seadusandlik organ oma tööd teeb. Kuidas on selle normi sünnilugu. Huvi on see, millised on need normid mida ühiskond vajab. Kas peab olema seaduspärane õigusnorm või võib jääda ka õigusväliseks normiks. Kui on vaja, siis uurida kellele seda normi on vaja ja mida teha, et see norm oleks mõjus ja oleks meile kasulik. ÕIGUSSOTSIOLOOGIA Lähtuda tuleb seisukohast, et teaduslik tegelemine õigusega teenib 3 eesmärki: 1. Uurida õiglast õigust, keskendada tähelepanu õiguse väärtustele ja uurida õiguskujutlusi e ideaalset õigust => sellega tegeleb õigusfilosoofia 2
religioonis kõrge(i)m üleloomulik olend või jõud, keda austatakse ja teenitakse“. Religioon on aga sama allika väitel uskumuste, normide, tavade ja institutsioonide süsteem, mille keskmes on inimesest absoluutselt üle olevad ja tema olemist määravad jõud ning inimese ja kõiksuse suhteid reguleerivad põhilised väärtused, usund. Jumal tähendab seega üleloomulikku jõudu, millesse usutakse, millel on oma normid ja tavad ning see määrab inimese väärtushinnangud. Me võime seda üleloomulikku jõudu nimetada kuidas soovime, aga tal on määrav jõud meie mõtlemisele ja käitumisele. Vanakreekas usuti, et Jumal on iga inimese jaoks valmis kirjutanud tema saatuse. Inimesed olid nagu jumalate mängukannid. Kõik mis inimestega juhtus oli jumalate tahe. Oidipusele ennustati, et tal on määratud tappa oma isa ja abielluda emaga. Saatusesse kui jumalasse usuti pimesi. Samasugust pimesi
Riigikaitse Kodu kodu julgeoleku garanteeris, ema, isa või kodu uks. Või isa. Kodu sisaldab julgeoleku ja tagab arengu, selleks, et rahulikult mängida saaks peab olema kodus soe ja tagatud jugleolek. Riik palju perekondi ja ühiskondi, tagab samad asjad mis perekond, ainult suuremas mastaabis. Inimühiskonda on sisse programmeeritud konflikt, sest inimese tahtmised on piiramatud, aga tema resurss - võimalused on piiratud. Kõlbluse normid on kõike vanemad ja kõrgemad piibli 10 käsku. Õigluse normid on fikseeritud kirjalikult ja nende täitmist garanteerivad teatud karistused. Põhiseadus ja riigikaitse Kõikumatus usus ja vankumatus tahtes arendada riiki. Eesti vabariik on välja kuulutatud 1918 aasta 24. veebruaril. Eesti Vabariik on rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele. Eesti Vabariik on loodud kaitseks sisemisele ja välisele rahule. Eesti Vabariik peab tagama eesti rahvuse ja kultuuri säilimise läbi aegade
· Selektiivne taju · Selektiivne mälu 2.4 Hoiak ja käitumine Probleem: globaalne hoiak spetsiifiline käitumine Globaalne hoiak ülesituatiivsed käitumisreaktsioonid ( näit kalduvus käituda agressiivselt) Spetsiifiline hoiak konkreetne käitumine konkreetses situatsioonis Fishbein-Ajzen mudel (1991) Planeeritud käitumise mudel (theory of planned behavior) Tajutud normid (teiste arvamus, grupp) Kujutlus käitumise kontrolli üle (näit. self-efficacy ehk tajutud võimekus) Hoiak käitumise suhtes (näit. hea/halb) Intentsioon ehk motivatsioon Kognitiivne plaan käitumisest Käitumine III. Hoiakute muutmine 3.1 Kognitiivne dissonants (KD) Kognitiivse dissonantsi teooria (cognitive dissonance theory), 1957 Leon Festinger (1919 1989)
Õiguse mõiste-riigi seadusandlike organite poolt õigusloome menetluse (seadusandlus ja määrusandlus) tulemusena kehtestatud normid ja reeglid (õiguskord), mida tagab riik sunnirakendamise võimalusega. Õigus on kirja pandud, väline ning karistatav. Õiguse eelastmed on moraal ja tava. Tava-Tava on ühiskonnas korduva kasutamise läbi järgimist ja tunnustamist leidnud reeglite kogum, mille eirajat ähvardab teiste inimeste ja üldsuse hukkamõist. Tava on väline, põlvest põlve ning ei ole karistatav, vaid halvakspanu saav käitumine. Moraal-seostatakse usuliste ja paikkondlike väärtuste ja tõekspidamistega
Seega on väärtused suhtelised s.t nad on väärtused kellegi jaoks. Väärtusi saab jaotada mitmel moel, üheks võimaluseks on moraalsed väärtused (ausus, hoolivus, headus, töökus, väärikus, lugupidamine jt), esteetilised väärtused (ilu, kunst) jne. Samas, eetka kui moraalifilosoofia, esitab meile küsimuse :"Kuidas peab elama?", kas me oskame sellele vastata. Ma kaldun arvama, et sellele küsimusele ei oska me vastata. Me teame küll, kuidas me tahame elada. Eetika seab meile ette normid, mis on ühiskonna poolt paika pandud. See sisaldab nii kirjutatud kui ka kirjutamata seaduseid. Seadused on meile kohustuslikud, kuid normid on ajas muutuvad.Ta seab meile ette moraali reeglid, moraal on aga seotud seadusega. Paljud seadused on kehtestatud selleks, et edendada heaolu, lahendada huvikonflikte ja aidata kaasa ühiskondlikule harmooniale. Kuid, kas me jälgime alati reegleid? Oma väärtustes ja eetikas on sotsiaaltöö alati ühiskonna- ja kultuurikeskne, st. üksik töötaja
aastatel ja kujunes välja 1920. a PS-ga. (areng edasi). RÕ- e taastekkest räägime alates 1988. a Suveräänsusdeklaratsioonist ja ülemnõukogu 1990. a otsusest, milleg aalgas eemaldumine NSVL-I õigussüsteemist. Tänane Eesti Rõ kujunes 28. juunil 1992. a vastuvõetud PS-e baasil. Traditsioonilise lähenemise järgi on RÕ-l rahvuslik iseloom selles mõttes, et saab rääkida ainult ühe või teise konkreetse riigi RÕ-st. samas on sarnaste väärtushinnangutega ja valitsemisprintsiibi normid põhisisu poolest üpris sarnased. (nt Suurbritannias ei ole kirjutatud K-I, osadel aga kirjaliksamas ülesehituselt sarnased; Prantsusmaa ja Venemaa võimumehhanismide ülesehitus väga sarnane nt). Vähemalt 15 aastat juba EL-i kui sellise KÕ-st on räägitud. Seda hoolimata sellest, et ühe kirjapandud dokumendina EL-i K-i ei ole ehk on sarnaselt Suurbritanniaga K nn materiaalses mõttes; selle sisu on väga sarnane nn tavaliste riikide kirjapandud K- dega.
Ta pakub inimestele kindluse nende arusaamade ja käitumise õigsuse kohta, tugevdab tendentsi elada kooskõlas oma ühiskonnaga ja kaitsta seda. Oluline roll on ka sotsiaalse solidaarsuse tugevdamisel ühiskonnas. Kultuurirelativism on arusaam, et maailma tuleb mõista nii, nagu seda näevad teiste ühiskondade liikmed. Segi ei tohi ajada reaalset elu ning ideaalset kultuurilist nägemust. Katsed need kaks lähendada, lisavad dünaamilist pinget nii kultuurile kui ka ühiskonnale. Sotsiaalsed normid on käitumisreeglid ehk ettekirjutused, mis kirjeldavad ühiskonnas sobivat käitumist, aga ka keelud, mis määravad ühiskonnale vastuvõetamatu käitumise ehk tabu. Tavad on tunnustatud käitumisnormid, mis antakse edasi ühelt põlvkonnalt järgmisele. Moraalinormid on tavad, mis reguleerivad ,,peab" valdkonda kuuluvat käitumist. Seadused on normid, mis reguleerivad ühiskonnale kõige olulisemaid sotsiaalse tegevuse valdkondi ja mis kehtivad võrdselt kõigi ühiskonna liikmete jaoks.
Panga ja börsiõigus Kristiina Moosel TKoG 2012 Pangandusõigus Õigussüsteemi üks haru Reguleerib õiguslikke suhteid Reguleerib nende kasutamist Miks vaja? Reguleerib suhteid Määrab õigused ja kohustused Ütleb, kuidas tsiviilkohtunik peaks lahendama pangandusalaseid kohtuvaidlusi Kitsam mõiste Lähtub põhimõtetest: 1. Avalikõiguslikud normid on haldusõiguse osa. 2. Reguleerib faktilisi tsiviilõiguslikke suhteid. Laiem mõiste Avalikõiguslik normistik pangandusõiguse osa Reguleerib faktilisi suhteid Riiklik järelvalve riigivõimu teostav riigiasutus Kasutatud materjal http://www.annaabi.com/mat.php?matid=43102&name=panga%C3%B5igus Tänan tähelepanu eest!
ressursid; identiteet(tarbija, töötaja; professionaal, ettevõtja, tööandja) • Pere/leibkond - tööjaotus ja soorollid; pere-eelarve; majanduslikud suhted lähisuhtes - fundamentaalne vastandumine väärtuste tasandil, läbipõimutus sotsiaalses praktikas • Organisatsioon - ettevõte, selle vormid; ametiühingud; reeglid vs tegevuspraktika - lahknevus • Tööstusharu, turg - interaktsiooni suunavad normid ja ootused; tegutsemis- ja kommunikatsioonitavad(keelekasutus, riietus, sisustus); turuobjekt(kaup, selle hind) • Ühiskond, majandussüsteem - majandussuhete organiseeritud põhivormid; vastastikune - sotsiaalne vahetus, ressursside vahetus(trad.maj.süs); ümberjaotav- tsentraliseeritud ressursside ümberjaotus; turukeskne-vaba vahetud, konkurents, kasum(turumaj.süs); domineerib üks, esindatud kõik; järsud muutused: anoomia
ära, toimudes nii indiviidi kui organisatsiooni tasandil, kuid see toimus ühekordselt ning seejärel unustati. Unustamisel on omakorda ka positiivsed küljed, sest selleks, et uusi teadmisi vastu võtta, tuleb neile teadmistele olemasolevate teadmiste hulgas ruumi teha. (Alas, 2002: 93) Probst ja Brüchel (1997) on õppimist takistavate barjääridena välja toonud lisaks järgnevad tegurid: · organisatsioonis väljakujunenud kaitsvad harjumused/tavad, · normid, privileegid ja keelud, · segadused informatsiooni liikumises. On teada, et inimesed on mugavad, ning soovivad võimalikult kaua sama mustri järgi toimida. Nii on see ka organisatsioonis - mõeldakse välja õigustusi, samas teadvustades, et keskkond on muutunud ning vana muster on kasutu. Õppiv organisatsioon Keeriselises keskkonnas tuleb meil üha enam kokku puutuda olukordadega, millistesse me
samasisuliste asjade lahendamisel. Sellisel juhul varustatakse kohtu- või haldusorgan õigustloova pädevusega. Leping. Ta on õigusvorm, kui ta määrab kindlaks lepingupoolte konkreetsed õigused ja kohustused ja lisaks sellele reguleerib nende edasiseid suhteid või õiguslikke vahekordi teiste subjektidega. Nt. Rahvusvahelised lepingud (paktid, konventsioonid), millest juhinduvad ka teised subjektid. Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid. Normatiivakt ehk õigustloov akt. Paljudes riikides ainuke õiguse vorm. Ta on riigi poolt kehtestatud, erilises korras vastu võetud vahel ka spetsiifilise väliskujuga dokument, mis sisaldab üldkohustuslikke käitumisreegleid 4.3. RAHVUSVAHELISE ÕIGUSE ÜLDTUNNUSTATUD PÕHIMÕTTED JA NORMID EESTI ÕIGUSE ALLIKANA. Lk 60 61
instituutide kaupa. Õiguse allikas on õigusnormi väljendamise viis, mis on kasutusele võetud või tunnustatud riigi poolt ja mille kaudu riik annab normile üldkohustusliku tähenduse. Õiguslik tava Õigusteadus (juristide arvamus) Kohtu- ja halduspretsedent Leping Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid Normatiivakt Õigusnormid erinevad tavadest nii oma tekke kui ka täitmise tagamise mehhanismi poolest. Kui tavareeglid kujunesid ajaloolise arengu protsessis välja ürgühiskonna inimeste teadvuses ja need realiseeriti ühiskonnaliikmete endi poolt, st ühiskond ise lõi ja realiseeris nad, siis õigusnormide tekkimine ja ka nende elluviimine on lahutamatult seotud riigiga
ja ressursid; identiteet(tarbija, töötaja; professionaal, ettevõtja, tööandja) • Pere/leibkond - tööjaotus ja soorollid; pere-eelarve; majanduslikud suhted lähisuhtes - fundamentaalne vastandumine väärtuste tasandil, läbipõimutus sotsiaalses praktikas • Organisatsioon - ettevõte, selle vormid;ametiühingud;reeglid vs tegevuspraktika - lahknevus • Tööstusharu, turg - interaktsiooni suunavad normid ja ootused; tegutsemis- ja kommunikatsioonitavad(keelekasutus, riietus, sisustus); turuobjekt(kaup, selle hind) • Ühiskond, majandussüsteem - majandussuhete organiseeritud põhivormid; vastastikune - sotsiaalne vahetus, ressursside vahetus(trad.maj.süs); ümberjaotav- tentraliseeritud ressursside ümberjaotus;turukeskne-vaba vahetud, konkurents, kasum(turumaj.süs); domineerib üks, esindatud kõik; järsud muutused:anoomia
Inimese põhivajaduste hulka kuulub suhtlemisvajadus, s.o vajadus suhelda inimestega ja omada inimsuhteid. Grupp on suhteliselt püsiv ühendus inimestest, · kellel on ühise huvid, väärtused ja käitumisenormid · kes suhtlevad omavahel · kes tunnevad, et nad kuuluvad ühte ja on vastastikku seotud · kellel on ühine eesmärk, mille saavutamiseks nad vajavad üksteist referent. Ehk etalongrupp on grupp, millesse kuulumine, milles kehtivad normid, reeglid, kombed ja väärtused muutuvad inimeste jaoks kõige tähtsamaks
Sõprusgrupid omavaheliste suhete alusel. Liikmetele meeldib üksteisega suhelda. 4. Grupi norm ( the group norm) - Grupinormid on grupi poolt aktsepteeritud reeglid, mis määravad ära sobilikud käitumis- ja toimimisviisid. 9. Kohesiivsus- Kohesiivsus näitab, mil määral on grupi liikmed grupist huvitatud ja soovivad olla selle osaks. Reeglina need liikmed, kes soovivad grupis olla, püüavad grupis häid suhteid säilitada. Juhul kui grupi normid on kooskõlas organisatsiooni normidega, on kõrge kohesiivsusega grupid organisatsiooni seisukohalt väga positiivsed, kuna nad üritavad normidest kinni pidada. 10. Tiim- Together Everyone Achieves More (üheskoos saavutab igaüks enamat). Vähemalt kahest inimesest koosnev grupp, kes teatud eesmärgi taotlemisel koordineerivad oma tegevusi ja tööpingutusi. 11. Projektitiim(project Team )- ajutiselt spetsialiseeritud tiim 12
olukorra sunnil või oma seisukoha muutmine grupi survel. Konformsuse abil tagab grupp arvamuste ja tegutsemise üksmeele. Konformsus on grupi enamusest lähtuv survemehhanism, konformsusele vastanduvad sõltumatus ja mässumeelsus. 9. Koheviivsus- Kohesiivsus näitab, mil määral on grupi liikmed grupist huvitatud ja soovivad olla selle osaks. Reeglina need liikmed, kes soovivad grupis olla, püüavad grupis häid suhteid säilitada. Juhul kui grupi normid on kooskõlas organisatsiooni normidega, on kõrge kohesiivsusega grupid organisatsiooni seisukohalt väga positiivsed, kuna nad üritavad normidest kinni pidada. 10. Tiim- Together Everyone Achieves More (üheskoos saavutab igaüks enamat) 11. Projektitiim- ajutiselt spetsialiseeritud tiim 12. Kvaliteedi ring on vabatahtlike rühm, kes koosneb ettevõtte töötajatest ja üritab teha ettevõttes asju paremaks. Selle eest raha saamata. 13
TALLINN 2012 SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................... 2 Noorte seksuaalsuhtlus ja ühiskonna stereotüüpide omavaheline side .............................6 Soo-ja sugupoolesüsteem.......................................................................................... 6 Ühiskonna väärtused ja normid seksuaalelus.............................................................9 Ühiskonna antiseksuaalsed stereotüübid .................................................................12 Mõistetu ja arusaamade üleminek noortele.............................................................. 13 Noorsootöötaja roll ..................................................................................................15 .........................................................
2. Normatiivne (sotsiaalselt kohustav) 3. Metaeetika (arutlus väärtuste üle) Antiigist alates räägitakse kolmest standardist: 1. Utilitaristlik 2. Teleoloogiline 3. Deontoloogiline 2 Moraal ( morales kõlbeline ladina k.) Moraal näitab kätte väärtused ; mõte väärtusest. Kõrgeim väärtus elu. KÕRGEMAD VÄÄRTUSED, MORAALIPRINTSIIBID, NORMID JA TAVAD Moraal- inimese käitumist mingi sotsiaalse rühma piires ning suhtumist teistesse rühmadesse reguleeriv põhimõtete, tavade ja normide kogum. (kodanlik, kristlik, kiriklik, orja, orjapidaja jne moraal). Moraalifilosoofia keskendub inimestevaheliste kõlbeliste suhete uurimisele, mille sisuks on kõlbelise käitumise normid, kõlbelised tunded, eesmärgid ja ideaalid. Alternatiivsed seisukohad pretendeerivad aga eetika piiride laiendamisele eetika kui
28. Mida nimetada kliendiväärtuse all? 29. Nimetada klienditeeninduse kolm taset. 1) Klienditeenindus kui tegevus (tellimuste vastuvõtt, töötlemine, kliendiga arveldamine, kaubandustegevus. 2) Kli-dus, mida mõõdetakse tulemust iseloomustavate näitajate abil (standardid e normid, mille täitmist mõõdetakse) 3) Kli-dus kui filosoofia (Kli-duse osatähtsus firmale tervikuna) 30. Klienditeeninduse (KT) elemendid (3). *Tegevuseelsed elemendid kindlustavad hea KT kliima (jaotamine, tagastuste ja täitmata tellimuste käitlemine) hea ostja-tarnija suhte kindlustamine. *Tegevusaegsed elemendid kindlustavad toote jaotuse kliendile (laovarude reguleerimine, transpordi valik, tellimusprotseduurid mõjutavad: jaotusaega, tellimuse täitmise täpsus) *Tegevusjärgsed
Soolise ebavõrdsuse 4 mõõdet Osalus – siht- ja elanikerühma(de) sooline koosseis, naiste ja meeste esindatus otsustusõigusega positsioonidel. Ressursid – sooline jaotus ja ligipääs olulistele ressurssidele nagu aeg, ruum, teave, raha, poliitiline ja majanduslik võim, haridus ja koolitus, töö ja tööalane karjäär, uued tehnoloogiad, tervishoiuteenused, elukoht, transpordivahendid, puhkeaeg jmt. Normid ja väärtused, mis mõjutavad soorolle, tööjaotust soo alusel, naiste ja meeste hoiakuid ja käitumist ning ebavõrdsust meeste ja naiste või mehelike ja naiselike omaduste väärtustamises. Õigus olla vaba otsesest ja kaudsest soolisest diskrimineerimisest, inimõigused (sealhulgas vabadus inimväärikust piiravatest käitumisviisidest ja tavadest), ligipääs õigusabile. Tänan Kuulamast!
Inimorganism saab neid hästi kätte. Vitamiini puudujääk Puudujääk võib tekkida kergesti alkohoolikutel, suitsetajatel ja järjepidevatel antibiootikumide tarbijatel, samuti vale toitumise ja kauaaegse stressi puhul Miks on vaja C-vitamiini? Naha, igemete, peenikeste veresoonte, hammaste, luude ja sidekoe normaalseks talitluseks. Haavade kiireks paranemiseks Immuunsüsteemi tugevdamiseks Mitmesugusteks paranemisprotsessideks C-vitamiini normid Naised: 55 75 mg päevas Mehed: 60 100 mg päevas Ohutu C-vitamiini päevane üldkogus täiskasvanule kuni 1000 mg Tänan kuulamast!
massikultuur, 3. Tööstus teooriad: *Adam Smith- rikkust toodab töö ehk tööväärtuste teooria, maj liberalism (riik ei tohi sekkuda, turg reguleerib ise) indiviidi egoism *Karl Marx- 2 põhiklassi, konfliktiteooria, 2 kapitalismi tõukejõudu on toota kasumit ja püsida konkurentsis *Max Weber- protestantlik eetika ja kapitalismi vaim *Emile Durkheim- tööstusühiskond areneb individualism, anoomia oht, puuduvad üldtunnustatud väärtused ja normid ühiskonnas 4. Nüüdisühiskond: * ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus *tööstuslik kaubatootmine *rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamisest *headusühiskond Teadmusühiskond: *osatakse ratsionaalselt kasutada infot, teaduse ja tehnika saavutusi *paindlikum ja vabam töögraafik *info muutus massiliseks ja kergesti kättesaadavaks Postindustriaalne ühiskond: *infoühiskond *kõrgtehnoloogia massiline kasutamine *teenindussektori osatähtsuse kasv
Mõjustamine kui motivatsiooniseisundi loomine Vajadus à motivatsioon kui pingeseisund à eesmärgi suunas liikumine Abraham Maslow vajaduste hierarhia: A. Füsioloogilised vajadused (nt. toidu-, joogi-, seksuaalvajadused) B. Turvalisuse vajadused (ohu vältimine) C. Sotsiaalsed vajadused (nt kuuluvusvajadus) A. Kiindumus/armastus, evolutsiooniline perspektiiv, sotsiaalsed normid ja karistus D. Tunnustusvajadused (väärikustunde, tunnustamise vajadus) E. Eneseaktualiseerimisvajadus (eneseteostus) F. Sotsiaalne mõjustamine avaldub allumises (võim), konformsuses, hoiakute muutmises (veenmine) Indiviid à Indiviid Indiviid à Grupp Grupp à Indiviid Grupp à Grupp Ühiskond > mõju> indiviid > mõju > ühiskond Sõnumite heterogeensus Psühholoogilise mehhanismi kujunemine
Esinemisviis Mõjutegurid Tagajärjed Kus ______ ilmneb? Millised nähtused soodustavad ______ toimimist? Millist kasu _______ toob? Millistel tingimustel _____ilmneb? Millised nähtused takistavad _______ toimimist? Millist kahju ______ toob? Kuidas _____ ilmneb? Milliste vahenditega on _______ toimimist võimalik seletada? Millised on ____ kõrvalmõjud Põhjused Põhimõiste Eesmärgid Mis põhjustab ______? Milliseid näiteid ______ kohta esineb? Mille jaoks on_____ kasulik/kahjulik? Miks _______ juhtub või toimib? Mille analoogial võib _______ seletada? Kellele on _____kasulik/kahjulik? Mis võiks põhjustada _______ Mida mõista _______ all? ...
5 Need on mõlemad teod, kus küll sõnadega väljendatakse mingisugust mõtet, kuid mida öeldes kaasnevad ka kõigile arusaadavad tagajärjed (keegi abiellub või saab kohtult karistuse). Et tuua sõna konteksti, on sugu samuti kui näitemäng. Inimene mängib mingisugust rolli (kas siis mehe või naise) vastavalt ühiskonnas või sellest kultuuriruumis sätestatud normidele. Mida Judith Butler väidab on, et sugu on sotsiaalsetele normidele põhinev käitumisvorm. Need normid on õpitavad ning on kui rinnapiimaga lastele sisse söödetud. Butleri sõnul algab sooline defineerimine mitte lapse enda poolt, kuid tema vanemate sõnadega „it’s a boy/girl“. Laps võib kasvada üles väga erinevate käitumisnormidega vastavalt sellele, kuidas ta vanemad teda defineerivad. Butler ei ignoreeri seda, et inimese sugu on suuresti defineeritud tema füüsilise välimuse põhjal, kuid pigem arutleb, et kuidas mõned füüsilised omadused mängivad väga suurt rolli kellegi
21. Mis on õigus? 22. Millisteks valdkondadeks jaguneb õigus? 23. Mis on õigusakt? 24. Millised õigusaktid sisaldavad õigusnorme? 25. Kuidas õigusaktid jagunevad kaheks suureks grupiks? 26. Mille järgi tõlgendatakse õigusakte? 27. Mis on kodifitseerimine ja inkorporeerimine? Mis on nende vahe? 28. Nimeta õigusrikkumisi? (5 tk.) 29. Nimeta teoõigusvastasust välistavad asjaolud 30. Nimeta juriidilisest vastutusest vabastavad asjaolud (4 tk.) 31. Kuidas jagunevad sotsiaalsed normid? (5 tk.) 32. Mis on juriidilised faktid? 33. Kuidas jagunevad juriidilised faktid? (2 tk.) Mis on nende vahe? 34. Mis on süüvõime? Mis eluaastast? 35. Mis on otsusevõime? 36. Mis on loomuõigus? 37. Mis on teovõime? Mis eluaastast? 38. Mis on deliktivõime? Mis eluaastast? 39. Mis on õigusvõime? Mis eluaastast? 40. Kes on õigussubjekt? 41. Kes on politseinik? 42. Kes on füüsiline isik? 43. Kes on juriidiline isik? Kuidas õigused jagunevad? Too 1 näide? 44
Moraal on normide süsteem. Õigus (seadused riigisisesed ja rahvusvahelised) Normid on reeglid, mis Religioon (põhineb jumalikul ütlevad, mida inimene peab ilmutusel ja autoriteedil) tegema või tegemata jätma.
sellise füüsikalis-keemiliste protsesside vahekorra, mille juures säiliks organismi stabiilne soojusolek. Optimaalne on seejuures olukord, kus mehhanism töötab vähima koormusega; seetõttu on olemas terve rida nõudeid, mis lähtudes töö iseloomust ja raskusest, määravad optimaalsed töökeskkonna mikrokliima. Normid reguleerivad järgmisi mikrokliima tegureid: õhu temperatuur, õhu niiskus ja liikumiskiirus. Normid on kehtestatud sõltuvana: · aastaajast (soe või külm); · tootmisruumi iseloomust (suure või väikse soojaeraldusega ruum); · töö raskusest (kerge, kergmise raskusega, raske röö). Normid määravad seejuures kindlaks nii lubatud mikrokliima tingimused (mille puhul võib pikemaajalise töö korral tekkida termoreguleerimismehhanismis pingsus, ent ei teki 2
Eetika teadustöös Brit Truuts ja Laura Lehtmets Mis on eetika teadustöös Eetika teadustöös on moraal ja normid, millest tuleb teadustöös kinni pidada: Ausus Privaatsus Konfidentsiaalsus Anonüümsus 1) Eetika olulisus uurimistöö koostamisel Plagieerimise vältimine Korrektsete andmete esitamine Anonüümsuse tagamine Erapooletus 2) Eetika olulisus-teadlase eetika Kompetentsus Andmete tõepärasus Võrdõiguslikkuse printsiip Positsiooni ära kasutamine lubamatu Kriitiline suhtumine oma teadustöö tulemustesse Eetika vastu eksimine:
saavutada (vajadus); c) kavandatud meedet saab selle ulatuse või toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil (lisaväärtus). 10. Selgita, mida tähendab EL õiguse vahetu kohaldatavuse põhimõte. Doktriin Euroopa Liidu õiguse ülimuslikkusest on erilise tähtsusega normide suhtes, mis on “vahetult kohaldatavad” või “vahetult toimivad”. Termin “vahetu kohaldatavus” tuleneb Euroopa Ühenduse Lepingu artiklist 189, mis sätestab, et lepingu normid on “vahetult kohaldatavad”. See tähendab, et need normid toimivad automaatselt kõikide liikmesriikide siseriiklikes õigussüsteemides, ilma et nad vajaksid siseriiklikku täidesaatvat seadusandlust. Kuigi kõik Lepingu normid on vahetult kohaldatavad, ei loo nad tingimata õigusi, millele isik võib toetuda siseriiklikus kohtus, järelikult mitte kõik normid ei ole “vahetult toimivad.” Vahetu toime printsiip tähendab, et pooled võivad
olev raha ja vara. Mittetulundussektor ehk kodanikuühiskond. – selle raames tegutsevad mittepoliitilised kodanikuorganisatsioonid ning –ühendused. Ühiskonna valdkonnad: Poliitika – Riigi juhtimist ja toimimist korraldav tegevus, mis on seotud võimu ja õigussuhetega. Kultuur – Inimkonna poolt loodud vaimsete ja materjaalsete väärtuste kogum. Õigus – Riigivõimu poolt kehtestatud kohustuslikud käitumisreeglid ehk normid. Moraal – moraalinormide kogum – ühiskonna üldtunnustatud põhimõtete kogum. Majandus – Tootmise ja tarbimise korraldamine, mis on vajalik äraelamiseks. 2. Mis on poliitika, kes teevad seda ja nimeta poliitika liigid ja seleta neid. - Poliitika on riigi juhtimist ja toimimist korraldav tegevus, mis on seotud võimu ja õigussuhetega. Poliitikat teevad : Riigivõimu asutused Erakonnad ehk partied. Huvirühmitused Poliitika liigid :
dekadentlik, Saksamaal ja Madalmaades range, minimalistlik. Mainitakse Karolingide renessanssi 9. sajandil, räägitakse 12. sajandi renessanssist Prantsusmaal. Renessanss võttis üle mingid aspektid, tõi teatud asjad perifeeriast tähelepanu keskpunkti. Sel ajal said ilmselt alguse ka Veneetsia karnevalid. Renessanss – taassünd. Ühiskonda reguleeriv seadustik, kiriku-õigus – ühiskond võtab ettekujutuses jumalikud normid, see on iseloomulik keskajale. Rooma tsiviilõiguse abil toimus rehumaniseerumine tavaõiguse?????????? Inimese kontseptsioon muutus ka teoloogilises plaanis. Linnades sündis koos kaupmeestega uus aja kontseptsioon, mis levis ka kroonikatesse. Tuuakse sisse Taeva ja Põrgu vaheline ruum, Purgatoorium. Sinnamaani oli inimene lihtsalt ussike, aga 14. sajandi humanistid lõid täiesti uue inimväärikuse kontseptsiooni. Studia humanitatis (ld.k.) = paideia (kr.k.) - see, mis teeb inimesest inimese
5 6.38 Marge Tallinn 6.27 3.89 Janika Haapsalu 4.62 5.33 Thea Kohila 5.65 4.45 Ülle Kuressaare 4.85 3.68 Egle Narva 5.91 4.23 Maarja Narva 6.04 5.45 Liis Paide 5.78 3.78 Kertu Paide 6.31 4.68 Liis Tallinn 5.54 5.57 NORMID Kaugushüpe 5.4 60m jooks 4.5 KAS ÜLETAS NORMI? Nimi Kaugushüpe 60m jooks Kätlin YES NO KUI PALJU ÜLETAS NORMI? Kaugushüpe 60m jooks Arvuliselt 0.1 - Protsent 1.82% - STATISTIKA m jooks Spordiala Keskmine Parim Nõrgim Kaugushüpe 5.65 6.31 4.62 60m jooks 4.74 3.68 6.38
Universaalne rahvusvaheline õigus on üldiselt aktsepteeritud ja kehtib kogu maailmas. Regionaalne rahvusvaheline õigus kehtib teatud riikide poolt aktsepteerituna nende omavahelistes suhetes. Sanktsioonid on vähemefektiivsed kui siseriiklikus õiguses, ent see ei tee rahvusvahelist õigust ebaefektiivseks ta lihtsalt toimib teistmoodi, vastastikuse ja konsensuse põhimõttel. Rahvusvahelisel eraõigusel ei ole rahvusvahelist olemust kuigi erinevate riikide eraõiguse normid võivad olla sarnased, eksisteerib rahvusvahelist õigust nii palju, kui on riike. Samas on riigid sõlminud lepinguid rahvusvahelise eraõiguse ühtlustamiseks (1893 Haagi Rahvusvahelise Eraõiguse Konverents). Rahvusvahelise õiguse ajalooline areng kuni 1648 (Vestfaali rahuni) Sel perioodil saab rääkida rahvusvahelise õiguse elementide (diplomaatia ja konsulaarsuhted, liidu- ja rahulepingud jms) esinemisest, mitte rahv.-vah
Õigussüsteem on õiguse ajalooliselt kujunenud sisemine ühtsus, õigusnormide struktuurne paigutus õigusharude ja instituutide kaupa. Õiguse allikas on õigusnormi väljendamise viis, mis on kasutusele võetud või tunnustatud riigi poolt ja mille kaudu riik annab normile üldkohustusliku tähenduse. Õiguslik tava Õigusteadus (juristide arvamus) Kohtu- ja halduspretsedent Leping Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid Normatiivakt Õigusnormid erinevad tavadest nii oma tekke kui ka täitmise tagamise mehhanismi poolest. Kui tavareeglid kujunesid ajaloolise arengu protsessis välja ürgühiskonna inimeste teadvuses ja need realiseeriti ühiskonnaliikmete endi poolt, st ühiskond ise lõi ja realiseeris nad, siis õigusnormide tekkimine ja ka nende elluviimine on lahutamatult seotud riigiga. Tava on käitumisreegel, mille täitmine on muutunud
Normid: Ühiskonna- ja riigielu oluliste regulaatorite hulka kuulub õigus. (sotsiaalne kord) Individuaalne reguleerimine kujutab endast inimkäitumise korrastamist ühekordsete aktsioonide teel. Normatiivne reguleerimine on inimkäitumise korrastamine üldiste ja üldkohustuslike käitumismudelite abil ja hõlmab kõiki üht liiki juhtusid. Üldine reegel ongi norm. Inimkäitumises korra loomise vahendina rakendatavad õigusnormid kui tüüpilised sotsiaalsed normid avavad õigusele perspektiivi osalemaks ka teistes sotsiaalsetes süsteemides, nagu majandus või valitsemine. Õigusnormid kirjutavad meile midagi ette, tagavad midagi või jätavad koguni millestki ilma. Õigusnorm on õiguslausena formuleeritud käitumiseeskiri. Selle ülesandeks on anda piisavalt üldised, kättesaadavad ja mõistetavad reeglid, mille alusel kohtunikud ja kodanikud saavad määrata probleemi lahendamise viisi. Õigusnormid liigitatakse avaliku ja eraõiguse
seaduslikkusele) 2. Positiivne õigus ja ülipositiivne õigus - Positiivne õigus on inimeste poolt loodud õigusnormid. Kehtivad õigusnormid. Ülipositiivne õigus ehk ka loomu- või mõistuseõigus põhineb jumalikul ilmutusel, inimloomusel või mõistusel. Nähakse ülimat korda. Tegu on põhinormidega, mis vastavad inimese loomusele. Õigusnorme, mida ei saa kellegi tahte või kokkuleppega muuta. Nt vabadus, elu, omand, perekond või usk. Positiivse õiguse normid on ainult siis tõeliselt kehtivad ja õiglased, kui nad vastavad loomuõigusele ehk ülipositiivsele õigusele. loomuõigus on loodusõigus või mõistusõigus, mille põhinormid vastavad inimese loomusele, rajatud eetika ja õigluse tihedale seose tunnetamisele 3. Õiguse allikate liigid - Õiguse allikaks on see, kust me õigust võttame, ammutame. 3.1 Õiguslik e. Sanktsioneeritud tava (Tavaõigus õiguseks muutunud tava). 3.2 Kohtu- ja halduspretsedent
kuidas inimesed muutuvad hälbeliseks. Perekond, kodu – suurem tõenäosus hälbivaks käitumiseks on ühe vanemaga peredest tulnud lastel (just isarolli puudumine) ning pered, kus on palju lapsi – siin on põhjuseks eelkõige elamispinna ülerahvastatus, mis põhjustab närvilisust, frustreerumist, pingeid; karm, ebaühtlane distsipliin, psüühiline ja seksuaalne ärakasutamine; Eakaaslaste mõju 5. Sotsiaalsed normid, normide liigid, seos hälbivusega Normid- nõudmised, mida ühiskond asetab indiviidile ühised arusaamad õiges ja vales. Ajalooliselt kujunenud, allutavad inimese toimimise ühiskonna kui terviku huvidele. N. konkreetsete situatsioonide reguleerimise normid, lähtuvad väärtustest. ajalooliselt kujunenud, kokkuleppeliselt või sunni kaudu kehtestatud nõuded, mis allutavad inimeste toimimise (tegevuse, käitumise) ühiskonna (grupi) kui terviku huvidele ja millede järgimine on sellesse
pidev aegruumis toimiv protsess, kuid samas kehtivat nad püsivalt mingil kindlal ajavahemikul kindlas ruumis ja isikute ringi suhtes- üksiku käitumisakti ühekordselt reguleerimiselt ei ole sotsiaalse normi tähendust. Sotsiaalsete normide funktsioonid on: 1) reguleeriv- reguleeriv funktisoon seisneb sotsiaalse grupi, kihi või ühiskonna käitumise suunamises soovitud suunas; 2) koordineeriv-koordineriv funktsioon seisneb käitumise ühtlustamises sotsiaalsed normid kooskõlastavad inimeste käitumist ning suurendavad käitumise prognoositavust; 3) stabiliseeriv- stabiliseeriv funktsioon seisneb sotsiaalsete normide poolt huvide konflikti võimaluste vähendamises ning positiivsete väärtuste ja käitumismallide kinnistamises; 4) sotsialiseeriv- sotsialiseeriv funktsioon seisneb sotsiaalsete normide mõjusfääri sattunud isiku integreerimises vastavasse sotsiaalsesse gruppi või kihti. Liigid on: 1) tavanormid;
· Traditsioonid ühiskonnas (ühiskonna suhtumine) · Naiste ja meeste seisund ühiskonnas, võimalused ja vabadus oma elu korraldada · Majanduslikud võimalused laste kasvatamiseks Sündivus erineva rahvastikuarenguga riikides Rahvastiku arengu traditsioonilises etapis: · Ei kasutatud pereplaneerimist · Abiellumine ja laste sünd oli omavahel tihedalt seotud · Lapsed on pere rikkuse märk · Lapsed aitavad majapidamistöödes, hoolitsevad vanemate eest · Normid ja tavad soosivad paljulapselist peret Kaasaegses ühiskonnas: · Abiellumine, seksuaalsuhted ja laste sünd pole tihedalt seotud · Rasedust ja laste sündi saab planeerida · Laste eest hoolitsemine nõuab palju jõupingutusi ja materiaalset heaolu · Palju sõltub riigi perepoliitikast: milliseid soodustusi teeb riik lastega peredele SÜNDIMUS SUREMUS Suremust suurendavad: · Vaesus · Halb tervishoiukorraldus · Arstiabi kehv kättesaadavus · Ebaterve eluviis
eksistentsi täielikult reguleeritud ja pealesurutud süsteemis eraldatuna muust sotsiaalsest maailmast. Sotsialiseerumise etapid: lapsepõlv, nooruki-iga, täiskasvanuiga, vanadus, ettevalmistus surmaks Sotsialiseerumise agendid kõik rühmad või sotsiaalse tegevuse kontekstid, kus sotsialiseerumine aset leiab. Näit. perekond, eakaaslased, kool, töökoht jne mõjutavad sotsialiseerumisprotsessi. Loengumärkmed 8 K. Paadam SOTSIAALSED NORMID N inimeste poolt tunnustatud reeglid või juhised, mis määravad õige käitumise antud situatsioonis (I. Robertson) N - vastastikuse sotsiaalse käitumise viis, mille abil ühiskond saavutab kooskõla oma liikmete tegevuses ja mõtlemises (P. Sulkunen) 9 Ühiskonnaelus on keskse tähtsusega see, et inimesed kehtestavad üksteise jaoks käitumisreeglid ja ühtlasi valvavad nende täitmist
liikmed Normid ja väärtused · Käitumisreeglid on iga grupi traditsioonide osa ja neid nimetatakse sotsiaalseteks normideks · Käitumisreeglid on ettekirjutised, mis kirjeldavad sobivat käitumis, aga ka keelud, mis määravad ühiskonnale vastuvõetamatu käitumise ehk TABU. · Tavadeks nimetatakse tunnustatud käitumisnorme, mis antakse edasi põlvkonnalt järgmisele · Kõik normid jõustatakse sanktsioonide abil. Sanktsioonid võivad olla nii positiivsed kui ka negatiivsed Positiivsed sanktsioonid mõjutavad inimest normijärgset käitumist kordama, negatiivsed, aga annavad teada normi vastu · Moraalinormid nim neid tavasid, mis reguleerivad valdkonda kuuluvat käitumist · Seadusteks nimetatakse norme, mis reguleerivad ühiskonnale kõige olulisemad sotsiaalse
Selleks vaja rahuldada funktsionaalsed vajadused. • Anoomia on sotsioloogia mõiste, mida tõlgendatakse erinevalt, kuid mis üldiselt tähendab normide puudumist. Anoomia on seega iseloomulik ühiskonna arengu murranguperioodidele, kus kiiresti muutuv ühiskond kaotab regulatiivse võimu oma liikmete üle. Émile Durkheimi järgi on anoomia "normituse" seisund ühiskonnas: väheneb toimimisega seotud normide järgimine, kaovad üldtunnustatud normid. Robert Mertoni järgi on anoomia normide konflikt – olukord, milles ühiskonna poolt väärtustatavad eesmärgid pole saavutatavad üldtunnustatud vahenditega. • Deviantsuse seletusetüübid : definitsiooni absoluutne (teatud tegevused on relatiivne (deviantsus on sotsiaalselt tüüp iseenesest deviantsed) defineeritud) seletuse tüüp bioloogiline ja sotsiaalne, interaktsionistlik strukturaalne
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
