○ Sõltumatu kohtuvõim puudus, igasugune opositsioon nii ühiskonnas kui ka partei suruti jõuga maha. ○ Partei kontrollis ühiskonda salapolitsei abil. ○ Riikliku julgeoleku süsteemi üks tähtsamaid osi oli laagrite peavalitsus, millele allusid vangilaagrid üle kogu NSV Liidu. Vangilaagritesse või surma võisid mõista sõjatribunalid ja eripidamised. 9. Itaalia pärast I maailmasõda ja Mussolini võimuletulek, fašistlik Itaalia ○ Itaalia polnud pärast sõda väga rahul, sest nad ei saanud sõjast midagi. ○ Riik oli lõhenenud kaheks majanduslikuks piirkonnaks: Põhja-Itaalia (tööstus arenenud) ja Lõuna-Itaalia (vähe arenenud, enamasti tegeleti põllumajandusega). ○ Majandus oli suhteliselt halvas seisus, riik oli täis streike ja töölisrahutusi, kardeti kommuniste. ○ Itaalia oli esimene riik Euroopas, kes kehtestas fašistliku üheparteidiktatuuri.
Itaalia linnades valitses tööpuudus. Karmides tingimustes tekkis rühmitus, kuhu kuulusid endised sõjaväelased ja töötud. Neid hakati kutsuma fasistideks. Mida suurem oli inimeste rahulolematus peale Esimest maailmasõda, seda suuremat soosingut sai nautida fasistide juht Mussolini. Paljude arvates oli just tema see, kes suudab Itaalias korra jalule seada ning majanduse madalseisust välja tuua. 1921. aastal parlamendivalimistel saavutas fasistlik partei võidu. Mussolini kehtestas 1925. aastal üheparteisüsteemi ning alustas fasistliku diktatuuri kehtestamist. Kaitseks poliitilisete vaenlaste vastu loodi salapolitsei ja rajati koonduslaagreid. Kinnitati seadused, mis andsid Mussolinile kuningaga võrdsed õigused ning piiaramatu võimu. Mussolinist sai Itaalia rahva juht ehk DUCE. Industrialiseerimine ja kollektiviseerimine ning nendega kaasnenud vägivallapolitiika muutsid oluliselt Nõukogude riigi senist palet
süsteemis, ärritas just see, et pärast sõda kehtestatud riigipiirid ei arvestanud rahvaste ja riikide huve. Lõppuks tekkisid majanduslikud raskused, kuigi inimesed uskusid, et elu läheb paremaks. Seda kibestumist kasu võtasid ära poliitilised jõud, kes nõudsid karmikäelist tegutsemist ja lubasid, et kui nad võimule pääsevad, läheb elu kiiresti paremaks, ning rahvas uskus neid. Saksamaal oli selleks Führer Adolf Hitler, Itaalias duce Benito Mussolini, NSV Liidus aga vozdj narodov Jossif Stalin. Juhtituli igal võimalusel ülistada. Juhikultust pandi teenima kõik, mis oli juhiga seotud-tema elulugu, välimus, harjumised ja isegi puudused. Juhi eluloos rõhutati päritolu, rasket lapsepõlve, millega mõnikord üritati õigustada juhi madalat haridustaset, kangelaslikke tegusid. Juht pidi teadma kõigist paremini, mida rahvas vajab, ning iga tema otsus kuulutati ainuõigeks.
Kuigi NSV-l polnud eelnevat demokraatiakogemust, mille poole niivõrd püüelda, oli see siiski kolmest suuremast diktatuurist ainus, mis algas ja suutis edasi kesta vaid totaalse koduterrori tõttu. Teine suurem diktatuur tekkis Itaalias pärast 1921. aasta parlamendivalimisi, kus võidutsesid fasistid eesotsas B.Mussoliniga. Fasistid olid rahva hulgas äsjakaotatud sõja tõttu ja välispoliitilise isoleerituse vägagi populaarsed ning aasta hiljem pääses Mussolini kuninga poolehoiul peaministriks. 1925-ndal aastal sai temast Itaalia rahva juht ehk duce. Mussolini õpetuse järgi on kõige tähtsamad rahvuslikud huvid, millele tuleb allutada kõik inimesed ja klassihuvid. See õpetus sai eeskujuks enamikele teistele mittedemokraatlikele liikumistele pärast I maailmasõda, sealhulgas ka hitlerlikule Saksamaale. Versailles' rahu tõi Saksamaale hulga alandusi. Sakslased pidi loovutama 1/8 maast ning maksma suuri reparatsioone sõja võitjatele
(1917-1991…) Partei; mustsärklased Natsinaalsotsialistlik Saksamaa Töölispartei; pruunsärklased Juhikultus V.I.U.Lenin Benito Mussolini: Adolf Hitler- füürer Jossif Vissarjonovits duce Stalin- isake Dem.vabaduste ja Ausa kohtuta Kõik inimesed ja Juutide õiguste inimõiguste vangilaagrisse, klassihuvid tuleb piiramine(1935) piiramine GULAG- allutada rahvuslikele Sundsõjaväestamine, vangilaagrite huvidele
- võim koondatud üksikisiku ning tema alluvate kätte - kontroll inimeste mõtteavalduste, tegevuse ja n-ö elu üle - hirmuvalitsus- massirepressioonid, inimõiguste rikkumine Esimene diktatuur Lääne- Euroopas kehtestatigi Itaalias. Sõja tõttu olid riigile lasunud rasked kaotused, kaasa aitas Pariisi rahukonverentsi tulemused, mis ei tunnistanud Itaalia panust sõjas. Olukorda raskendasid majanduslikud raskused, kasvav tööpuudus ning rahva rahulolematus riigi valitsemise üle. B. Mussolini korraldas must-särklastega marsi Pariisi ning haaras võimu. Tema eesmärgiks oli Itaalia taastada Vana-Rooma impeeriumi tasemele ning tema õpetuses oli tähtsal kohal rahvuse kui terviku heaolu, klassihuvid tuli allutada. Võrreldes Stalini ning Hitleriga ei olnud Mussolini pooltki nii terroriseeriv ning agressiivne, samuti hoidis ta häid suhteid katoliku kirikuga. Majandus võeti riigi kontrolli alla, riiki organiseeriti kutsekogude ning korporatsioonide kaudu, mis pidid ära
· kaart õp. lk 44 millised riigid olid autoritaarsed, millised totalitaarsed. Autoritaarsed Eesti, Läti, Leedu, Poola, portugal, rumeenia, hispaania, juhuslaavia, austria ,hungary, bulgaaria, albaania , kreeka, türgi Totalitaarne- Itaalia, Saksamaa , Nõukogude liit. 3. Fasistlik Itaalia (lk 54-57): · milliseid probleeme tõi Itaaliale I maailmasõda, Mitusada tuhat inimest sai surma, sõjakulud tekitasid töhutu välisvõla. · kes oli Benito Mussolini, mis aastal sai ta võimule TA oli fasistide juht ja sai võimule 1922. aastal. · kes olid fasistid ja miks nad esile kerkisid, fasistid olid Rahvusliku Fasistliku Partei liikmed, nad kerkisid esile, sest valitsus oli nõrk, valitsused vahetusid pidevalt, koosnesid mitmest parteist. Linnades suurenes tööpuudus Tööliskond sattus aina enam kommunistide mõju alla · iseloomusta Mussolini eesmärke ja õpetust, Tähtsaimal kohal oli rahvus. See oli jääv ja kõokehaarav
Esimene maailmasõda tekitas osadele Euroopa riikidele, nagu näiteks Itaaliale, suuri raskusi. Mitu inimest sai rindel surma, sõja-aastail tekkis tohutu välisvõlg. Sõjajärgsetel aastatel oli Itaalia siseriiklik kord üsna keeruline. Keskvalitsus oli nõrk, pidevalt vahetuvad valitsused koosnesid mitme erakonna esindajatest. Nendes tingimustes tekkis üks väike rühmitus nimetusega Võitlusliit ja sinnakuulujaid hakati kutsuma fasistideks. Salga etteotsa sai Benito Mussolini, kellel oli varsti juba sadu tuhandeid toetajaid. Avalikes kohtades lubas juht, et Itaalia saab sama võimsaks kui oli Rooma impeerium. Paljude arvates oli Mussolini just see, kes suudab Itaalias korra jalule seada ja majanduse madalseisust välja tuua. Mida suurem oli Esimese maailmasõja järgses Itaalias inimeste rahulolematus, seda suuremat soosingut sai Mussolini nautida. 1921. aasta parlamendivalimistel saavutas fasistlik partei võidu.
Kirjuta õige mõiste. 1. Austria liitumine Saksamaaga Ansluss 2. Sunnitöö ja hävituslaager, kus vange kurnati üle jõu käiva tööga, näljutati ja piinati Koonduslaager 3. Sõjaline vastupanu vallutajate tagalas Partisani sõda 4. Läänerindel sügisest 1939 kevadeni 1940 valitsenud tegevusetu vastuseis inglasteprantslaste ja sakslaste vahel Kummaline sõda 29. septembril 1938. aastal kirjutasid Chamberlain, Daladier, Hitler ja Mussolini alla kokkuleppele, mis kiirendas Teise maailmasõja puhkemist. Müncheni kokkulepe 1. Milliste riikide juhid olid nimetatud isikud? Chamberlain- Inglismaa Daladier Prantsusmaa Hitler Saksamaa Mussolini Itaalia 2. Kuidas nimetati nende poolt allkirjastatud lepingut? 3. Millise riigi saatus otsustati selle lepinguga? Tsehhoslovakkia Nimeta 1940. aasta sügisel Kolmikpakti sõlminud riigid?
Sellise riigikorra peamised tekkepõhjused olid majanduslikud raskused, pettumine demokraatlikus riigikorras ja Versailles´ süsteemis ning kergesti manipuleeritavate kaasamine poliitilisse ellu. Kahe maailmasõja vahel olid suuremad diktatuuri riigid Saksamaa, Venemaa ja Itaalia. Millised on Euroopas diktatuuride sarnased ja erinevad jooned? Saksamaal tuli 1923. aastal võimule Adolf Hitler, kes rakendas oma valitsemisel natsionaalsotsialismi ehk natsismi. Itaalias pääses Benito Mussolini 1922.aastal ning rakendas poliitilise ideoloogia fasismi. 1918. aastal tuli NSVLiidus võimule Jossif Stalin, kes rakendas NSVL kommunistlikku ühiskonnakorraldust. Natsism, fasism ja kommunism- need kõik on poliitilised ideoloogiad, kus võimu teostatakse vägivalla ja hirmuvalitsusega. Minu arvates, olid kõik kolm riigijuhti väga karismaatilised liidrid. Nad olid juhid, keda vaadati, usuti ja kuulati. Nad oskasid inimestega väga hästi manipuleerida.
väikese rühma kätte. Rahval puudub võimalus oma juhtide otsuseid mõjutada. Tähtsad on konservatiivsed väärtused ning vägivalda ei propageerita. 15. Totalitaarne diktatuur võim ühe isiku ja tema sõltlaste käes. Kontroll kogu inimeste elu üle. Hirmuvalitsus. Näiteks Hitleri diktatuur Saksamaal ja Stalini diktatuur NSV Liidus. 16. Fasism - autoritaarne liikumine ja ideoloogia, mis valitses Itaalias 19221943 Benito Mussolini juhtimisel. 17. Duce fasistide juht. Mussolini Itaalias. 18. Natsionaalsotsialism oli Hitleri ideoloogia. 19. Füürer Saksamaa diktaator. Hitler. 20. "Mein Kampff" Hitleri kirjutatud raamat. Hitleri programmi tutvustav teos. 21. NEP uus majanduspoliitika Venemaal. Kehtestati kindla suurusega maks. Talupoeg võis oma toodangu ülejääke turul müüa. Taastati raha väärtus. Eraettevõtlus võis hakata taas tegutsema. Enamik majandusest jäi riigikontrolli alla. Majandus hakkas taastuma, eriti põllumajandus. 22
kuningriik. Kuigi võttis veel 10 aastat kuni sellega ühinesid kaks suurt linna Rooma ja Veneetsia. Kahjuks polnud uus kuningriik kõigile hea. Sellel ajal kui põhjaosa moderniseerus ja sai suuremaltjaolt tööstususosaks, vajus lõunaosa tagasi feodaalkorda. Tänapäeva Itaalia. Itaalased võitlesid kõrvuti inglaste ja prantslastega esimeses maailmasõjas. Kuid sõda kurnas Itaaliat majanduslikult ja seetõttu tekkinud sotsiaalse rahutuse käigus seadis end võimule Benito Mussolini ja kuulutas end aastal 1925 diktaatoriks. Mussolini juhtis Itaaliat saksamaaga kõrvuti teise maailmasõtta. Liitlased maabusid Sitsiilias 1943 aastal ja võitlesid end kuni poolsaareni järgmise 18 kuuga. Kui kaotus oli vältimatu üritas Mussolini põgeneda Sveitsi kui tabati Itaalia vastupanuliikumise poolt 1945 aasta Aprillis ja lasti maha. Alates 1946. Itaalia kuulutas end vabariigiks 1946. See maa on näinud üle 60 valitsuse alates sõjast
koonduslaagrite võrk ehk GULAG´i arhipelaag. B. 1. a)vale; b)õige; c)õige; d)vale; e)õige; f)vale; g)vale; h)õige 2. Suhtumine Versailles rahulepingusse ei ole pooldav. Sakslastele topitakse vägisi rohtu suhu ja see ei ole pooldav. Inglased teadsid, et see pole õige. C. 1. Tegemist on rassiteooriaga. 2. Vaenulikus seisnes selles, et aaria rass on ülemrass ja teised on alamad. Alamaid võis tappa ja orjastada. D. 1. Fotol on Benito Mussolini. 2. Eesmärk on taodelda juhikultust: Mussoliini kui suur väejuht. Kuid ta ei olnud üldse väejuht. Vana- rooms riigi unistus jäi täide viimata. E. „Suur tumm“ – kino Salvador Dali – sürrealism „Proletkult“ – NSV Liidu kultuuriorganisatsioon Charles Lindbergh – Vahemaandumiseta lend üle Atlandi Kontrolltöö C A. 1. Õige. 2. Vale. Kemal Atatürk hakkas Türgil kaasajastama. 3. Vale. Briandi-Kellogi paktiga lepiti kokku, et enam sõda ei kasutata. 4. Vale
Miks puhkes Teine maailmasõda? Kuna Rahvasteliit ei suutnud 1930. aastail sõjakaid suurriike taltsutada, siis innustas see Jaapani, NSV Liidu, Saksamaa ja Itaalia juhte üha suuremaid vallutusi kavandama. Jaapanlased soovisid luua ühtset majanduspiirkonda Ida-Aasias ja võtta sealsed riigid Jaapani keisri kaitse alla. Vahemeri aga pidi muutuma Itaalia sisemereks, nagu see oli Rooma keisririigi ajal, väitis Mussolini. Saksamaa nõudis eelruumi. NSV Liidus unistati ülemaailmsest kommunismi võidust ning räägiti vajadusest kaitsta ennast võimaliku rünnaku eest. Tegelikkuses tähendas see kõik sõjalisi ettevalmistusi teiste rahvaste vägivaldseks allutamiseks. 1930. aastate lõpul asusid sõjakad suurriigid oma vallutuskavasid innukalt teoks tegema. 1938. aasta sügisel nõudis Hitler Tsehhoslovakkialt nende alade loovutamist, kus elasid sakslased. Septembris muutus olukord väga teravaks
jäädes, paljudes teistes demokraatlikes riikides tekkis aga diktatuur, mille tekkimisele aitasid kaasa peale majanduslike raskuste veel ka pettumine Versailles' süsteemis ja kergemini suunatavate rahvakihtide kaasamine poliitikasse. Diktatuurid tekkisid sellistes suurriikides nagu Itaalia, Saksamaa ja NSVL. Itaalias tulid võimule fasistid, Saksamaal natsionaalsotsialstid ning NSV Liidus bolsevikud. Diktatuuri tekkimine eeldab karmikäeliste juhtide olemasolu. Kõik 3 valitsejat: Mussolini, Hitler ja Stalin pidasid tähtsaimaks rahvuse huvisid. Mina arvan, et kõige julmem valitsuskord oli NSV Liidus, kus elu korraldas Stalin. Mindi üle käsumajandusele, hakati kiiresti tööstust arendama (eelkõige rasketööstus), kehtestati plaanimajandus ning moodustati kolhoose, alustati Punaarmee moderniseerimisega. Kuna eelisarendati rasketööstust, hakkas tootlikkus langema, tekkisid raskused
pead tõsta autokraatlikul valitsemisvormil? Kindlasti on üheks väga mõjuvaks põhjuseks majandus, kuna seda saadi enda huvidaes hästi ära kasutada. Kui riigil läks majanduslikult kehvasti, siis rahvas ootas enda nn ,,päästjat", kes nirule seisule lõpu teeks ja nad taas jalule aitaks tõsta. See võimaldas hea suuvärgiga ja ilusate lubadustega inimestel endale nime teha, saada valimistel palju hääli ning asuda riiki juhtima. Itaalias oskas seda ära kasutada Mussolini, kes sõjast väsinud rahvale lubas taastada endise Rooma impeeriumi, kui ta võimule ligi lastakse. Sedasi suutis võimule saada ka Hitler, kes lubas rahvale uusi töökohti, vabastada Saksamaa Versailles' rahulepinguga seotud reparatsioonimaksetest, teha inimeste elu paremaks ning tõsta riik taas võimsamate hulka. Ehk siis tuli osata rääkida õigetest asjadest sellest, mida rahvas kuulda tahtis. See ei olnud aga ainus tegur, mis diktaatorlikud valitsejad võimule aitas
Võeti vastu uusi töökohti ja korraldati hädaabitöid ning riik hakkas hoolitsema abivajajate eest. 10. Mõisted: reparatsioon, inflatsioon, agressor, new deal. Reparatsioon Kahju täielik või osaline hüvitamine sõja võitjale. Inflatsioon Raha ostujõu langus ja hindade tõus Agressor Sõjaalgataja ja vallutaja New Deal USA presidendi F. D. Roosevelti koostatud reformide kava majanduskriisist väljumiseks. 11. Isikud: Woodrow Wilson, Adolf Hitler, Benito Mussolini, F. D. Roosevelt. Woodrow Wilson Usa president, kes sõlmis Compiégne'i vaherahu ning pidas kõne (14 teesi), mis oli Rahvasteliidu loomise üheks aluseks. Adolf Hitler - Saksamaa poliitik ja Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei (NSDAP) juht, kes võimaldas väljuda Saksamaal majanduskriisist. Benito Mussolini Itaalia peaminister ja diktaator. F. D. Roosevelt - 1932. aastal valitud USA president, kes päästis USA majanduskriisist oma reformide ja "New Deal"'ga.
kommunistid. Sellises olukorras kerkis Itaalias esile fasistlik liikumine (eesotsas oli Benito Amilcare Andrea Mussolini), mis ühendas endisi sõdureid ja töötuid. Fasistid hakkasid kõikjal Itaalias relvastatud salke looma. Nende liikmed kandsid tunnusena musta särki ja neid hakati kutsuma mustärklasteks. Mustsärklased korraldasid kokkupõrkeid kommunistide ja nende toetajatega, võitlesid kurjategijatega. Mõne aastaga likvideeris Mussolini demokraatliku riigikorralduse ning temast sai Euroopa esimene diktaator. 1925.a. kehtestati üheparteisüsteem (ainsaks lubatud parteiks jäid loomulikult fasistid), Mussolinile ehk ducele (juhile) anti seadusega piiramatu võim, poliitilise opositsiooni allasurumiseks loodi salapolitsei ja rajati koonduslaagreid, ulatuslik terror Itaalias siiski puudus. 1914. aastal alanud esimene maailmasõda põhjustas Venemaa sisemise kokkuvarisemise. 1917. aasta
Roosevelt ,,Uus kurss/New Deal" valiti 1932a. Presidendiks, Eesmärk-> päästa kapitalism ja panna see paremini tööle *võeti vastu seadusi *korraldati ühiskondlike töid *tühistati kuiv seadus *erakorralised seadused panganduse alal 1935 Prantsusmaa valistus hakkas majandust riiklikult reguleerima- elavnes tootmine ja tarbimine 1933 Saksamaal kehtestati natslik reziim- natsid hakkasid Euroopas "uut korda" looma Fasism Itaalias 1919-1921 kommunistliku revololutsiooni oht. Benito Mussolini -> itaallasest revolutsioonimeelne sotsialist. 1919 asutas uue fasistliku liikumise kasvas välja partei millega lubati * korra majjalöömist * majanduslikkku heaolu * Rooma aegse hiilguse ja prestiizi taassündi. Fasism- fasces (võimusümbol) 1922 Mussolini pooldajate " marss Rooma" -> Vittorio Emmanuel III nimetas ta peaministriks -> mõne aastaga kehtestati piiramatu diktaatorivõim- * mitte fasiistlikud parteid keelati * parlament
Tema initsiatiivil loodi partei poolsõjaväeline organisatsioon, mis sai nimeks Sturmabteilung (SA). SA juhiks sai 1922 endine lahinglendur Hermann Göring (1893-1946). SA allorganisatsioonina loodi 1923 Stabswache, mille eesmärk oli NSDAP juhtide kaitsmine. SA mõjukaks tegelaseks ja hiljem juhiks kujunes endine Freikorpsi (parempoolsed militaarsed grupid) liige Ernst Röhm (1887-1934). Veel loodi 1922 NSDAP noorteühendus, mis hakkas kandma nime Hitler-Jugend. 8.11.1923, olles inspireeritud Mussolini edukast riigipöördest Roomas, üritasid Hitler ja ta pooldajad Münchenis võimu haarata (nn. Müncheni õllekeldriputs - Baieri valitsusjuht võeti natside poolt vangi ja Hitler kuulutas end valitsusjuhiks, Berliini valitsuse võimult tagandatuks ja, sõjaväe poolehoiu võitmiseks, kindral Ludendorffi sõjaministriks). Katse oli üsna mannetu ning suruti järgmine päev maha, Hitler vahistati ja mõisteti veebruaris 1924 5
· Pettumine demokraatlikus riigikorralduses. · Majanduslikud raskused · Uute rahvakihtide paiskamine oliitilisse ellu. Demokraatia- rahva võim Olemus: · Rahvas osaleb valmistel · Regulaarselt toimuvad ausad valmised · Sõnavabadus · Inim- ja kodanikuvabadused · Võimude lahusus. Itaalia (fasistlik diktatuur) Toimusid valimised, mille võitis Itaalia sotsialistlik partei 1914 eraldus Itaalia sotsialistlikust parteist Benito Mussolini (1883-1945) ja moodustatakse Itaalia Fasistlik Partei, mille eesotsa saab Mussolini. 1922 ,,marss Rooma" andis Itaalia kuningas Vittorio Emanuele III Mussolinile võimaluse luua valitsus. Fasistid said võimule. Demokraatia likvideeritakse. Saavutatakse kontroll kogu riigi üle. 1943 kukutati Mussolini ja 1945 poodi ta üles. Saksamaa (totalitaarne diktatuur) Nimetati Weimari vabariigiks. 1919 Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei (NSDAP)
Hirmuvalitsus. Pidevalt rikutakse inimõigusi, kõrgemaiks seaduseks on diktaatori suva. Eredamad näited on Hitleri diktatuur Saksamaal ja Stalini diktatuur NSV Liidus Fasistlik dikatatuur Itaalias Lääne-Euroopas kehtestati esimene dikatatuur Itaalias. Itaalia oli pettunud Pariis rahukonverentsi tulemustes Kommunistide vastu astus välja endisi sõdureid ja töötuid ühendanud fasistide liikumine, mida juhtis Benito Mussolini. Lubas taastada riigis korra, ning muuta Itaalia sama võimsaks, kui oli olnud Rooma impeerium Mussolini õpetuses oli tähtsamail kohal rahvusluse terviku heaolu, klassihuvid tuli allutada rahvuse huvidele 1922.a määrati Mussolini peaministriks, likvideeris demokraatliku riigikorralduse. 1925.a kehtestati Itaalias üheparteisüsteem, Mussolinile ehk duce´le anti seadusega piiramatu võim, loodi salapolitsei ning rajati koonduslaagreid
rikkumine), kõrgemaks seaduseks diktaatori suva (Näited Hitler SM, Stalin NSVL) Fasistlik doktatuur Itaalias 1. Esimene diktatuur Lääne-Euroopas; Itaalia oli kandnud raskeid kaotusi, ei tunnustatud panust sõjas, majanduslikud raskused, kasvav tööpuudus 2. Rahulolematust kasutasid ära kommunistid paiskasid Itaalia streikide ja väljaastumistega veelgi suuremasse kaotusesse. Nende vastu astus välja fasistide liikumine (Benito Mussolini) 3. Mussolini lubas taastada riigis korra, muuta Itaalia sama võimsaks kui oli olnud Rooma impeerium; õpetuses tähtsal kohal rahvuse kui terviku heaolu, üksikisikul polnud tähtsust 4. Mussolini korraldas mustade särkidega toetajatega marsi Rooma, 1922 määrati peaministriks: mõne aastag likvideeris demokraatliku riigikorralduse 5. 1925 üheparteisüsteem Mussolinile ehk duce'le (juhile) anti seadusega piiramatu võim, loodi salapolitsei, rajati koonduslaagreid (ulatuslik terror puudus) 6
September- okt. Sakslased tungivad Stalingradi Oktoober- nov. Briti väeosad (,,Montgomery kõrberotid'') alustavad Al-`Alamayni lähistel vastupealetungi Saksa-Itaalia väeosadele (Erwin Rommel). Marokos ja Alzeerias algab USA ja Briti dessant. 1943 2.veebruar Saksamaa kaotab Stalingradi lahingu. 13.mai Saksa-Itaalia väed kapituleeruvad Põhja-Aafrikas. 9.juuli Liitlasväed maabuvad Sitsiilias 12.juuli Vene pealetung idarindel 25.juuli Benito Mussolini tagandatakse ja vangistatakse. 3.september Itaalia kapituleerub. 1944 6.juuni USA, Suurbritannia ja Kanada väeosad (ülemjuhataja Dwight Eisenhower) maabuvad Normandias. 25.august Pariisi vabastamine 19.september Soome ja NSV Liidu vaherahu. 20.oktoober Vene väeosad ja Jugoslaavia rahvavabastusarmee (Josip Broz Tito) vabastavad Belgradi. 23.-26.oktoober Jaapani laevastik saab Leyte merelahingus lüüa. 25.detsember Peatatakse Saksamaa pealetung Ardennides. 1945
osalemise eest piisavalt asumaid. * Uued riigipiirid põhjustasid rohkesti pingeid tsiviil-elanikes. * Rahvasteliit polnud suuteline lahendama kriise. Jaapan vallutas Mandzuuria, millesse nad lõid Jaapanist sõltuva Mandzuko riigi. Jaapan astus Rahvasteliidust välja. 1933. aasta algul tulid Saksamaal võimule natsid, mille etteotsa astus Hitler ,kes lubas tühistada Versaille rahulepingu. Hitler hakkas Saksa vägesi üha enam suurendama. Itaalia, mille eesotsas oli Mussolini, laiendas oma alasi Etioopia arvel. Hispaanias toimus kodusõda sõjaväelaste ja Rahvarinde vahel, sõjaväelasi juhtis Franco. 1929.a puhkes ülemaailmne majanduskriis. 1930. aastate juures hakati üha enam pooldama diktatuuri. 1930. aastate lõpus oli pea kõigis Euroopa riikides kehtestatud diktatuur. PINGE SUURENES......... 2. Maailmamajanus kahe maailmasõja vahel Mõõgad atradeks Üleminek sõjaolukorralt rahuaja majandamisele oli üsnagi vaevaline ja pikaldane.
Venemaa Itaalia Saksamaa riigijuht Jossif Stalin Benito Mussolini Adolf Hitler vozdj narodov duce Führer sala- ja julgeoleku teenistused GPU, NKVD Gestapo diktatuur kommunism fasism natsionaalsotsialism parteid Kommunistlik partei Rahvuslik Fasistlik partei Saksa töölispartei
suur välisvõlg, liitlaste üleolev suhtumine ning lubatust vähem maid. Itaalia eesmärgiks sai muuta oma maa austus- ja kartusväärseks. Sõjajärgsetel aastatel oli Itaalia siseriiklik olukord üpris keeruline. Keskvalitsus oli nõrk ning tänu sellele vahetusid tihti ka valitsused. Linnades tekkis tööpuudus, mis tekitas suuri rahutusi. Sellises olukorras tekkis rühmitus nimega Võitlusliit, sinna kuuluvaid inimesi hakati kutsuma fasistideks, kelle eesotsas oli Benito Mussolini. Fasistid kogusid kiiresti toetajaid lubades muuta Itaalia jälle suurriigiks. Ning ei läinudki enam kaua kui kehtestati fasistlik diktatuur, mille eesotsas oli Mussolini. 1917. a tulid Venemaal võimule enamlased ehk kommunistid, kelle juhiks oli Vladimir Lenini. Riiki hakati nimetama Nõukogude Venemaaks, hiljem Nõukogude Liiduks. Pärast Lenini surma sai riigijuhiks Jossif Stalin. Tema võimuletulekuga kaasnes poliitiliste vastaste arreteerimine, igasuguse parteisisese mõtlemise
püsima jääda demokraatia? Üks põhjustest on lüüasaamine Esimeses Maailmasõjas. Osadel riikidel nt Itaalia, Saksamaa tekkis nn. alaväärsuskompleks ja seda kasutasid osavasti ära esilepürgivad tulevased diktaatorid. Lisaks olid riikidel kolossaalsed võlad ning tohutud inimkaotused. Tööpuudus oli tohutu. Esile kerkisid mitmete parteide juhid, pakkudes oma võimalusi väljumiseks kriisist nt. Saksamaal Hitler, Itaalias Mussolini, Venemaal Stalin. Lisaks kõigele oli eelnimetatud riikides demokraatlik kord väga lühikese ajalooga ning ei olnud veel ennast suutnud päris hästi õigustada. Rahvas süüdistas tekkinud olukorras lõdvakäelist ning oskamatut juhtimist. Valitsev kord langes sügava põlguse alla. Mussolini rõhutas rahvale nende tähtsust, sisendas, et Itaalia peab hakkama saama ise ja olema sõltumatu teistest riikidest. Ta väitis ka, et kõik indiviidi ja klassihuvid tuleb allutada
enam kommunistide mõju alla. Nendes tingimustes tekkis üks väike rühmitus Võitlusliit, kuhu põhiliselt kuulusid endised sõjaväelased ja töötud. Neid hakati kutsuma fasistideks. Mõne aja pärast muutus see rühmitus Rahvuslikuks Fasistlikuks Parteiks, mille etteotsa sai Benito Mussolini. Peagi oli Mussolinil sadu tuhandeid toetajaid. Paljude arvates oli just tema see, kes suudab Itaalias korra jalule seada ja majanduse madalseisust välja tuua. Mussolini lubas ka, et Itaalia saab sama võimsaks, kui oli olnud Rooma impeerium. Samal ajal oli Venemaa majanduslikult ning sõjaliselt tugevnenud. Nõukogude Liit hakkas mõtlema uutele vallutustele. 1922. aastal moodustati Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit (NSVL), millal võeti kasutusele ka totalitaarne süsteem. Totalitaarsed reziimid on olnud eranditult agressiivsed ja territoriaalsele laienemisele suunatud.
4)Riigi huvid asetatakse kõrgemale üksikisiku huvidest. 5)Rahvast hirmutatakse pidevalt sise ja välisvaenlastega 6)Valmistumine sõjaks ja uute territooriumite hõivamiseks 7)Väljaspool avalikkuse kontrolli tegutsevad sala ja julgeolekuteenistused Kuidas need avaldusid? a) Itaalias 1) 1925. Aastal kehtestati üheparteisüsteem ning algas fasistliku diktatuuri kinnistamine 2)Mussolinist sai duce, võimul oli ainult Benito Mussolini 3) Nt ajalooõpikuid oli ainult üks. Ajalehtedes võisid ilmuda vaid fasismi meelsed artiklid. 4)Kõik inimesed pidid teenima riiki, üksikisik ei olnud tähtis, tähtis oli vaid rahvus. Töölised jagati korporatsioonidesse 5)Inimesi hirmutati kommunistidega, inimesi vahistati, inimesi saadeti koloonialaagritesse. 6)Vallutati Abessiinia, Albaania. 7) Inimesi jälgis salapolitsei b) Saksamaa 1)1933
veebrualil 1943 lõppesid lahingud sakslaste kapituleerumisega armee oli saanud hoobi, millest ei suudetudki toibuda. · Kurski lahing: 5. juulil 1943 nn Kurski kaarel alanud pealetungi käigus suutsid sakslased esialgu edasi liikuda, kuid Punaarmee tõrjus nad tagasi ning sakslastel ei õnnestunud neid peatada. · Itaalia väljalangemine sõjast: USA ja Briti väed maabusid 3. septemnril 1943 Itaalias. Mussolini kõrvaldati võimult ning uus valitsus palus liitlastelt vaherahu. Saksamaa ja tema liitlaste ebaedu tulenes liitlasvägede tegutsemisest. Ühekoos suutsid nad halvata nii Saksamaad kui ka Itaaliat, kes üldse langes sõjast välja. Itaalia ebaedus oli oma osa mängida ka © EeeOoo sisemistel vastuoludel
Linnades valitses tööpuudus. Lisaks siseriiklikele probleemidele suhtusid liitlased Itaaliasse üleolevalt. See tekitas rahva seas rahutusi ning seetõttu leidsid poolehoidu üleskutsed muuta Itaalia suurriigiks. Rahvas hakkas toetama endiseid sõjaväelasi ja töötuid, kes moodustasid Võitlusliidu, keda hakati kutsuma fašistideks. Mõne aja pärast sai sellest rühmitusest Rahvuslik Fašistlik Partei, mille juhiks sai Benito Mussolini. 1921.aasta parlamendivalimistel saavutasid fašistid võidu ning 1922. aastal määrati Mussolini peaministriks. Kuigi algselt säilis Itaalias demokraatia, siis 1925. aastal kehtestati üheparteisüsteem, mis kinnistas fašistliku diktatuuri. Nõukogude Liidus hakkas kujunema totalitaarne diktatuur 1917. aasta, kui veebruarirevolutsiooni käigus kukutati võimult Romanovite dünastia. Võim läks algselt küll Ajutisele Valitsusele, kuid pärast oktoobripööret kukutati enamlaste
Nõukogude võim aga suutis luua võitlusvõimelise Punaarmee ning sisemisele ja välisele survele vastu seista. Kodusõda oli ohvrite rohke hukkus 13 miljonit inimest. Industrialiseerimine – tööstuse eelisareng, loobuti NEP-i poliitikast. Kollektiviseerimine – eraomanditele tuginevate talumajapidamiste liitmine kolhoosidesse Mussolini õpetus – Tähtsaimal kohal oli rahvus ja selle nimel inimeste ohverdamine on igati õigustatud. Milles seisnes fašistlik diktatuur – Mussolini nõudis peaministri kohta mille ta ka sai, sest kuningas pooldas ka fašistlike vaateid. Ta hakkas ellu viima seadusi, mis tegi ta kuningaga võrdsed õigused ja piiramatud võimu. Rakendati riiklikke abinõusid tööpuuduse vähendamiseks, ettevõtteid kontrollis riik. Poliitiliste vastastega võitluseks loodi salapolitsei ja koonduslaagrid. Ajalehtedes võisid ilmuda, vaid fašismimeelsed kirjutised, valitsuse kontrolli alla võeti haridus. Kõik inimesed pidid teenima riiki
Itaalia linnades valitses tööpuudus. Karmides tingimustes tekkis rühmitus, kuhu kuulusid endised sõjaväelased ja töötud. Neid hakati kutsuma fašistideks. Mida suurem oli inimeste rahulolematus peale Esimest maailmasõda, seda suuremat soosingut sai nautida fašistide juht Mussolini. Paljude arvates oli just tema see, kes suudab Itaalias korra jalule seada ning majanduse madalseisust välja tuua. 1921. aastal parlamendivalimistel saavutas fašistlik partei võidu. Mussolini kehtestas 1925. aastal üheparteisüsteemi ning alustas fašistliku diktatuuri kehtestamist. Kaitseks poliitilisete vaenlaste vastu loodi salapolitsei ja rajati koonduslaagreid. Kinnitati seadused, mis andsid Mussolinile kuningaga võrdsed õigused ning piiaramatu võimu. Mussolinist sai Itaalia rahva juht ehk DUCE. 1917. a tulid Venemaal võimule enamlased ehk kommunistid, kelle juhiks oli Vladimir Lenini. Riiki hakati nimetama Nõukogude Venemaaks, hiljem Nõukogude Liiduks. Pärast
NSVL Saksamaa Itaalia Nõukogude Venemaa tekkis Tekkis 1922 .aastal. Tekkis 1925.aastal. 1917. aastal ning peale seda aastal 1922 tekkis Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide liit. Suurteks juhtideks olid: Adolf Hitler Benito Mussolini Lenin ja Stalin Kommunistlik Partei Natsionaalsotsialistlik Saksa Fasistid Töölispartei. Uus majandus poliitika Majandust juhtis riik, Moodustatikorporarsioone (NEP), Plaanimajandus, Plaanimajandus, ehitati ja Ametiühingud ja parteid Kolhooside tekke, Gulagid, kiirteid, sõjaväe areng. (v.a.Fasistid) kuulutati
Leiboristid- tööpartei, 1923.a moodustasid esimest korda pahempoolse valitsuse( Inglismaal), Westminsteri statuut-muutis senised dominioonid sise-kui ka välispoliitiliselt suveräänseks Briti Rahvaste Ühendus- 1931, pani Westminsteri statuur aluse sellele ühendusele. Rahvarinne- koostöö kodanlike erakondadega, sellele ideele panid aluse prantsue kommunistid ja sotsialistid. Stabiliseeris poliitilise olukorra. Fasci di combattimentto- Mustsärklased- mussolini toetajad Duce-ehk juht(mussolini) NSDAP- Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei (1923) PutS- "mein kampf"- Hilteri programmi tutvustav teos ( "minu võitlus"), milles kuulutas saksamaale suurt tulevikku Füürer- ehk Hilter, saksamaa diktaator Aarja rass- Kolmas reich- SS- kaitsemalev, füürerile alluvad relvastatud rühmitused Gestapo- riiklik salapolitsei, mis allus SS-ile Nürnbergi kogunemised- NSVL- Nõukogude sotsialistliku Vabariigi Liit, 1922
b) Eestis 1. detsembril 1924 organiseeris kommunistid rahvastatud mässud Eestis, kuid need lõppesid ebaõnnestumisega, kuna rahvas ei liitunud kommunistidega ja mässulised suruti kiiresti maha. 8. Milline diktatuur ja millal tuli võimule Itaalia? Mis eristas seda äärmuslikku liikumist kommunistidest? Kes sai selle liikumise juhiks? Diktatuur Fasism Millal tuli võimule 1922 Juht Benito Mussolini Erinevus kommunistidest: Rõhustasid rahvuse, kui terviku huve. 9. Selgita Dawesi plaani sisu kolme näitega. 1) Saksmaale anti reparatsioonide maksmiseks laenu (USA andis) 2) Saksamaal kergendati repratsioonide koormust. 3) Pikendas maksete tasumise tähtaega. 10. Iseloomusta ühe positiivse ja ühe negatiivse näitega USA majanduselu 1920. aastate teisel poolel. Positiivne- inimesed rikastusid Negatiivne- inimesed laenasid end üle. 11
FAŠISM - juhikultust, agressiivset natsionalismi ja sõjakat antikommunismi propageeriv poliitiline liikumine. Rooma riigi sõnast fasces, mis tähendas rihmadega kinni seotud vitsakimpu sellest väljaulatuva kirvega- võimusümbolit, mida liktorid ametiisiku ees kandsid. SISEPOLIITIKA –1919.aastal asutas revolutsioonimeelne sotsialist Benito Mussolini koos rühma teiste sõjaveteranidega uue , fašistliku liikumise, millest kasvas välja partei. 1922 oktoobris korraldas Mussolini oma pooldajate „marsi Rooma“. Selle survel nimetati Mussolin peaministriks. Ta kehtestas mõne aastaga piiramatu diktaatori võimu. Parlament kaotas mõju, kehtestati kontroll majanduse, hariduse, armee, politsei ja ajakirjanduse üle. See polnud rassistlik ja verine. Riigis loodi korporatiivne süsteem, mis põhines kollektiivsete töösuhete seadusel. Ebaseaduslikuks kuulutati ametiühingud. Tööpuuduse vähendamiseks korraldati suuri riiklikke töid.
Inimesed vajasid uut, karmikäelist juhti, kes suudaks riigi majanduse jälle tõusule aidata. Millised riigid olid kahe maailmasõja vahel diktatuurised ja millised demokraatlikud ning miks? Sõjajärgsetel aastatel oli Itaalia siseriiklik olukord keeruline. Keskvalitsuse nõrkus ja koalitisoonivalitsused tõid raskusi otsuste. Sellistes tingimustes tekkis fasistide rühmitus, mis hiljem muutus Rahvuslikuks Fasistlikuks Parteiks, mille etteotsa sai Benito Mussolini. Mussolini lubas rahvale , et Itaalia saab sama võimsaks , kui oli olnud Rooma impeerium ja loodeti, et ta loob korra Itaaliasse. 1921. aasta parlamendivalimistel saavutaski fasistlik partei võidu, mõne aastaga kehtestas ta üheparteisüsteemi ning alustas fasistliku diktatuuri kehtestamist. Võitluseks poliitiliste vastastega loodi salapolitsei ja rajati koonduslaagreid. Riik kontrollis ettevõtlust, haridust ja ajakirjandust. Kinnitati seadused, mis andsid Mussolinile piiramatu võimu
- Saksamaa tahtis põhjamaid enda alla saada ning ohustas Suurbritanniat - Kollane plaan o Taheti minna Prantsusmaa vägede selja taha, kust saksa vägesid oodata ei osatud o Holland-Belgia-Luxemburgi kaudu o Prantsuse, Inglismaa ja Belgia sõdurid võeti piiramisrõngasse - Dunkerque- linn, mis jäi piiramisrõngast välja. Selle linna kaudu suudeti päästa ~ pool miljonit sõdurit. - Prantsusmaale kuulutas sõja ka Mussolini - 14.06.1940 Saksa väed marssisid Pariisi - Tegutsema hakkas ka NSVL o 14.06.1940 - Ultimaatum Leedu valitsusele, kus nõuti valitsuse väljavahetamist, väideti, et Leedu pole täitnud lepingus kirjasolevaid nõudmisi/punkte 15.06 NSVL väed Leetu o 16.06.1940 ultimaatum Lätile ja Eestile okupeeriti NSVL poolt järgmisel päeval o Haaras endas ka Bessaraabia osad, Poola - 22.06
Riik NSVL Fasistlik Itaalia Natsionaalsotsialislik Saksamaa Riigi juhid Jossif Stalin Benito Mussolini Adolf Hitler Juhtiv partei Kommunistlik partei Rahvuslik fasistlik Natsionaalsotsialistlik partei Saksa töölispartei Diktatuuri algus 1918 1921 1933 Iseloomulikud Võim koondub ühe Mustsärklased, Võim koondub ühe jooned inimese kätte, rahvus oli peamine, inimese kätte,
-sotsiaaldemokraatide võimuletulek -vasakpoolsed erakonnad toetasid riigi suuremat sekkumist majandusellu ning kõrgemate maksude kehtestamist, et aidata abivajajaid -töölistele valimisõiguse andmine suurendas vasakpoolsete erakondade toetajaskonda Diktatuuride tekke põhjused -Valimisõiguste laienemine tõi valitsemise juurde kogenematud rahvakihid -Pettumine Versailles' süsteemis -Pettumine demokraatias -Majandusraskused Fasistlik Itaalia: Mussolini võimuletulek, muutused 1922-fasistide võimuletulek Itaalias -isikukultus- Duce Benito Mussolini -mustsärklased-fasistide relvastatud pool -1925-üheparteisüsteemi kehtestamine -heade suhete hoidmine Vatikaniga -majanduse tsentraliseerimine -agressiivne välispoliitika Natsionaalsotsialistlik Saksamaa: Müncheni puts Ebaõnnestunud riigipöördekatse Hitleri poolt, arreteeriti lõpuks 1933. aasta sündmused Jaanuaris 1933- Hitler sai kantsleriks Veebruar 1933-riigipäeva hoone põleng
-Juunipööre-Leningradi oblasti Baltikumi juht Ždanov teostas riigpöörde. -21.August 1940 (21.08.1940) -valitsuse vahetus. Uueks valitsusjuhiks ja Barbarus. Juulis sai Eestist ENSV. -06.08.1940-Eesti annekteerimine. -16.07.1940-Saksamaa poolel kuulutati välja lahing Inglismaa vastu, et demoraliseerida Inglismaa majandust. Operatsioon MERILÕVI nägi ette Inglismaa okupeerimise (allveelaeva sõda). -27.09.1940-Kolmikpakti sõlmimine- Itaalia, Jaapan, Saksamaa. -1940 oktoober- Mussolini laiendas sõjategevust Kreekasse, kuid sai lüüa. -1941 -Saksamaa sõjategevus suunati Egiptusele. Saksamaa aitas Itaalial Kreeka annekteerida. -22.Juuni 1941 (22.06.1941)-Plaan Barbarossa. Saksamaa alustas sõjategevust NL vastu. NL oli valmistunud pealetungisõjaks mitte kaitsesõjaks. NL ei jõudnud mehi viia kaitsepositsioonidele. Saksa armee liikus edasi kolmes osas: 1)Nord-Leningrad 2)Mittel-Moskva 3)Süd-Kiiev ja edasi Stalingrad
-Juunipööre-Leningradi oblasti Baltikumi juht Zdanov teostas riigpöörde. -21.August 1940 (21.08.1940) -valitsuse vahetus. Uueks valitsusjuhiks ja Barbarus. Juulis sai Eestist ENSV. -06.08.1940-Eesti annekteerimine. -16.07.1940-Saksamaa poolel kuulutati välja lahing Inglismaa vastu, et demoraliseerida Inglismaa majandust. Operatsioon MERILÕVI nägi ette Inglismaa okupeerimise (allveelaeva sõda). -27.09.1940-Kolmikpakti sõlmimine- Itaalia, Jaapan, Saksamaa. -1940 oktoober- Mussolini laiendas sõjategevust Kreekasse, kuid sai lüüa. -1941 -Saksamaa sõjategevus suunati Egiptusele. Saksamaa aitas Itaalial Kreeka annekteerida. -22.Juuni 1941 (22.06.1941)-Plaan Barbarossa. Saksamaa alustas sõjategevust NL vastu. NL oli valmistunud pealetungisõjaks mitte kaitsesõjaks. NL ei jõudnud mehi viia kaitsepositsioonidele. Saksa armee liikus edasi kolmes osas: 1)Nord-Leningrad 2)Mittel-Moskva 3)Süd-Kiiev ja edasi Stalingrad
näiteks küüditamisega. Peale I maailmasõda oli Itaalias ja mujal maailmas olukord ränk. Valitsus vahetus, puhkesid mässud ja linnades valitses tööpuudus. Samuti oli sõda laastanud majanduslikult ja seepärast ei saabunud kohe ka majanduslikku õitsengut. Rahvas hakkas usku kaotama demokraatiasse ning taheti vahetust. Nii tekkisidki erinevad mittedemokraatlikud liikumised. Saksamaal natsism eesotsas Adolf Hitler, Venemaal kommunism eesotsas Jossif Stalin ning Itaalias eesotsas Benito Mussolini. Usuti, et just nemad saavutavad majandusliku õitsengu ja hävitavad rahva vaenlased. Kuigi nende mittedemokraatlike liikumiste juhid kutsusid üles kukutama olemasolevat riigikorda, anti neile vabad käed ja nõrga demokraatiaga riikides, haarasidki diktatuuri pooldajad võimu. 1922. aastal saigi ohjad enda kätte fasistlik partei, kelle juhiks Mussolini. Ta kehtestas 1925. aastal üheparteisüsteemi ning poliitiliste vaenlaste eest kaitseks loodi salapolitsei ja rajati koonduslaagreid
maailmavaade 3. Rassiline puhtus Diktaatorite ümberkorraldused: 1. Sõna- ja kodanikuõigused asendati riikliku kontrolliga inimeste meelsuse üle. 2. Riigis kehtis plaanimajandus. 3. Asutati riiklik salapolitsei Gestapo Diktaatorid 1. Adolf Hitler (1933-1945) Seisukohad: Rahvas peab töötama riigi hüvanguks. Nõrgad inimesed ei vääri elu. Riigis peab olema rassiline puhtus. Rahval peab olema üks ja tugev juht. 2. Benito Mussolini (1922-1943) Seisukohad: Tähtsaimal kohal on rahvus. Kõik inimesed ja kõik klassihuvid tuleb allutada rahvuslike huvide teenimisele. Riigi tähtsaim ülesanne on arendada rahvust. Tahtis, et Itaaliast saaks võimsam riik kui oli olnud Rooma Keisririik. 3. Vladimir Lenin (1922-1924) Seisukohad: Tahtis läbi viia maailmarevolutsiooni. Oli kommunist ja tahtis muuta kogu maailma kommunistlikuks. Pole oluline rahvus, vaid see mis klassi inimene kuulub. Kõige parem oli töölisklass. 4
Suurbritannia: sõda põhjustas majanduslanguse, raha väärtuse langus, kolooniate osaline iseseisvumine, naised said valimisõiguse, sõjast põhjustatud areng meditsiinis. USA- majanduskriis, organiseeritud kuritegevus, demokraatia. Prantsusmaa- sõjavõlad, finantsprobleemid, Ruhri piirkonna okupeerimine, erimeelsused teiste antaadiriikidega, julgeoleku kasvatamine, vastastikuse abistamise leping Nõukogude Liiduga, Müncheni kokkulepe. 3. Mussolini Itaalia, Stalini Nõukogude Liit, Hitleri Saksamaa totalitaarsed diktatuurid, iseloomulikud jooned. Itaalia: Benito Mussolini tuli võimule 1922. aastal Itaalias ähvarduste teel, kõige tähtsam oli rahvus ning tahtis taastada riigi korra ja muuta Itaalia sama võimsaks, kui oli olnud Rooma impeerium. Saksamaa: Adolf Hitler tuli võimule 1933. aastal Saksamaal demokraatlike valimiste teel, kõige tähtsam oli rass ning tahtis kehtestada uue korra, mis pidi kõrvaldama demokraatia,
ning too iga diktatuuri kohta näited. Diktatuuri Kommunism Fasism Natsionaalsotsialism iseloomulikud jooned (7 tükki) 1)võimul ainult üks Kommunistlik partei Rahvuslik Natsionaalsotsialistli partei ja üks Fasistliik Partei k Saksa Töölispartei ideoloogia 2)juhikultus Stalin Mussolini Hitler 3) piiratakse Kehtestati Kõik inimesed Ei tohtind abielluda demokraatlike toiduainete riigile pidid teenima võõra tõu esindajaga. vabadusi ja andmise kohustus. riiki ja inimesed Vaimuhaiged ja inimõigusi Kehtestati sunduslik tuleb allutada kurjategijad ei töökohustus. rahvuslike tohtind saada lapsi.
Venemaa Itaalia saksamaa Nimi Stalin Benito Mussolini Adolf Hitler Partei nimetus Bolsevike partei Rahvuslike Fashistlik Partei Natsionaalsotsialistlik Saksa Tööpartei Aeg 1917 kommunistid 1922 peaminister 1932 Riigipäeva suurim 1928 NEPile lõpp peale 1924 partei võitis 60% häältest saadikurühm
Maailm kahe maailmasõja vahel.Eesti ja maailm. Rahvasteliit. Pärast IMS-da loodud org. - eesmärk olla ühisorg, mis hoiab ära edasised sõjad. Ameerika idee, kuid ei liitunud. Rahvasteliit ei toiminud, sest sinna ei kuulunud suurriigid, polnud sõjaväge. Versailles süsteem. I MS võitjad kutsuti kokku Versailles’ lossi rahutingimuste väljatöötamiseks, Saksamaa ja tema liitlased lubati läbirääkimistele alles pärast lepingu valmimist. Saksamaa kaotab 10% maast ja peab maksma reparatsioone(sõjahüvitised). Prantsusmaa saab Elsass-Lotringi, Reinimaa demilitariseeritakse, sõjasüüdlased anti kohtu alla, Saksamaa ja A-U ühinemine keelati. Rapallo leping. 16. aprillil 1922 Itaalias sõlmitud rahvusvaheline leping Vene SFNV ja Saksamaa Weimari vabariigi vahel, millega taastati riikide vahel diplomaatilised suhted, loobuti sõjakahjude nõudmistest ning lepiti kokku kaubandus ja majandussuhete arendamises enamsoodustuse põhimõttel (lepingu salak...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
