2009. aastast teenindab eelmainitud liini reisiparvlaev “Victoria I”. Mõõdetavad parameetrid on temperatuur, soolsus, klorofülli a fluorestsents. Automaatselt salvestatakse ka laeva asukoht, kiirus ja kellaaeg. Mõõtmised toimuvad 30 sekundilise intervalliga ehk ligikaudu iga 300-350 meetri tagant sõltuvalt laeva liikumiskiirusest. Merevesi kogutakse 4 -5m sügavuselt. Laboratoorselt mõõdetavad parameetrid on toitained nagu üldlämmastik (Ntot), üldfosfor (Ptot), nitraadid ja nitritid (NO2+NO3), ammoonium (NH4), ortofosfaadid (PO4) ja silikaadid (SiO3), fütoplanktoni liigiline kooseis, biomass ja arvukus ning klorofülli a kontsentratsioon. (TÜ Eesti Mereinstituut) 10 Kokkuvõte Veekaugseire edeneb tasapisi. Paljud kaugseire meetodid on välja töötatud maapinna uurimiseks ning neid ei saa nii lihtsalt rakendada veekogude jaoks.
Ökoloogia eksam (LOOM 01.105) Eksamite küsimusi läbi aegade. (2004 – 2015) 1. Milline lause on õige: A. Umbes 90% maakera atmosfääris leiduvast süsinikust assimileeritakse aasta jooksul taimede poolt, millest umbes 20% kulub taimede hingamisele? B. Umbes kuuendik maakera atmosfääris leiduvast süsinikust assimileeritakse aasta jooksul taimede poolt, millest umbes pool kulub taimede hingamisele? C. Umbes sajandik atmosfääris leiduvast süsinikust assimileeritakse aasta jooksul taimede poolt, millest umbes neljandik kulub taimede hingamisele? Õige on B. Atmosfääri fond on kuus korda suurem kui aastane maismaa GPP. NPP aga ca 50% GPPS-t. 2. Milline järgnevatest võiks olla händikäp-tunnus? A. Varjevärvus; B. Ere värvus; C. Mülleri mimikri; D. Bates’i mimikri; Händikäp-tunnus on kandjale kahjulik, ere värvus on seda kuna teeb saaklooma kiskjale kergesti märgatavaks. Seega on õige B. 3...
Rakubioloogia Uurib rakkude ehitust ja talitlust ehk elu avaldusi Esineb 4 süsteemi 1. Reproduktiivne süsteem ehk paljunemine, põhineb DNAlt DNA sünteesil. 2. Piiristav süsteem põhineb kestadel ja membraanil 3. Metaboolne süsteem põhineb ensüümidel ja kujutleb endast raku ainevahetust 4. Energeetiline, põhineb ATP-l Struktuurselt 2 rühma 1. Eeltuumsed - prokarüoodid Olulisemad erinevused on tuuma olemasolu puudumine Topeltmembraansed rakustruktuurid puuduvad Erinevus tsütoskleletis 2. Päristuumsed - eukarüoodid Bakterite ehitus Bakterid moodustavadki eeltuumsete rühma sinine - limakapsel roosa - rakukest roheline - rakumembraan, mille sopistused on mesosoomid punane - plasmiidid hall - varuained oranz - rõngaskromosoom must - gaasivakuool pruun - tsütoplasma (täidab kogu rakusisu) lilla- sektor ribosoomidega tumehall - viburid tumesinine - piilid 1. Limakapsel ko...
Taimed ja suur osa mikroobe toituvad mineraalsetest lämmastikuühenditest (põhiliselt nitraatidest), orgaanilise aine lagunemisel vabanevaid ammoniaaki ja ammooniumiühendeid kasutavad taimed ja mikroorganismid. Seda orgaanilise aine lagundamise protsessi nimetatakse ammonifikatsiooniks. Suur osa orgaanilisi lämmastikuühendeid allub nitrifikatsioonile, oksüdeerudes nitraatideni, mis on kergesti taimede poolt omastatavad. Suure kontsentratsiooni korral nitraadid bioakumuleeruvad ja võivad saada ohtlikuks loomorganismidele. Los Angelese sudu- põhjustab fotokeemilisi reaktsioone, mis tekivad sisepõlemismootorite heitgaside toime. Reaktsiooni tulemusena tekivad toksilised ained, mis on kahjuliku toimega. Üsna oluline osa on osoonil, mis antropogeense saastuse tõttu moodustub maapinnalähedastes õhukihtides. Tekib pilvitu ja kuiva ilmaga ning seda soodustuvad atmosfääri sattunud süsivesikud.
kordamisküsimused 1.Agroökosüsteem, looduslik ökosüsteem (avatus, regulatsioon, süsteemsus) Agroökosüsteem - põllumajanduslikus tootmises olev loomade, taimede, seente ja mikroobide oleluskeskkond, kus põhiliseks probleemiks on fütotsönoosi liigilise koosseisu mõjutamine organismide bioloogilisi iseärasusi arvestava muldkeskkonna tingimuste reguleerimise kaudu. Agroökosüsteem on inimtegevuse poolt tugevasti mõjutatud ökosüsteem. Paikneb valdavalt kultuuristatud pindadel. Bioproduktsioon on põhiliselt kultuurtaim, vähem agrofütotsönoosis esinevate umbrohuliikide j.t. organismide funktsioon. 1. selle suur avatus - saagi eemaldamine, väetamine 2. iseregulatsiooni nõrkus - põllukooslust mõjutatakse agrotehnika valdkonda kuuluvate tehnoloogiliste võtetega 3. süsteemsus - viljelustehnoloogia üksikvõtete elimineerimine, muutmine võib mõjutada kogu tehnoloogilise kompleksi efektiivsust Bio- ja ökosüsteemid on...
kordamisküsimused 1.Agroökosüsteem, looduslik ökosüsteem (avatus, regulatsioon, süsteemsus) Agroökosüsteem - põllumajanduslikus tootmises olev loomade, taimede, seente ja mikroobide oleluskeskkond, kus põhiliseks probleemiks on fütotsönoosi liigilise koosseisu mõjutamine organismide bioloogilisi iseärasusi arvestava muldkeskkonna tingimuste reguleerimise kaudu. Agroökosüsteem on inimtegevuse poolt tugevasti mõjutatud ökosüsteem. Paikneb valdavalt kultuuristatud pindadel. Bioproduktsioon on põhiliselt kultuurtaim, vähem agrofütotsönoosis esinevate umbrohuliikide j.t. organismide funktsioon. 1. selle suur avatus - saagi eemaldamine, väetamine 2. iseregulatsiooni nõrkus - põllukooslust mõjutatakse agrotehnika valdkonda kuuluvate tehnoloogiliste võtetega 3. süsteemsus - viljelustehnoloogia üksikvõtete elimineerimine, muutmine võib mõjutada kogu tehnoloogilise kompleksi efektiivsust Bio- ja ökosüsteemid on...
lämmastikuühendeist (põhiliselt nitraatidest), orgaanilise aine lagunemisel vabanevaid ammoniaaki ja ammooniumiühendeid kasutavad taimed ja mikroorganismid. Seda orgaanilise aine lagundamise protsessi nimetatakse ammonifikatsiooniks. Suur osa orgaanilisi lämmastikuühendeid allub nitrifikatsioonile, oksüdeerudes nitraatideni, mis on kergesti taimede poolt omastatavad. Suure hulga korral nitraadid kuhjuvad ja võivad saada ohtlikuks loomorganismidele. NB: joonis!! · Kirjeldage ja joonistage fosforiringet. · Fosfor on tähtis endogeense ringega toitaine ökosüsteemis. Geosfääris on P vähelahustuvates apatiitides ja fosforiitides, biosfääris - geneetilise materjalina nukleiinhapetes. Taimedele on omastatavad veeslahustuvad fosforühendid (väetised). Biomassi mineralisatsioon toimub mikrobiaalselt. Antroposfääris
Eesti Mereakadeemia Merendusteaduskond Kalanduse- ja keemia õppetool Triin Engmann KP41 KAUPLUS KALAKE Diplomieelse praktika aruanne Juhendaja : Katrin Roomere Tallinn 2011 Sisukord 1.PRAKTIKA KOHA ISELOOMUSTUS................................................................................. 3 2. TEHTUD TÖÖD.....................................................................................................................5 2.1. Akvaariumi süsteemide hooldus...................................................................................... 5 2.2. Vee testide tegemine........................................................................................................ 8 2.3. Kalade toitmine.....
pihustamine, kontrollitud põletamine. Peamised kahjustused: rannad, linnud, käiade maitse. · Termaalne reostus: elektrijaamade läheduses (vetikad: rohevetikatele parim 3O-35°C, sinirohevetikatele 35-40°C: viimased toksilisemad; kalad: ohus järelkasv; keemiline tasakaal: lahustuvus). Orgaanika Looduslik, põllumajandus, tööstus, olme. Aeroobne ja anaeroobne lagunemine, gaaside teke. BHT, lahustunud hapniku sisaldus. Eutrofeerumine järvedes: nitraadid, fosfaadid. Vetikate vohamine (hea valgustusega tsoonis pinna lähedal [epilimnion]) - vetikate hukk (temperatuur, teised taimed) - surnud vetikad põhja - (kui termaalne kihistumine) veevahetust vertikaalses suunas pole, põhjakihtides [hüpolimnion] anoksia (fotosünteesi ja respiratsiooni vahekord). Põhjas kontsentreeruvad fosfaadid, Al, Mn, Fe. Vetikad toodavad toksiine. Meetodid: nitraatide, fosfaatide kontroll; kemikaalid vetikate tõrjeks; hapniku
* Õhus tekivad metaanist CH4 metüül CH3., metoksi CH3O., metüülperoksi CH3O2. radikaalid, mis reaktsioonides annavad aldehüüde (-CHO) ja happeid (-COOH) ja alkohole: (HCHO, HCOOH, CH3OH) * Etaanist C2H6 lähtuvalt tekivad CH3CHO (etanaal ehk atseetaldehüüd), CH3COOH (äädikhape ehk etaanhape) ja etüülpiiritus ehk etanool C2H5OH *Orgaanika (süsivesinikud, aldehüüdid, happed, radikaalid, nitraadid jne) koos osooni, hapniku ja vee ning tolmuosakestega annavadki fotokeemilise sudu. Vihm ... uhab kaasa aerosooli osakesed, mis peegeldavad õhu saastatust. Lämmastiku ja väävli oksiidid lahustuvad vihmatilades ja muudavad need happelisteks. Tööstusrajoonides on vihm happelisem suurema väävli ja lämmastiku oksiidide konsentratsiooni tõttu. Puhta vihmavee happesuse määrab süsinikdioksiid (~350 ppm õhus): + - + 2-
kõikide orgaaniliste ühendite koostisosa organismidele ehitusmaterjaliks ja energeetiliste protsesside vahendaja LÄMMASTIKURINGE · Peamiseks varuks õhulämmastik (N2), 78% õhust Lämmastik on: oluline element aminohapetes (valkudes) oluline element nukleiinhapetes (DNA, RNA) sageli limiteerivaks teguriks ökosüsteemides oluline bakteriaalses ainevahetuses Assimileerimine - "liikumine" organismide rakkudes, nitraadid ja nitritid tuleb bakterite ja fütoplanktoni rakuenergia abil redutseerida ammooniumiks, et seda saaks kasutada rakkude "ehitusmaterjalina" Nitrifitseerumine (nitrification) - ammooniumi oksüdeerumine bakterite kaasabil nitrititeks ja edasi nitraatideks, seotud fotosünteesiga Denitrifitseerumine (denitrification) - vähenenud hapniku tingimustes mõned bakterite liigid kasutavad hingamiseks nitraate, vabaneb gaasiline lämmastik mis lahkub süsteemist
anorgaanilisi väävliühendeid ja jällegi oksüdeerida ühendeid taandada väävlivesinikuni või elementaarse väävlini välja. Kõige levinum Taandatud väävliühendite aktiivne oksüdeeria on tiobakterid. Nad on võimelised oksüdeerima väävelvesinikku ja diotsüanaate. Nad on spoore mitte moodustuvad kepikujulised bakterid ja enamuses obligaatsed hemolitoautotroofid. Mikroobide poolt põhjustatud sulfaatide taandamist ei kohta eriti sageli. Nitraadid ja sulfaadid on enamasti lämmastik- ja väävliühendid. Mis on taimedele omastatav. kuid taandatult muutuvad nad kättesaamatuks taimedele. Bakterite liike, mis taandaksid sulfaate, pole arvukalt, kuid neid võib kohata reovetes, merevees, isegi nafta puuraukudes, liigniiskuse all kanatavates muldades. Ja anorgaaniliste väävliühendite taandamist nimetatakse desulfofikatsiooniks. 29. Mikroobide levik mullas ja õhus
Ökoloogia ja keskkonnakaitse alused Kordamisküsimused: 1) Mis on ökoloogia? Ökoloogia on teadus, mis uurib organismide ja neid ümbritseva keskkonna vahelisi seoseid. 2) Mis on populatsioon? Populatsioon e. asurkond on omavahel vabalt ristuvate isendite kogum, mis asustab mingit kindlat territooriumi. Populatsiooni iseloomustavad arvukus, vanuseline, sooline ja geneetiline struktuur ning levila e. areaal. 3) Mis on biotsönoos? Biotsönoos e. elukooslus on kõikide liikide populatsioonide kogum antud territooriumil. Hõlmab kogu antud ala asustava elustiku. Näiteks: puud, põõsad, puhmad, rohttaimed, sammaltaimed, samblikud, seened, putukad, linnud, imetajad, mullafauna ja mikroorganismid metsad. 4) Defineeri ökosüsteem. Ökosüsteem on elukooslus ja selle e...
Meie Läänemeri – kuidas tal läheb ? Mida saaksime mere hea seisundi nimel teha või tegemata jätta Kai Künnis-Beres, PhD Tallinna Tehnikaülikooli meresüsteemide Instituut Tallinn 20. 02. 2017 Läänemeri lähedane ja eriline Läänemere iseloomustus • Läänemere tundlikkus ja erilisus • Ümbritsetus tihedalt asusatud arenenud majanduseda tööstus- riikidega • Oluline puhkepiirkond kohalikele (rannapuhkus, veesport) • Looduslikud väärtused • Töönduslikud kalavarud 20.02.2017, K. Künnis-Beres Läänemeri - maailma suurim riimveekogu Mere pindala – 422 000 km2 Valgala pindala – 1745000 km2 Sügavus – 55 m (maksim 459m) Veehulk – 21000 km3 Veevahetus – umbes 2% aastas (25 a) Inimesi valgala – rohkem kui 85 miljonit Piirnevad riigid – Taani, Saksamaa, Poola, Leedu, Läti, E...
st alla kuni 15kg /ha N-i. · Taimed ja suur osa mikroobe toituvad mineraalsete lämmastikuühendite lämmastikust · Loomad vajavad orgaaniliste ühendite,peamiselt valkude lämmastikku · Orgaanilise aine lagunede vabanevat ammoniaaki võivad jälle kasutada taimed ja mikroobid · Suurem osa vabanevast ammoniaagist allub nitrifikatsioonile, oksüdeerudes algul nitrititeni ja teises järgus nitraatideni · Nitraadid on taimedele kasutatavad lämmastikuallikad, nende varal toimub lämmastikutsüklit sulgev mikrobiaalne protsess-denitrifikatsioon Viimasel ajal on täheldatud nitraatide kujumist, sest neid tekib ka inimese tootmistegevuses. Samal ajal looduse saastumise tulemusena denitrifikatsioon väheneb. Hästi lahustuvana kogunevad nitraadid peamiselt veekogudesse. Nii kujuneb ringdefitsiit-üha rohkem lämmastiku väljub ringest. Fosforiringe
KNO3 + H2SO4 = KHSO4 + HNO3. Haber-Boschi meetodil saadud NH3 oksüdeeritakse katalüsaatoril. Saadud gaasisegu jahtumisel oksüdeerub NO õhuhapniku toimel, tekkinud NO2 reageerimisel veega moodustub lämmastikhape: 2NO+O22NO2 ja siis 3NO2+H2OHNO3+NO. Kogutoodangust kasut suurem osa NH4NO3 tootmiseks, mida kasut vätisena. Happe baasil toodetakse ka teisi nitraate ja väetisi, aromaatseid nitroühendeid, sh lõhkeaineid, värvaineid, raketikütuseid jpm. · Nitraadid on vees hästilahustuvad. Lämmastikhape reageerib alustega. Reaktsiooni saadusteks on nitraat (sool) ja vesi. Näiteks kaaliumhüdroksiidiga (KOH) toimub reaktsioon HNO3 + KOH KNO3 + H2O Tekib kaaliumnitraat ehk salpeeter (KNO3). Nitraadid tekivad ka metallioksiidide ja sooladega reageerimisel. Näiteks reaktsioon kaltsiumoksiidiga annab kaltsiumnitraadi: 2HNO3 + CaO Ca(NO3)2 + H2O Reaktsioon kaaliumkarbonaadiga annab kaaliumnitraadi: 2HNO3 + K2CO3 2KNO3 + H2O + CO2
1 1) Rohumaade majanduslik ja keskonnakaitseline tähtsus Eeslis võivad olla mürgised; kuid on ka selliseid, mis suurendavad rohuseeduvust. Rosetjad rohundid (varretu Eesti suhteliselt niiske klnma ja mitmekesine mullastik soodustavad rohumaaviljelust. Heintaimede osa ohakas, nurmenukk). Kõrged rohundid (kõrvenõges, angervaks, tuliohakas) Eestis on asendamatu ja mitmekülgne õimaldaad toota loomadele täisväärtuslikku põlnsoota, säilitavad 9) Kõrreliste ja liblikõieliste rühmitamine taimede kõrguse ja lehtede paiknemise alusel ja tõstavad inullav iljakust Liblikõielised rohumaataimed seovad õhulämmastikku |a säästavad suuri 1) Pealisheinad- Taimede...
eriti tugevasti eutrofeerunud järvedes. Orgaaniliste ühendite sissekanne on iseloomulik soo- ja rabajärvedele. Eesti järvede vees on kõrge ka biogeenide sisaldus, mida tõendab vetikate ja suurtaimede vohamine paljudes väikejärvedes. Biogeenide hulk allub kindlale aastaringsele dünaamikale, olles suurim talve lõpul ja kevadel. Näiteks on Ülemiste järves üldlämmastikku ja üldfosforit suvel 23 korda vähem kui kevadel. Põhilise osa üldlämmastikust moodustavad nitraadid, mille hulk meie järvevees kõigub analüütiliselt nullist kuni 4 mg/l-ni. Tunduvalt vähem on Eesti väikejärvedes fosforit, mistõttu sealne bioproduktsioon on limiteeritud. On teada, et kui N:P suhe ületab 16, on lämmastikku liiaga ning fütoplanktoni ja makrofloora arengut määrab fosfor. Eesti üks fosforivaesemaid järvi on Nohipalu Valgjärv, kus lahustunud fosforit on 00,011 mg/l. Kõige fosforirikkamad Papp-, Kooraste Lina-, Väike Kodi-, Kriimani ja Pikajärv.
I KONTROLLTÖÖ KÜSIMUSED 1. Mis on.....? (ühe lausega) 1. Abiootilised faktorid - eluta keskkonna füüsikalis-keemilised ja mehaanilised mõjud organismile. (valgus, temperatuur niiskus) 2. Adaptatsioon ehk kohastumine - organismide ehituse ja talituse (ka käitumise) muutumine, sobitumaks keskkonnatingimuste ja eluviisiga. Väliskeskkonnaga seotud organite muutus toimub tavaliselt idioadaptsiooni (idio = ise) teel: näiteks loomade värvimuutus oleneb keskkonnast, milles nad elavad; üksikult kasvanud või metsas kasvanud kuuse kuju on seotud konkreetsete elutingimustega. 3. Aeroobne hingamine hapniku juuresolekult toimuv bioloogiline protsess, mille käigus redutseeritakse orgaanilised ühendid ning hingamise käigus eraldub vaba energia, mis salvestatakse ATP-na . 4. Akuutne toksilisus - äge mürgitus, mille puhul on tavaliselt tegu ainete suurte doosidega, mis põhjustavad lühikese aja (maksimaalselt 24-48 tunni) jooksul muutusi organismi ...
kõikide orgaaniliste ühendite koostisosa organismidele ehitusmaterjaliks ja energeetiliste protsesside vahendaja LÄMMASTIKURINGE Peamiseks varuks õhulämmastik (N2), 78% õhust Lämmastik on: oluline element aminohapetes (valkudes) oluline element nukleiinhapetes (DNA, RNA) sageli limiteerivaks teguriks ökosüsteemides oluline bakteriaalses ainevahetuses Assimileerimine - "liikumine" organismide rakkudes, nitraadid ja nitritid tuleb bakterite ja fütoplanktoni rakuenergia abil redutseerida ammooniumiks, et seda saaks kasutada rakkude "ehitusmaterjalina" Nitrifitseerumine (nitrification) - ammooniumi oksüdeerumine bakterite kaasabil nitrititeks ja edasi nitraatideks, seotud fotosünteesiga Denitrifitseerumine (denitrification) - vähenenud hapniku tingimustes mõned bakterite liigid kasutavad hingamiseks nitraate, vabaneb gaasiline lämmastik mis lahkub süsteemist
– organismidele ehitusmaterjaliks ja energeetiliste protsesside vahendaja LÄMMASTIKURINGE Peamiseks varuks õhulämmastik (N2), 78% õhust Lämmastik on: – oluline element aminohapetes (valkudes) – oluline element nukleiinhapetes (DNA, RNA) – sageli limiteerivaks teguriks ökosüsteemides – oluline bakteriaalses ainevahetuses Assimileerimine - “liikumine” organismide rakkudes, nitraadid ja nitritid tuleb bakterite ja fütoplanktoni rakuenergia abil redutseerida ammooniumiks, et seda saaks kasutada rakkude “ehitusmaterjalina” Nitrifitseerumine (nitrification) - ammooniumi oksüdeerumine bakterite kaasabil nitrititeks ja edasi nitraatideks, seotud fotosünteesiga Denitrifitseerumine (denitrification) - vähenenud hapniku tingimustes mõned bakterite liigid kasutavad hingamiseks nitraate, vabaneb gaasiline lämmastik mis lahkub süsteemist
Keemiliste näitajate osas ei vasta joogivee standarditele peamiselt kloriidide, sulfaatide, raua ja kohati fluori kõrgenenud sisalduses. Paljudes madalates kaevudes on suurenenud nitraatide sisaldus Mitmetest piirkondadest on põhjavesi saastunud ka naftaproduktidega Vees sisalduvate ainete jaotus olmevee kvaliteedinõuete kohaselt: Mürgised ained - elavhõbe, kroom, plii, arseen jne Laialt levinud tervisele kahjulikud ianed - alumiinium, boor, nikkel, nitraadid Vee organoleptilisi (maitse, lõhn, värvus, hägusus) omadusi ja kasutamist mõjutavad ained - raud, vask, tsink, kloriid Üldist saastust iseloomustavad ained - ammoonium, naftaproduktid, nitraadid jne.. Eesti Vabariigi standardiga on olmeveele kehtestatud kvaliteedinõuded, mille järgi peab joogivesi olema epidemioloogiliselt ohutu, keemiliselt kahjutu ning keemiliselt kahjutu ning organoleptiliselt vähemalt rahuldav
Jääaja alguses jääkiht õhuke ja kohandus reljeefiga liigi eluks, paljunemiseks ja liikumiseks. Reoveepuhastus: Kogu ala madaldus kuni 50-60 m paealadel ning 100 m 2. Nad võivad täita ökoloogilise koridori funktsiooni, aidates liikidel Ammooniumlämmastik, nitraadid liivakivialadel liikuda aga ei oma tähtsust liigi paljunemises. (jääaja järgne elustik Pinnasesse või veekogudesse Ürgorud (sageli tektoonilistes lõhedes) laiemad (kuni 5 km) ja Eestis) Denitrifikatsiooniga atmosfääri. sügavamad sest maapind oli kõrgem kui praegune erosioon 3
hapenduvad autotroofsete bakterite toimel algul nitritiioonideks (N O ¿ ) ja seejärel 2 −¿ nitraatioonideks (N O ¿ ). Seda protsessi nimetatakse nitrifikatsiooniks. Nitrifikatsioon ei ole 3 lämmastiku ärastuse protsess, vaid lämmastik läheb siin üle teisele, keskkonnale vähem ohtlikku vormi. Lämmastik eraldub veest alles siis, kui nitraadid taandatakse gaasiliseks lämmastikuks ( N 2 ), mis haihtub atmosfääri. Taandamine toimub denitrifitseerivate bakterite abil ja protsessi nimetatakse denitrifikatsiooniks. Nitrifikatsiooniks on vajalik vaba hapnikku sisaldav aeroobne keskkond, mis suurendab puhastusjaama hapnikuvajadust. Denitrifikatsioon toimub aga anoksilises keskkonnas, kus hapnikku on vähe. 16. Jäätmete definitsioon ja liigitamine, jäätme käitlemise eesmärgid
võimelised redutseerima lämmastikku ammooniumiks. Taimed ja suur osa mikroobe toitub mineraalseist lämmastikuühendeist (põhiliselt nitraatidest), orgaanilise aine lagunemisel vabanevaid ammoniaaki ja ammooniumiühendeid kasutavad taimed ja mikroorganismid. Seda orgaanilise aine lagundamise protsessi nimetatakse ammonifikatsiooniks. Suur osa orgaanilisi lämmastikuühendeid allub nitrifikatsioonile, oksüdeerudes nitraatideni, mis on kergesti taimede poolt omastatavad. Suure hulga korral nitraadid kuhjuvad ja võivad saada ohtlikuks loomorganismidele. 18. Kirjeldage ja joonistage fosfori ringet. Fosfori ringe: Fosfori ringe Fosfor on tähtis endogeense ringega toitaine ökosüsteemis. Geosfääris on P vähelahustuvates apatiitides ja fosforiitides, biosfääris - geneetilise materjalina nukleiinhapetes. Taimedele on omastatavad veeslahustuvad fosforühendid (väetised). Biomassi mineralisatsioon toimub mikrobiaalselt
Happe standardlahuste valmistamine ja standardiseerimine booraksiga vt. Praktikumi tööjuhend Kõige levinum analüütiline meetod Anorgaanilised, orgaanilised ja bioloogil. ühendid, milledel on happe või aluse omadused Potentsiomeetria Elementanalüüs- mittemetallid: C,N,S,Cl, Br,F N- Kjeldahli meetod, aminohapetes, valkudes, väetistes, pinnases, vees - proov lagundatakse kuumas H2SO4, saadakse NH3, see kogutakse happesse ja tiitritakse Ammooniumsoolad Nitraadid ja nitritid Karbonaadid ja nende segud- NaOH, Na2CO3, NaHCO3; Orgaanilised funktsionaalrühmad- Karboksüül ja sulfoonhappe rühmad, amiinid, estrid, hüdroksüülrühmad, karbonüülrühmad 32. Kompleksimoodustamise reaktsioonid, põhimõisted. Koordinatsiooniarv- iga kompleksimoodustaja võib siduda tüüpilise arvu ligande, sõltub ligandist; s.o. kovalentsete sidemete arv, mida on võimeline moodustama elektrondoonoritega; 2-6, levinumad 4 ja 6
−¿ −¿ bakterite toimel algul nitritiioonideks (N O ¿ ) ja seejärel nitraatioonideks (N O ¿ ). Seda protsessi 2 3 nimetatakse nitrifikatsiooniks. Nitrifikatsioon ei ole lämmastiku ärastuse protsess, vaid lämmastik läheb siin üle teisele, keskkonnale vähem ohtlikku vormi. Lämmastik eraldub veest alles siis, kui nitraadid taandatakse gaasiliseks lämmastikuks ( N 2 ), mis haihtub atmosfääri. Taandamine toimub denitrifitseerivate bakterite abil ja protsessi nimetatakse denitrifikatsiooniks. Nitrifikatsiooniks on vajalik vaba hapnikku sisaldav aeroobne keskkond, mis suurendab puhastusjaama hapnikuvajadust. Denitrifikatsioon toimub aga anoksilises keskkonnas, kus hapnikku on vähe. 16. Jäätmete definitsioon ja liigitamine, jäätme käitlemise eesmärgid Jäätmed on kõik esemed või ained:
Näiteks vōib soolade kristalliseerumise tagajärjel krohvikiht seinalt lahti lüüa. Näiteks magneesiumsulfaat võib põhjustada kivide murenemist, kuid teised soolad põhjustavad seina välimuse riknemist. Soolad võivad olla välja uhutud nii tellistest kui ka mördist või ka mõlematest korraga. Kuid võivad esineda juhtumid, kus sool kantakse seina hoopiski väljast poolt vihmavete toimel seina äärde jäätud kuhjatisest. Seda tüüpi eflorestsensil on sageli nitraadid või kloriidid. Soolade kandumine võib toimuda suurte vahemaade taha sõltuvalt vete liikumise võimalustest müüritises. Vesi voolab seina teatud kanaleid pidi ja kuivab samal viisil. Välise eflorestsensi korral on sageli probleemiks soolade väljapesemine vihmaveega. 32. Betooni realkaliseermine ja milleks see on vajalik? Elektriline realkaliseerimine, soolalahus imetakse elektriosmoosi abil betooni, tulemusena on betooni ph suurem 10st, korrosioon seiskub ka konstruktsiooni iga suureneb
II piirangute vööndi ulatus arvutatakse, arvestades 400 ööpäevast aega reostunud vee jõudmiseks puurkaevu, või siis määratakse veehaarde toiteala 25% pikaajalise veevõtu juures. II piirangute vöönd peaks tagama reoainete lagunemise ja lahjenemise enne veehaardesse jõudmist. III piirangute vöönd on ala, mis reaalselt mõjutab antud veehaarde vee kvaliteeti ka põhjavees mittelagunevate ainetega (näiteks kloriid, mürkkemikaalid, nitraadid aeroobses veekihis). 16 Joonis 8 Paide veehaarde arvutatud piirangute vööndid ja situatsioon aastal 2001 Vajalike ja võimalike piiranguvööndite ulatus varieerub suurtes piirides. Paide maapinnalähedast põhjaveekihti kasutav veehaare rajati linnast välja looduslikule metsaalale (joonis 8), kus veehaarde ümbruses on kilomeetri raadiuses looduslik mets. Veehaarde
, vaid Li2o on lihtoksiid. 2) Hüdroksiidid – LmOH – värvitud, väga hüdroskoopsed, lah hasti vees, tugevad alused, saadakse kloriidide vasilahuste elektrolüüsil (anoodil, katoodil), elektrolüüser peab sis diafragmat - poorset vaheseina, mis takistab kloori kokkupuudet tekkiva NaOH-ga. 3) Halogeniidid – LmHal – värvitud, vees hästi lah kristalsed kuubilise võrega ühendid. Kõige rohkem NaCl, Kcl, keemia ja toiduainetööstuses NaCl, põllumaj KCl. 4) Nitraadid – LmNO3 – värvitud, kristalsed, kergesti vees lah. NaNO 3 – tsiili salpeeter, KNO3 – väetis, musta püssirohu komponent, NaNO3 – kasut väetisena. 5) Karbonaadid – Lm2CO3 ja LmHCO3. Kuumutamisel vesinikkarbonaadid lagunevad 2LmHCO3 -> Lm2CO3+ H2O + CO2. 6) Sulfaadid – Lm2SO4, LmHSO4 hästi lah, kristalsed ühendid. Na2SO4 – kaasitööstuses, K2SO4 – väetis. Biotoime: Kõik LM (peale Fr) on eraldatud 19. sajandil.
Tekkinud ammoniaak annab muldades mitmesuguseid ühendeid, mida taimed saavad kasutada lämmastiktoiduna. Pärast ammoniaagi tekkimist algab teine protsess b)nitrifikatsiooniprotsess, mida viivad läbi nitrifitseerivad bakterid. Lõpp-produktidena tekivad mulda lämmastikhappesoolad nitraadid. Nitrifikatsioonibakterid on palju nõudlikumad kui ammonifikatsioonibakterid, nad ei talu happelist ja liigniisket keskkonda. Kui ammooniumiühendid seotakse muldadega, siis nitraadid jäävad mulla lahusesse ning sademetega uhutakse need mullast minema. Nii ammooniumi kui nitraatühendid on mõlemad taimedele toiduks. Mineraalseid lämmastikuühendeid, mis tekivad valkude lagunemise, vabaneb orgaanilise aine lagunemisel mulda ainult siis, kui selle lagundatava orgaanilise aine lämmastikusisaldus on üle 2%. Kui väetada põlde lämmastikuvaese orgaanilise ainega nagu näiteks põhk ja turvas, siis muutub muld ajutiselt lämmasikuvaeseks, sest bakteritel on
poolest nagu lubjakivi ja teine rikas räni ja Naatriumsulfaat (Na2SO4) eemaldab vahtu klaasivanni savimineraalide poolest nagu savi. Nad segatakse pinnalt kokku proportsioonis ca 75% lubjakivi ja ca 25% savi. As2O3, NH4Cl - aitavad õhumullidel eralduda Kipsi (4-5%) lisatakse hiljem, klinkri jahvatamisel ja Nitraadid - oksüdeerivad rauda tsemendi tardumise aeglustamiseks. Värvained: Ti, V, Cr, Fe, Co, Ni, Cu.... oksiidid Kilinkrit saab toota nii märjal kui ka kuival meetodil. Tootmise meetodid Märg protsess: toorsegu kuiv purustamine & 5 põhifaasi: peenendamine, jahvatus märjas toru-või kuulveskis, Toorsegu ettevalmistus
taandatud anorgaanilisi väävliühendeid ja jällegi oksüdeerida ühendeid taandada väävlivesinikuni või elementaarse väävlini välja. Kõige levinum Taandatud väävliühendite aktiivne oksüdeeria on tiobakterid. Nad on võimelised oksüdeerima väävelvesinikku ja diotsüanaate. Nad on spoore mitte moodustuvad kepikujulised bakterid ja enamuses obligaatsed hemolitoautotroofid. Mikroobide poolt põhjustatud sulfaatide taandamist ei kohta eriti sageli. Nitraadid ja sulfaadid on enamasti lämmastik- ja väävliühendid. Mis on taimedele omastatav. kuid taandatult muutuvad nad kättesaamatuks taimedele. Bakterite liike, mis taandaksid sulfaate, pole arvukalt, kuid neid võib kohata reovetes, merevees, isegi nafta puuraukudes, liigniiskuse all kanatavates muldades. Ja anorgaaniliste väävliühendite taandamist nimetatakse desulfofikatsiooniks. 27. Mikroobide levik mullas ja õhus. Mikroobid on jaotunud ebaühtlaselt mulla erinevates kihtides
5 Füüsikalis-keemiline ehk asendusneelamine kõige põhilisem taimedele. Vahetusreaktsioonid. 6. Mulla puhverdusvôime. Mulla võime vastu panna ükskõik millise teguri poolt esile toodud reaktsioonimuutusele. 7. *Lämmastik keskkonnas. Lämmastikuringe. Bioloogiline lämmastiku sidumine. (§6.11.1, 6.11.2) Lämmastikuallikad: Atmosfääri vaba molekulaarne lämmastik N2, Mullas olevad orgaanilised ja anorgaanilised ühendid ammooniumsoolad, nitraadid ja orgaaniline valklämmastik (kõdunemata taimsed ja loomsed osad). Anorgaanilised vormid (ammoonium ja nitraatlämmastik) on kergelt omastatavad. Orgaaniline lämmastik väga raskelt omastatav või üldse mitte. Molekulaarne lämmastik on ka taimedele kättesaamatu. Biosfääris on lämmastikuringe kandjaks mikroobsed protsessid. Ringes muutub N o/a ning moodustuvad org ühendid. Bioloogiline sidumine taimed absorveerivad ammooniumioone juurte kaudu. 8
EKSAMI VARIANDID I VARIANT 1. Iseloomustage DNA ahela ehitust millistest komponentidest ahel koosneb, millised kovalentsed sidemed on komponentide vahel ja millised sidemed on ahela ehituslikuks aluseks DNA koosneb kahest nukleiinhappe ahelast moodustades kaksikspiraal, milles suhkur- fosfaat selgroog on väljaspool ja lämmastikalused asuvad heeliksi sisemuses. Lämmastikalused paarduvad omavahel vesinisidemete abil. Paarid moodustuvad puriinide ja pürimidiinide vahel. Nukleiinhappe ahela ehituslikuks aluseks on 3´5´-fosfordiesterside. 2. Kirjutage ensüümireaktsiooni algkiiruse võrrand (Michaelis-Menten'I võrrand) ja iseloomustage selles olevaid tegureid. Arvutage, millega võrdub suhe v/Vmax, kui substraadi kontsentratsion ületab 8-kordselt Km väärtust. v= Kui [S] = Km, siis v = Vmax/ 2. o Vmax = k2 [ET], (M s-1) o Km= , (M) · Vmax on ensüümi iseloomustav konstant · Vm...
3) õhumigratsioon ehk migratsioon õhu abil; 4) biogeenne migratsioonkeemiliste elementide osalemine bioloogilises aineringes; 5) tehnogeenne migratsioonkeemiliste elementide migratsioon inimtegevuse tagajärjel. o Biogeenidbiogeensed ühendid, taimede toiteelementide mineraalsed ühendid, mis on sattunud keskkonda. Tähtsaimad biogeenid: fosfori- ja lämmastiku- o ühendid (fosfaadid, nitraadid, nitritid, ammooniumsoolad). · inimese mõju aine ja energia liikumisele, o Inimene mõjutab oma tegevusega looduslikke aine ja energia liikumise teid. Kasvuhoonegaaside paiskamine atmosfääri ei lase soojusenergial atmosfääri hajuda, aurumist ja muldade aineringet mõjutab veereziimi muutmine, keemiliste ühendite ja tolmu õhku paiskamine muudab otseselt õhu koostist kuid ka kaudselt nii mulla kui ka vee koostist, sest need keemilised ained kas
keemiliste ühendite ning temperatuuri ja päikesekiirguse toimel nn. sekundaarsed õhusaastajad (väävelhape, lämmastikhape, peroksüatsetüülnitraat jt) Orgaanilised happed: äädikhape, atsetaat eraldub õhku filmide lagunemise tulemusena, fotodele mõjub halvasti formaldehüüd. Tolm koosneb erineva suurusega pinnaseosakestest, tahmast, erinevatest sooladest ( sulfaadid, kloriidid, nitraadid ), mikroorganismidest, taimede ôietolmust jne. Tahked tolmuosakesed seovad ôhust keemiliselt aktiivseid gaase ja veeauru. Sellised tolmuosakesed kahjustavad materjale lisaks mehaanilisele (erodeerivale) toimele ka keemiliselt. Arhiivimaterjalidele kogunenud tolm takistab õhu juurdepääsu ja materjalide normaalset ventilatsiooni, luues sellega sobiva keskkonna hallitusseente arenguks. Biokahjustajad ja neid mõjutavad keskkonnatingimused:
Põhiline põhjustaja on defektne alumine ösofageaalsfinkter ja soolhape liigsekretsioon. GERD on sage haigus, düspeptilised vaevused esinevad 1 Konspekt by Patrick Pihelgas, Sergei Rõbakov kuni 10-20% elanikkonnast. GERD riski suurendavad suitsetamine, ülekaal, lahisonga esinemine ja mõned ravimid (Ca-antagonistid, nitraadid, antikolinergikumid, antihistamiinikumid) Sümptomid: Võib jagada söögitorusisesteks ja söögitoruvälisteks. Söögitorusisesed: kõrvetised (ebamugavustunne või põletav valu rinnas ja ülakõhus), söömisjärgne puhitus ja iiveldus, düsfaagia, röhatised. Söögitoruvälised: respiratoorsed probleemid (häälekähedus, köha, astma), aneemia limaskesta erosioonist, hambaemaili kahjustus, halb lõhn suust, mõru või hapu maitse suus.
) 2) anaeroobne lagunemine. Halvasti õhustatud kk-s, liigniiskete muldade puhul. Lagunemine on aeglane. Tekib rohkesti laguvaheprodukte ja org. aine ei lagune lõpuni välja. Valkude lagunemisel on 2 etappi: 1) ammonifikatsiooni protsess (tegutsevad igas mullas) NB! Kui org. aines, mida hakatakse lagundama on alla 2% lämmastikku, kasutatakse kogu N ära. 6 2) nitrafikatsiooni protsess (tekivad happesoolad, nitraadid mulda). Nitrifitseerivad bakterid on väga nõudlikud. Ei sobi liigniisked mullad, happelised mullad. Osa org. ainest teatud tingimustel üldse ei lagune ja jääb püsima mitmeks sajandiks. Rasvad aeroobsetes tingimustes tekib vesi ja CO2. Anaeroobsetes tingimustes tekib rasvast bituumid (kõrgmolekulaarsed ühendid) Vaik laguneb aeroobses keskkonnas päris lihtsalt ja anaeroobses kk-s ei lagune. Vahast tekivad anaeroobsestes tingimustes bituumid.
Vastav ammooniumi hapendamine võidakse läbi viia kontrollitult reoveepuhastusjaamas bioloogilise puhastuse protsessis. Ammooniumiioonid hapenduvad autotroofsete bakterite toimel algul nitritioonideks (NO2-) ja seejärel nitraatioonideks (NO3-). Seda protsessi nimetatakse nitrifikatsiooniks. Nitrifikatsioon ei ole lämmastiku ärastuse protsess, vaid lämmastik läheb siin üle teise, keskkonnale vähem ohtlikku vormi. Lämmastik eraldub veest alles siis, kui nitraadid taandatakse gaasiliseks lämmastikuks (N2), mis haihtub atmosfääri. Taandamine toimub denitrifitseerivate bakterite abil ja protsessi nimetatakse denitrifikatsiooniks. Nitrifikatsiooniks on vajalik vaba hapnikku sisaldav aeroobne keskkond, mis suurendab puhastusjaama hapnikuvajadust. Denitrifikatsioon toimub aga anoksilises keskkonnas, kus hapnikku on vähe (alla 1 mg/l). Füüsikalis- keemiline lämmastikuärastus 1. Kloreerimine: NH4 + hapendatakse N2 gaasiks ja haihtub atmosfääri
teks. Bakter kasutab neid oma valkude sünteesiks. Enamik AH desamineeritakse, tekivad VFA ja ammoonium – bakter kasutab neid oma valkude sünteesiks. Hargnemata AH saab atsetaati, propionaati ja butüraati, hargnenud AH aga hargnenud ahelaga VFA. Just neid viimaseid bakterid kasutavad enda jaoks. Ammooniumi kasutatakse enda N jaoks (lisaks vajatakse ka uureat). Mitte proteiini lämmastik – amiidid, amiinid, peptiidid, vabad AH, nukleiinhapped, uurea, nitraadid ja ammooniumioonid. NPN konverdivad ammoniaagiks ja sealt edasi AH ja proteiinid – bakterid. NPNid on vajalikud bakeritele. Veised saavad oma proteiini: mikroobidelt ja vatsas lagunemata proteiinidest (ei lahustu vatsavedelikus, nt maisiproteiin). Bakter saab oma lämmastiku: NPN söödas, sööda lagundatud proteiin, N surnud vatsa bakteritelt, uurea (süljest, difundeerub läbi vatsa epiteeli). Maksas tehakse ammooniumist uurea, uurea läheb verre ja verest kas sülge, vatsa või neerudesse
Reovees on lämmastik peamiselt ammooniumiioonina (NH4+), mille hapendumisel, näiteks reovee sattudes veekogusse, tarbitakse vees lahustunud hapnikku. Ammooniumiioonid hapenduvad autotroofsete bakterite toimel algul nitritioonideks (NO2-) ja seejärel nitraatioonideks (NO3-). Seda protsessi nimetatakse nitrifikatsiooniks. Nitrifikatsioon ei ole lämmastiku ärastuse protsess, vaid lämmastik läheb siin üle teise, keskkonnale vähem ohtlikku vormi. Lämmastik eraldub veest alles siis, kui nitraadid taandatakse gaasiliseks lämmastikuks (N2), mis haihtub atmosfääri. Taandamine toimub denitrifitseerivate bakterite abil ja protsessi nimetatakse denitrifikatsiooniks. 16.Jäätmete definitsioon ja liigitamine, jäätmekäitlemise eesmärgid Põhimõtteliselt on jäätmed kõik esemed või ained: a) mis nende valdaja on ära visanud või kavatseb ära visata b) millele ei leita edasist kasutust
Temperatuur °C 18–25 0,5–4 pH 7–8 7–8 Hapnik mg/l 5–10 5–10 Fosfaadid mg/l 0–0,4 0–0,2 Ammoonium mg N/l 0–0,5 0–0,5 Nitraadid mg N/l 0,2–1,0 0,2–1,0 Üldraud mg/l 1–2 alla 0,8 Hõljuvained mg/l alla 25 alla 10 BHT5 mg O2/l alla 9,0 alla 5,0 Väävelvesinik mg/l 0 0 Karpkala on keskkonnatingimuste suhtes üks kõige kohanemisvõimelisemaid
Teaduslik hinnang Teaduse tipptase, Määrus sõltumatu, Otsus objektiivne, läbipaistev Teaduslik hinnang on aluseks riskijuhtimisotsuse tegemisel - piirnormid, standardid, juhendid, soovitused, ennetav tegevus, aine/väite turule lubamine jm Nitraadid köögiviljades Nitrate in vegetables -EFSA 2008 The EFSA Journal (2008) 689, 1-79 Kasutati ca 42000 analüüsi tulemusi liikmesriikidest, enamus olid normi piires (Acceptable Daily Intake nitraatidel 3,7 mg/kg kehakaalu kohta päevas) – eeldus 400 g puu- ja köögivilja, segu, lisaks teised allikad, puuviljades vähem - kokkuvõttes saadi allapoole lubatud piirmäära Risk on neil kes köögiviljade rühmast söövad peamiselt salateid jt
lahust, sega ja soojenda.Tsentrifuugi.Tsentrifugaat on CrO4-2-ioonide tekke korral kollase värvusega. 2Cr+3 + 3H2O2 + 10OH- 2CrO4-2 + 8H2O Lehekülje algusesse IV rühma katioonide tõestamine,eraldamine ja segu analüüs. IV rühma kuuluvatest katioonidest käsitleme Pb+2,Hg+2 ja Cu+2 määramist.Enamus nende sooli on vähelahustuvad Lahustuvad kloriidid,sulfaadid (erandiks Pb+2) ja nitraadid.Iseloomulik on kompleksühendite moodustamine.Lahustuvatest sooladest on iseloomulik Cu+2-soolade sinine või roheline värvus, teised on värvusetud.Lahustumatud ühendid on paljud värvilised. O.-a. on muutuv.Cu+2-ioonidele on iseloomulik sinakasroheline leekreaktsioon. IV rühma katioonide eraldamine. Rühmareaktiiviks on H2S, pH=0,5 juures sadenevad IV rühma sulfiidid.H2S mürgisuse tõttu kasutatakse tioatseetamiidi ja tekkiva reaktiivi meetodit.
· Nitritid on enamasti vees lahustuvad ja kergelt mürgised. · Kasutatakse lihasaaduste konserveerimisel ja värvi säilitamiseks. · Lämmastikhape HNO3 on värvusetu vedelik, mis keeb 83 °C juures. Kontsentreeritud HNO3 on sageli kollakas, kuna sisaldab happe lagunemisel tekkinud NO2. · HNO3 on tugev hape ja tugev oksüdeerija. · Saadakse Ostwaldi protsessil ammoniaagi oksüdeerimise ja NO2 disproportsioneerumise tulemusena. · Nitraadid on vees hästilahustuvad. 38. Fosfori ühend PH3: selle kasutamine ja kirjutage tasakaalustatud tekkereaktsioon. Fosfaan PH3: küüslaugulõhnaline mügine gaas, lahustub vees halvasti, tema vaba elektronipaar on delokaliseeritud ja seetõttu on ta väga nõrk alus (pKb=27,4). 39. Kirjeldage fosfori oksiidide (P4O6 ja P4O10) omadusi, lähtudes fosfori oksüdatsiooniastmetest. Kas need oksiidid on hapete anhüdriidid? Kirjutage nende tasakaalustatud tekkereaktsioonid ja Lewisi struktuurid.
Põhiline asetleidev korrosioon on elektrokeemiline korrosioon, mis leiab aset sula elektrolüüdi või elektrolüüdi lahuse osavõtul. See seisneb galvaani elementide moodustamises, milles hävib anoodiks olev metall või selle piirkond. 27. Soolade klassifikatsioon jne.: Klassifitseeritakse järgmiste tunnuste järgi: 1. Happe järgi, millest sool on saadud: kloriid, nitraadid, sulfaadid, fosfaadid, fluoriidid jt. 2.Prootoni ja hüdroksiidrühma sislduse järgi: a)happelised (NaHCO3, NAH2PO4, Na2HPO4), b)aluselised (Mg(OH)2CO3, Cu2(OH)2CO3, 3. Vees lahustuvuse järgi: a) hästi lahustuvad- NaCl, NaSO4, b)vähe lahustuvad- CaSO4 c) raskesti lahustuvad PbSO4, BaSO4. Toatemperatuuril on enamik sooli tahked, osa sooli võivad sisaldada erineva hulga kristallvett. Osa sooladest on hügroskoopsed, st. seovad atmofäärist vett (CaCl2)
Juuremügarates lülitatakse see kiiresti amonihapetesse ja transporditakse peremeesksüleemi. Rohelised taimed on võimelised sünteesima kõiki aminohappeid. 8. Mineraalsete toitainete assimilatsioon (nitraadi, ammooniumi, väävli, fosfaadi, katioonide, hapniku) Assimilatsiooniprotsessid on väga energiamahukad ning sõltuvad otseselt fotosünteesi kaudu tekkinud reduktantidest. Juurte kaudu imendunud nitraadid assimileeritakse nii juurtes kui võsundites, see oleneb nitraadi kättesaadavusest ning taimeliigist. Assimilatsiooni käigus redutseerib tsütosoolis nitraadi reduktaas nitraadi nitritiks (NO2-). Seejärel redutseeritakse nitrit juureplastiidides vüi kloroplastides ammooniumiks. Ammoonium muudetakse glutamiiniks ja glutamaadiks. Alles peale neid protsesse saab lämmastikku üle kanda läbi mitmete protsesside teistesse orgaanilistesse ühenditesse
Säilitamise põhimõisted Säilitamine - tegevused, mis aeglustavad säilikute vananemist, takistavad nende lagunemist ja pikendavad seeläbi kogude kasutusaega. Säilitamises eristatakse kahte põhilist tegevussuunda: ennetav säilitamine - eesmärk maksimaalselt aeglustada kogude vananemist, kusjuures säilikuid otseselt ei töödelda korrektiivne säilitamine - säilikute seisundi parandamine Konserveerimine - eesmärgiks on materjalide stabiliseerimine originaalsel kujul nende keemilise ja füüsikalise töötlemisega (parandatakse, pestakse, dubleeritakse kaart riidele või mõnele muule alusmaterjalile jms). Konserveerimistöötlusi viiakse läbi järgmistel eesmärkidel: kahjustatud ja lagunenud objektide viimine stabiilsesse ja kasutatavasse seisundisse; muuta nad kahjustusteta kopeeritavateks; eelnevate töötluste, mis on osutunud aja möödudes ebasobivateks või mis kahjustavad objekte, eemaldamine Restaureerimine (ennistamine) - eesmärgiks on taasta...
mitme vaheetapi. Protsessi tulemusena tekivad lämmastioksiid ja dilämmastikoksiid, mis võivad hiljem redutseeruda molekulaarseks lämmastikuks. Selles protsessis on elektrondoonoriks orgaaniline aine. Toimub: anaeroobsetes tingimustes; peab olema nitraate; Kohad: veekogude põhjad, liigniisked mullad, märgalad (lamminiidud, pajustikud. Samas rabades nt ei ole nitriteid). Kui denitrifikatsioon jääb alla N sidumisele, kogunevad nitraadid. Näiteks mulda - muldade toitesus tõuseb. Vette – näiteks kaevuvee muutumine mittestandartseks, joogikõlbmatu. Maailmamerre – hapestumine ja ookeanielustiku kahjustumine. Ainuke N-ringet tõhusalt sulgev protsess. 24.Fosforiringe. P liikumine eluta loodusest elusasse ja tagasi. Vajalik selgroogsetele luustiku jaoks; rakumembraanide moodustumiseks. Oksüdatsiooniaste ringes ei muutu. P gaasilisena atmosfääris ei esine. Kõige enam
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
